Alaealise isiku röövimine

Alaealise isiku röövimine vastavalt §-le 101 StGB on raske kuritegu isikliku vabaduse ja alaealiste seksuaalse puutumatuse vastu. See hõlmab alla neljateistaastase lapse äraviimist või kinnipidamist hooldusõiguslike isikute tahte vastaselt või ilma nende tahteta, kui toimepanija eesmärk on, et last seksuaalselt kuritarvitatakse tema enda või kolmanda isiku poolt. Sellega kaitstakse mitte ainult lapse füüsilist ja vaimset puutumatust, vaid ka vanemate õigust kasvatusele ja hoolitsusele. Ebaõiglus seisneb lapse sihipärases eemaldamises seaduslikust kaitse- ja kasvatussfäärist, et allutada ta võõrale, ohtlikule mõjule.

Objektiivne koosseis

§ 101 StGB koosseis kaitseb vabadust, seksuaalset puutumatust ja hooldusõigust seoses alaealistega. Karistatav on alaealise isiku äraviimine või kinnipidamine hooldusõiguslike isikute tahte vastaselt või ilma nende tahteta, et teda seksuaalselt ära kasutada või anda kolmandale isikule kuritarvitamiseks. Sellega kaitstakse mitte ainult alaealise isiku füüsilist ja vaimset puutumatust, vaid ka vanemate õigust otsustada tema viibimiskoha ja kasvatuse üle.

Röövimine leiab aset, kui alaealine isik viiakse ära tema senisest viibimiskohast ja sellega eemaldatakse hooldusõiguslike isikute mõjusfäärist. Piisab juba väikesest asukoha muutusest, kui see lõpetab hooldusõiguslike isikute tegeliku juurdepääsu. Vägivald ei ole vajalik; pettus, veenmine, psühholoogiline surve või usalduse kuritarvitamine on piisav, kui need on suunatud tegelikule eemaldamisele. Otsustav on, et tegevus toimub hooldusõiguslike isikute vaba tahte vastaselt või ilma selleta.

Alaealised on eriti kaitset vajavad ja kergesti mõjutatavad. Ebaõiglus seisneb selle sõltuvuse ärakasutamises, et eemaldada isik seaduslikust hooldusest ja viia ta olukorda, kus ta muutub toimepanija või kolmanda isiku jaoks kättesaadavaks.

Kontrollietapid

Teo subjekt:

Iga isik, kes määrab alaealise isiku viibimiskoha, mõjutab seda või põhjustab tema äraviimise.

Teo objekt:

Teo objekt on alaealine isik, see tähendab keegi, kes ei ole veel neliteist aastat vana. Sugu, päritolu või sotsiaalne seisund ei ole olulised. Otsustav on vanus ja asjaolu, et isik on vanemliku või seadusliku hoolduse all.

Alaealised ei suuda seksuaalseid toiminguid õigesti hinnata. Seetõttu loetakse neid otsustusvõimetuteks ja nad vajavad erilist kaitset. Nad ei mõista seksuaalse mõju või röövimise tagajärgi iseseisvalt. Kui keegi viib lapse teadlikult sellisesse olukorda, täidab ta juba seaduse kaitse-eesmärgi.
Kui seejärel toimub asukoha muutus, on tegemist lõpuleviidud kuriteoga.

Teo toimepanek:

Röövimine vastavalt §-le 101 StGB leiab aset, kui alaealine isik viiakse tema hooldusõiguslike isikute tahte vastaselt või ilma nende tahteta teise kohta või hoitakse seal kinni, et teda seksuaalselt kuritarvitada lasta või ise kuritarvitada.
Tüüpilised tegevused on:

• Äraviimine vanemate kodust, koolist, hooldusasutusest või muust harjumuspärasest keskkonnast.
• Viimine kohta, kus alaealist isikut on lihtsam kontrollida või märkamatult mõjutada, näiteks korterisse, sõidukisse või eraldatud kohta.
• Pettus või manipuleerimine, näiteks valelike kavatsuste esitamine („Ma viin sind vanemate juurde”) või usalduse või sõltuvuse ärakasutamine.

