§ 16 UWG – kahju hüvitamise nõue

§ 16 UWG järgne kahju hüvitamise nõue annab tarbijatele ja ettevõtjatele õiguse nõuda hüvitist kahjude eest, mis on põhjustatud teatud ebaausate äritavade või muude konkurentsiõiguse rikkumiste tõttu. eesmärk on asetada kannatanud rahaliselt olukorda, milles nad oleksid olnud ilma konkurentsiõiguse rikkumiseta. Erinevalt keelunõudest, mille eesmärk on vältida tulevasi õigusrikkumisi, teenib kahju hüvitamise nõue juba tekkinud kahjude hüvitamist. Eelduseks on, et konkurentsiõiguse rikkumine on põhjustanud konkreetse kahju ning täidetud on tsiviilõigusliku vastutuse üldised eeldused. Nende hulka kuuluvad eelkõige õigusvastasus, kahju, põhjuslik seos, adekvaatsus, õigusvastasusseos ja süü. Seega tugineb nõue vahetult §§ 1293 jj ABGB üldistele kahju hüvitamise reeglitele.

Valige nüüd soovitud aeg:Tasuta esmakonsultatsioon

Kahju hüvitamise nõude eeldused

§ 16 UWG järgne kahju hüvitamise nõue ei teki automaatselt iga konkurentsiõiguse rikkumise korral. Vastutus eeldab pigem, et täidetud on nii konkurentsiõiguslikud kui ka Austria kahju hüvitamise õiguse üldised tsiviilõiguslikud eeldused.

Selle aluseks on §§ 1293 jj ABGB. Nende kohaselt peavad eelkõige esinema õigusvastane käitumine, konkreetne kahju, põhjuslik seos käitumise ja kahju vahel ning kahju tekitaja süü. Lisaks peab tekkinud kahju kuuluma nende kahjude liiki, mille eest rikutud õigusnorm peab kaitsma.

Alles siis, kui need eeldused on täidetud, saab kahju hüvitamise nõuet edukalt maksma panna. Tõendamiskoormis lasub üldjuhul sellel, kes kahju hüvitamist nõuab.

Konkurentsiõiguse rikkumise esinemine

Kahju hüvitamise nõude kõige olulisem eeldus on konkurentsiõiguse rikkumine. Nõude vastaspoole käitumine peab rikkuma UWG sätet ja seetõttu olema kvalifitseeritav ebaausaks. Millised rikkumised võivad käivitada kahju hüvitamise nõude, sõltub sellest, kas mõjutatud on tarbijad või ettevõtjad.

Konkurentsiõiguse rikkumised tarbijate suhtes

Tarbijad saavad vastavalt § 16 lõige 1 UWG Tarbijad võivad nõuda kahju hüvitamist, kui ettevõtja kasutab üht järgmistest ebaausatest äritavadest:

• Agressiivsed või eksitavad äritavad vastavalt UWG lisa punktidele 1–31
• Muud ebaausad äritavad vastavalt § 1 lg 1 p 2 UWG
• Rikkumised vastavalt § 1a lg 1 kuni 3 UWG
• Rikkumised vastavalt § 2 UWG
• Rikkumised vastavalt § 2a UWG

Lisaks peab ebaaus äritava olema tegelikult mõjutanud tarbija otsustusvabadust. Tarbija peab teo tõttu tegema äriotsuse, mida ta õige teabe korral või lubamatu mõjutamiseta ei oleks teinud. Siia kuuluvad eelkõige ostuotsused, lepingu sõlmimine või teenuse kasutamine.

