Agressiivsed äritavad § 1a UWG järgi on ärilised meetodid, millega ettevõte avaldab klientidele või teistele turuosalistele märgatavat survet, et suunata neid konkreetse toote suhtes otsusele, mida nad ilma selle surveta poleks teinud. Mõeldud ei ole pelgalt veenev reklaam, vaid käitumine, mis tõrjub kõrvale vaba ja kaalutletud otsustus- või käitumisvabaduse. See võib toimuda ahistamise, sundimise või lubamatu mõjutamise kaudu. Kaitstud on otsustus- ja käitumisvabadus ärilises kontekstis, seda nii enne lepingu sõlmimist, selle ajal kui osaliselt ka pärast seda.

Valige sobiv aeg kohe:Tasuta esmane konsultatsioon

Äritava mõiste

Mõiste äritava on defineeritud seaduse UWG § 1 lg 4 p 2 seadusega määratletud. Äritava all mõistetakse ettevõtte mis tahes tegevust, tegevusetust, käitumisviisi või avaldust, ärilist teadaannet, sealhulgas reklaami ja turundust, mis on otseselt seotud toote müügiedenduse, müügi või tarnimisega.

Nende hulka kuuluvad näiteks:

• Reklaam sotsiaalmeedias või televisioonis
• Allahindluskampaaniad ja loosimised
• Müügikõned
• Teave veebilehtedel või pakenditel
• E-kirjad klientidele
• aga ka olulise teabe tahtlik varjamine

Agressiivse mõjutamise vormid

UWG §-s 1a nimetab seadusandja kolm agressiivse mõjutamise vormi, mille kaudu äritava võib muutuda agressiivseks. Need kategooriad kirjeldavad peamisi surve liike äritegevuses.

Kolm vormi on:

• Ahistamine
• Sundimine
• lubamatu mõjutamine

Ahistamine

Ahistamine esineb siis, kui reklaamimeetmed on nii pealetükkivad, et puudutatud isikud ei saa neist peaaegu vabaneda. Puudutatud isik peab siis paratamatult reklaamiga tegelema, kuigi ta seda tegelikult ei soovi.

Sundimine

Sunnist räägitakse siis, kui ettevõte avaldab füüsilist või psühholoogilist survet. Erinevalt karistusõigusest ei ole selleks vaja vägivalda. Otsustav on pigem see, et isikule avaldatakse survet teha äriline otsus, mida ta ilma sunnita poleks teinud.

Lubamatu mõjutamine

Lubamatu mõjutamine kirjeldab eriti varjatud surve vormi. Siin kasutab ettevõte ära oma võimupositsiooni või puudutatud isiku erilist olukorda. See loob olukorra, kus turuosaline ei saa enam teha tõeliselt vaba otsust.

Selline võimupositsioon võib tuleneda väga erinevatest asjaoludest. See võib põhineda näiteks majanduslikul üleolekul, autoriteedisuhtel või asjaomase isiku erilisel olukorral. Näideteks on surveolukorrad lepingu muudatuste puhul, hirmu, haiguse või ülekoormuse ärakasutamine või ka sihipärane mõjutamine eriti kergesti mõjutatavate isikute, näiteks laste või vanurite puhul.

Otsustav on see, kas selle mõjutamise kaudu piiratakse oluliselt asjaomase isiku otsustus- ja käitumisvabadust ning kas teda saab seeläbi suunata ärilisele otsusele, mida ta tavapärastel asjaoludel poleks teinud.

Võimupositsioon

Lubamatu mõjutamine eeldab võimupositsiooni. See on olemas siis, kui ettevõte või muu isik on puudutatud isiku suhtes ülekaalus ja saab seeläbi tema otsust mõjutada. Ülekaal võib tuleneda majanduslikest oludest, autoriteedisuhtest või konkreetsest elusituatsioonist.

Võimupositsioon võib tekkida sotsiaalsest, majanduslikust, professionaalsest või psühhilisest ülekaalust. See on olemas ka siis, kui isik viibib koormavas olukorras, näiteks pärast õnnetust, haiguse, leina või finantsprobleemide korral. Sellistes olukordades on puudutatud isikutel raskem teha vaba ja asjalikku otsust.