Röövimisega ei ole tegemist, kui hooldusõiguslikud isikud on äraviimisega selgesõnaliselt nõustunud või kui tegevusel puudub seksuaalne eesmärk. Alaealise isiku oletatav nõusolek on kehtetu, kuna ta õiguslikult ei saa oma seksuaalse enesemääramise üle otsustada.

Tegevus peab viima tegeliku asukoha muutuseni. Pelk kinnipidamine samas kohas ilma äraviimiseta võib olenevalt asjaoludest kujutada endast vabaduse võtmist vastavalt §-le 99 StGB, kuid ei täida alaealise isiku röövimise koosseisu.

Teo tagajärg:

Teo tagajärg seisneb alaealise isiku täideviidud eemaldamises vanemate või seaduslikust kaitsealast. Oluline on, et toimepanija loob olukorra, kus kannatanu on väljaspool vanemate kontrolli ja seetõttu konkreetses kuritarvitamise ohus. Ka see, kes võimaldab ainult transporti või koha ettevalmistamist, võib koosseisu täita kaastäideviijana või kaasaaitajana.

Põhjuslikkus:

Toimepanija tegevus on põhjuslik, kui ilma selleta ei oleks alaealist isikut hooldusõiguslike isikute hoole alt eemaldatud. Iga tegevus, mis eemaldab seaduslikust kaitsealast või hoiab seda olukorda, loetakse põhjuslikuks. Ka alaealise isiku näiline vabatahtlikkus ei kõrvalda põhjuslikkust, kui tegelik eemaldamine toimub ainult toimepanija käitumise tõttu.

Objektiivne omistamine:

Tagajärg on toimepanijale objektiivselt omistatav, kui ta loob teadlikult olukorra, kus alaealine isik on eemaldatud oma vanemate või hooldajate juurdepääsust ja on seksuaalse kuritarvitamise ohus. Seaduslik äraviimine on ainult siis, kui see toimub seaduslikul alusel või hooldusõiguslike isikute selgesõnalisel nõusolekul. Iga muu äraviimise vorm, mis on suunatud seksuaalsele ärakasutamisele, on õigusvastane ja täidab § 101 StGB objektiivse koosseisu.

Raskendavad asjaolud

• Rasked tagajärjed: Kui ohver saab röövimise tagajärjel füüsiliselt või vaimselt raskelt kahjustada, on tegemist raskendava asjaoluga.
• Röövimise kestus: Pikemaajaline vabaduse piiramine võib viia kõrgema karistusmäära kohaldamiseni.
• Korduv toimepanemine: Kes röövib mitu isikut või tegutseb korduvalt, saab rangema karistuse.

Valige nüüd soovitud aeg:Tasuta esmakonsultatsioon

Eristamine teistest kuritegudest

Alaealise isiku röövimise koosseis eristub selgelt teistest vabadus- ja seksuaalkuritegudest. Kui vabaduse võtmine hõlmab juba pelka kinnipidamist samas kohas, eeldab alaealise isiku röövimine asukoha muutust hooldusõiguslike isikute tahte vastaselt või ilma nende tahteta, mis on seotud seksuaalse ärakasutamise kavatsusega. Kaitstakse eriti kaitset vajavat vanusegruppi, kelle puuduvat otsustusvõimet ja õiguslikku sõltuvust toimepanija sihipäraselt ära kasutab, et eemaldada ta vanemlikust või seaduslikust hooldusest ja viia kuritarvitamise ohtu.

