Laimamine

Laimamine vastavalt § 111 StGB esineb, kui keegi omistab teisele isikule kolmandatele tajutaval viisil põlastusväärse omaduse või meelsuse või süüdistab teda auväärsetu või heade kommete vastase käitumise eest, mis on sobiv teda avalikus arvamuses põlastusväärseks muutma või alandama. See puudutab rünnakuid heale mainele, näiteks kuulujuttude, halvustavate omistuste või avalike süüdistuste kaudu.

Seadus kaitseb isiku ühiskondlikku mainet ja seega tema sotsiaalset staatust. Karistatavus ei sõltu subjektiivsest solvangust, vaid avalduse objektiivsest sobivusest isiku mainet kahjustada. Praktiliselt olulised on eelkõige sotsiaalmeedia, WhatsAppi grupid, e-kirjad ja ettevõttesisesed suhtluskanalid, kus avaldused eriti kiiresti levivad.

Objektiivne koosseis

§ 111 StGB objektiivne koosseis hõlmab iga au teotavat faktiväidet, mida keegi vähemalt ühe kolmanda isiku ees avaldab ja mis võib puudutatud isiku mainet kahjustada. Seejuures ei ole oluline, kas avaldus tehakse sõbralikult, möödaminnes või tüli käigus. Otsustav on, et sisu on objektiivselt sobiv puudutatud isiku sotsiaalset positsiooni või mainet kahjustama. Koosseis kaitseb iga inimese õigust mitte olla avalikkuses väärade või ebaselgete faktiesituste kaudu alandatud.

Avaldus täidab objektiivse koosseisu niipea, kui see sisaldab faktituuma, on kolmandate isikute poolt tajutav ja võib objektiivselt mainespetsiifilisi kahjusid põhjustada. Kas väide vastab tõele või mitte, hindab kohus alles tõendamise raames vastavalt § 112 StGB.

Kontrollietapid

Teosubjekt:

Toimepanija võib olla iga isik, kes au teotavat faktiväidet avaldab või edastab. Pole oluline, kas see toimub eraelus, ettevõttes, WhatsAppi grupis või avalikult. Määrav on üksnes, et avaldus lähtub sellest isikust ja on kolmandatele äratuntav.

Teoobjekt:

Teo objekti moodustab iga kindel või vähemalt selgelt äratuntav isik, kelle kohta keegi faktiväite esitab. Piisab, kui kolmandad isikud tunnevad ära, keda avaldus puudutab. Koosseis kaitseb isiku head mainet.

Teokoosseis:

Tegu seisneb faktiväites au teotava iseloomuga. Siia kuuluvad kõik kontrollitava sisuga väited, eriti süüdistused, et keegi on käitunud kuritegelikult, ebamoraalselt, ebausaldusväärselt või muul viisil sotsiaalselt taunitavalt.

Avaldus täidab koosseisu, kui:

• see toimub vähemalt ühe kolmanda isiku ees,
• see sisaldab au teotavat faktituuma,
• see on objektiivselt mainet kahjustav.

Oluline: Ka kuulujutu edasilevitamine on koosseisuline, kui toimepanija teeb väite äratuntavalt omaks. Väärtushinnangud võivad samuti olla hõlmatud, kui need sisaldavad kaasnevat faktituuma.

Teotagajärg:

Teo tagajärg seisneb maine ohustamises. Tegelik kahju pole vajalik. Piisab, kui avaldus on objektiivsete mõõdupuude järgi sobiv panema puudutatud isikut avalikus arvamuses halvemasse valgusesse.

Põhjuslikkus:

Au teotav avaldus põhjustab maine ohustamise. Ilma avalduseta ei eksisteeriks konkreetset ohtu sellisel kujul. Ka edastamised või võimendamised aitavad kaasa põhjuslikkusele, kui need maine ohustamise tekitavad või suurendavad.

Objektiivne omistamine:

Tagajärg on objektiivselt omistatav, kui maine ohustamises realiseerub täpselt see risk, mida § 111 StGB takistada tahab, nimelt õigustamatu sotsiaalse maine kahjustamine. Omistamine ei toimu, kui kolmandad isikud moonutavad neutraalset avaldust omavoliliselt ja esialgne avaldaja ei pidanud sellise raske tähenduse moonutamisega arvestama.

Valige nüüd soovitud aeg:Tasuta esmakonsultatsioon

Eristamine teistest süütegudest

Laimamise koosseis rakendub, niipea kui keegi au teotava faktiväite kolmandate isikute ees avaldab ja sellega kindla isiku mainet ohustab. Toimepanija kahjustab puudutatud isiku sotsiaalset mainet, levitades faktiesitust, mis on sobiv tema ühiskondlikku positsiooni alandama. Ebaõiglus tekib, kuna toimepanija mainet kahjustavat faktituuma väidab või edastab, mida kolmandad isikud tajuda võivad, ja mitte pelgalt arvamuse avaldamise tõttu. Määrav on, et toimepanija puudutatud isiku sotsiaalset staatust rikub, isegi kui avaldus pole jämedalt sõnastatud või langeb igapäevases vestluses.

