Majandusmediatsioon

Konfliktide lahendamine

Majandusmediatsioon on tõhus meetod ettevõttesiseste või ettevõtetevaheliste konfliktide lahendamiseks. Majandusmeditatsiooni saab kasutada näiteks konfliktide korral

rakendada.

Majandusmeditatsiooni eesmärk on jõuda konfliktide põhjusteni ning kõigi osaliste huvide ja vajaduste, kuid eelkõige ka ettevõtte oskusteabe kaasamisel välja töötada jätkusuutlik lahendus tulevikuks.

Majandusmediatsioon hoiab ära väärtuslike töötajate, äripartnerite ja klientide kaotuse.

Läbirääkimised neutraalse juhendamise all

Mõiste “mediatsioon” pärineb inglise keelest ja tähendab “lepitamist” või “vahendamist”, mis tegelikult juba üsna täpselt kirjeldab mediatsiooni olemust.

Mediatsioon on läbirääkimised konfliktiosaliste vahel neutraalse kolmanda isiku, mediaatori juuresolekul, kes juhib, modereerib ja struktureerib konfliktiosaliste vestlusi.

Mediatsiooni eesmärk

Mediatsiooniprotsessi esmane eesmärk on olemasoleva konflikti lahendamine õiguslikult siduva ja praktiliselt rakendatava kokkuleppe sõlmimise kaudu, mis arvestab kõigi osalevate konfliktiosaliste huve ja vajadusi.

Mediatsioon ei suuna seega mitte õiguslike nõuete jäigale läbisurumisele, vaid praktiliselt rakendatava konfliktilahenduse väljatöötamisele, mis on kõigi osaliste jaoks rahuldav.

Mediatsiooni eelised

Mediatsiooni suurim eelis seisneb selles, et erinevalt kohtumenetlusest ei suruta konflikti osapooltele mediatsiooni käigus peale lahendust “ülalt”. Mediatsioonis töötavad konfliktiosalised ise välja lahenduse, mis sobib või on vähemalt vastuvõetav kõigile asjaosalistele.

Selleks suunatakse tähelepanu kõigi mõjutatute huvidele ja vajadustele.

Kui enamik teisi vaidluste lahendamise meetodeid keskendub vaevaliselt mineviku läbitöötamisele, on mediatsiooniprotsessis pilk alati suunatud olevikule ja tulevikule. Mediatsiooni eesmärk ei ole leida “süüdlast”, vaid määratleda, mida tuleb teha konflikti lõpetamiseks.

Mediatsiooni eeldused

Kaugelt kõige olulisem mediatsiooni eeldus on kõigi konfliktiosaliste vabatahtlik kaasatöö ja siiras huvi lahenduse leidmise vastu. Erinevalt kohtumenetlusest, kus ühe konfliktiosalise kaastöö keeldumine ei ole tavaliselt probleem või saab vajadusel jõuga läbi suruda, on mediatsiooni eesmärkide saavutamine võimalik ainult siis, kui kõik konfliktiosalised istuvad ühe laua taha.

Mediatsioon on seega võimalik ainult siis, kui kõigil konfliktiosalistel on huvi ühiselt kohtuväliselt ja isevastutuslikult tulevikuorienteeritud lahendust välja töötada.

Mediatsiooni kulg

Mediatsioon on väga tõhus konfliktide lahendamise protsess, mis toob tavaliselt kiiresti tuntavaid tulemusi. Konflikti lõplikuks lahendamiseks on siiski peaaegu alati vaja mitut kohtumist. Esimene kohtumine teenib eelkõige selleks, et anda mediaatorile ülevaade konfliktist ning arutada konfliktiosalistega eelseisvat protseduuri.

Seejärel töötab mediator erinevate tehnikate abil välja üksikute konfliktiosaliste huvid ja vajadused vastava konflikti raames ning loob nii aluse uutele lahendusviisidele.

Kui on leitud kõigile konfliktiosalistele sobiv lahendus, fikseeritakse see õiguslikult siduva kirjaliku kokkuleppe vormis. Kuni selleni jõutakse, tehakse mediatsiooni kestuse ajaks sageli ajutised kokkulepped.

Mediaatorite ülesanded

Mediaatoril või mediaatoritel ei ole mediatsiooni raames ei terapeudi ega kohtuniku positsiooni. Sisulised lahendusettepanekud ei ole kooskõlas mediaatori seisundi ja ülesannetega mediatsioonis. Mediaatorid pakuvad neutraalset, kõiki osapooli toetavat abi.

Mediator võtab konfliktiosaliste suhtes rangelt neutraalse ja eelarvamustevaba hoiaku. Mediator toetab konfliktiosaliste lahenduse leidmist, juhtides, modereerides ja struktureerides nende vestlusi ning tagades nii õiglased ja tasakaalustatud raamtingimused.

Mõistagi on mediaatorid kohustatud absoluutsele vaikimisele ning peavad kõiki mediatsiooni sisu käsitlema konfidentsiaalselt.

Konfliktiosaliste ülesanded

Konfliktiosaliste kõige olulisem ja sageli kõige raskem ülesanne on mediatsiooniprotsessile avanemine ja konstruktiivne kaasatöö lahenduse leidmisel. See hõlmab kohtumiste tähtaegadest kinnipidamist ja valmisolekut korrapäraseks aruteluks.

Ka konfliktiosalised kohustuvad mediatsiooni raames käimasoleva protsessi ajal vaikimisele, kuivõrd arutelud kolmandate isikutega ei ole konflikti lahendamiseks vajalikud.

Alternatiivide äratundmine

Mida rohkem konfliktid eskaleeruvad, seda enam vähenevad konfliktiosaliste vaatenurgast lahendamisvõimalused. Lõpuks jõutakse selleni, et konflikt taandub kahele kõvasti võideldud seisukohale: üks lahendus teise vastu.

Mediatsiooni vaatenurgast on aga alati oluliselt rohkem võimalusi:

Seetõttu on mediaatori kõige olulisem ülesanne panna konfliktiosalised võimalikult paljusid alternatiivseid lahendusi ära tundma, neid põhjalikult mõistma ja seega ka hindama. Ainult see, kes oma valikuvõimalusi tunneb, saab nende seast optimaalse valida.

Mediatsiooni kulud

Mediatsiooni kulude suurus sõltub paljudest teguritest. Me kogume juba esimeses vestluses võimalikult palju teavet, et anda täpne hinnang eeldatavale protsessi kestusele ja mediatsiooni kuludele.

Sageli katavad õiguskaitsekindlustused mediatsiooniprotsessi kulud või vähemalt osa neist.

Majandusmeditatsiooni rakendusalad

Mediatsioon on väga universaalselt kasutatav konfliktide lahendamise tehnika, mis toimib kõige erinevamatel aladel. Kuna oleme arvamusel, et mediator peaks tundma ja mõistma raamtingimusi, milles konflikt toimub, piirdume oma tegevuses väheste valitud valdkondadega, kus oleme tõeliselt head.

Meie fookus on seega majandusmeditatsiooni valdkondadel koos selle osavaldkondadega ettevõtte järgluse mediatsioon ning töökoha- või meeskonna mediatsioon.