• § 99 StGB – Vabaduse võtmine: Hõlmab isiku kinnipidamist või luku taha panemist tema tahte vastaselt või ilma tema tahteta, ilma et peaks toimuma asukoha muutust. Piisab juba lühiajalisest liikumisvabaduse piiramisest.
• § 100 StGB – Vaimuhaige või abitu isiku röövimine: Puudutab isiku äraviimist või transportimist, kes vaimse haiguse või abituse tõttu ei ole võimeline oma viibimiskoha üle otsustama. Siin kaitstakse isikute vabadust ja seksuaalset enesemääramist, kes ei suuda end ise kaitsta.
• § 102 StGB – Pantvangi võtmine: Esineb, kui isikut hoitakse kinni või röövitakse, et sundida kolmandat isikut või ametiasutust teatud käitumisele. Vabaduse võtmine on siin väljapressimise või sundimise vahend ja see neeldub raskemas koosseisus.
• §§ 205 kuni 207 StGB – Alaealiste seksuaalne kuritarvitamine:
  Kui röövimise käigus toimub tegelik seksuaalne kuritarvitamine, esineb ehtne konkurents. Röövimine moodustab siis iseseisva ebaõiguse, sest see rikub lisaks hooldusõigust ja viibimiskoha vabadust. § 101 StGB ei neeldu seega, vaid seda karistatakse seksuaalkuritegude kõrval eraldi.
• §§ 83 kuni 87 StGB – Kehavigastuste tekitamise kuriteod: Kaitsevad kehalist puutumatust. Kui röövimise ajal toimub väärkohtlemine, kinnisidumine või vigastamine, esineb samuti ehtne konkurents, sest lisaks vabadusele rikutakse ka kehalist puutumatust.

Konkurentsid:

• Ehtne konkurents: Ehtne konkurents esineb, kui alaealise isiku röövimist pannakse toime koos teiste iseseisvate kuritegudega, näiteks seksuaalse kuritarvitamise, kehavigastuste tekitamise või ohtliku ähvardamisega. Sellistel juhtudel karistatakse kõiki tegusid eraldi, sest need rikuvad erinevaid õigushüvesid. Kaitstud on isiklik vabadus, kehaline puutumatus, seksuaalne puutumatus ja vanemlik kasvatusõigus. Röövimine jääb iseseisvalt karistatavaks, sest see teostab juba lapse seaduslikust kaitsealast väljavõtmisega iseseisva ebaõiguse.
• Ebaehtne konkurents: Ebaehtne konkurents esineb ainult siis, kui röövimine on eranditult raskema kuriteo osa, näiteks väljapressimiseks röövimise vastavalt §-le 102 StGB. Neil juhtudel katab raskem kuritegu kogu ebaõigussisu, mistõttu § 101 StGB täiendavalt ei kohaldata. Kui röövimine toimub aga seksuaalse kavatsusega, jääb see iseseisvalt karistatavaks, isegi kui hiljem toimub kuritarvitamine.
• Tegude paljusus: Kes röövib mitu alaealist isikut või paneb sama teo toime korduvalt, karistatakse iga teo eest eraldi. Iga röövimine moodustab iseseisva koosseisu, isegi kui need on ajaliselt tihedalt seotud või tulenevad samast tahtlusest.
• Jätkuv tegu: Kui alaealist isikut hoitakse pikema aja jooksul või erinevates kohtades hooldusõiguslike isikute tahte vastaselt või ilma nende tahteta kinni või viiakse ümber, loetakse kogu käitumine ühtseks teoks, kuni toimepanija tahtlus püsib. Viibimiskoha või asjaolude muutus seda ei muuda.

Kokkuvõttes jääb alaealise isiku röövimine iseseisvaks kuriteoks. Ainult siis, kui see teenib eranditult väljapressimise läbiviimist, neeldub see raskemas koosseisus. Seadus tagab, et iga vabaduse, seksuaalse puutumatuse ja vanemliku kaitse õiguse rikkumist hinnatakse ja karistatakse iseseisvalt.

Tõendamiskohustus ja tõendite hindamine

• Prokuratuur: kannab tõendamiskoormist röövimise esinemise, selle kestuse ja eesmärgi ning teo ja saabunud tagajärje vahelise seose osas. Ta peab tõendama, et alaealine isik eemaldati hooldusõiguslike isikute seaduslikust kaitsealast või hoiti seal kinni nende tahte vastaselt või ilma nende tahteta ja sellega eemaldati vanemate kontrolli alt.
• Kohus: kontrollib ja hindab kõiki tõendeid kogumis. Sobimatuid või ebaseaduslikult saadud tõendeid ei tohi kasutada. Otsustav on, kas alaealine isik tegelikult eemaldati hooldusõiguslike isikute hoole alt ja viidi toimepanija mõjusfääri.
• Süüdistatav isik: ei kanna tõendamiskoormist, kuid võib osutada kahtlustele tahtluse, kavatsuse või tegeliku hooldusest eemaldamise osas. Samuti võib ta viidata vastuoludele, tõendite lünkadele või ebaselgetele ekspertiisidele.

