Jätkuv vägivalla kasutamine

Jätkuv vägivalla kasutamine vastavalt § 107b StGB-le hõlmab pikemalt kestvaid vägivallasuhted, kus isikut korduvalt füüsiliselt kuritseeldatakse teatud aja jooksul või ründatakse teiste karistusähvarduse all olevate tegudega keha ja elu või vabaduse vastu. Kaitset saab füüsiline ja psüühiline terviklikkus ning autonoomne eluviis puudutatud isiku puhul. Keskmes on olukorrad, kus vägivald esineb mitte isoleeritud juhtumina, vaid korduvana mustrina, mis loob kontrolli, hirmu ja sõltuvust.

Norm sulgeb sihipäraselt kaitse lüngad, kus üksikud kehavigastused või vabadusdedliktsed eraldi võetuna jääksid liiga lühikeseks, sest tegelik ülekohus tuleneb vägivalla kestusest, intensiivsusest ja süstemaatilisusest. Eriti raskelt kaaluvad juhtumid, kus vägivald viib kõikehõlmava käitumiskontrollini, massiivse enesemääramise piiramiseni või raskete püsitagajärgedeni kuni surmani.

Objektiivne koosseis

§ 107b StGB Jätkuva vägivalla kasutamise objektiivne koosseis hõlmab igat väliselt äratuntavat käitumist, mis kestab pikema aja jooksul, toimub korduvalt ja on objektiivselt sobiv märkimisväärselt kahjustama isiku füüsilist või psüühilist terviklikkust ning vabadust. Kaitset saab õigus elada oma elu ilma jätkuvate kuritseeldamiste, ähvarduste või kontrollivate sekkumisteta. Määrav on jätkuva vägivalla kogupilt, mitte süüdlase subjektiivne motivatsioon. Ohver ei pea aktiivselt vastu panema või hirmu tundma; piisav on tegude objektiivne sobivus märkimisväärse koormuse või eluviisi piiramise põhjustamiseks.

Kontrollietapid

Teosubjekt:

Süüdlane võib olla iga isik, kes teatava aja jooksul korduvalt vägivallategusid teise isiku vastu sooritab või kolmandate isikute kaudu sooritada laseb. Erilist seisundit ei nõuta. Määrav on, et korduvad vägivallatoed jäävad süüdlasele objektiivselt omistatavateks ja moodustavad ühtse vägivalla mustri. test

Teoobjekt:

Tegude objekt on iga isik, kelle füüsilist ja psüühilist terviklikkust ning vabadust ja autonoomset eluviisi jätkuv vägivald kahjustab. Norm kaitseb eriti isikuid, kes satuvad vägivallasuhesse, kus rünnakud on nii sagedased, intensiivsed või süstemaatilised, et normaalne, enesemääratud elu pole enam võimalik. Eriline tähtsus on haavatavatel isikutel, näiteks lastel, eakatel inimestel või puuetega isikutel, kes ei saa vägivallast halvemini pääseda või raskemini end kaitsta.

Teokoosseis:

Süüdimenetlus moodustab delikti keskse ankurpunkti. Jätkuv vägivalla kasutamine nõuab korduvat, süsteemset ja koormavat käitumist teatava aja jooksul. Teod peavad andma kogupildi, mis üldise elulise kogemuse järgi on sobiv puudutatud isikut füüsiliselt kahjustama, psüühiliselt surve alla panema või tema vabadust märgatavalt piirama.

Seaduslik definitsioon

Vastavalt § 107b lõige 1 StGB teeb end karistatavaks, kes teise isiku vastu pikema aja jooksul jätkuvalt vägivalda kasutab. Lõige 2 konkretiseerib vägivalla mõistet, viidates füüsilistele kuritseeldamistele ja tahtlikele karistusähvarduse all olevatele tegudele keha ja elu või vabaduse vastu, kusjuures karistatavad teod § 107a StGB, § 108 StGB ja § 110 StGB järgi on sõnaselgelt välja jäetud. Lõiked 3 ja 3a karmistavad karistusraamistikku, kui jätkuva vägivalla kasutamisega luuakse kõikehõlmav käitumiskontroll kahjustatud isiku üle, tema autonoomne eluviis märkimisväärselt piirdatakse või puudutatud on eriti kaitstavavaid isikuid, vägivald toimub piinaval viisil või lisanduvad korduvalt seksualdeliktsed. Lõige 4 normeerib eriti raskeid juhtumeid raskete püsitagajärgedega või surmaga lõppenutega kui kuriteokoosseisud märkimisväärselt kõrgendatud karistusähvardustega.

1. Korduvad füüsilised kuritseeldamised

Tüüpilised on korduvad füüsilised rünnakud nagu löögid, tõukamine, kägistamine, tagumised või muud kuritseeldamise vormid, mis kestavad nädalaid või kuid. Eraldi võetuna võiksid üksikud juhtumid näida kehavigastusena, kuid kokkuvõttes moodustavad nad vägivalla mustri, mis paneb ohvri pidevasse hirmu, kahjustab eneseaustust ja piirab märkimisväärselt tegutsemisvabadust. Otsustav on, et süüdlane teab, et igast järgmisest kuritseeldamisest jätkab ta juba olemasolevat vägivallaspiraali.

2. Korduvad rünnakud keha ja elu vastu

Peale füüsiliste kuritseeldamiste hõlmab koosseis ka teisi karistusähvarduse all olevaid tegusid keha ja elu vastu, näiteks ohtlikke ähvardusi füüsilise vägivallaga, tõukamist ohtlikes kohtades või vägivaldset kinni hoidmist, niikaua kui need teod on osa püsivast vägivallasuhtest. Piir pelgaga üksjuhtumiga on ületatud seal, kus igapäevaelu on määratud korduvate vägivalla ähvardustega, füüsiliste rünnakutega või pideva hirmuga järgmise rünnaku ees.

