Hinnakujundusseadus
Sisukord
- Hinnakujundusseadus
- Hinnaalanduste märkimine veebikaupluses ja statsionaarses müügis
- Mis on hinnakujundusseaduse eesmärk?
- Kellele kehtib uus §9a PrAG regulatsioon?
- Mis on hinnaalandus §9a PrAG mõistes?
- Kas mittesiduva soovitusliku jaehinnaga (UVP-hind) võrdlemine kuulub §9a PrAG kohaldamisalasse?
- Mida täpselt tuleb hinnaalanduse reklaamimisel märkida?
- Millises vormis tuleb esitada varasem madalaim hind?
- Kuidas toimida järkjärgulise hinnaalanduse puhul?
- Millised tagajärjed ähvardavad §9a PrAG regulatsiooni rikkumise korral?
Hinnaalanduste märkimine veebikaupluses ja statsionaarses müügis
Hinnaalanduste reklaamimine on populaarne vahend toote müügi suurendamiseks. Eriti B2C-sektori kaubanduses tuleb aga hindade märkimisel järgida kohustuslikke seaduslikke nõudeid: Austrias reguleerib hindade märkimise tingimusi eelkõige hinnakujundusseadus (PrAG). Seda seadust muudeti hiljuti ELi nn omnibus-direktiivi rakendamiseks moderniseerimisdirektiivi rakendamise seadusega (MoRUG II) ning kehtestati praktiliselt äärmiselt oluline § 9a PrAG regulatsioon, mis sisaldab sätteid hinnaalanduste reklaamimise kohta.
Selles artiklis käsitleme nüüd kehtivaid seaduslikke regulatsioone seoses hinnaalanduste reklaamimisega veebikaupluses ja statsionaarses müügis hinnakujundusseaduse muudatuste tõttu.
Mis on hinnakujundusseaduse eesmärk?
Hinnakujunduse eeskirjade mõte ja eesmärk on vältida tarbijate eksitamist kauba hinna ja hinnaalanduse osas. Faktiliselt õige ja täieliku tarbijainfo abil tuleb tugevdada tarbija positsiooni kaubanduse ja tööstuse suhtes, võimaldades hindade võrdlemist, ning seeläbi edendada konkurentsi.
Kellele kehtib uus §9a PrAG regulatsioon?
Hinnakujundusseaduse kohaldamisala piirdub B2C-sektoriga, kehtides seega ainult ettevõtjate pakkumistele, mis on suunatud tarbijatele.
Uus regulatsioon seoses hinnaalanduste reklaamimisega kehtib eelkõige kauplejatele, nii e-kaubanduses kui ka statsionaarses müügis. Regulatsioonid kehtivad ka Euroopa Liidu välistele kauplejatele, kui nende müük on suunatud ka Euroopa Liidule.
Vahendajad, nagu näiteks veebipõhiste kauplemiskohtade operaatorid, on §9a PrAG kohaldamisalast välja jäetud, välja arvatud juhul, kui nad ise tegutsevad kauplejatena platvormidel. Ka hinnavõrdlusplatvormide operaatorid ei kuulu regulatsiooni kohaldamisalasse. §9a PrAG regulatsioon hinnaalanduste reklaamimise kohta kehtib ainult kaupade müügile, mitte aga teenuste ja digitaalse sisu pakkumisele. Lisaks on erandid kiiresti riknevate kaupade ja lühikese säilivusajaga kaupade jaoks.
Mis on hinnaalandus §9a PrAG mõistes?
Hinnaalanduse teatavakstegemine §9a PrAG mõistes on reklaamväide, millega sisuliselt teatatakse, et kaupa pakutakse nüüd odavama hinnaga kui varem. Hinnaalandus tuleb märkida summades või protsentides.
Hinna võrdlused teiste ettevõtetega, üldised reklaamväited nagu „parim hind“, koguselised allahindlused või vautšerid ei kuulu PrAG § 9a kohaldamisalasse. Siiski juhitakse tähelepanu sellele, et selliste reklaamimeetmete puhul tuleb eelkõige arvestada asjakohaste konkurentsiõiguslike regulatsioonidega.
Kas mittesiduva soovitusliku jaehinnaga (UVP-hind) võrdlemine kuulub §9a PrAG kohaldamisalasse?
Hinna võrdlused soovituslike hindadega kuuluvad PrAG § 9a kohaldamisalasse siis, kui võrdlusega kaasneb hinnaalanduse teatamine. See on näiteks nii, kui soovituslik hind on läbi kriipsutatud või reklaamitakse sõnastusega „soovitusliku jaehinna 19,99 € asemel nüüd vaid 14,99 €“.
Seega tuleb iga juhtumi puhul eraldi otsustada, kas mittesiduvate soovituslike jaehindadega reklaamimine sisaldab hinnaalanduse teatavakstegemist. Kui jah, tuleb täita §9a PrAG nõudeid.
Mida täpselt tuleb hinnaalanduse reklaamimisel märkida?
§9a PrAG regulatsioon näeb ette, et hinnaalanduse teatavakstegemisel tuleb lisaks praegusele hinnale märkida madalaim hind, mida pakuti vähemalt üks kord viimase 30 päeva jooksul enne hinnaalandust samas müügikanalis. Varasema madalaima hinna märkimine peab toimuma samas reklaamimeediumis nagu hinnaalanduse teatavakstegemine (trükis, veebis, raadios, televisioonis, statsionaarses kaupluses endas).
Millises vormis tuleb esitada varasem madalaim hind?
Seadus ei reguleeri üksikasjalikult, kuidas tuleb varasem madalaim hind esitada. Hinnamärgistuse direktiivi artiklist 4 tuleneb, et hinnamärgistus peab olema keskmiselt tähelepanelikule vaatlejale kergesti loetav ja omistatav. Meie arvates ei ole lubatud näiteks vertikaalsed trükid, väga väikesed, mitteloetavad trükid ega meediaüleminekud.
Soovitame veebikaupluses esitada hinnad otse toote lehel ja omistatavalt vastavale tootele. Ei ole soovitatav näiteks hinna märkimine jaluses.
Seevastu ei ole vaja märkida, kui kaua varasem madalaim hind kehtis.
Kuidas toimida järkjärgulise hinnaalanduse puhul?
Kui hinnaalandust viiakse läbi järk-järgult, tuleb katkematu hinnaalanduse läbiviimisel – st ilma hinda tõstmata – märkida hind, mida nõuti vastava toote eest enne järkjärgulise hinnaalanduse algust. See on eriti oluline hooajakaupade müügi ja lõpumüükide puhul.
Millised tagajärjed ähvardavad §9a PrAG regulatsiooni rikkumise korral?
PrAG rikkumise korral ähvardab ühelt poolt halduskaristus vastavalt § 15 PrAG-le.
Teiselt poolt on ka tarbijakaitseühingul või konkurentidel võimalus esitada hagi § 1 UWG (ebaausate kaubandustavade seadus) rikkumise tõttu (õigusrikkumise juhtum).