Tüüpilised tõendid on arstlikud leiud vigastuste või stressireaktsioonide kohta, tunnistajate ütlused äraviimise käigu kohta, video- või jälgimismaterjal, digitaalsed asukohaandmed nagu GPS- või mobiilside protokollid ning jäljed sõidukitel, riietel või ustel. Üksikjuhtudel võivad olulised olla ka pedagoogilised või psühholoogilised ekspertiisid, näiteks küsimuses, kas alaealine isik suutis olukorra iseloomu mõista.

Valige nüüd soovitud aeg:Tasuta esmakonsultatsioon

Praktilised näited

• Röövimine koolikeskkonnast: Tuttav viib alaealise isiku pärast tunde ära. Ta väidab, et tegutseb vanemate ülesandel. Selle asemel, et viia teda koju, sõidab ta temaga teise kohta. Seal püüab ta last mõjutada või seksuaalselt ahistada. Ka ilma vägivallata on tegemist karistatava röövimisega, sest laps eemaldatakse vanemate kaitse alt.
• Pettus ja manipuleerimine: Toimepanija lubab lapsele tasu või väljasõitu, et panna teda kaasa tulema. Laps järgneb heauskselt, sest usaldab toimepanijat. See pettus on juba piisav, kui see teenib eesmärki eemaldada laps vanemate hoole alt ja seada ta kuritarvitamise ohtu. Otsustav on seksuaalse ärakasutamise kavatsus, mitte see, kas tegelikult toimub kuritarvitamine.

Need näited selgitavad, et juba alaealise isiku eemaldamine tema seaduslikust kaitsealast täidab röövimise ebaõigussisu vastavalt §-le 101 StGB. Määrav on sihipärane vanemliku järelevalve lõpetamine koos seksuaalse ärakasutamise kavatsusega.

Subjektiivne koosseis

Toimepanija tegutseb tahtlikult ja erilise kavatsusega. Ta teab või peab vähemalt tõsiselt võimalikuks, et ta röövib või hoiab kinni alaealist isikut vanemate tahte vastaselt või ilma nende tahteta, et teda seksuaalselt kuritarvitada või muul viisil ära kasutada.

Tahtlus puudub, kui kurjategija usub, et laps läheb vabatahtlikult kaasa või vanemad on nõustunud. Kui ta tegutseb hoolitsuse või kaitse eesmärgil, ilma seksuaalse või muu ärakasutamise kavatsuseta, ei ole tegemist karistatava röövimisega.

Oluline on, et kurjategija teadlikult tunneb ära ja kuritarvitab lapse kogenematust, usaldust või sõltuvust, et saavutada olukorra üle võim. Kes nii käitub, täidab subjektiivse koosseisu.