Agressiivne äritava tekib surve avaldamise kaudu. Puudutatud isikule peab jääma mulje, et ta peab kartma negatiivseid tagajärgi, kui ta ei käitu ootuspäraselt. Surve võib olla otsene või tuleneda olukorra konkreetsest kujundamisest. Selleks piisab juba psühhilisest või majanduslikust survest.

Autoriteetide kasutamine

Autoriteetsete isikute kasutamine võib kujutada endast lubamatut mõjutamist. Nende hulka kuuluvad näiteks õpetajad, arstid, ülemused või muud isikud, kellega on eriline usaldussuhe. Puudutatud isik tunneb end nende isikute autoriteedi või seisundi tõttu survestatuna ega tee ärilist otsust enam täiesti vabalt.

Kogemuse puudumise või kergeusklikkuse ärakasutamine

Agressiivse äritavaga on tegemist ka siis, kui kasutatakse sihipäraselt ära teatud isikute kogemuse puudumist või kergeusklikkust. See puudutab näiteks lapsi, noori, eakaid või puudulike keele- või õigusteadmistega isikuid. Ettevõte kasutab seejuures ära asjaolu, et neil isikutel on raskem hinnata riske või majanduslikke tagajärgi.

Lapsed ja noored suudavad reklaami ja müügistrateegiaid halvemini hinnata kui täiskasvanud. Ettevõtted kasutavad seda ära, kui nad suunavad alaealisi sihipäraselt oma vanematele survet avaldama või tekitavad peresiseseid emotsionaalseid konflikte. Lubamatud on ka äritavad, mis on suunatud laste ja noorte kogemuste puudumisele või piiratud arusaamisvõimele.

Hirmu või sundolukordade ärakasutamine

Agressiivne äritava võib tekkida ka hirmu või sundolukordade ärakasutamise kaudu. Ettevõtted avaldavad puudutatud isikutele survet, kasutades ärilistel eesmärkidel ära olemasolevaid muresid, ebakindlust või koormavaid olukordi. See puudutab näiteks isikuid pärast õnnetust, haiguse ajal või rahalises hädas. Sellistes olukordades on suurem oht, et otsuseid ei tehta enam vabalt.

Märgatavuse nõue

Selleks, et äritava loetaks õiguslikult agressiivseks, peab otsustusvabaduse kahjustamine saavutama teatud intensiivsuse. Seadus räägib olulisest kahjustamisest. Väikesed ebamugavused või pelgalt tüütu reklaam seega ei piisa.

Otsustav on, kas kasutatud meetod on võimeline keskmise turuosalise otsust konkreetse toote osas oluliselt mõjutama. Seejuures kontrollitakse alati, kas puudutatud isik võiks tekkinud surve all teha otsuse, mida ta muidu poleks teinud.

Hinnang antakse alati konkreetse juhtumi asjaolude alusel. Eriti olulised on mitmed tegurid:

• mõjutamise laad ja intensiivsus, st kui tugev on surve tegelikult
• olukorra kestus, näiteks kas tegevus on lühiajaline või pikemaajaline
• puudutatud isiku olukord, eriti erilised sõltuvused või koormused

Agressiivne äritava esineb seega siis, kui surve mõjub nii tugevalt, et asjalikud kaalutlused jäävad tagaplaanile. Puudutatud isik reageerib siis olukorrale, mitte pakkumise sisule, ja teeb nii otsuse, mida ta muidu poleks teinud.

Kaitseala

§ 1a UWG kaitseb turuosaliste vaba otsustus- ja käitumisvabadust. Selle all mõeldakse kõiki isikuid, kes osalevad majandustegevuses. Nende hulka kuuluvad mitte ainult tarbijad, vaid ka ettevõtted.

Eriti problemaatilised on agressiivsed äritavad kaitsetute isikute suhtes. Nende hulka kuuluvad näiteks lapsed, vanurid, rahalistes raskustes olevad isikud või emotsionaalselt raskes olukorras olevad inimesed. Sellistel juhtudel võib juba väiksemast survest piisata, et olulise kahjustamise nõue oleks täidetud.