3. Jätkuvad sekkumised vabadusse

Jätkuv vägivalla kasutamine hõlmab ka korduvaid sekkumisi puudutatud isiku vabadusse, näiteks kinni lukustamine, süsteemne jälgimine, võtmete, mobiiltelefoni või isikutunnistuste äravõtmine või kodust lahkumise püsiv takistamine. selliseid tegusid käsitletakse kriminaalõiguslikult vabadusdedliktidena, kuid need omandavad § 107b StGB raames erilist tähtsust, kui nad on osa kõikehõlmavast vägivalla- ja kontrollisüsteemist, mis enesemääratud eluviisi faktiliselt välja lülitab. test

4. Vägivald sotsiaalses lähikeskkonnas ja sõltuvussuhetes

Tüüpilised on vägivallasuhted partnerluse, perekonna, hooldussuhete või muude sõltuvuste raames. Süüdlane kasutab oma lähedust, majanduslikku üleolekut või emotsionaalseid sidemeid, et vägivalda korduvalt kasutada ning sellega kuulekust, hirmu ja allutamist jõuga saavutada. Üksikud juhtumid tunduvad väljapoole sageli privaatsete konfliktidena, alles korduvate rünnakute koguvaade teeb selgeks, et tegemist on karistatava jätkuva vägivalla kasutamisega.

5. Eluviisi kontroll

Kvalifitseeritud juhtudel § 107b lõike 3 StGB järgi viib jätkuv vägivalla kasutamine selleni, et puudutatud isiku käitumist kõikehõlmavalt kontrollitakse või tema autonoomne eluviis märkimisväärselt piirdatakse. Mõeldud on olukordi, kus ohver võib näiteks koju lahkuda ainult süüdlase nõusolekul, sotsiaalsed kontaktid katkestakse, oma rahaasjade haldamine ära võetakse või pidev vägivalla ähvardus takistab faktiliselt igat iseseisvat otsust. Vägivald ei teeni siis mitte ainult üksikute käitumismaneeride karistamist, vaid kogu eluviisi püsivat allutamist süüdlase tahtele.

Teotagajärg:

Erilise tegude tagajärje ei nõuta. Piisab, kui vägivalda kasutatakse teatava aja jooksul jätkuvalt ja see on objektiivselt sobiv ohvri füüsilist või psüühilist terviklikkust või vabadust märkimisväärselt kahjustama. Tegelikke vigastustagajärgi ei nõuta, kuid need võivad mõjutada intensiivsuse hindamist.

Põhjuslikkus:

Põhjuslik on iga käitumine, milleta vägivalla muster poleks tekkinud. Raskete tagajärgede puhul peab põhjus peituma korduvast vägivallas. Välja tuleb arvata, et muud asjaolud on raskeid tagajärgi põhjustanud. Kvalifitseeritud tagajärgede puhul peab kahju selgelt tagasi minema jätkuvale vägivallale.

Objektiivne omistamine:

Objektiivselt omistatav on käitumine, kui süüdlane jätkuvate vägivallatugede kaudu loob või märkimisväärselt suurendab õiguslikult hukkamõistetavat ohtu puudutatud isiku füüsilise ja psüühilise terviklikkuse ning vabaduse jaoks ja see oht realiseerub konkreetses kahjustuses või kvalifitseeritud tagajärjes. Ei hõlma üksikuid, olukorrast tingitud vaidluseid ilma äratuntava kordumisstruktuurita. Koosseis peab hõlmama just neid olukordi, kus vägivalda kasutatakse teadlikult kui püsivat machtukasutamise vahendit.

Kvalifitseerivad asjaolud

§ 107b lõige 3 StGB puudutab olukordi, kus jätkuv vägivalla kasutamine viib selleni, et puudutatud isikut tema igapäevaelus märgatavalt piirdatakse või süüdlane rajab tema käitumise üle kõikehõlmava kontrolli. Lõige 3a käsitileb eriti kaitstavavaid ohvreid, näiteks alaealisi või tervislikult kaitsetuid isikuid, piinavaid toimepaneku viise ning juhtumeid, kus vägivallasuhte raames korduvalt sooritage süütegusid seksuaalse enesemääramise ja terviklikkuse vastu. Lõige 4 hõlmab raskemaid kulge, kus jätkuv vägivalla kasutamine viib püsivate raskete kahjustusteni või surmani. neil juhtudel hindab seadus jätkuvat vägivalla kasutamist kui massiivno suurenenud ülekohtu vastaval suurel kaalul.

Valige nüüd soovitud aeg:Tasuta esmakonsultatsioon

Eristamine teistest süütegudest

Jätkuva vägivalla kasutamise objektiivne koosseis vastavalt § 107b StGB-le ei hõlma üksikut vägivallaäitumist, vaid püsivat vägivalasuhet, mis koosneb mitmest karistatavast teost. Otsustarvaks on kordumine, ajaline kestus ja vägivalla süsteemne kasutamine kontrolli või allutamise loomiseks. Ülekohus tekib sellest, et vägivalda ei kasutata ühekordselt, vaid püsiva võimu kasutamise vahendina. Eristamine teistest deliktidest toimub peamiselt ajafaktori ja jätkuva vägivalla mustri kogupildi kaudu.