Valige nüüd soovitud aeg:Tasuta esmakonsultatsioon

Süü ja eksimused

• Keelueksimus: Keelueksimus vabandab ainult siis, kui see oli vältimatu. Kes teadlikult viib alaealise lapse tema kaitsealast ära või hoiab kinni, ei saa tugineda sellele, et ta ei teadnud teo karistatavusest. Igaüks peab end informeerima oma tegevuse õiguslikest piiridest, eriti kui tegemist on alaealistega.
• Süüpõhimõte: Karistatav on ainult see, kes tegutseb süüliselt. Röövimine eeldab tahtlikku käitumist ja ärakasutamise kavatsust. Kes ekslikult arvab, et kannatanu läheb vabatahtlikult kaasa või annab otsustusvõimeliselt nõusoleku, ei tegutse süüliselt, vaid parimal juhul hooletult, mis ei hõlma vaimuhaige või abitu isiku röövimist.
• Süüdimatus: Süü puudub isikul, kes teo toimepanemise ajal ei olnud raske vaimse häire või haigusliku kontrollivõime kahjustuse tõttu võimeline mõistma oma teo õigusvastasust või vastavalt sellele käituma. Kahtluse korral tuleb tellida psühhiaatriline ekspertiis.
• Vabandav hädaseisund: Esineb, kui tegu pannakse toime äärmuslikus sundolukorras, näiteks enda või teiste elu ähvardava vahetu ohu tõrjumiseks. Sellistel juhtudel võib käitumine olla vabandatav, kuid mitte õiguspärane.
• Näilik hädakaitse: Kes ekslikult usub, et tal on õigus kinni pidada, näiteks arvates, et peab ohtu tõrjuma või kedagi kaitsma, tegutseb ilma tahtluseta, kui eksimus on tõsine ja mõistetav. Kui siiski jääb hoolsuskohustuse rikkumine, võib käitumine mõjuda karistust kergendavalt, kuid mitte õigustavalt.

Karistuse tühistamine ja diversioon

Loobumine ja aktiivne kahetsus:

Kurjategija võib oma karistust oluliselt vähendada, kui ta vabastab lapse vabatahtlikult või toob ta tagasi turvalisse keskkonda, enne kui midagi halvemat juhtub. Röövimine loetakse lõppenuks, kui laps on taas vanemliku kaitse all. Oluline on, et kurjategija tegutseb omal initsiatiivil, ei allu välisele survele ja näitab üles siirast arusaamist. Ainult see, kes vabatahtlikult lõpetab oma käitumise ja mõistab õigusvastasust, võib loota karistuse kergendamisele või erandjuhtudel karistusest vabastamisele.

Hilisem heastamine:

Kui kurjategija püüab pärast tegu vabandada, aidata või hüvitada, võib kohus seda käitumist kergendava asjaoluna arvestada. See hõlmab näiteks siirast vabandust, ohvri toetamist või materiaalse ja vaimse kahju hüvitamist. Kes võtab vastutuse ja aktiivselt heastab, näitab, et on oma teost aru saanud.

Diversioon:

Kohus võib menetluse lõpetada ilma süüdimõistva otsuseta, kui süü on väike, asjaolud on selged ja kurjategija on mõistev. Diversioon on siiski võimalik ainult erandjuhtudel, kuna röövimine kujutab endast tavaliselt rasket vabaduse ja seksuaalse puutumatuse rikkumist. Kui seksuaalset ärakasutamist ei toimu, võib kohus määrata rahalise kohustuse, üldkasuliku töö või lepituse. Kui menetlus nii lõpetatakse, ei järgne süüdimõistmist ega kannet karistusregistrisse.

Diversiooni välistamine:

Diversioon ei tule kõne alla, kui kurjategija kasutab vägivalda, ähvardab, järgib seksuaalseid kavatsusi või koormab ohvrit füüsiliselt või vaimselt raskelt. Ainult kergematel erandjuhtudel, näiteks arusaamatuse korral ilma ärakasutamise kavatsuseta, võib kohus kaaluda alternatiivset lahendust ülestunnistuse, mõistmise ja heastamise kaudu.

Valige nüüd soovitud aeg:Tasuta esmakonsultatsioon

Karistuse määramine ja tagajärjed

Kohus määrab karistuse vastavalt teo raskusele, vabaduse võtmise kestusele ja ärakasutamise astmele. Otsustav on, kas kurjategija viis lapse teadlikult kaitsetusse olukorda ja kasutas seda tahtlikult ära või pikendas. Ka motiivid, nagu seksuaalsed kavatsused, võimu kuritarvitamine või alandamine, mõjutavad karistuse määra.

Raskendavad asjaolud on eriti siis, kui

• paneb teo toime plaanipäraselt või pikema aja jooksul,
• põhjustab ohvrile füüsilisi või vaimseid piinu,
• kasutab vägivalda, pettust või ähvardust vabaduse võtmise säilitamiseks,
• või on juba varem sarnaste tegude eest karistatud ja kasutab teadlikult ära lapse abitust.