Konkurentsiõiguse rikkumised ettevõtjate suhtes

Ettevõtjad võivad § 16 lg 2 UWG alusel nõuda kahju hüvitamist, kui nad saavad kahju ühe järgmise sätte rikkumise tõttu:

• Ebaaus äritava vastavalt § 1 lg 1 p 1 UWG
• Ettevõtja halvustamine § 7 UWG
• Tunnuse väärkasutus § 9 UWG
• Töötajate või volitatud isikute altkäemaksu andmine vastavalt § 10 UWG koostoimes § 13 UWG
• Keelatud vahendite kasutamine trükireklaamis § 21 lg 3 UWG
• Haldusõiguslike sätete rikkumine, § 34 lg 3 UWG

Erinevalt tarbijatest ei lähtu seadus sellest, kas äriotsust mõjutati. Määrav on, et ettevõtja on konkurentsiõiguse rikkumise tõttu kandnud hüvitatavat kahju. Seaduses sätestatud eeldustel võib lisaks tegelikule kahjule nõuda hüvitamist ka saamata jäänud kasumi eest.

Konkreetse kahju tekkimine

§ 16 UWG järgne kahju hüvitamise nõue eeldab, et kannatanul on tegelikult tekkinud konkreetne kahju. Ainuüksi konkurentsiõiguse rikkumisest ei piisa. Kes nõuab kahju hüvitamist, peab suutma tõendada, et ebaaus tegu viis majandusliku kahjuni.

Hüvitatav kahju esineb näiteks siis, kui ettevõtja kaotab kliente, kannab käibelangust või peab tegema lisakulusid, et kõrvaldada konkurentsiõiguse rikkumise tagajärjed. Ka tarbijad peavad näitama, et ebaausa äritava tõttu tekkis neil rahaline kahju.

Pelgalt oletustest või teoreetilistest puudustest ei piisa. Kahju peab olema tegelikult tekkinud ja usutavalt tuvastatav. Mida täpsemalt saab majanduslikke mõjusid dokumenteerida ja rahaliselt määratleda, seda lihtsam on nõuet hiljem maksma panna.

Seetõttu on konkreetne kahju kahju hüvitamise nõude keskne eeldus. Ilma tõendatava puuduseta ei ole isegi selge konkurentsiõiguse rikkumise korral õigust kahju hüvitamisele.

Põhjuslik seos rikkumise ja kahju vahel

Konkurentsiõiguse rikkumise ja tekkinud kahju vahel peab olema põhjuslik seos. Juristid nimetavad seda kausaalsuseks. Kahju peab olema tekkinud just õigusvastase käitumise tõttu ega tohi olla tingitud muudest põhjustest.

Kannatanu peab tõendama, et ilma ebaausa teota ei oleks kahju tekkinud või vähemalt mitte samal kujul.

Eriti käibelanguse või kaotatud kliendisuhete korral võib seda olla keeruline tõendada. Seetõttu on majanduslike mõjude ning konkurentsiõiguse rikkumise asjaolude dokumenteerimisel eriline tähtsus.

Adekvaatsusseos

Lisaks kausaalsusele nõuab kahju hüvitamise õigus nn adekvaatsusseost. Mitte iga kahju, mis on kuidagi seotud konkurentsiõiguse rikkumisega, ei kuulu hüvitamisele.

Hüvitatavad on üksnes sellised kahjud, mis üldise elukogemuse järgi näivad õigusvastase käitumise tüüpilise ja ettenähtava tagajärjena. Tekkinud puudus ei tohi põhineda erakorralistel või ebatüüpilistel asjaoludel.

Erakorraliste või ebatüüpiliste asjaolude all mõeldakse sündmusi, millega tavaliselt ei pea arvestama. Kahju peab olema konkurentsiõiguse rikkumise tõenäoline tagajärg ega tohi olla tekkinud mitme asjaolu ebatavalise ahela tulemusena.

See eeldus peab vältima olukorda, kus kahju tekitaja vastutab tagajärgede eest, mis jäävad väljapoole igasugust mõistlikku ootust. Vastutus piirdub kahjudega, mis objektiivselt vaadates näivad konkurentsiõiguse rikkumise tõenäolise tagajärjena.

Õigusvastasus ja õigusvastasusseos

Kahju hüvitamise nõude jaoks ei piisa sellest, et kahju tekitaja käitumine põhjustas kahju, vaid see peab olema ka õigusvastane. Konkurentsiõiguses tuleneb õigusvastasus sellest, et rikuti UWG sätet.