• § 83 jj StGB – Kehavigastus: Kehavigastused hõlmavad üksikuid vigastamistegusid. § 107b StGB läheb sellest kaugemale ja puudutab juhtumeid, kus paljud üksikaktid tihenevad korduvateks kuritseeldamissüsteemiks. Mõlemad deliktsed võivad kõrvuti seista, sest nii iga üksik vigastus kui ka üleitav vägivallassueß moodustavad omaette ülekohtu.
• § 107 StGB – Ohtlik ähvardus: Ohtlik ähvardus puudutab vägivalla avalikustamist. § jätkuv vägivalla kasutamine eeldab vägivalla tegelikku, korduvat kasutamist. Praktikas esinevad mõlemad deliktsed sageli koos, näiteks kui korduvaid kuritseeldamisi tugevdatakse või kindlustatakse ähvardustega.
• Vabadusdeliktsed ja püsiv jälitamine: Korduv kinni lukustamine või süsteemne vabaduse piiramine täidavad vabadusdeliktsed ja võivad ühtlasi olla jätkuva vägivalla kasutamise osa. Püsiv jälitamine § 107a StGB järgi kaitseb seevastu eluviisi püsiva tüütamise eest, ilma tingimata füüsilist vägivalda eeldamata. § 107b StGB keskendub seevastu jätkuvale füüsilisele või vabadusse puutuvale vägivallale vägivallasuhte raames.

Konkurentsid:

Tõeline konkurents:

Tõeline konkurents esineb, kui jätkuva vägivalla kasutamise juurde lisanduvad täiendavad iseseisvad deliktsed, näiteks kehavigastus, raske kehavigastus, ohtlik ähvardus, sundus, vabaduse võtmine, kaitstatud isikute kuritseeldamine, seksualdeliktsed või asjade kahjustamine. Jätkuv vägivalla kasutamine ei tõrju neid deliktseid põhimõtteliselt välja, vaid seisab regulaarselt iseseisvalt nende kõrval.

Karistuse mõistmisel tuleb arvestada, et üksikud teod on ühtlasi ülaleitava vägivallasuhte osa.

Ebatõeline konkurents:

Jätkuv vägivalla kasutamine taandub, kui käitumine täidab ühtlasi raskemat koosseisu, näiteks raske kehavigastus, raske sundus, vägistamine või väljapressiv röövimine. Nendel juhtudel karistatakse ainulintult raskema delikti järgi, isegi kui korduvad vägivallatoed eraldi võetuna moodustaksid jätkuva vägivalla kasutamise.

Oluline jääb: Koormavaid asjaolusid ei tohi karistuse mõistmisel topelt arvestada.
Kordumine, kestus ja kontroll ei tohi uuesti raskendavalt lugeda, kui nad on raskemasae deliktseos juba sisaldatud.

Tegude hulk:

Tegude hulk esineb, kui süüdlane peab mitut vägivalslasuhet, mis on teineteisest eraldatud, näiteks kui ta erinevaid isikuid teineteisest sõltumatult korduvalt kuritseeldab. Samuti esineb tegude hulk, kui kahe vägivallasuhte vahel on selge ajaline piir, nii et tegusid ei saa enam ühtse sündmusena käsitleda. Nendel juhtudel hinnatakse iga vägivlasuhet eraldi teona ja karistatakse eraldi.

Jätkuv tegu:

Ühtsest teost tuleb lähtuda, kui vägivallasseu katkematult püsib ja jälgitakse sama eesmärki, näiteks kontroll, hirmutamine või ohvri püsiv allutamine.

Tegu lõpeb alles siis, kui vägivallassuhe tegelikult lõpetatakse. Lühikesed rahufaasid, mille jooksul lihtsalt ei toimu rünnakuid, ilma et süüdlane oma käitumist loobub, ei katkesta tegude sündmist. Nendel juhtudel jääb jätkuv vägivalla kasutamine üheks tegevusühikuks.

Tõendamiskohustus ja tõendite hindamine

Prokuratuur:

Prokuratuur peab tõendama, et pikema aja jooksul kasutati korduvalt vägivalda sama isiku vastu. Üksikud juhtumid ei piisa; otsustav on kogupilt, mis näitab, et tegemist on püsiva vägivallasuhte.

Eriti tuleb esitada,

• et korduvalt toimus füüsilisi rünnakuid või teisi karistatavaid tegusid puudutatud isiku tervise või vabaduse vastu,
• et need juhtumid on ajaliselt seotud ja moodustavad äratuntava mustri,
• et käitumine oli objektiivselt sobiv puudutatud isiku füüsilist ja psüühilist puutumatust ning enesemääratud eluviisi märkimisväärselt kahjustama.

Raskemate juhtumite puhul tuleb lisaks tõendada täiendavaid asjaolusid, näiteks

• et toimus korduvaid seksuaalseid rünnakuid, raskeid püsitagajärgi või isegi surm.
• et käitumine viis ohvri igapäevaelu kontrollini,
• et puudutatud isiku eluviis oli märgatavalt piiratud,
• et eksisteeris eriline kaitstavavusennõue (näiteks laste või kaitsetute isikute puhul),
• et vägivald oli eriti piinav või

Kohus:

Kohus hindab kõiki tõendeid koguaadres. Ta kontrollib, kas käitumist on objektiivselt hinnata kui jätkuvat vägivalla kasutamist. Sellega käsitletatakse küsimust, kas pikema aja jooksul on äratuntav vägivalla muster, mis on puudutatud isikut füüsiliselt, psüühiliselt ja igapäevaelus märkimisväärselt kurnand.

