Varade tehing

Varade tehing on ettevõtte ostu vorm, mille puhul üksikud varad ja nendega seotud ettevõtte osad antakse sihipäraselt ostjale üle. Erinevalt osalustehingust ei osta omandaja mitte äriühingut ennast, vaid ettevõtte konkreetseid majanduslikke elemente. Õiguslikult toimub varade tehing nn üksikõigusjärglusena. See tähendab, et varad, lepingud ja õigused tuleb põhimõtteliselt eraldi üle anda. Just seetõttu mängib lepingu täpne koostamine keskset rolli. Paljud lepingud vajavad vastava lepingupartneri nõusolekut, näiteks üüri-, liisingu- või litsentsilepingute puhul. Samal ajal võivad tekkida ostja seadusjärgsed vastutused, eriti vastavalt § 38 UGB ja § 1409 ABGB. Võimalikud on ka tööõiguslikud tagajärjed, näiteks töösuhete automaatne üleminek vastavalt AVRAG-ile, kui ettevõte või selle osa võetakse üle.

Valige nüüd soovitud aeg:Tasuta esmakonsultatsioon

Varade tehingu tähendus ja funktsioon

Varade tehingu puhul ei võta ostja üle mitte äriühingut ennast, vaid teatud majanduslikke väärtusi, nagu masinad, kliendilepingud, kaubamärgiõigused või ettevõtte seadmed. See pakub eelkõige majanduslikku paindlikkust. Ostjad saavad täpselt määrata, milliseid varasid nad soovivad üle võtta ja millised riskid peaksid olema välistatud. Eriti ettevõtte järgluse, saneerimise või ettevõtte osa ülevõtmise puhul mängib see struktuur olulist rolli.

Varade tehingu tüüpilised eelised on:

• ettevõtte osade sihipärane ülevõtmine
• vastutusriskide parem kontroll
• paindlik ostu korraldamine

Eriti oluline on varade tehing ettevõtte osa üleandmisel. Sel juhul ei lähe üle mitte ainult üksik vara, vaid majanduslikult toimiv üksus.

Eristamine osalustehingust

Erinevus varade tehingu ja osalustehingu vahel seisneb üleandmise objektis. Varade tehingu puhul antakse üle üksikud varad või ettevõtte osad. Osalustehingu puhul müüb senine omanik aga oma äriühingu osalused.

Osalustehingu puhul võtab ostja reeglina üle ka äriühingu olemasolevad kohustused ja riskid. Varade tehing seevastu võimaldab sihipärasemat väärtuste valikut, mis võetakse üle. Sellega kaasneb aga sageli suurem pingutus, sest üksikud lepingud tuleb tihti eraldi üle anda.

Kõige olulisemad erinevused on:

• Varade tehing: üksikute varade üleandmine
• Osalustehing: äriühingu osaluste üleandmine
• Varade tehing: sihipärasem riskijuhtimine

Milline struktuur on mõistlikum, sõltub eelkõige tehingu majanduslikust eesmärgist.

Varade tehingu objekt

Varade tehingu sisu hõlmab kõiki varasid, õigusi ja majanduslikke komponente, mida lepingupooled soovivad üle anda. Erinevalt äriühingu ostust ei toimu kogu ettevõtte automaatset üleminekut. Iga üksik element tuleb õiguslikult üle vaadata ja üle anda.

Varade tehingu tüüpilised elemendid on:

• Masinad, sõidukid ja tootmisseadmed
• Kliendilepingud ja tarnijasuhted
• Kaubamärgiõigused, domeenid ja patendid
• Kaubavaru ja tootmisvahendid
• Tarkvara, andmebaasid ja IT-süsteemid

Eriti oluline on ettevõtte osa üleandmine

Ettevõtte osa üleandmine

Ettevõtte osa üleandmine mängib varade tehingu puhul eriti olulist rolli. Ettevõtte osa on olemas, kui organisatsiooniliselt piiritletav ettevõtte valdkond suudab iseseisvalt majanduslikult tegutseda. Seega ei ole otsustav mitte suurus, vaid majanduslik iseseisvus.

Tüüpilised näited on:

• üksik filiaal
• oma tootmisliin
• teatud teenindusvaldkond

Ettevõtte osa omandamisel võtab ostja sageli üle mitte ainult varad, vaid ka olemasolevad äriprotsessid, töötajad ja kliendisuhted. Seeläbi saab tegevust enamasti ilma suuremate katkestusteta jätkata.