Kaitse kehtib alati siis, kui esineb agressiivne äritava, mis võib mõjutada turuosalise käitumist või otsustusvõimet enne, ajal või pärast lepingu sõlmimist.

Kaitse on seega suunatud meetodite vastu, mis loovad sihipäraselt survet või kasutavad ära erilist sõltuvust. Ettevõtted võivad oma teenuseid reklaamida ja kliente veenda. Nad peavad aga seejuures austama agressiivse mõjutamise piiri.

Agressiivsete äritavade erijuhtumid

Agressiivsed äritavad võivad esineda väga erinevates ärielu olukordades. Kohtupraktika on seetõttu välja töötanud teatud reklaami- ja müügimeetodite jaoks erilised juhtumirühmad, mille puhul võib kõne alla tulla agressiivne mõjutamine.

Pöördumine avalikus kohas

Isikute sihipärane kõnetamine avalikus ruumis ei ole automaatselt lubamatu. Kui pöördumine toimub vaoshoitult ja mittepealetükkivalt, ei ole põhimõtteliselt veel tegemist agressiivse äritavaga. Probleemseks muutub selline tegutsemisviis aga siis, kui puudutatud isikutel on olukorrast peaaegu võimatu hoiduda või kui neid eksitatakse teadlikult pöördumise reklaamilise iseloomu osas.

Ka reklaammaterjali jagamine tänaval on põhimõtteliselt lubatud. Selline tegevus võib aga muutuda agressiivseks äritavaks, kui reklaami tehakse kohtades, kus kõrvalepõiklemine on praktiliselt võimatu, näiteks kitsastes läbikäikudes või sarnastes olukordades.

Ukselt uksele reklaam

Kodukülastused reklaami eesmärgil ei ole üldiselt keelatud. See, kas tegemist on agressiivse äritavaga, sõltub pigem üksikjuhtumi asjaoludest. Eriti probleemsed on ootamatud külastused, eksitamine külastuse eesmärgi osas või olukorrad, kus tarbijat sunnitakse kiirele otsusele.

Lubamatu üllatamine võib esineda eelkõige siis, kui tarbija on küsinud vaid infomaterjali, kuid seejärel ilmub ette teatamata kohale esindaja. Samuti on kriitilised külastused ebasobivatel aegadel või isiklike suhete ärakasutamine.

Postireklaam

Reklaam posti teel on põhimõtteliselt lubatud. See kehtib eriti üldiste reklaamsaadetiste või otsepostituse kohta. Piirid on aga seal, kus saajad on selgesõnaliselt väljendanud, et nad ei soovi reklaami saada.

Lubamatu võib seetõttu olla näiteks reklaami kohaletoimetamine vaatamata kleebistele „Reklaami mitte postitada“ või vaatamata kandmisele reklaamikeelu nimekirjadesse. Samuti on probleemne reklaam, mis jätab mulje ametlikust teadaandest ja tekitab seeläbi erilist tähelepanu või survet.

Kaugmüügireklaam telekommunikatsiooni kaudu

Soovimatud reklaamkõned omavad märkimisväärset ahistamis- ja üllatuspotentsiaali. Puudutatud isikud seisavad ootamatult silmitsi müügi- või reklaamivestlusega ning neid survestatakse seeläbi kohesele reaktsioonile või otsusele. Selle vahetu surve tõttu kvalifitseeritakse niinimetatud „külmad kõned“ agressiivseteks äritavadeks.

See ei kehti mitte ainult tarbijate suhtes, vaid põhimõtteliselt ka ettevõtjatevahelistes suhetes. Probleemsed on kõned, kus puudutatud isikud seisavad ootamatult silmitsi müügipakkumistega või kus neid sunnitakse kiiretele otsustele.

Reklaami SMS-i, e-posti või faksi teel hinnatakse vähem rangelt kui telefonireklaami, kuna puudub vahetu vestlussituatsioon. Sellegipoolest võib ka siin esineda agressiivne äritava, eriti korduva või pealetükkiva kontakteerumise korral.