Kohus pöörab erilist tähelepanu

• rünnakute liigile, sagedusele ja kestusele,
• sisemist seost üksikute juhtumite vahel,
• füüsiliste või vabadusega seotud sekkumiste intensiivsust,
• tegelikke tagajärgi igapäevaelus, näiteks eemaletõmbumine, isolatsioon, päevakava muutmine, kontaktide kaotamine või töövõimetus,
• ja seda, kas keskmine inimene tajuks sellist olukorda äärmiselt koormava ja talumatuna.

Kohus eristab selgelt

• ning olukordi, mis ei kesta pikema aja jooksul.
• ühekordseid tülisid,
• vastastikuseid perekondlikke konflikte ilma selge vägivalla ülekaaluta,

Süüdistatav isik:

Süüdistatav ei kanna tõendamiskohustust. Ta võib aga näidata põhjendatud kahtlusi, näiteks seoses

• väidetava vägivalla kestuse ja sagedusega,
• üksikute juhtumite liigitamisega väidetavasse vägivalla mustrisse,
• vigastuste või psüühiliste kahjustuste põhjusega,
• või küsimusega, kas tegelikult oli tegemist ühekordse eskaleerumisega mõlemapoolselt koormavates olukordades.

Ta võib lisaks näidata vastuolusid või liialdusi kannatanu ütlustes. Otsustav on, kas lõpuks jäävad põhjendatud kahtlused selles, kas tegelikult eksisteeris püsiv vägivaldne suhe.

Tüüpiline hindamine

§ 107b KarS puhul on praktikas eriti olulised järgmised tõendid:

• arstlikud ja psühholoogilised leiud, mis dokumenteerivad korduvaid vigastusi, trauma tagajärgi või pikaajalisi stressihäireid,
• fotod vigastustest koos kuupäevadega, vajadusel röntgeni- või KT-leiud,
• sõnumid, päevikusissekanded või muud vägivallajuhtumite dokumentatsioonid,
• naabrite, sugulaste, töökaaslaste või meditsiinipersonali tunnistused,
• dokumendid, mis viitavad isolatsioonile, kontrollile ja elukorralduse piiramisele, näiteks kooli- või töölt puudumised, rahaline sõltuvus või kontaktide katkemine.

Valige nüüd soovitud aeg:Tasuta esmakonsultatsioon

Praktilised näited

• Jätkuv vägivald partnerlussuhtes: Mitme kuu jooksul lööb üks partner teist regulaarselt, sõimab teda, lõhub esemeid ja ähvardab lahkumineku korral vigastada või tappa. Ohver hakkab muutma oma tööaegu, katkestama kontakte ja kohandama oma käitumist täielikult vägivallatseja tahtele, et vältida edasisi rünnakuid. Siin pole enam tegemist üksikute kehaliste väärkohtlemistega, vaid püsiva vägivaldse suhtega, mis oluliselt kahjustab iseseisvat elukorraldust.
• Vägivald sõltuvussuhtes: Hooldust vajav isik saab hooldajalt pikema aja jooksul regulaarselt kõrvakiile, teda koheldakse jämedalt, sunnitakse valulikke liigutusi tegema või lukustatakse rahulolematuse korral kinni. Oma tervisliku seisundi tõttu ei saa ohver end kaitsta ega abi otsida. Korduv vägivald ja pidev hirm edasiste rünnakute ees viivad selleni, et kannatanu ei saa oma igapäevaelu enam vabalt kujundada ja on faktiliselt hooldaja püsiva mõju all. Sellistes olukordades ilmneb eriti selgelt, kuidas vägivalda kasutatakse täieliku kontrolli ja allutamise saavutamiseks.

Need näited näitavad, et jätkuv vägivalla kasutamine esineb seal, kus vägivallatseja kasutab pikema aja jooksul teadlikult vägivalda, et võimu teostada, kontrollida või alandada ning seeläbi raskelt kahjustada isiku kehalist puutumatust, vabadust ja autonoomset elukorraldust. Otsustavad on korduvus, kestus ja äratuntav struktuur vägivaldses suhtes.

Subjektiivne koosseis

Subjektiivne koosseis nõuab tahtlust. Toimepanija peab mõistma, et ta kasutab pikema aja jooksul korduvalt vägivalda ja et see käitumine on sobiv kannatanu kehalise puutumatuse, vabaduse ja elukorralduse oluliseks kahjustamiseks. Piisab, kui ta teab või vähemalt tõsiselt arvestab sellega, et tema teod ei ole üksnes ühekordsed eksimused, vaid osa jätkuvast vägivalla seeriast ja tüüpiliselt tekitavad hirmu, alistumist ja kontrolli kaotust.

Sihipärane kavatsuslik tahtlus ohvri elukorralduse täielikuks valitsemiseks või kontrollimiseks ei ole vajalik. Tavaliselt piisab kaudsest tahtlusest, see tähendab teadlikust möönmisest, et korduva vägivaldse käitumise tõttu tekib püsivalt koormav ja piirav keskkond.

Tahtlus puudub, kui toimepanija tõsiselt ja mõistetavalt eeldab, et tema käitumine ei näi jätkuva vägivallana, näiteks kuna tegemist on objektiivselt ühekordse juhtumiga või kuna ta usutavalt arvas end olevat hädakaitse olukorras. Kes aga kasutab jätkuvalt vägivalda ja aktsepteerib, et seeläbi tekib pideva hirmu ja alistumise õhkkond, täidab tavaliselt jätkuva vägivalla kasutamise subjektiivse koosseisu.