Just ettevõtte osade puhul tekivad aga erilised vastutusküsimused. Seetõttu kontrollivad ostjad enne omandamist regulaarselt väga täpselt olemasolevaid lepinguid, avatud nõudeid ja võimalikke kohustusi.

Vara üleandmine

Varade tehingu keskmes on üksikute varade üleandmine. Siia kuuluvad nii materiaalsed esemed kui ka majanduslikud õigused.

Sageli antakse üle:

• Masinad ja sõidukid
• Laod ja ettevõtte seadmed
• Tarkvara ja tehnilised süsteemid
• Nõuded või kaitseõigused

Iga vara tuleb põhimõtteliselt eraldi üle anda. Teatud väärtuste puhul kehtivad erilised seadusjärgsed nõuded. Näiteks kinnistud vajavad eraldi lepingut ja kinnistusraamatusse kandmist.

Praktikas koostavad pooled enamasti üksikasjalikud nimekirjad kõigist üleantavatest varadest. Seeläbi välditakse hilisemaid vaidlusi ülevõtmise ulatuse üle.

Lepingute ja kliendisuhete üleminek

Lepingud ja kliendisuhted ei lähe varade tehingu puhul sageli automaatselt ostjale üle. Paljud kokkulepped vajavad vastava lepingupartneri selgesõnalist nõusolekut.

See puudutab eelkõige:

• Üürilepingud
• Liisingulepingud
• Tarne- ja litsentsilepingud

Kui see nõusolek puudub, jääb algne lepingupartner endiselt kohustatuks. Ostjate jaoks võib seeläbi tekkida risk, et olulisi ärisuhteid ei saa üle võtta.

Ka kliendisuhetel on sageli märkimisväärne majanduslik väärtus. Eriti väljakujunenud ettevõtete puhul sõltub varade tehingu edu sageli sellest, kas kliendid usaldavad uut operaatorit jätkuvalt ja jätkavad ärisuhet.

Kaubamärkide, patentide ja domeenide ülevõtmine

Immateriaalsed väärtused mängivad varade tehingu puhul sageli keskset majanduslikku rolli. Siia kuuluvad eelkõige kaubamärgid, patendid, domeenid, tarkvaraõigused või autoriõigused. Eriti väljakujunenud ettevõtete puhul on neil väärtustel sageli suurem majanduslik kasu kui masinatel või ettevõtte seadmetel.

Selliste õiguste üleandmine ei toimu alati automaatselt. Paljud kaitseõigused tuleb eraldi üle anda või registreerida.

Tüüpilised immateriaalsed varad on:

• Kaubamärgiõigused ja logod
• Patendid ja tehnilised kaitseõigused
• Interneti domeenid ja tarkvaralitsentsid

Eriti kaubamärgid ja domeenid on ettevõtte välise kuvandi jaoks olulised. Vigad üleandmisel võivad viia selleni, et ostja ei tohi teatud nimesid või veebiesitlusi edasi kasutada.

Lepingute ülevõtmine varade tehingu puhul

Varade tehingu puhul tuleb lepingud enamasti eraldi kontrollida ja üle anda. Erinevalt osalustehingust jääb algne äriühing esialgu lepingupartneriks. Lepingu ülevõtmine eeldab sageli teise lepingupartneri nõusolekut 3 kuu jooksul. Ilma selle nõusolekuta ei saa ostja lepingut sageli täielikult üle võtta.

Eriti olulised on siin:

• Kliendi- ja tarnelepingud
• litsentsilepingud
• Teenindus- ja hoolduslepingud

Valige nüüd soovitud aeg:Tasuta esmakonsultatsioon

Üüri- ja liisingulepingute eripärad

Üüri- ja liisingulepingud kuuluvad varade tehingu kõige olulisemate probleemvaldkondade hulka. Need lepingud ei lähe paljudel juhtudel automaatselt ostjale üle.

Eelkõige soovivad üürileandjad või liisinguandjad sageli ise otsustada, kes tulevikus lepingupartneriks saab. Seetõttu sisaldavad paljud lepingud nõusoleku reserve.

Tüüpilised riskid tekivad:

• Äriruumide ja tegevuspindade puhul
• Sõidukite liisingulepingute puhul
• Masinate ja seadmete finantseerimise puhul

Kui vajalik nõusolek puudub, võib ostja kaotada olulised tegevusalused. See muutub eriti problemaatiliseks, kui tootmisrajatised või äriruumid on pideva tegevuse jaoks asendamatud.