• § 115 StGB – Solvamine: Solvamine põhineb väärtustaval solvangul, seega puhastel väärtushinnangutel ja sõimamistel, mis ei sisalda faktituuma. § 111 StGB hõlmab seevastu faktiväiteid, mis põhimõtteliselt võivad olla tõesed või väärad. Eristamine toimub avalduse iseloomu järgi: Kui § 115 StGB keskendub isiklikule aule kui tundesfäärile, kaitseb § 111 StGB ühiskondlikku mainet. Mõlemad süüteod võivad koos esineda, kui au teotav faktiväide on seotud solvavate väärtushinnangutega.
• § 107c StGB – Jätkuv ahistamine: Jätkuv ahistamine kaitseb elukorralduse vabadust digitaalsete ja meedia kaudu jätkuvate mõjutuste eest. § 111 StGB tuleb sellest eraldi hinnata, kuna see puudutab üksnes sotsiaalset mainet. Mõlemad süüteod võivad koos esineda, kui korduvad või massiliselt levitatud avaldused üheaegselt kahjustavad mainet ja mõjutavad elukorraldust.

Konkurentsid:

Tõeline konkurents:

Tegelik konkurents esineb, kui laimamisele lisanduvad teised iseseisvad süüteod, näiteks solvamine, laim, ohtlik ähvardamine, sundimine või jätkuv ahistamine. Neid koosseise ei tõrjuta, kuna maine kahjustamine moodustab iseseisva ebaõigluse sisu. Kui avalduste tagajärjel tekivad täiendavad õigushüvede rikkumised, esinevad süüteod regulaarselt kõrvuti.

Ebatõeline konkurents:

Tõrjumine spetsiaalsuse tõttu tuleb kõne alla ainult siis, kui teine koosseis hõlmab kogu ebaõigluse täielikult. See on tüüpiline laimu puhul, kui teadlikult vale faktiväide on suunatud üksnes menetluse algatamisele. Vastupidi arendab § 111 StGB ise spetsiaalsust, kui esikohal on üksnes mainespetsiifiline ohustamine ja täiendavaid õigushüvede rikkumisi ei esine.

Tegude hulk:

Tegude paljusus esineb, kui mitu mainet kahjustavat avaldust avaldatakse või levitatakse sõltumatult või erinevad suhtlusprotsessid toimuvad ajaliselt eraldi. Iga iseseisev avaldus uuele adressaatide ringile moodustab eraldi teo, kui ei esine loomulikku tegevusühtsust.

Jätkuv tegu:

Ühtset tegu tuleb eeldada, kui jätkuvad au teotavad faktiväited sama isiku vastu on tihedas ajalises ja sisulises seoses, näiteks sarnaste avalduste seeria kestva konflikti käigus. Tegu lõpeb, niipea kui enam täiendavaid avaldusi ei tehta või toimepanija lõpetab äratuntavalt oma osalemise suhtlusprotsessis.

Tõendamiskohustus ja tõendite hindamine

Prokuratuur:

§ 111 StGB puhul on prokuratuur pädev ainult siis, kui eeldatakse erilist avalikku huvi või kui laimamine on seotud teiste ametlikult süüdistatavate süütegudega. Kui ta tegutseb, peab ta tõendama, et süüdistatav on au teotava faktiväite kolmandate isikute ees avaldanud või levitanud ja et see avaldus oli objektiivselt sobiv puudutatud isiku mainet kahjustama. Tegemist pole isiklike tunnete või väärtushinnangutega, vaid objektiivse asjaoluga, et mainet kahjustav faktiväide esitati ja vähemalt üks kolmas isik võis seda tajuda.

• Eriti tuleb tõendada, et
• konkreetne faktiväide tõepoolest avaldati,
• see väide tehti kolmandatele isikutele tajutavaks,
• see on objektiivselt mainet kahjustav,
• avaldus on süüdistatavale omistatav.

Prokuratuur peab lisaks näitama, kas avaldus arendab oma levitamise kontekstis mainet kahjustavat iseloomu või kas on viiteid, et süüdistatav on teadlikult või hooletult väitnud faktituuma, mis oli sobiv vähendama puudutatud isiku mainet.

Kohus:

Kohus kontrollib kõiki tõendeid kogumis ja hindab, kas objektiivsete mõõdupuude järgi esitati au teotav faktiväide ja kolmandad isikud tajusid seda. Keskmes on küsimus, kas väideti kontrollitavat fakti ja kas see oli oma sisu, sõnastuse ja konteksti poolest sobiv kahjustama puudutatud isiku ühiskondlikku mainet.

