Ehitamine võõrale maale
Austrias kehtib põhimõte „superficies solo cedit” (ehitis järgib maad). Kõik asjad (näiteks maja), mis on maaga kindlalt ühendatud, kuuluvele ehitatud kinnisasja omanikule. Võõral kinnisasjal ehitatud või ehitatavate ehitiste puhul tuleb aga olla ettevaatlik. Ilma eraldi kokkuleppeta saab võõra maa omanik ka ehitatud rajatise omanikuks. Otsustav on siin ehitaja heausksus. Ehitaja on heauskne, kui ta eksib selles, et tal on õigus võõrale maale ehitada. Kerge hoolimatusest ei kahjusta heausksust. Kui maaomanik ehitusest midagi ei tea, omandab ta põhimõtteliselt ehitise. Heausksel ehitajal on õigus nõuda hüvitist kasulike ja vajalike kulude eest. Teatud asjaoludel on ta kohustatud ka ehitise lammutama, st kõrvaldama. Siiski on üks erand. Kui maaomanik ehitusest teadis ja ei keelanud seda kohe heausksele ehitajale, võib ehitaja võõral kinnisasjal omandada omandiõiguse. Maaomanik võib nõuda ainult kinnisasja tavalist väärtust. Kui ehitaja on aga pahausksne, läheb ehitatud rajatis maaomaniku omandisse. Ehitajal on õigus kulude hüvitamisele, kuid ainult nende kulude osas, mis on peamiselt maaomaniku kasuks. Ehitaja on võimalik ka kohustatud ehitise kõrvaldama.
Selleks, et omandada kindlat omandiõigust võõrale maale ehitatud hoone üle, pakub Austria õigus kahte võimalust: superädifikaat ja tsiviilõiguslik ehitusõigus.
Superädifikaat
Superädifikaat on hoone, mis on ehitatud võõrale maale, kuid mis ei ole mõeldud püsivalt sinna jääma. Superädifikaate käsitletakse vallasasjadena, isegi kui need on oma olemuselt kvalifitseeritavad kinnisasjadena.
Nagu ka ehitusõiguse puhul, erineb maaomanik asja omanikust. Enamasti on maaomaniku ja ehitaja vahel kinnistut puudutav kasutusõiguse leping koos täiendava õigusega ehitada kinnistule hoone. Seda õigust piiratakse aga sellega, et hoone võib kinnistul seista ainult ajutiselt, mitte püsivalt. Superädifikaadi esimene omanik omandab omandiõiguse juba ehitamisega, dokumendi hoiustamine ei ole vajalik. Superädifikaadi müümisel müüakse ainult see, mitte kinnistu. Seetõttu on soovitatav sõlmida eraldi kasutusõiguse leping kinnistu jaoks. Omandiõigust ei omandata kinnistusraamatusse kandmisega, vaid ainult dokumendi hoiustamisega.
Kui kinnistu kasutusõiguse leping lõpeb, on määrav see, mis on kokku lepitud superädifikaadi kasutusõiguse lepingus.
Ehitusõigus
Ehitusõigus on asjaõiguslik, võõrandatav ja pärandatav õigus omada hoonet võõra kinnistu pealispinnal või selle all. See on tähtajaline õigus ja seda saab seada mitte vähem kui 10 aastaks ja mitte rohkem kui 100 aastaks. Ehitusõiguse puhul peaks ehitatud hoone jääma püsivalt, samas kui superädifikaadi puhul see lammutatakse.
Maaomanik annab isikule õiguse ehitada oma kinnistule. Ehitusõigus kantakse C-lehele (koormatiste leht) ja B-lehele (ehitusõiguse kanne). Maaomanik jääb kinnistu omanikuks, ehitusõiguse omajal on õigus ehitada võõrale kinnistule hoone, saab selle hoone omanikuks ja omab kinnistu kasutusvaldust. Tavaliselt antakse ehitusõigus tasu eest, ehitusõiguse omaja peab siis maksma maaomanikule nn ehitustasu.
Tähtaja möödumisel ehitusõigus lõpeb ja ehitatud hoone läheb üle maaomanikule. Viimane peab siiski, kui lepingus ei ole teisiti kokku lepitud, maksma hüvitist veerand hoone väärtuse ulatuses. Ehitusõigust saab lõpetada ka vastastikusel kokkuleppel.
Lõpetamine on võimalik ka siis, kui ehitusõiguse omaja on vähemalt kahe järjestikuse aasta jooksul ehitustasu maksmisega viivituses või kui mõlemad pooled soovivad ehitusõiguse lõpetamist vastastikusel kokkuleppel.