Kergendavad asjaolud on näiteks

• kui kurjategija on varem karistamata,
• kui ta tunnistab üles või näitab üles siirast kahetsust,
• kui ta vabastab ohvri vabatahtlikult, enne kui raskemad tagajärjed saabuvad,
• kui ta püüab heastada või toetada,
• kui ta oli erakordselt ülekoormatud või psüühiliselt tugevalt häiritud,
• või kui kriminaalmenetlus on kestnud ülemäära kaua.

Vangistuse võib kohus tingimisi edasi lükata, kui see ei ületa kahte aastat ja kurjategijat peetakse sotsiaalselt stabiilseks. Ta jääb siis vabaks, kuid peab end ühe- kuni kolmeaastase katseaja jooksul tõestama.

Lisaks võib kohus anda korraldusi, näiteks määrata teraapia, nõuda kahju hüvitamist või määrata kriminaalhoolduse, et edendada mõistmist ja taasintegreerimist.

Karistuse määr

Alaealise isiku röövimise eest ähvardab kuuekuuline kuni viieaastane vangistus. Karistus sõltub sellest, kui raskelt on last mõjutatud ja millist eesmärki kurjategija järgis.

Kohus kontrollib, kas laps eemaldati vanemliku kaitse alt ja kas esines seksuaalse ärakasutamise oht. Juba katse viia last sellisesse olukorda on raske.

Mida plaanipärasem, pikem või julmem on teguviis, seda karmim on karistus. Kui kurjategija viis lapse teadlikult kaitsetusse olukorda, et teda ära kasutada, karistatakse seda eriti rangelt.

Kergematel juhtudel, näiteks kui väärkohtlemist ei toimu ja laps naaseb kiiresti, võib kohus määrata tingimisi vangistuse või rahalise karistuse. Seksuaalse ärakasutamise, vägivalla või pikema kinnipidamise korral ähvardab seevastu mitmeaastane reaalne vangistus seadusliku raamistiku piires.

Rahatrahv – päevamäärade süsteem

Austria kriminaalõigus arvutab rahalisi karistusi päevamäärade süsteemi alusel. Päevamäärade arv sõltub süüst, päevamäära suurus majanduslikust võimekusest. Nii kohandatakse karistus isiklikele oludele, jäädes siiski tuntavaks.

• Vahemik: kuni 720 päevamäära – minimaalselt 4 eurot, maksimaalselt 5000 eurot päevas.
• Praktiline valem: Umbes 6-kuuline vangistus vastab ligikaudu 360 päevamäärale. See ümberarvutus on vaid orienteeruv ja mitte jäik skeem.
• Mittemakmise korral: Kohus võib määrata asenduskaristuse. Reeglina kehtib: 1 päev asenduskaristust vastab 2 päevamäärale.

Vangistus ja (osaline) tingimisi vabastamine

§ 37 KarS: Kuni viieaastase karistusmääraga kuritegude puhul võib kohus asendada kuni üheaastase vangistuse rahalise karistusega. Säte peaks vältima lühiajalisi vangistusi ja võimaldab rahalise karistuse määramist, kui ei eri- ega üldpreventiivsed põhjused ei nõua vangistuse täideviimist.

§ 43 KarS: Vangistuse võib tingimisi edasi lükata, kui see ei ületa kahte aastat ja süüdimõistetule antakse positiivne sotsiaalne prognoos. Katseaeg on üks kuni kolm aastat. Kui see läbitakse ilma tühistamiseta, loetakse karistus lõplikult edasilükatuks.

§ 43a KarS: Osaline edasilükkamine võimaldab kombineerida reaalset ja tingimisi karistust. Üle kuuekuulise kuni kaheaastase vangistuse puhul võib osa tingimisi edasi lükata või asendada rahalise karistusega kuni 720 päevamäära ulatuses, kui see tundub asjaolude põhjal kohane.

§§ 50 kuni 52 KarS: Kohus võib lisaks anda korraldusi ja määrata kriminaalhoolduse. Tüüpilised korraldused puudutavad kahju hüvitamist, teraapias või nõustamises osalemist, kontakti- või viibimiskeelde ning sotsiaalse stabiliseerimise meetmeid. Eesmärk on edasiste kuritegude vältimine ja püsiva seaduskuulekuse edendamine.