Seejuures arvestab kohus eriti:

• avalduse täpset sõnastust,
• suhtluskonteksti, milles see tehti,
• kas puudutatud isik oli selgelt identifitseeritav,
• kas väidet esitati faktina või üksnes väärtushinnanguna,
• kas ja millises ulatuses kolmandad isikud tegelikult teadmise said,
• milline ulatus ja mõju avaldusel sotsiaalses keskkonnas oli.

Kohus eristab selgelt pelgalt arvamuste avaldamisest ilma faktituumata, igapäevastest väärtustavatest aruteludest ja vääritimõistmistest, kus avalduse sisu oli kõrvalseisjatele äratuntavalt ebaselge või mitte mainet kahjustav.

Süüdistatav isik:

Süüdistatav isik ei kanna tõendusbremsiumi koormust. Ta võib siiski esitada põhjendatud kahtlusi, eriti seoses

• küsimusest, kas tõepoolest avaldati faktiväide,
• kas kolmandad isikud tajusid avaldust,
• kas avaldus oli üldse au teotav või mainele oluline,
• kas avaldust tuleb mõista pelga väärtushinnanguna,
• vastuoludest või puuduvatest tõenditest erasüüdistaja esitatus.

Ta võib lisaks näidata, et teatud avaldused on kontekstist välja rebitud, et need olid äratuntavalt sõnastatud arvamusena või kriitikana või et need põhinesid tõsiselt võetud allikatel, kui tõendamine või heausksuse tõendamine § 112 StGB järgi on lubatud.

Tüüpiline hindamine

Praktikas on § 111 StGB puhul olulised eelkõige järgmised tõendid:

• salvestatud vestlused, sõnumid, e-kirjad või sotsiaalmeedia postitused,
• isikute ütlused, kes avaldust tajusid,
• tõendid avalduse tegeliku ulatuse või edasilevitamise kohta,
• dokumentatsioon konteksti kohta, näiteks konfliktide kulg või tööalased seosed,
• tõendid selle kohta, kas avaldust mõisteti faktina või arvamusena,
• kronoloogiad, millest nähtub, millal, kus ja millises keskkonnas avaldus tehti.

Valige nüüd soovitud aeg:Tasuta esmakonsultatsioon

Praktilised näited

• Mainet kahjustav faktiväide näilise kahjutuse korral: Toimepanija levitab WhatsAppi grupis väidet, et kolleeg on ettevõtte vara omastanud. Ta ekslikult eeldab, et “kõik niikuinii teavad”, et tegemist on vaid kuulujutuga ja keegi ei võta avaldust tõsiselt. Puudutatud isik pole kunagi nõustunud, et selliseid väiteid edastatakse, ja toimepanija pole ka kontrollinud, kas süüdistus vastab tõele. Mitmed grupi liikmed tajuvad avaldust faktina ja hakkavad puudutatud isikut vältima. Puuduv faktiline alus ja edastamine kolmandatele isikutele viivad selgelt äratuntava sotsiaalse maine ohustamiseni.
• Maine kahjustamine ekslikult eeldatud teavitamiskohustuse tõttu: Teatud aja jooksul eeldab toimepanija korduvalt, et ta peab teisi töötajaid teavitama kolleegi väidetavatest “kõrvalekalletest”, kuigi puuduvad kindlad teadmised. Ta avaldab korduvalt, et puudutatud isik on kliente valesti nõustanud või sisemisi nõudeid eiranud. Objektiivselt ei esine ei tõendeid ega konkreetseid kahtlustusi; olukord oleks võimaldanud neutraalset selgitamist. Puudutatud isik ei saa oma tööalast mainet kaitsta, kuna avaldused on juba levitatud. Hoolimata vihjetest, et tema väited on põhjendamatud, hoiab toimepanija neist kinni ja kordab neid täiendavate isikute ees. Seeläbi tekib jätkuv maine ohustamine ilma faktilise aluseta.

Need näited näitavad, et laimamine esineb, kui au teotavaid fakte avaldatakse või levitatakse kolmandate isikute ees, kuigi need pole ei kontrollitud ega põhjendatud ning on objektiivselt sobivad puudutatud isiku mainet kahjustama.

Subjektiivne koosseis

Laimamise subjektiivne koosseis nõuab tahtlust. Toimepanija peab teadma, et ta avaldab või levitab au teotavat faktiväidet kindla isiku kohta ja et see avaldus on objektiivselt sobiv puudutatud isiku sotsiaalset mainet kahjustama. Ühtlasi peab ta vähemalt möönma, et kolmandad isikud tajuvad avaldust ja mõistavad seda faktiesitusena.