Lisaks peab esinema nn õigusvastasusseos. See tähendab, et tekkinud kahju peab kuuluma nende kahjude liiki, mille eest rikutud säte peab kaitsma.

Seadus kaitseb üksnes neid huve, mida vastav keeld hõlmab. Seetõttu peab esitatud kahju jääma rikutud normi kaitse-eesmärgi piiridesse.

Valige nüüd soovitud aeg:Tasuta esmakonsultatsioon

Kahju tekitaja süü

§ 16 UWG järgne kahju hüvitamise nõue eeldab, et kahju tekitajale saab ette heita süüd.

Süü esineb siis, kui kahju tekitaja tegutses tahtlikult või hooletult. Konkurentsiõiguses piisab § 16 UWG alusel nõude esitamiseks üldjuhul juba hooletusest. Ainult siis, kui seadus nõuab konkreetse koosseisu puhul sõnaselgelt tahtlust, peab kannatanu tahtluse tõendama.

Hooletus esineb siis, kui kahju tekitaja jätab vajaliku hoolsuse tähelepanuta. Ta ei soovi konkurentsiõiguse rikkumist teadlikult toime panna, kuid oleks seda piisava tähelepanelikkuse korral saanud märgata ja vältida. Konkurentsiõiguses piisab kahju hüvitamise nõudeks reeglina juba kergest hooletusest.

Tahtlus esineb siis, kui kahju tekitaja paneb konkurentsiõiguse rikkumise toime teadlikult või vähemalt teab, et tema käitumine võib olla õigusvastane, ja lepib sellega. Siis ei tegutse kahju tekitaja pelgalt tähelepanematult, vaid teadlikult või vähemalt ükskõikselt oma teo võimalike tagajärgede suhtes.

Kas süü esineb, sõltub alati konkreetse juhtumi asjaoludest.

§ 16 UWG alusel hüvitatavad kahjud

Kui kahju hüvitamise nõude eeldused on täidetud, võib kannatanu nõuda hüvitamist nende kahjude eest, mis on põhjustatud konkurentsiõiguse rikkumisest. Kahju hüvitamise eesmärk on asetada kannatanu majanduslikult olukorda, milles ta oleks olnud ilma õigusvastase teota.

Milliseid kahjusid saab hüvitada, sõltub kahju hüvitamise õiguse üldpõhimõtetest. Nende hulka kuuluvad tegelik kahju ning teatud eeldustel ka saamata jäänud kasum.

Kas ja millises ulatuses kahju hüvitatakse, sõltub alati konkreetse juhtumi asjaoludest ja esitatud tõenditest.

Otsene kahju

Tegelik kahju hõlmab kõiki vahetult tekkinud varalisi puudusi, mis on põhjustatud konkurentsiõiguse rikkumisest. Siia kuuluvad eelkõige rahalised kaotused, lisakulutused või muud majanduslikud koormised, mis vähendavad kannatanu olemasolevat vara.

Kohtupraktika tõlgendab tegeliku kahju mõistet laialt. Selle alla võivad kuuluda ka majanduslikud eelised, kui nende saabumine oli juba suuresti kindel. Määrav on, et puudust saab konkreetselt tuvastada ja usutavalt seostada konkurentsiõiguse rikkumisega.

Tarbijad saavad § 16 lg 1 UWG alusel esitada üksnes nõude tegelikult tekkinud kahju (tegeliku kahju) hüvitamiseks.

Saamata jäänud kasum

Lisaks tegelikule kahjule võivad ettevõtjad § 16 lg 2 UWG alusel nõuda ka saamata jäänud kasumi hüvitamist. Selle all mõeldakse kasumit või majanduslikke eeliseid, mis oleksid ilma konkurentsiõiguse rikkumiseta tõenäoliselt saadud, kuid tegelikult jäid saamata.