Seetõttu on hoolikas lepingute kontroll üks olulisemaid varade tehingu ettevalmistusetappe.

Kindlustuste ja tarnelepingute üleminek

Kindlustustel ja tarnelepingutel on pideva äritegevuse jaoks sageli suur majanduslik tähtsus. Varade tehingu puhul ei lähe need lepingud aga enamasti automaatselt ostjale üle.

Paljud lepingud sisaldavad sätteid, mis nõuavad lepingupartneri nõusolekut. Ilma selle nõusolekuta jääb algne äriühing endiselt lepingupartneriks.

Eriti asjakohased on:

• Ettevõtte vastutuskindlustused
• Tarne- ja raamlepingud
• Hooldus- ja teeninduskokkulepped

Probleemid tekivad sageli siis, kui olulised tarnijad keelduvad uue operaatoriga koostööd tegemast või soovivad olemasolevaid tingimusi muuta. See võib põhjustada lisakulusid või tarnehäireid.

Ostjad kontrollivad seetõttu regulaarselt juba enne lepingu sõlmimist, millised lepingud on tegevuse jaoks asendamatud.

Riskid nõusoleku puudumisel

Kui lepingupartneri nõusolek puudub, võib kavandatud lepingu üleminek olla kehtetu. Ostja saab siis küll üksikud varad, kuid ei saa teatud lepinguid edasi viia.

See tekitab märkimisväärseid majanduslikke riske. Eriti kriitiliseks muutub see lepingute puhul, mis on pideva äritegevuse jaoks vajalikud.

Tüüpilised probleemjuhtumid puudutavad:

• Üürilepingud tegevuskohtadele
• Olulised kliendilepingud
• Eksklusiivsed tarnekokkulepped

Mõnel juhul on lepingupartneril isegi ülesütlemisõigus, kui ettevõtte müük toimub. Ostjad peavad seetõttu varakult kontrollima, millised nõusolekud on vajalikud ja kas on olemas majanduslikke alternatiive.

Hoolikas hoolsuskohustus vähendab oluliselt hilisemate üllatuste riski.

Ülevõtva äriühingu vastutus

Varade tehingu puhul ei võta ostja automaatselt üle kõiki senise äriühingu võlgu. Sellest hoolimata näeb seadus teatud juhtudel ette ülevõtva äriühingu vastutuse. Eriti olulised on siin seadusjärgsed vastutusnormid ettevõtte ülemineku kohta. Need on mõeldud võlausaldajate kaitsmiseks ja vältimaks, et kohustused kaoksid ettevõtte üleandmise tõttu.

Võimalikud vastutusvaldkonnad on:

• Ettevõtte avatud kohustused
• Teatud maksukohustused
• Sotsiaalkindlustusõiguslikud kohustused

Vastutus sõltub suuresti ülevõtmise ulatusest ja varade tehingu konkreetsest kujundusest. Eriti ettevõtte osa omandamisel kontrollivad kohtud sageli, kas majanduslikult on tegemist senise tegevuse jätkamisega.

Seetõttu on õiguslik ja majanduslik kontroll enne lepingu sõlmimist eriti oluline.

Vastutus vastavalt UGB § 38

UGB § 38 reguleerib varade tehingu puhul eelkõige ettevõtlusega seotud õigussuhete üleminekut. Kui ostja võtab üle ettevõtte või selle osa, jätkates senist tegevust, lähevad teatud ettevõttele kuuluvad õigussuhted põhimõtteliselt omandajale üle.

Nende hulka kuuluvad eelkõige:

• Olemasolevad lepingulised suhted
• Ettevõtlusega seotud nõuded
• Ettevõtte teatud kohustused

Teatud tingimustel vastutab ülevõttev äriühing vastavalt UGB § 38 lõikele 4 ka olemasolevate ettevõtlusega seotud kohustuste eest. Lepingupartnerid võivad aga üksikute õigussuhete üleminekule vastu vaielda.

Vastutus vastavalt ABGB § 1409

Lisaks UGB § 38-le võib ka ABGB § 1409 käivitada ostja vastutuse. Sätestus puudutab vara või ettevõtte ülevõtmist õigustehingu kaudu ja kaitseb võlausaldajaid olemasolevate juurdepääsuvõimaluste kaotamise eest üleantud varale.