Toimepanija peab seega mõistma, et tema käitumine kogupildis põhjustab mainespetsiifilise kahjustuse ja on tüüpiliselt sobiv puudutama puudutatud isiku ühiskondlikku positsiooni. Otsustav on, et faktiväide avaldatakse või edastatakse teadlikult; pelk hooletus ei piisa.

Subjektiivne koosseis ei esine, kui toimepanija tõsimeelselt usub, et tema avaldus on tõene või et see pole au teotav faktituum, vaid üksnes väärtushinnang või neutraalne teade ilma mainet kahjustava iseloomuta. Kes eeldab, et tegutseb õiguspäraselt või ei mõista, et tema avaldust võidakse tajuda faktiväitena, ei täida § 111 StGB nõudeid.

Lõpuks tegutseb tahtlikult, kes teab ja teadlikult taotleb mainet kahjustava faktiväite esitamist kolmandate isikute ees ja sellega kahjustab puudutatud isiku mainet sotsiaalses keskkonnas.

Valige nüüd soovitud aeg:Tasuta esmakonsultatsioon

Süü ja eksimused

Keeldueksimus:

Keeldueksimus vabandab ainult siis, kui see oli vältimattu. Kes käitub viisil, mis äratanutavalt riivab teiste õiguseid, ei saa viidata sellele, et ta ei ole õigusvastasust tundnud. Igaüks on kohustatud end informeerima oma tegutsemise õiguslikest piiridest. Lihtsalt teadmatus või kerglane eksimus ei vabasta vastutusest.

Süüpõhimõte:

Karistatav on ainult see, kes tegutseb süüliselt. Tahtlikud kuriteod eeldavad, et toimepanija tunneb ära olulise sündmuse ja vähemalt lepib sellega. Kui see tahtlus puudub, näiteks kuna toimepanija ekslikult eeldab, et tema käitumine on lubatud või vabatahtlikult aktsepteeritud, on tegemist parimal juhul hooletusega. See ei ole tahtlike kuritegude puhul piisav.

Süüdimatus:

Süü ei lasu kellelgi, kes teo toimepanemise ajal ei olnud raske vaimse häire, haigusliku vaimse kahjustuse või olulise kontrollivõime puudumise tõttu võimeline mõistma oma teo õigusvastasust või selle arusaamise kohaselt käituma. Vastavate kahtluste korral tellitakse psühhiaatriline ekspertiis.

Vabandav hädaseisund:

Vabandav hädaseisund võib esineda, kui toimepanija tegutseb äärmuslikus sundolukorras, et vältida vahetut ohtu enda või teiste elule. Käitumine jääb õigusvastaseks, kuid võib mõjuda süüd vähendavalt või vabandavalt, kui muud väljapääsu ei olnud.

Näilik hädakaitse:

Kes ekslikult usub, et tal on õigus kaitsetegevuseks, tegutseb ilma tahtluseta, kui eksimus oli tõsine ja mõistetav. Selline eksimus võib süüd vähendada või välistada. Kui aga jääb hoolsuskohustuse rikkumine, tuleb kõne alla hooletu või karistust kergendav hinnang, mitte aga õigustus.

Karistuse äralangemine ja diversioon

Diversioon:

Diversioon on laimamise puhul põhimõtteliselt võimalik. Koosseis kaitseb isiku sotsiaalset mainet au teotavate faktiväidete eest ja süü kaal sõltub eelkõige avalduse sisust, ulatusest ja mõjust ning toimepanija isiklikust vastutusest. Väikese maine ohustamise, selge arusaamise ja puuduvate eelnevate rikkumiste juhtudel kontrollitakse praktikas regulaarselt diversioonilist lahendamist.

Mida selgemalt on aga märgatav plaanipärane, teadlik või korduv laimavate faktide levitamine või mida suurem on tegelikult tekkinud või ähvardav maine kahjustamine, seda ebatõenäolisem on diversioon.

• süü on väike,
• avaldus mõjub maine kahjustamisele ainult piiratud ulatuses või lühiajaliselt,
• olulisi ametialaseid või sotsiaalseid tagajärgi ei ole tekkinud,
• süstemaatilist või jätkuvat käitumist ei ole märgata,
• asjaolud on selged ja ülevaatlikud,
• ja süüdlane on arusaav, koostööaldis ja valmis hüvitama.

Kui diversioon on kaalumisel, võib kohus määrata rahalisi kohustusi, ühiskondlikult kasulikku tööd, järelevalvemeetmeid või lepitust, näiteks paranduse, tagasivõtmise või vabanduse vormis. Diversioon ei too kaasa süüdimõistmist ega karistusregistri kannet.