Nõue hõlmab nurjunud teenimisvõimalusi, kaotatud tehinguid või saamata jäänud käivet. Kannatanu peab seejuures usutavalt selgitama, et kasumiootus ei põhinenud pelgalt lootusel, vaid oleks konkreetse juhtumi asjaolude järgi olnud realistlik.

Vastutus konkurentsiõiguse rikkumiste eest

Kes soovib § 16 UWG alusel kahju hüvitamise nõuet esitada, peab pöörduma õige isiku või õige ettevõtte vastu. Kahju hüvitamise kohustus lasub sellel, kes põhjustas konkurentsiõiguse rikkumise süüliselt. Olenevalt asjaoludest võivad tekkinud kahju eest vastutada ka teised isikud.

Vahetu kahju tekitaja vastutus

Eelkõige vastutab see, kes pani konkurentsiõiguse rikkumise ise toime. Tavaliselt on selleks ettevõtja või isik, kes oma käitumisega põhjustas ebaausa äritava või muu konkurentsiõiguse rikkumise.

Eelduseks on, et kahju tekitaja tegutses õigusvastaselt ja süüliselt ning konkurentsiõiguse rikkumine oli tekkinud kahju suhtes põhjuslik. Kui need eeldused on täidetud, võib kannatanu nõuda tekkinud kahju hüvitamist otse vastutavalt isikult.

Ettevõtete ja organite vastutus

Konkurentsiõiguse rikkumisi ei pane toime üksnes üksikisikud, vaid sageli ka ettevõtte tegevuse raames. Sellistel juhtudel võib ettevõte ise vastutada oma organite, töötajate või muude volitatud isikute käitumise eest.

Vastutus põhineb sellel, et ettevõtted osalevad majanduskäibes ning kasutavad selleks oma töötajaid ja otsustajaid. Seetõttu omistatakse ettevõttele õigusvastased teod, mis on tehtud ettevõtlustegevuse kontekstis.

Teatud eeldustel võib lisaks kõne alla tulla ka juhatuse liikmete või nõukogu liikmete isiklik vastutus. See kehtib eelkõige siis, kui nad ise algatasid konkurentsiõiguse rikkumise, osalesid selles või ei võtnud hoolimata õigusvastasest teost teadmisest sobivaid meetmeid selle ärahoidmiseks või lõpetamiseks.

Kaastäideviijate ja abistajate vastutus

Konkurentsiõiguse rikkumise eest ei pruugi vastutada üksnes vahetu toimepanija. Vastutus võib kõne alla tulla ka isikute puhul, kes õigusrikkumist teadlikult soodustavad, toetavad või viivad selle koos põhitäideviijaga ellu.

Siia kuuluvad kaastäideviijad, kihutajad ja abistajad. Eelduseks on reeglina, et asjaomane isik andis konkurentsiõiguse rikkumisse oma panuse ning talle saab ette heita vähemalt hooletust. Osalus peab seejuures minema kaugemale kui pelgalt teisejärguline või juhuslik kaasabi.

Kahju hüvitamise nõude maksmapanek

Kahju hüvitamise nõue ei teki automaatselt. Kannatanu peab nõuet põhjendavad asjaolud esitama ja vaidluse korral ka tõendama. Eriti konkurentsiõiguse rikkumiste puhul otsustab sageli tõendite olukord, kas nõuet saab edukalt maksma panna.

Tõendamiskohustus

Kannatanu kannab tõendamiskoormist kõigi kahju hüvitamise nõude eelduste osas. Ta peab tõendama konkurentsiõiguse rikkumise, tekkinud kahju, põhjusliku seose ning kahju tekitaja süü.

Praktikas tekitab raskusi eelkõige kahju tõendamine ja põhjusliku seose näitamine. Seetõttu on soovitatav tõendeid varakult koguda ning majanduslikke puudusi võimalikult täpselt dokumenteerida.

Nõude aegumine

§ 16 UWG järgsed kahju hüvitamise nõuded alluvad Austria kahju hüvitamise õiguse üldistele aegumisreeglitele. Seejuures eristatakse subjektiivset ja objektiivset aegumistähtaega.