Omandaja vastutab teatud tingimustel ka võõrandaja olemasolevate võlgade eest, kuivõrd need on seotud ülevõetud vara või ettevõttega. Otsustav on siin, kas ostja oli kohustustest teadlik või pidi olema teadlik hoolika kontrolli korral.

Tüüpilised probleemvaldkonnad on:

• Tundmatud vanad kohustused
• Ebapiisav majanduslik kontroll
• Puuduv hoolsuskohustus
• Vara üleandmise ebapiisav dokumentatsioon

Vastutus on põhimõtteliselt piiratud ülevõetud vara väärtusega. Vastutuse täielik välistamine võlausaldajate kahjuks ei ole õiguslikult võimalik.

Üleandva äriühingu vastutus

Üleandev äriühing jääb varade tehingust hoolimata sageli vastutavaks. Üksikute varade müük ei too automaatselt kaasa olemasolevate kohustuste lõppemist.

Võlausaldajad saavad seetõttu sageli oma nõudeid endiselt algse äriühingu vastu esitada. See puudutab eelkõige võlgu, mis tekkisid juba enne ettevõtte müüki.

Olulised vastutusvaldkonnad on:

• Lepingulised vanad kohustused
• Maksukohustused
• Jooksvad kohtumenetlused

Üleandva äriühingu jaoks tekib seeläbi risk, et vaatamata müügile jääb ta majanduslikult koormatuks. Seetõttu sisaldavad varade tehingu lepingud sageli üksikasjalikke sätteid müüja ja ostja vahelise vastutuse jaotuse kohta.

Vastutus vastavalt UGB § 38

Üleandev äriühing jääb varade tehingust hoolimata sageli kohustatuks. Ettevõtte või selle osa müük ei lõpeta põhimõtteliselt automaatselt olemasolevaid kohustusi.

Võlausaldajad saavad seetõttu sageli oma nõudeid endiselt senise äriühingu vastu esitada. See puudutab eelkõige:

• Avatud tarnijate nõuded
• Olemasolevad lepingulised kohustused
• Täitmata maksekohustused

Praktikas lepivad ostjad ja müüjad seetõttu sageli kokku sisemistes vastutus- ja vabastamissätetes. Väljaspool seisvate võlausaldajate suhtes sellised kokkulepped aga enamasti otseselt ei kehti.

Vastutus vastavalt ABGB § 1409

Ka üleandev äriühing jääb varade tehingust hoolimata sageli vastutavaks. Varade müük ei too automaatselt kaasa olemasolevate võlgade või kohustuste lõppemist.

ABGB § 1409 kaitseb võlausaldajaid eelkõige siis, kui vara üleandmise tõttu raskendatakse juurdepääsu olemasolevale varale. Eriti majanduslikult raskustes olevate ettevõtete puhul on sellel regulatsioonil suur praktiline tähtsus.

Eriti problemaatilised on:

• Oluliste varade üleandmised
• Müügid alla turuväärtuse
• Avatud võlgade arvestamata jätmine
• Ostuhinna ebapiisav dokumentatsioon

Kohtud kontrollivad sellistel juhtudel sageli väga täpselt, kas võlausaldajaid on vara üleandmisega majanduslikult kahjustatud.

Vastutus ettevõtte osa omandamisel

Ettevõtte osa omandamisel tekivad sageli erilised vastutusküsimused. Otsustav on, kas ülevõetud valdkond oli majanduslikult iseseisvalt organiseeritud ja suudab iseseisvalt edasi tegutseda.

Ka ettevõtte osa ostmisel võivad kehtida seadusjärgsed vastutusnormid. Ostjad võtavad seeläbi teatud olemasolevad kohustused üle.

Tüüpilised riskid puudutavad:

• Ettevõtte osa avatud nõuded
• Jooksvad lepingulised suhted
• Kohustused töötajate ees

Just ettevõtte osade puhul on piiritlemine sageli keeruline. Praktikas kontrollivad kohtud seetõttu väga täpselt, kas tegemist oli tõepoolest iseseisva ettevõtte osa üleandmisega.

Vastutuslepingud varade tehingu puhul

Varade tehingu puhul lepivad ostjad ja müüjad sageli kokku üksikasjalikes vastutuse jaotuse sätetes. Sellega määratakse kindlaks, millised kohustused ostja üle võtab ja millised riskid jäävad müüjale.