Diversiooni välistamine:

Divertsiooni kohaldamine on välistatud, kui

• on toimunud oluline või püsiv maine kahjustamine,
• avaldust levitati teadlikult sihipäraselt, plaanipäraselt või parema teadmise vastaselt,
• mõjutatud oli mitu isikut või avaldus tehti laiemas avalikkuses,
• esineb süstemaatiline või pikemaajaline käitumine,
• maine kahjustamine tabas eriti kaitsetuid isikuid,
• avaldused tõid kaasa kvalifitseeritud tagajärgi, näiteks ulatuslikke ametialaseid kahjusid või sotsiaalset tõrjutust,
• või üldine käitumine kujutab endast tõsist sotsiaalse maine rikkumist.

Ainult selgelt väikseima süü ja viivitamatu arusaamise korral saab kaaluda, kas erandlik diversiooniline menetlus on lubatud. Praktikas jääb diversioon laimu puhul võimalikuks, kuid on süstemaatiliste või raskete tagajärgedega juhtumite puhul harv.

Valige nüüd soovitud aeg:Tasuta esmakonsultatsioon

Karistuse mõistmine ja tagajärjed

Kohus mõõdab karistust au teotava teo ulatuse, maine kahjustamise liigi, ulatuse ja intensiivsuse järgi ning selle järgi, kui tugevalt on väidetav fakt kahjustanud kannatanu sotsiaalset mainet. Määrav on, kas süüdlane on pikema aja jooksul korduvalt, sihipäraselt või plaanipäraselt levitanud au teotavaid fakte ja kas käitumine on põhjustanud märgatavat sotsiaalset või ametialast koormust.

Raskendavad asjaolud esinevad eriti siis, kui

• väidet levitati või hoiti üleval pikema aja jooksul,
• maine kahjustamisel esines süstemaatiline või eriti järjekindel tegutsemine,
• kannatanu sai märkimisväärselt sotsiaalselt, ametialaselt või isiklikult kahjustada,
• mõjutatud olid eriti kaitset vajavad isikud,
• vaatamata selgetele vihjetele ebatõesuse või puuduva aluse kohta jätkati väitmist,
• esines oluline usalduse rikkumine, näiteks erilise lähedus- või sõltuvussuhte raames,
• või esineb asjakohaseid varasemaid karistusi.

Kergendavad asjaolud on näiteks

• Varasem karistatuse puudumine,
• täielik ülestunnistus ja märgatav arusaamine,
• maine kahjustava väite kohene lõpetamine,
• aktiivsed püüdlused heastamiseks, tagasivõtmiseks või vabandamiseks,
• toimepanija erilised psühholoogilised koormused või ülekoormuse olukorrad,
• või ülemäära pikk menetluse kestus.

Kohus võib vanglakaristuse tingimisi edasi lükata, kui see ei ületa kahte aastat ja kurjategijal on positiivne sotsiaalne prognoos.

Karistusraamistik

Laimu eest ähvardab olenevalt levitamise vormist kuni kuuekuuline vangistus või rahatrahv kuni 360 päevamäära ulatuses. Kui au teotav väide esitatakse viisil, mis jõuab paljude inimesteni, võib kohus määrata kuni üheaastase vangistuse või rahatrahvi kuni 720 päevamäära ulatuses. Need piirid moodustavad seadusliku maksimaalse karistusraamistiku.

Vabandus, tagasivõtmine või muud heastamiskatsed seda karistusraamistikku ei muuda. Selliseid asjaolusid arvestatakse üksnes karistuse mõistmisel.

Karistusest vabastamine on keskne. Süüdlast ei karistata, kui väide osutub tõeseks või kui tal oli leebemas variandis mõistetavaid põhjusi pidada väidet tõeseks. Seega ei kaitse seadus õigustatud kriitika eest, vaid valeväidete eest, mis on sobivad inimese mainet kahjustama.

Tõendamise tähtsus

Kas tõendamist või hea usu tõendamist võib läbi viia, sõltub erilistest reeglitest. Süüdistatav peab sellele selgesõnaliselt tuginema. Eraelu või perekonnaelu faktide ja süüdistuste kohta, mida jälitatakse ainult nõudmisel, ei ole selline tõendamine lubatud. Neil juhtudel ei saa karistusest vabastamine rakenduda.

Eraõiguslik süüdistus

Laimu ei jälitata ametlikult. Kannatanu peab ise esitama kohtule hagi ja viima menetluse läbi eraõigusliku süüdistajana. Ilma selle eraõigusliku süüdistuseta kriminaalmenetlust ei toimu.

Rahatrahv – päevamäärade süsteem

Austria kriminaalõigus arvutab rahatrahve päevamäärade süsteemi alusel. Päevamäärade arv sõltub süüst, summa päeva kohta rahalisest võimekusest. Nii kohandatakse karistus isiklikele oludele ja jääb siiski tuntavaks.

• Vahemik: kuni 720 päevamäära – minimaalselt 4 eurot, maksimaalselt 5000 eurot päevas.
• Praktiline valem: Umbes 6 kuud vangistust vastab umbes 360 päevamäärale. See ümberarvutus on ainult orienteeruv ja mitte jäik skeem.
• Mittemakmise korral: Kohus võib määrata asenduskaristuse vangistusena. Reeglina kehtib: 1 päev asenduskaristust vastab 2 päevamäärale.

