Kui turundust kasutatakse lugejate, kuulajate või vaatajatega suhtlemiseks, nimetatakse seda otseturunduseks. Otseturunduse eesmärk on tekitada vastuvõtjas individuaalne ja mõõdetav reaktsioon.

Otseturunduse alla kuuluvad:

Õiguslik raamistik

Otseturunduse ja reklaami saatmise õigusliku raamistiku moodustavad äriseadustik, telekommunikatsiooniseadus ja andmekaitse sätted.

Äriseadustik

Äriseadustiku kohaselt võivad aadressikirjastused ja otseturundusettevõtted saata adresseeritud reklaammaterjali posti teel kolmandatele isikutele. Siiski võib adressaat keelata edasise reklaami saatmise. See regulatsioon kehtib ainult posti teel saadetava reklaami kohta.

WKO reklaami- ja turunduskommunikatsiooni erialaühing peab nn “Robinsoni nimekirja”. Sellesse nimekirja saavad end kanda isikud, kes ei soovi saada adresseeritud postitusreklaami. Nimekirja uuendatakse igakuiselt ning see tehakse kättesaadavaks aadressikirjastustele ja otseturundusettevõtetele. Need ettevõtted peavad enne adresseeritud reklaami saatmist võrdlema oma andmeid Robinsoni nimekirjaga. Lisaks peab reklaamija täitma oma teavitamiskohustusi GDPR-i mõistes ja teavitama asjaosalisi nende õigustest. Samuti tuleb asjaosalistele selgitada, et neil on õigus keelduda edaspidisest adresseeritud postitusreklaami saamisest. Aadressikirjastused ja otseturundusettevõtted, kes ei arvesta “Robinsoni nimekirjaga” või saadavad otsereklaami ka nimekirjas olevatele adressaatidele, ei pane toime mitte ainult äriseadustiku rikkumist, vaid rikuvad ka kehtivat andmekaitseseadust ja riskivad rahatrahviga.

Telekommunikatsiooniseadus

Telekommunikatsiooniseaduse kohaselt on igasugune elektrooniline suhtlus reklaamieesmärgil, näiteks kõned, lühisõnumid, faksid või e-kirjad, ilma adressaadi eelneva nõusolekuta keelatud. See kehtib nii ettevõtetevahelises (B2B) kui ka ettevõtte ja tarbija vahelises (B2C) suhtluses. Juba esmakordne kõne, faks või e-kiri nõusoleku saamiseks loetakse reklaamiks. Kui adressaat tühistab antud nõusoleku, on adresseeritud postitusreklaami saatmine sellest hetkest alates keelatud.

Andmekaitse

Andmekaitseõiguse sätete kohaselt võib isikuandmeid töödelda ainult siis, kui selleks on õiguslik alus.

GDPR näeb ette, et isikuandmete, näiteks nimede, aadresside ja e-posti aadresside töötlemine otseturunduse eesmärgil võib kujutada endast andmete eest vastutava isiku õigustatud huvi. Kuid ettevaatust! Kes tegeleb elektroonilise otseturundusega ilma asjaosaliste eelneva nõusolekuta, tegutseb siiski telekommunikatsiooniseaduse mõistes ebaseaduslikult.

Lugege ka: “Internetireklaam”