Kohtute pädevus

Sisuline pädevus

Alaealise isiku röövimise puhul otsustab tavaliselt maakohus ühekohtunikuna, kuna karistusmäär on kuus kuud kuni viis aastat vangistust.

Kui aga esineb kokkulangemine teiste raskete kuritegudega, näiteks seksuaalse kuritarvitamise, kehavigastuste tekitamise või sundimisega, on pädev maakohus rahvakohtunikena.

Vandekohus ei tule kõne alla, kuna koosseis ei näe ette eluaegset vangistust.

Territoriaalne pädevus

Kuriteo toimepanemise koha kohus otsustab kriminaalasja üle. Pädev on see kohus, mille tööpiirkonnas kuritegu algas, toime pandi või lõppes.

Kui kuriteo toimepanemise kohta ei saa üheselt kindlaks teha, määratakse pädevus süüdistatava elukoha, kinnipidamise koha või pädeva prokuratuuri asukoha järgi.

Menetlust viiakse läbi seal, kus on kõige paremini tagatud otstarbekas ja asjakohane läbiviimine.

Kohtuastmed

Maakohtu otsuste peale võib esitada apellatsiooni ringkonnakohtule.
Ringkonnakohtu otsuste peale võib esitada kassatsiooni või apellatsiooni Riigikohtule.

Tsiviilnõuded kriminaalmenetluses

Alaealise isiku röövimise puhul võivad vanemad või hooldajad kannatanuna kriminaalmenetluses esitada tsiviilõiguslikke nõudeid. Need hõlmavad valuraha, teraapia- ja ravikulusid, saamata jäänud tulu, hoolduskulusid ning vaimse kannatuse ja teiste tagajärgede hüvitamist, mis tekkisid kuriteo tõttu.

Kannatanuna osalemine peatab nende nõuete aegumise kriminaalmenetluse ajaks. Alles pärast menetluse lõppu hakkab tähtaeg uuesti kulgema, kui nõuet täielikult rahuldatud ei ole.

Vabatahtlik kahju hüvitamine, näiteks vabandamise, rahalise hüvitamise või aktiivse toetamise kaudu, võib mõjuda karistust kergendavalt, kui see toimub õigeaegselt ja usutavalt.

Kui kurjategija on aga last sihilikult ära kasutanud, väärkohelnud või tema väärikust riivanud, kaotab hilisem heastamine tavaliselt oma leevendava mõju, kuna see ei saa enam heastada toimepandud õigusvastasust.

Valige nüüd soovitud aeg:Tasuta esmakonsultatsioon

Kriminaalmenetluse ülevaade

• Uurimise algus: Süüdistatava staatus konkreetse kahtluse korral; sellest alates täielikud süüdistatava õigused.
• Politsei/prokuratuur: Prokuratuur juhib, kriminaalpolitsei uurib; eesmärk: lõpetamine, diversioon või süüdistus.
• Süüdistatava ülekuulamine: Eelnev õiguste selgitamine; kaitsja kaasamine toob kaasa edasilükkamise; vaikimisõigus säilib.
• Toimikuga tutvumine: politsei/prokuratuuri/kohtu juures; hõlmab ka tõendeid (kui see ei ohusta uurimise eesmärki).
• Kohtuistung: suuline tõendite uurimine, otsus; otsus kannatanu nõuete kohta.

Süüdistatava õigused

• Teave ja kaitse: Õigus teavitamisele, õigusabile, vabale kaitsja valikule, tõlkeabile, tõendite esitamise taotlustele.
• Vaikimine ja advokaat: Vaikimisõigus igal ajal; kaitsja kaasamisel tuleb ülekuulamine edasi lükata.
• Õiguste selgitamise kohustus: õigeaegne teave kahtlustuse/õiguste kohta; erandid ainult uurimise eesmärgi tagamiseks.
• Toimikuga tutvumine praktikas: Uurimis- ja kohtutoimikud; kolmandate isikute juurdepääs piiratud süüdistatava kasuks.