Märkus:

Laimu puhul tuleb rahatrahv kõne alla eriti siis, kui au teotaval väitel oli ainult piiratud mõju, kannatanu maine sai ainult vähesel määral kahjustada ja käitumine on karistatavuse alumisel piiril. Sellistel juhtudel määratakse sageli rahatrahv, samas kui tõsisemad või avalikkusele mõjuvamad süüdistused võivad viia rangematele sanktsioonidele.

Vangistus ja (osaliselt) tingimisi edasilükkamine

§ 37 StGB: Kui seaduslik karistusmäär ulatub kuni viie aastani, võib kohus lühiajalise vangistuse asemel kuni ühe aasta ulatuses määrata rahatrahvi. See võimalus on olemas ka kuritegude puhul, mille põhikoosseis näeb ette rahatrahvi või vangistuse kuni ühe aastani. Praktikas rakendatakse § 37 StGB tagasihoidlikult, kui au teotav tegu oli eriti koormav, korduv või seotud märgatava avaliku maine kahjustamisega. Vähem tõsistel juhtudel, eriti piiratud mõju või kohese lõpetamise korral, võib § 37 StGB siiski kohaldada.

§ 43 StGB: Vangistuse võib tingimisi edasi lükata, kui see ei ületa kahte aastat ja süüdlasele antakse positiivne sotsiaalne prognoos. See võimalus on olemas ka kuritegude puhul, mille põhikaristusraam on kuni üks aasta. Tagasihoidlikumalt antakse tingimisi edasilükkamist, kui esinevad raskendavad asjaolud või kui maine kahjustav väide on põhjustanud märkimisväärseid ametialaseid või isiklikke koormusi. See on realistlik eriti siis, kui käitumine on vähem tõsine, spontaanselt tekkinud või kui kannatanul ei ole tekkinud püsivaid tagajärgi.

§ 43a StGB: Osaline tingimisi edasilükkamine võimaldab kombineerida tingimusteta ja tingimisi edasilükatud karistusosa. See on võimalik karistuste puhul üle kuue kuu ja kuni kahe aastani. Kuna laimu raskematel juhtudel võidakse määrata karistusi karistusraamistiku kõrgemas osas, tuleb § 43a StGB regulaarselt kõne alla. Olukordades, kus esineb ulatuslik avalik maine kahjustamine või sihipärane tegutsemine, rakendatakse seda siiski märkimisväärselt tagasihoidlikumalt.

§§ 50-52 KarS: Kohus võib lisaks anda juhiseid ja määrata katsealuse abi. Kõne alla tulevad eelkõige kontaktikeelud, järelevalvemeetmed või muud korraldused, mis peaksid edendama kannatanu kaitset ja stabiilset seaduskuulekust. Erilist tähelepanu pööratakse edasiste maine kahjustavate väidete tegemisest hoidumisele ja selle tagamisele, et süüdlane tulevikus sarnaseid väiteid enam ei levitaks.

Kohtute pädevus

Asjaline pädevus

Laimu puhul on põhikoosseisu karistusraamistiku tõttu kuni kuus kuud vangistust või kuni 360 päevamäära rahatrahvi ja kvalifitseeritud juhul kuni üks aasta vangistust või kuni 720 päevamäära rahatrahvi põhimõtteliselt pädev maakohus. Sellise madala karistusmääraga kuriteod kuuluvad seadusliku reguleeriva pädevuse kohaselt esimese astme kohtute otsustuspädevusse.

Kuna laimu eest ähvardavad võrdlemisi väikesed karistused, jääb menetlus alati maakohtusse. Ringkonnakohtu või vandekohtu jaoks oleks seaduslikult vaja märkimisväärselt kõrgemat karistusmäära. Kuna seda laimu puhul ette nähtud ei ole, ei tule need kohtud siin kasutusele.

Vandekohtumenetlus on välistatud, kuna laimu eest ei ole ette nähtud eluaegset vangistust ja seega ei ole seaduslikud eeldused täidetud.

Kohalik pädevus

Pädev on kuriteo toimepanemise koha kohus. Määrav on eelkõige

• kus au teotav väide esitati või edasi anti,
• kus maine kahjustamine toimus või muutus õiguslikult oluliseks,
• kus levitamistoiming aset leidis,
• või kus toimusid ettevalmistavad või kaasnevad sammud, mis olid avaldamise jaoks olulised.

Kui kuriteo toimumiskohta ei saa üheselt kindlaks määrata, määratakse pädevus

• süüdistatava elukoha järgi,
• vahistamise koha järgi,
• või asjaomase prokuratuuri asukoht.