Valige nüüd soovitud aeg:Tasuta esmakonsultatsioon

Süü ja eksimused

Keeldueksimus:

Keelueksimus vabandab ainult siis, kui see oli vältimatu. Kes käitub viisil, mis ilmselgelt rikub teiste õigusi ning kahjustab nende kehalist puutumatust, vabadust või psüühilist puutumatust, ei saa tavaliselt tugineda sellele, et ta ei mõistnud õigusvastasust. Igaüks on kohustatud end oma tegevuse õiguslike piiride osas informeerima. Pelk teadmatus või kergemeelne eksimus ei vabasta vastutusest.

Süüpõhimõte:

Karistatav on ainult see, kes tegutseb süüliselt. Tahtlikud kuriteod eeldavad, et toimepanija mõistab olulist toimuvat ja vähemalt möönab seda. Kui see tahtlus puudub, näiteks kuna toimepanija ekslikult arvab, et tema käitumine on lubatud või seda kantakse vabatahtlikult, on tegemist parimal juhul hooletusega. See ei ole tahtlike kuritegude puhul piisav.

Süüdimatus:

Süü ei lasu kellelgi, kes teo toimepanemise ajal raske vaimse häire, haigusliku vaimse kahjustuse või olulise kontrollivõime puudumise tõttu ei olnud võimeline oma teo õigusvastasust mõistma või selle arusaamise kohaselt käituma. Vastavate kahtluste korral tellitakse psühhiaatriline ekspertiis.

Vabandav hädaseisund:

Vabandav hädaseisund võib esineda, kui toimepanija tegutseb äärmuslikus sundolukorras, et tõrjuda akuutset ohtu enda või teiste elule. Käitumine jääb õigusvastaseks, kuid võib süüd vähendada või vabandada, kui muud väljapääsu ei olnud. Jätkuva vägivalla kasutamise juhtudel tuleb selline hädaseisund kõne alla vaid erandjuhtudel.

Näilik hädakaitse:

Kes ekslikult usub, et tal on õigus tõrjetegevuseks, tegutseb ilma tahtluseta, kui eksimus oli tõsine ja mõistetav. Selline eksimus võib süüd vähendada või välistada. Kui aga jääb hoolsuskohustuse rikkumine, tuleb kõne alla hooletu või karistust kergendav hindamine, mitte aga õigustamine. Praktikas on selline eksimus pikaajalise vägivaldse suhte puhul harva põhjendatud.

Karistuse äralangemine ja diversioon

Diversioon:

Diversioon on jätkuva vägivalla kasutamise puhul põhimõtteliselt võimalik, kuid praktiliselt ainult harvadel, väga kergetel juhtudel. Kuritegu eeldab tüüpiliselt korduvust, kestust ja olulist koormust, mis tavaliselt räägib vähese süü vastu. Mida selgem on vägivalla muster, mida pikem on ajavahemik ja mida ilmsem on kontrolli või elukorralduse piiramine, seda ebarealistlikum on diversiooniline lahendus.

Raskematel juhtudel diversioon praktiliselt ei tule kõne alla.

Diversiooni saab kaaluda ainult siis, kui

• süü on vaatamata korduvale vägivallale madal,
• vägivaldse suhte kestus oli suhteliselt lühike ja intensiivsus piiratud,
• ei ole tekkinud olulisi kehalisi või psüühilisi püsivaid tagajärgi,
• ei ole tuvastatav süstemaatiline kontrolli- ja allutamismuster,
• asjaolud on selged, ülevaatlikud ja ühemõttelised,
• ja toimepanija on kohe mõistev, koostööaldis ning valmis tõsiseks heastamiseks.

Kui kaalutakse diversiooni, võib kohus määrata rahatrahvi, ühiskondlikult kasulikke töid, järelevalvemeetmeid või kahju heastamist. Diversioon ei too kaasa süüdimõistmist ega kriminaalregistrisse kandmist.

Diversiooni välistamine:

Diversioon on tavaliselt välistatud, kui

• vägivalda kasutati pikema aja jooksul olulise intensiivsusega,
• saavutati elukorralduse ulatuslik kontroll või ohvri autonoomia oli märkimisväärselt piiratud,
• esineb ohvri eriline kaitsetarvidus, näiteks laste, põdurate või psüühiliselt kahjustatud isikute puhul,
• vägivaldse suhte raames pandi toime seksuaalkuritegusid,
• on tekkinud rasked püsivad tagajärjed või surmav lõpp,
• või üldpilt näitab eriti rasket inimväärikuse ja isikliku vabaduse rikkumist.

Mida selgemalt joonistub välja süstemaatiline vägivalla ja kontrolli muster, seda tõenäolisemalt lükkab kohus diversioonilise lahenduse tagasi ja peab vajalikuks ametlikku süüdimõistmist tuntava vabaduskaotusega.

Valige nüüd soovitud aeg:Tasuta esmakonsultatsioon

Karistuse mõistmine ja tagajärjed

Kohus mõistab karistuse vägivallategude kestuse, sageduse ja intensiivsuse järgi ning selle järgi, kui tugevalt on käitumine tegelikult kahjustanud ohvri elukorraldust. Otsustav on, kas toimepanija on pikema aja jooksul kasutanud vägivalda korduvalt, sihipäraselt või plaanipäraselt ja kas seeläbi on tekkinud hirmu, alistumise ja sõltuvuse õhkkond. Mida kauem vägivald kestab, mida massiivsemad on sekkumised ja mida tugevam on kontroll ohvri üle, seda kõrgemad on oodatavad karistused. Olulised kehalised või psüühilised tagajärjed suurendavad raskust veelgi.