Sellised kokkulepped puudutavad sageli:

• Avatud ettevõtte võlad
• Maksuriskid
• Jooksvad kohtumenetlused
• Garantiinõuded ja kahjuhüvitised

Paljud vastutusnormid saab lepingupoolte vahel põhimõtteliselt vabalt kujundada. Väljaspool seisvate võlausaldajate suhtes kehtivad aga seadusjärgsed piirangud.

Vastavalt UGB § 38-le võivad teatud vastutuse välistamised kolmandate isikute suhtes reeglina kehtida ainult siis, kui on täidetud seadusjärgsed avalikustamisnõuded, näiteks äriregistrisse kandmise või vastava teavitamise kaudu.

Ka ABGB § 1409 kaitseb võlausaldajaid ettevõtte üleminekul. Lepinguline kokkulepe ostja ja müüja vahel ei saa seda seadusjärgset vastutust põhimõtteliselt võlausaldajate kahjuks välistada.

Valige nüüd soovitud aeg:Tasuta esmakonsultatsioon

Sotsiaalkindlustusõiguslikud vastutused

Varade tehingu puhul võivad ka sotsiaalkindlustusõiguslikud vastutused ostjale üle minna. Eriti oluliseks muutub see siis, kui töötajad võetakse üle või ettevõtte osa jätkatakse.

Avatud sotsiaalkindlustusmaksed võivad teatud tingimustel kaasa tuua omandaja vastutuse. Ostjad kontrollivad seetõttu regulaarselt, kas kõik maksud on nõuetekohaselt tasutud.

Olulised riskivaldkonnad on:

• Avatud sotsiaalkindlustusmaksed
• Maksmata töötajate maksud
• Vastutused ettevõtte jätkamisel

Erilise tähtsusega on siin töötajate ülevõtmine. Kui olemasolevaid töösuhteid jätkatakse, tekivad sageli täiendavad seadusjärgsed kohustused.

Personalidokumentide hoolikas kontroll vähendab oluliselt hilisemaid vastutusriske.

Maksuõiguslikud vastutusriskid

Maksuõiguslikud vastutused kuuluvad varade tehingu kõige olulisemate riskivaldkondade hulka. Teatud tingimustel võib ostja vastutada ettevõtte avatud maksukohustuste eest.

See puudutab eelkõige makse, mis on seotud ülevõetud ettevõttega. Eriti problemaatilised on tundmatud maksukohustused või jooksvad kontrollimenetlused.

Tüüpilised riskid puudutavad:

• Käibemaksukohustused
• Palga- ja kohalikud maksud
• Jooksvad ettevõtte kontrollid

Ostjad viivad seetõttu sageli läbi ulatuslikke maksukontrolle. Seejuures analüüsitakse täpselt raamatupidamist, maksudeklaratsioone ja olemasolevaid menetlusi.

Selgel lepingulisel vastutuse jaotuse regulatsioonil on varade tehingu puhul suur praktiline tähtsus.

Teie eelised advokaadi abiga

Esmapilgul tundub varade tehing sageli lihtsam kui klassikaline ettevõtte ost osaluste kaudu. Praktikas tekivad aga kiiresti märkimisväärsed riskid. Juba väikesed vead lepingute, kaubamärgiõiguste, töösuhete või tegevuslubade üleandmisel võivad hiljem põhjustada suuri kulusid. Eriti problemaatilised on varjatud vastutused vastavalt ABGB § 1409, avatud maksunõuded või mittekehtivalt üleantud lepingulised suhted.

Advokaadi kaasamine tagab, et ettevõtte ost on õiguslikult korrektselt struktureeritud ja majanduslikud riskid varakult tuvastatakse. Eriti ettevõtte osade, ettevõtte üleminekute või keeruliste lepingustruktuuride puhul on täpne kujundamine otsustava tähtsusega.

Teie konkreetsed eelised:

• Vastutusriskide kontrollimine, nagu vanad kohustused, maksu- või sotsiaalkindlustusvõlad
• Ettevõtte ostulepingu õiguskindel kujundamine, sealhulgas lepingute ülevõtmised, garantii ja vastutuse piirangud
• Kaubamärkide, litsentside, kliendilepingute ja töösuhete kindlustamine sujuvaks ettevõtte üleminekuks

Valige nüüd soovitud aeg:Tasuta esmakonsultatsioon

Korduma kippuvad küsimused – KKK

Valige nüüd soovitud aeg:Tasuta esmakonsultatsioon