Lubamatud on reklaamsõnumid, mis survestavad tarbijat lühikese aja jooksul lepingumuudatustele reageerima või teatud toiminguid tegema. Ka soovimatut faksireklaami peetakse saaja koormamise tõttu regulaarselt lubamatuks.

Tellimata tooted

Tellimata kaupade või teenuste saatmine võib samuti kujutada endast agressiivset äritava. Eriti probleemne on see, kui tarbijalt nõutakse seejärel toodete eest tasumist, nende tagastamist või hoiustamist.

Sellega asetatakse tarbijad surveolukorda, kuna nad eeldavad sageli, et peavad saadetisele reageerima, kauba tagasi saatma või isegi selle eest maksma. Just see ebakindlus ja sellest tulenev otsustussurve muudavad sellised tavad lubamatuks. UWG keelab seetõttu selgesõnaliselt tellimata toodete eest tasumise, nende tagastamise või hoiustamise nõudmise.

Must nimekiri lisas

Seadus sisaldab lisaks lisa, nn musta nimekirja, milles on loetletud äritavad, mis on igal juhul ebaausad. Agressiivsete äritavade puhul viitab § 1a UWG punktidele 24 kuni 31; lisaks deklareerib § 1a lõige. 4 UWG ka punktis 32 nimetatud äritava selgesõnaliselt igal juhul agressiivseks.

Selliseid tavasid peetakse eriti probleemseteks, kuna need loovad sihipäraselt surveolukordi või kasutavad ära eriti kaitsetuid isikuid.

Kui käitumine on seal kirjas, loetakse see ilma edasise kontrollita agressiivseks ja seega lubamatuks. Enam ei pea kontrollima, kas äritava on märgatav või sobilik turukäitumist oluliselt mõjutama, kuna nimekirjas loetlemisega loetakse see eeldus juba täidetuks.

Erijuhtum: lastele suunatud reklaam

Agressiivsete äritavade erijuhtum on sätestatud UWG lisa Z 28-s, nn „mustas nimekirjas“.

Selle kohaselt on igal juhul lubamatu ja agressiivne, kui lapsi kutsutakse vahetult üles toodet ostma. Lubamatu on ka see, kui lapsi püütakse sihipäraselt suunata oma vanematele või teistele täiskasvanutele survet avaldama, et need ostaksid reklaamitava toote.

Otsest üleskutset eeldab kohtupraktika eeskätt käskivas kõneviisis sõnastuste puhul, näiteks „Osta endale see raamat“ või „Hangi endale nüüd kogumisalbum“. Lubatud on seevastu üksnes kaudsed reklaamsõnumid, mis toodet pelgalt kiidavad või üldiselt atraktiivsena esitavad, ilma otseselt ostule üles kutsumata.

Säte teenib alaealiste erikaitset, kuna lapsed suudavad reklaami sageli vähem kriitiliselt hinnata ja seetõttu on neid lihtsam mõjutada. Ülemkohus selgitas seejuures, et igal juhul loetakse sätte tähenduses „lasteks“ alaealisi alla neljateistkümne aasta.

Lubatud mõjutamise piir

Konkurentsiõigus ei keela igasugust intensiivset reklaami. Ettevõtted võivad oma tooteid aktiivselt reklaamida, eeliseid esile tõsta ja kliente veenda. Reklaam kuulub tavalise konkurentsi juurde ja ei kujuta endast põhimõtteliselt ebaausat käitumist.

Piir jookseb seal, kus reklaam ei põhine enam informatsioonil või veenmisel, vaid survel või ootamatul rünnakul. Otsustav on seega, kas meetod kahjustab oluliselt vaba käitumis- või otsustusvõimet.

Lubatud on meetmed, nagu:

• klassikaline reklaam meedias või internetis
• allahindluskampaaniad või eripakkumised
• sõbralikud müügivestlused ilma surveolukorrata

Sellised meetmed peaksid tekitama tähelepanu ja kliente informeerima. Need aga ei sekku otsustusvabadusse.