Raskendavad asjaolud esinevad eriti siis, kui

• vägivalda hoiti ülal pika aja jooksul,
• esinesid eriti massiivsed või julmad rünnakud,
• ohver oli oma elukorralduses oluliselt piiratud või faktiliselt kontrollitud,
• esines ohvri eriline kaitsetarvidus, eriti laste või kaitsetute isikute puhul,
• vaatamata selgetele abipalvetele, kaitsemeetmetele või kohtulikele korraldustele jätkati vägivalla kasutamist,
• on tekkinud olulised psüühilised häired, rasked püsivad tagajärjed või surmav lõpp,
• või esinevad samalaadsed varasemad karistused ja vägivalla jätkamine vaatamata käimasolevatele menetlustele

Kergendavad asjaolud on näiteks

• Varasem karistatuse puudumine,
• täielik ülestunnistus ja märgatav arusaamine,
• usutav ja püsiv vägivaldse suhte lõpetamine,
• tõsised heastamispüüdlused, kui need on ohvrile vastuvõetavad,
• toimepanija erilised psüühilised koormused, ilma et need vastutust täielikult välistaksid,
• või ülemäära pikk menetluse kestus.
• Karistamatus
• täielik ülestunnistus ja märgatav arusaamine
• usutav ja püsiv vägivaldse suhte lõpetamine
• tõsised heastamispüüdlused, kui need on ohvrile vastuvõetavad
• toimepanija erilised psüühilised koormused, ilma et need vastutust täielikult välistaksid
• või ülemäära pikk menetluse kestus

Kohus võib vabaduskaotuse tingimisi edasi lükata, kui seaduslikud eeldused on täidetud ja esineb positiivne sotsiaalne prognoos. Jätkuva vägivalla kasutamise puhul rakendatakse seda võimalust vägivalla raskuse kasvades, selge kontrollimõju ja oluliste vigastuslike tagajärgede korral tagasihoidlikumalt. Põhikoosseisu kergetel juhtudel võib tingimisi või osaliselt tingimisi edasilükatud vabaduskaotus siiski kõne alla tulla.

Karistusraamistik

Jätkuv vägivalla kasutamine on põhikoosseisus karistatav kuni kolmeaastase vangistusega. Sellega teeb seadusandja selgeks, et pikaajalised vägivaldsed suhted kujutavad endast olulist sekkumist kehalisesse ja psüühilisesse puutumatusesse ning autonoomsesse elukorraldusesse. Põhikoosseis moodustab aluse, millelt ehituvad üles edasised karistusraamid.

Raskemate vormide puhul jätkuva vägivalla kasutamisel tõstab seadus karistusraami oluliselt. Kui vägivald viib kannatanu käitumise ulatusliku kontrollini või tema autonoomne elukorraldus on oluliselt piiratud, on tegemist kvalifitseeritud vormiga. Neil juhtudel on ähvardav karistus kuus kuud kuni viis aastat.

Veelgi kõrgem on karistusraam, kui lisanduvad eriti koormavad asjaolud. See puudutab eriti juhtumeid, kus vägivald on suunatud eriti kaitsetute isikute vastu, vägivallatoimingud on piinavalt teostatud või sama vägivaldse suhte raames pannakse korduvalt toime seksuaalkuritegusid. Sellistes kvalifitseeritud olukordades ulatub karistusraam ühest kuni kümne aasta vangistuseni.

Raskeimad tagajärjed viivad kuriteokoosseisuni. Kui jätkuv vägivald põhjustab raskeid püsivaid tagajärgi või seda kasutatakse kauem kui aasta eriti koormavalt, on karistusraam viis kuni viisteist aastat. Kui jätkuva vägivallaga seoses saabub kannatanu surm, tõuseb ähvardav karistus veelgi ja on kümne kuni kahekümne aasta vangistus.

Hilisem vabandamine, distantseerumine või vägivaldse suhte lõpetamine ei muuda seadusega ettenähtud karistusraame. Selliseid asjaolusid saab arvestada ainult konkreetse karistuse mõistmisel; teo liigitamisele põhikoosseisu, kvalifikatsiooni või kuriteona need mõju ei avalda.

Rahatrahv – päevamäärade süsteem

Austria kriminaalõigus arvutab rahatrahve päevamäärade süsteemi alusel. Päevamäärade arv sõltub süüst, summa päeva kohta rahalisest võimekusest. Nii kohandatakse karistus isiklikele oludele ja jääb siiski tuntavaks. Ka selliste kuritegude puhul nagu jätkuv vägivalla kasutamine võib põhikoosseisu vähem raskete juhtude puhul lühikese vangistuse asemel määrata rahalise karistuse, kui seaduslikud eeldused on täidetud.

• Vahemik: kuni 720 päevamäära, minimaalselt 4 eurot, maksimaalselt 5000 eurot päevas.
• Praktiline valem: Umbes kuus kuud vangistust vastab ligikaudu 360 päevamäärale. See ümberarvutus on vaid orientiiruv ja pole jäik skeem.
• Mittemaksmise korral: Kohus võib määrata asenduskaristuse vangistusena. Tavaliselt vastab üks päev asenduskaristust kahele päevamäärale.

Märkus:

Jätkuva vägivalla kasutamise puhul tuleb rahaline karistus kõne alla eelkõige siis, kui tegemist on vähem intensiivsete ja ajaliselt piiratud olukordadega põhikoosseisu raames, ei ole tekkinud olulisi vigastusi või psüühilisi püsivaid tagajärgi ning toimepanija on kohe mõistev. Mida selgemalt ilmnevad püsiv vägivaldne suhe, ulatuslik kontrollimõju või rasked tagajärjed, seda tõenäolisemalt tuleb kõne alla tuntav vangistus.