Subjektiivne aegumistähtaeg on kolm aastat. See hakkab kulgema hetkest, mil kannatanu sai teada kahjust ja kahju tekitaja isikust või oleks seda mõistliku hoolsuse korral pidanud teada saama.

Sõltumata sellest kehtib objektiivne aegumistähtaeg 30 aastat alates kahju tekitavast sündmusest. Pärast selle tähtaja möödumist ei saa nõuet enam kohtus maksma panna.

Pärast aegumistähtaja möödumist ei saa nõuet enam edukalt kohtus maksma panna. Seetõttu on varajane õiguslik hinnang oluline, et vältida õiguste kaotust.

Suhe teiste konkurentsiõiguslike nõuetega

Kahju hüvitamise nõue on vaid üks mitmest konkurentsiõiguse instrumendist. Olenevalt asjaoludest võivad lisaks esineda ka muud nõuded, mis taotlevad erinevaid eesmärke. Nende hulka kuuluvad:

• Keelunõuded tulevaste konkurentsiõiguse rikkumiste ärahoidmiseks
• Kõrvaldamisnõuded õigusvastaste olukordade või sisu eemaldamiseks
• Kohtuotsuse avaldamise nõuded avalikkuse teavitamiseks tuvastatud konkurentsiõiguse rikkumisest
• Teabenõuded asjaolude selgitamiseks ja edasiste nõuete ettevalmistamiseks
• Kasumi äravõtmise nõuded seaduses ette nähtud erandjuhtudel

Millised nõuded konkreetsel juhul esinevad, sõltub konkurentsiõiguse rikkumise liigist ja selle põhjustatud tagajärgedest.

Koosmõju teiste ABGB alusel esitatavate kahju hüvitamise nõuetega

§ 16 UWG on konkurentsiõiguse rikkumistest tulenevate kahjude jaoks eriline nõudealus. Lisaks võivad olenevalt juhtumist kõne alla tulla ka üldised kahju hüvitamise nõuded ABGB alusel.

Milline nõudealus konkreetsel juhul kohaldub, sõltub juhtumi asjaoludest. Sageli kattuvad konkurentsiõiguslikud ja üldised tsiviilõiguslikud nõuded, mistõttu tuleb paralleelselt hinnata mitut õiguslikku alust.

Täpsel õiguslikul kvalifikatsioonil võib olla oluline mõju nõude maksmapanekule ja hüvitatava kahju suurusele.

Teie eelised advokaadi abiga

Konkurentsiõiguslikud kahju hüvitamise nõuded ei nurju praktikas sageli mitte rikkumise enda, vaid küsimuse tõttu, kas tekkinud kahju on õiguslikult tõendatav. Eriti § 16 UWG eeldused ja ABGB üldised kahju hüvitamise reeglid on keerukad. Juba väikesed vead tõendamisel või kahju arvutamisel võivad viia selleni, et põhjendatud nõudeid ei õnnestu maksma panna.

Advokaadi tehtav hinnang aitab realistlikult hinnata eduväljavaateid, koguda sobivaid tõendeid ja valida õige nõudealuse. Samal ajal saab kontrollida, kas lisaks kahju hüvitamise nõudele on olemas ka muud õigused, näiteks keelunõuded, kõrvaldamisnõuded või teabenõuded.

Teie eelised lühidalt:

• Nõude eelduste õiguskindel kontroll, sh õigusvastasus, põhjuslik seos, kahju ja süü.
• Professionaalne tõendite kogumine ja kahju arvutamine, et nõudeid võimalikult tõhusalt maksma panna.
• Teie õiguste strateegiline maksmapanek konkurentide, äripartnerite või muude kahju tekitajate suhtes.

Valige nüüd soovitud aeg:Tasuta esmakonsultatsioon

Korduma kippuvad küsimused – KKK

Valige nüüd soovitud aeg:Tasuta esmakonsultatsioon