Lubamatuks muutub tegevus alles siis, kui see loob märgatava surveolukorra. See võib toimuda näiteks pealetükkiva pöördumise, psühholoogilise sunni või sõltuvuse ärakasutamise kaudu.

Piiritlemine toimub seega alati konkreetse juhtumi asjaolude alusel. Otsustavaks jääb, kas turuosaline saab veel vabalt otsustada või kas olukord sunnib teda faktiliselt otsust tegema.

Peter Harlander
Harlander & Partner Rechtsanwälte „Mitte iga intensiivne reklaam ei ole lubamatu. Otsustav on, kas kliendid saavad veel vabalt otsustada või kas neid surutakse surve või ootamatu rünnaku kaudu äriotsusele. “

Valige sobiv aeg kohe:Tasuta esmane konsultatsioon

Õiguslikud tagajärjed § 1a UWG rikkumise korral

Kui tegevus vastab § 1a UWG koosseisule, loetakse see ebaausaks äritavaks. Konkreetsed õiguslikud tagajärjed tulenevad konkurentsiõiguse üldistest sätetest, peamiselt § 1 UWG-st.

Seadus näeb ette mitmeid õiguslikke nõudeid, millega puudutatud isikud saavad ebaausate meetodite vastu tegutseda. Eesmärk on peatada ebaausad konkurentsimeetodid ja hüvitada tekkinud kahjud.

Õiguslikud tagajärjed hõlmavad:

• Lõpetamisnõuded § 14 UWG, millega saab agressiivseid äritavasid tulevikus ära hoida
• Kõrvaldamisnõue § 15 UWG alusel, millega taotletakse seadusega vastuolus oleva olukorra kõrvaldamist
• Kahjuhüvitise nõuded § 15 UWG, kui käitumisest on tekkinud majanduslik kahju
• Esialgsed õiguskaitse meetmed § 24 UWG, nõuete ajutiseks tagamiseks

Eespool nimetatud nõudeid saavad teatud juhtudel esitada otseselt puudutatud turuosalised või ka konkurentsi kaitsvad huvigrupid, näiteks majandus- või tarbijakaitseorganisatsioonid.

Lisaks näeb UWG § 4 teatud eeldustel ette ka kohtuliku rahatrahvi kuni 180 päevamäära, kui agressiivseid äritavasid kasutatakse teadlikult avalikus teadaandes või meedias. „Teadlikult“ tähendab selles kontekstis, et ettevõte on teadlik, et kasutatav äritava on agressiivne, kuid seda rakendatakse sellest hoolimata sihipäraselt. Seega ei piisa sellest, kui õigusvastasus toimub üksnes kogemata või hooletuse tõttu.

Seega täidab konkurentsiõigus olulist funktsiooni: see tagab, et ettevõtted töötavad konkurentsis ausate vahenditega ja majanduslikke otsuseid ei suruta peale surve või ootamatu rünnaku kaudu.

Teie eelised advokaadi abiga

Agressiivseid äritavasid on sageli raske ära tunda. Paljud puudutatud isikud märkavad küll, et neile avaldati survet, kuid ei oska õiguslikult hinnata, kas tegemist on tegelikult rikkumisega
§ 1a UWG vastu. Eriti ettevõtted kasutavad sageli peeneid meetodeid, näiteks psühholoogilist survet, pealetükkivat reklaami või võimupositsiooni ärakasutamist.

Advokaat aitab teil olukorda õiguslikult hinnata ja selle vastu järjekindlalt tegutseda. Seeläbi väldite, et ebaausaid meetodeid kasutatakse edasi või tekivad majanduslikud kahjud.

Advokaadi toel saate eelkõige kasu järgmisest:

• Selge õiguslik hinnang, kas tegemist on agressiivse äritavaga UWG tähenduses
• Lõpetamisnõuete jõustamine, et lubamatud meetodid koheselt lõpetataks
• Kahjuhüvitise nõudmine, kui agressiivse äritava tõttu on teile tekkinud majanduslik kahju

Valige sobiv aeg kohe:Tasuta esmane konsultatsioon

Korduma kippuvad küsimused – KKK

Valige sobiv aeg kohe:Tasuta esmane konsultatsioon