Vangistus ja (osaliselt) tingimisi edasilükkamine

§ 37 KarS võimaldab teatud juhtudel kuni üheaastase vangistuse asemel määrata rahalise karistuse, kui see tundub süüd ja toimepanija isiksust arvestades piisav. See võimalus eksisteerib põhimõtteliselt ka selliste kuritegude puhul nagu jätkuv vägivalla kasutamine, kuid tüüpiliselt kõrgema koormusefekti tõttu tuleb seda rakendada tagasihoidlikult.

§ 43 KarS lubab kuni kaheaastase vangistuse tingimisi edasi lükata, kui esineb positiivne sotsiaalne prognoos. Ka jätkuva vägivalla kasutamise puhul võib tingimisi karistus kõne alla tulla, eriti põhikoosseisu piirjuhtudel, vägivalla lühikese kestuse, selge distantseerumise ja toimepanija stabiilse sotsiaalse seotuse korral. Mida raskem on vägivald, mida selgem kontrollistruktuur ja mida raskemad tagajärjed, seda piiratumalt tingimisi edasilükkamist rakendatakse.

§ 43a KarS avab võimaluse osaliselt tingimisi edasilükkamiseks. Osa karistusest on tingimusteta vangistus, ülejäänu lükatakse tingimisi edasi. Just jätkuva vägivalla kasutamise juhtudel olulise ebaõigussisuga võib kohus valida selle segavormi, et ühelt poolt määrata tuntav sanktsioon, teiselt poolt edendada resotsialiseerumist ja seada toimepanijale käitumiskontrolli kaudu selged piirid.

§§ 50 kuni 52 StGB: Kohus võib lisaks anda juhiseid ja määrata kriminaalhoolduse. Kõne alla tulevad näiteks kontaktikeelud, lähenemiskeelud, kohustuslikud teraapiad, kahju hüvitamine või vägivalla ennetusprogrammides osalemine. Eesmärk on tagada stabiilne seaduskuulekus, ohvri kaitse ja edasise vägivalla siduv tõkestamine.

Kohtute pädevus

Asjaline pädevus

Jätkuva vägivalla juhtumite puhul on pädev maakohus. Juba põhikoosseis näeb ette kuni kolmeaastase vangistuse ja kuulub seega maakohtu ainupädevusse. Kvalifitseeritud juhtumite puhul, kus on ette nähtud kõrgemad karistusmäärad, eriti kuritegude puhul vastavalt § 107b lg 4 StGB , otsustab maakohus rahvakohtunikena. Kohtu koosseis sõltub kohaldatava karistusmäära suurusest ja teo liigitamisest väärteoks või kuriteoks.

Vandekohut ei ole ette nähtud, kuna ükski jätkuva vägivalla variant ei ole karistatav eluaegse vangistusega ja seega ei ole täidetud vandekohtu pädevuse seaduslikud eeldused.

Kohalik pädevus

Pädev on kuriteo toimepanemise koha järgne kohus. Määravad on eelkõige

• kus vägivallateod toime pandi,
• kus kannatanu mõjutusi tajus,
• kus koormav või kahjustav mõju avaldus,
• või kus pandi toime kaasnevad teod, mis on osa vägivaldsest suhtest.

Kui kuriteo toimepanemise kohta ei saa üheselt määrata, määratakse pädevus süüdistatava elukoha, kinnipidamise koha või asjaomase prokuratuuri asukoha järgi. Menetlust viiakse läbi seal, kus on kõige paremini tagatud otstarbekas ja nõuetekohane läbiviimine.

Kohtuastmete järjekord

Maakohtu otsuste peale saab esitada apellatsiooni ringkonnakohtusse. Ringkonnakohtu otsuseid saab seejärel vaidlustada tühistamiskaebuse või edasise apellatsiooniga Riigikohtus. Konkreetsed õiguskaitsevahendid sõltuvad otsuse liigist, karistuse määrast ja esitatud tühistamisalustest.

Tsiviilnõuded kriminaalmenetluses

Jätkuva vägivalla puhul võivad ohver ise või lähedased sugulased esitada tsiviilõiguslikke nõudeid otse kriminaalmenetluses. Korduvate vägivallategude tõttu on sageli küsimuse all valuraha, psühholoogilise või meditsiinilise abi kulud, saamata jäänud tulu ning muude vaimsete või tervislike tagajärgede hüvitamine.

Tsiviilhagi esitamine peatab kõigi esitatud nõuete aegumise, kuni kriminaalmenetlus on pooleli. Alles pärast lõpliku otsuse jõustumist hakkab aegumistähtaeg uuesti kulgema, kui nõuet ei rahuldatud täielikult.

Vabatahtlik kahju hüvitamine, näiteks siiras vabandamine, rahaline hüvitis või kannatanu aktiivne toetamine, võib karistust kergendada, kui see toimub õigeaegselt, usutavalt ja täielikult. Paljudel juhtudel on mõistlik tsiviilõiguslikud nõuded struktureeritult kriminaalmenetluses koondada.

Kui kurjategija on aga pikema aja jooksul näidanud järjekindlat, süstemaatilist vägivalda, põhjustanud kannatanule tõsist kahju või loonud eriti raske psüühilise ja füüsilise koormuse olukorra, kaotab hilisem heastamine tavaliselt suuresti oma leevendava mõju. Sellistel juhtudel ei saa hilisem hüvitamine tehtud ülekohut oluliselt vähendada.