Menetlust viiakse läbi seal, kus on kõige paremini tagatud otstarbekas ja nõuetekohane läbiviimine.

Kohtuastmete järjekord

Maakohtu otsuste peale on võimalik esitada apellatsioon ringkonnakohtusse. Ringkonnakohus otsustab edasikaebuse kohtuinstantsina süü, karistuse ja kulude üle.

Ringkonnakohtu otsuseid saab seejärel vaidlustada kassatsioonkaebusega või täiendava apellatsiooniga Riigikohtus, kui seaduslikud eeldused on täidetud.

Tsiviilnõuded kriminaalmenetluses

Laimujuhtumid puudutavad tundlikke sekkumisi isiku isikuõigustesse ja sotsiaalsesse maineesse. Otsustav on, kas tegelikult esitati kolmandatele isikutele au teotav faktiväide ja kas see oli sobiv kahjustama asjaomase isiku mainet. Juba väikesed erinevused sõnastuses, kontekstis, levitamises või tõlgendamises võivad oluliselt muuta õiguslikku hinnangut.

Eraõiguslik nõue peatab esitatud nõuete aegumise kriminaalmenetluse ajaks. Aegumistähtaeg hakkab uuesti kulgema alles pärast lõpliku otsuse jõustumist, kui nõuet ei rahuldatud täielikult.

Vabatahtlik heastamine, näiteks siiras vabandus, tagasivõtmine, parandus või rahaline hüvitis, võib karistust kergendada, kui see toimub õigeaegselt, usutavalt ja täielikult.

Kui kurjategija on aga plaanipäraselt, korduvalt või pikema aja jooksul levitanud au teotavaid väiteid, mis on põhjustanud sotsiaalseid, tööalaseid või isiklikke kahjusid, kaotab hilisem heastamine üldjuhul oma leevendava mõju. Sellistel juhtudel ei saa hilisem hüvitamine oluliselt vähendada toimepandud ebaõiglust.

Valige nüüd soovitud aeg:Tasuta esmakonsultatsioon

Kriminaalmenetluse ülevaade

Uurimise algus

Kriminaalmenetlus eeldab konkreetset kahtlust, millest alates loetakse isik kahtlustatavaks ja saab kasutada kõiki kahtlustatava õigusi. Eraõigusliku süüdistuse korral, nagu laimamise puhul, ei alga kriminaalmenetlus mitte ametiülesannete korras. Kannatanu peab ise esitama kohtule eraõigusliku süüdistuse, alles siis algab korraline kriminaalmenetlus. Ilma sellise hagita on lubatud ainult eelkontroll, näiteks esialgne õiguslik hinnang või juhtumi registreerimine, kuid mitte politsei või prokuratuuri uurimine.

Politsei ja prokuratuur

Laimamise korral ei vii menetlust läbi prokuratuur, vaid kohus eraõigusliku süüdistuse raames. Politsei ja prokuratuur tavaliselt ei osale, kuna süütegu ei menetleta ametiülesannete korras. Olulised sammud on seega kohtu ja poolte endi kätes. Menetlus lõpeb lõpetamise, diversiooni või kohtuotsusega. Ilma kehtiva eraõigusliku süüdistuseta ei tohi ametlikku kriminaalmenetlust läbi viia.

Kahtlustatava ülekuulamine

Enne iga ülekuulamist toimub täielik õiguste selgitamine, eriti vaikimisõiguse ja kaitsjat kasutamise õiguse osas. Ametlik kahtlustatava ülekuulamine eraõigusliku süüdistuse menetluses eeldab kehtiva ja vormikohase eraõigusliku süüdistuse olemasolu. Kui nõutakse kaitsjat, tuleb ülekuulamine edasi lükata.

Toimikuga tutvumine

Toimikuga saab tutvuda kohtus ja see hõlmab kõiki tõendusmaterjale, kui see ei ohusta menetluse eesmärki. Tsiviilhagi esitamine toimub kriminaalmenetluse üldiste reeglite kohaselt ja eraõiguslik süüdistus seda ei piira. Ka eraõigusliku süüdistuse menetluses on toimikuga tutvumise õigus nii süüdistataval kui ka eraõiguslikul süüdistajal.

Kohtuistung

Kohtuistung on mõeldud suuliseks tõendite kogumiseks, õiguslikuks hindamiseks ja otsuse tegemiseks kannatanu tsiviilõiguslike nõuete osas. Ilma nõuetekohaselt esitatud eraõigusliku süüdistuseta kohtuistungit ei toimu, kuna muidu ei tohiks kriminaalmenetlust läbi viia.