Valige nüüd soovitud aeg:Tasuta esmakonsultatsioon

Kriminaalmenetluse ülevaade

• Uurimise algus: Kahtlustatava staatus konkreetse kahtlustuse korral, sellest alates täielikud kahtlustatava õigused.
• Politsei/prokuratuur: Prokuratuur juhib, kriminaalpolitsei uurib, eesmärk on menetluse lõpetamine, lepitusmenetlus või süüdistuse esitamine.
• Kahtlustatava ülekuulamine: Eelnev õiguste selgitamine, kaitsja kaasamine lükkab edasi, vaikimisõigus säilib.
• Toimikuga tutvumine: Politseis, prokuratuuris või kohtus, hõlmab ka tõendeid, kui see ei ohusta uurimise eesmärki.
• Kohtuistung: Suuline tõendite uurimine, otsus ja tsiviilhagi lahendamine.

Süüdistatava õigused

• Teave ja kaitse: Õigus teavitamisele, riigi õigusabile, vabale kaitsja valikule, tõlkeabile ja tõendite esitamisele.
• Vaikimine ja advokaat: Vaikimisõigus igal ajal, kaitsja kaasamisel lükatakse ülekuulamine edasi.
• Teavitamiskohustus: Kiire teavitamine kahtlustusest ja õigustest, erandid ainult uurimise eesmärgi tagamiseks.
• Toimikuga tutvumine praktikas: Juurdepääs uurimis- ja kohtutoimikutele, kolmandate isikute juurdepääs on kahtlustatava kasuks piiratud.

Valige nüüd soovitud aeg:Tasuta esmakonsultatsioon

Praktika ja käitumisnõuanded

1. Säilitage vaikimine. Lühikesest selgitusest piisab: „Kasutan oma õigust vaikida ja räägin kõigepealt oma kaitsjaga.” See õigus kehtib juba esimesest politsei või prokuratuuri ülekuulamisest.
2. Võtke viivitamatult ühendust kaitsjaga. Ilma uurimistoimikuga tutvumata ei tohiks ütlusi anda. Alles pärast toimikuga tutvumist saab kaitsja hinnata, milline strateegia ja tõendite kogumine on mõistlik.
3. Tõendeid viivitamata tagada.Arstlikud leiud, fotod kuupäeva ja mõõtkaavaga, vajadusel röntgen- või KT-ülesvõtted teha. Rõivad, esemed ja digitaalsed salvestused eraldi hoiustada. Tunnistajate nimekiri ja mäluprotokollid hiljemalt kahe päeva jooksul koostada.
4. Ärge võtke vastaspoolega ühendust. Teie sõnumeid, kõnesid või postitusi võidakse kasutada tõenditena teie vastu. Kogu suhtlus peaks toimuma ainult kaitsja kaudu.
5. Salvestada õigeaegselt video- ja andmesalvestised.Ühistranspordis, lokaalides või korteriühistute jälgimiskaamerate salvestised kustutatakse sageli automaatselt mõne päeva pärast. Seetõttu tuleb andmete säilitamise taotlused esitada viivitamatult operaatorile, politseile või prokuratuurile.
6. Dokumenteerige läbiotsimised ja arestimised. Läbiotsimiste või arestimiste korral peaksite nõudma määruse või protokolli koopiat. Märkige üles kuupäev, kellaaeg, osalevad isikud ja kõik kaasa võetud esemed.
7. Vahistamise korral: ärge andke ütlusi asja kohta. Nõudke oma kaitsja kohest teavitamist. Vahistamist võib kohaldada ainult põhjendatud kahtluse ja täiendava vahistamisaluse olemasolul. Eelistada tuleb leebemaid meetmeid nagu tõotus, registreerimiskohustus või lähenemiskeeld.
8. Valmistage kahju hüvitamine sihipäraselt ette. Maksed või hüvitamise pakkumised tuleks teha ainult kaitsja kaudu ja need tuleks dokumenteerida. Struktureeritud kahju hüvitamine võib positiivselt mõjutada lepitusmenetlust ja karistuse määramist, ilma et see rasketel juhtudel süüdimõistmist automaatselt väldiks.

Teie eelised advokaadi abiga

Jätkuva vägivalla juhtumid puudutavad sügavaid rikkumisi isiku füüsilise ja vaimse puutumatuse, isikliku vabaduse ja iseseisva elu korraldamise vastu. Määrav on, kas käitumist saab pikema aja jooksul kvalifitseerida vägivaldse suhtena ja kas see tekitab püsivat koormust, kontrolli või allutamist. Juba väikesed erinevused kestuses, intensiivsuses, rünnakute liigis või osapoolte isiklikus olukorras võivad õiguslikku hinnangut oluliselt muuta.

Varajane õigusabi tagab, et kõik vägivallateod dokumenteeritakse korrektselt, ütlusi tõlgendatakse õigesti ning nii süüstavaid kui ka õigustavaid asjaolusid uuritakse hoolikalt. Ainult struktureeritud analüüs näitab, kas tegemist on tõepoolest seaduse mõttes jätkuva vägivallaga või on üksikjuhtumid üle võimendatud, valesti mõistetud või ekslikult väidetavaks vägivaldseks suhteks kokku tõmmatud.

Meie advokaadibüroo

• kontrollib, kas käitumine tõepoolest ületab jätkuva vägivalla seadusliku läve,
• analüüsib vigastusi, sündmuste käiku ja suhtlust vastuolude või ebaselguste suhtes,
• kaitseb teid ennatlike hinnangute ja ühepoolsete hinnangute eest,
• ja arendab selge kaitsestrateegi, mis esitab tegeliku käigu arusaadaval viisil.

Karistusõigusele spetsialiseerunud büroona tagame, et jätkuva vägivalla süüdistust kontrollitakse õiguslikult täpselt ja menetlus viiakse läbi täieliku ja tasakaalustatud faktilise aluse põhjal.

Valige nüüd soovitud aeg:Tasuta esmakonsultatsioon

KKK – korduma kippuvad küsimused