Süüdistatava õigused

• Informatsioon ja kaitse: õigus teavitamisele, menetlusabile, vabale kaitsja valikule, tõlkeabile, tõenditaotlustele.
• Vaikimine ja advokaat: vaikimisõigus igal ajal; kaitsja kaasamisel lükatakse ülekuulamine edasi.
• Teavitamiskohustus: õigeaegne informatsioon kahtluse/õiguste kohta; erandid ainult uurimiseesmärgi tagamiseks.
• Aktidega tutvumine praktiliselt: uurimis- ja põhimenetluse aktid; kolmandate isikute tutvumine piiratud süüdistatava kasuks.

Valige nüüd soovitud aeg:Tasuta esmakonsultatsioon

Praktika ja käitumisnõuanded

1. Säilitada vaikimine.
   Lühike selgitus piisab: „Kasutan oma õigust vaikida ja räägin kõigepealt oma kaitsjaga.” See õigus kehtib juba esimesest ülekuulamisest politsei või prokuratuuri poolt.
2. Viivitamata võtta ühendust kaitsega.
   Ilma uurimisaktidega tutvumiseta ei tohiks ühtki ütlust anda. Alles pärast aktidega tutvumist saab kaitse hinnata, milline strateegia ja milline tõendite tagamine on mõttekas.
3. Kindlustage tõendid viivitamatult.
   Kõik saadaolevad dokumendid, sõnumid, fotod, videod ja muud salvestised tuleks võimalikult vara kindlustada ja koopiana säilitada. Digitaalseid andmeid tuleb regulaarselt varundada ja kaitsta hilisemate muudatuste eest. Märkige üles olulised isikud võimalike tunnistajatena ja pidage sündmuste käik meeles mälestusprotokollina.
4. Mitte võtta ühendust vastaspoolega.
   Teie enda sõnumeid, kõnesid või postitusi võidakse kasutada tõenditena teie vastu. Kogu suhtlus peaks toimuma ainult kaitsja kaudu.
5. Salvestada õigeaegselt video- ja andmesalvestised.
   Ühistranspordis, lokaalides või korteriühistute jälgimiskaamerate salvestised kustutatakse sageli automaatselt mõne päeva pärast. Seetõttu tuleb andmete säilitamise taotlused esitada viivitamatult operaatorile, politseile või prokuratuurile.
6. Dokumenteerige läbiotsimised ja arestimised.
   Läbiotsimise või arestimise korral nõudke korralduse või protokolli koopiat. Märkige üles kuupäev, kellaaeg, osalevad isikud ja kõik kaasa võetud esemed.
7. Vahistamise korral: ärge andke ütlusi asja kohta.
   Nõudke oma kaitsja kohest teavitamist. Vahistamist võib kohaldada ainult põhjendatud kahtluse ja täiendava vahistamisaluse olemasolul. Leebemad meetmed (nt lubadus, registreerimiskohustus, lähenemiskeeld) on eelistatud.
8. Valmistage heastamine sihipäraselt ette.
   Maksed, sümboolsed teened, vabandused või muud hüvituspakkumised tuleks teha ainult kaitsja kaudu ja need tuleks dokumenteerida. Struktureeritud heastamine võib positiivselt mõjutada diversiooni ja karistuse määramist.

Teie eelised advokaadi abiga

Laimamise juhtumid puudutavad tundlikke sekkumisi isiku isikuõigustesse ja sotsiaalsesse mainet. Määrav on see, kas kolmandatele isikutele on tegelikult esitatud au teotav faktiväide ja kas see oli sobiv kahjustama asjaomase isiku mainet. Juba väikesed erinevused sõnastuses, kontekstis, levitamises või tõlgendamises võivad õiguslikku hinnangut oluliselt muuta.

Varajane õigusabi tagab, et avaldused, sõnumivahetused, suhtlusolukorrad ja võimalikud tunnistajate ütlused hinnatakse õigesti, talletatakse täielikult ja kontrollitakse asjakohases õiguslikus kontekstis. Ainult täpne analüüs näitab, kas laimamise süüdistus on õigustatud või on tegemist vääritimõistmisega, lubatud arvamusavaldusega või puuduva faktilise alusega.

Meie advokaadibüroo

• kontrollib, kas väidetav avaldus on tõepoolest au teotav faktiväide,
• analüüsib sõnumeid, dokumente ja konteksti ebaselguste, mitmetähenduslikkuse või liialduste osas,
• kaitseb teid ühepoolsete esituste, ennatlike süüdistuste ja ebaõigete tõlgenduste eest,
• arendab selge kaitse- või nõudestrateegia, mis näitab arusaadavalt tegelikku suhtluse kulgu.

Kriminaalõiguse spetsialistidena tagame, et laimamise süüdistust kontrollitakse õiguslikult täpselt ja menetlust viiakse läbi täieliku, realistliku ja faktiliselt tasakaalustatud aluse põhjal.

Valige nüüd soovitud aeg:Tasuta esmakonsultatsioon

KKK – korduma kippuvad küsimused

Valige nüüd soovitud aeg:Tasuta esmakonsultatsioon