Valige nüüd soovitud aeg:Tasuta esmakonsultatsioon

Praktilised ja käitumisnõuanded

1. Säilitage vaikimine.
   Lühike selgitus piisab: „Kasutan oma õigust vaikida ja räägin kõigepealt oma kaitsjaga.” See õigus kehtib juba esimesest ülekuulamisest politseis või prokuratuuris.
2. Võtta viivitamatult ühendust kaitsjaga.
   Ilma uurimistoimikuga tutvumata ei tohiks ütlusi anda. Alles pärast toimikuga tutvumist saab kaitsja hinnata, milline strateegia ja milliste tõendite kogumine on mõistlik.
3. Koguda viivitamatult tõendeid.
   Teha arstlikud leiud, fotod kuupäeva ja mõõtkavaga, vajadusel röntgen- või KT-ülesvõtted. Hoida eraldi riided, esemed ja digitaalsed salvestised. Koostada tunnistajate nimekiri ja mälestusprotokollid hiljemalt kahe päeva jooksul.
4. Ärge võtke ühendust vastaspoolega.
   Teie enda sõnumeid, kõnesid või postitusi võidakse kasutada tõenditena teie vastu. Kogu suhtlus peaks toimuma ainult kaitsja kaudu.
5. Salvestage video- ja andmesalvestised õigeaegselt.
   Ühistranspordis, lokaalides või korteriühistutes olevad turvakaamerate salvestised kustutatakse sageli automaatselt mõne päeva pärast. Seetõttu tuleb andmete säilitamise taotlused esitada viivitamatult operaatorile, politseile või prokuratuurile.
6. Dokumenteerige läbiotsimised ja arestimised.
   Läbiotsimise või arestimise korral peaksite nõudma korralduse või protokolli koopiat. Märkige üles kuupäev, kellaaeg, osalevad isikud ja kõik kaasa võetud esemed.
7. Vahistamise korral: ärge andke ütlusi asja kohta.
   Nõudke oma kaitsja kohest teavitamist. Vahistamist võib kohaldada ainult põhjendatud kahtluse ja täiendava vahistamisaluse olemasolul. Leebemad meetmed (nt lubadus, registreerimiskohustus, lähenemiskeeld) on eelistatud.
8. Valmistage kahju hüvitamine sihipäraselt ette.
   Maksed või hüvitamispakkumised tuleks teha ainult kaitsja kaudu ja need tuleb dokumenteerida. Struktureeritud kahju hüvitamine mõjub positiivselt lepitusele ja karistuse määramisele.

Teie eelised advokaadi abiga

Alaealise isiku röövimise menetlus kuulub Austria kriminaalõiguse kõige delikaatsemate valdkondade hulka. Koosseis puudutab mitte ainult lapse vabadust, vaid ka vanemate hooldusõigust ja alaealiste seksuaalse puutumatuse kaitset. Paljud juhtumid on õiguslikult keerulised, kuna need tulenevad perekondlikest konfliktidest, usaldussuhetest või arusaamatustest sotsiaalses keskkonnas. Sageli on ebaselge, kas tegemist on karistatava teoga või ekslikult mõistetud hoolitsusega.

Kas tegemist on röövimisega kriminaalõiguslikus mõttes, sõltub sellest, kas laps viidi ära või hoiti kinni vastu või ilma hooldajate tahteta ja millist eesmärki kurjategija seejuures järgis. Otsustav on, kas laps eemaldati vanemliku kaitse alt ja seati seeläbi ärakasutamise ohtu. Juba väikesed erinevused ütlustes, ajalises kulgemises või suhtlustõendites võivad õiguslikku hinnangut oluliselt muuta.

Seetõttu on õiguslik esindamine algusest peale eriti oluline. See tagab, et tõendid kogutakse korrektselt, tunnistajate ütlusi kontrollitakse ja kavatsusi esitatakse objektiivselt. Ainult nii saab selgitada, kas tegemist on karistatava käitumisega või perekondlike või sotsiaalsete suhete vahelise arusaamatusega.

Meie büroo

• kontrollib, kas tegemist on tõepoolest karistatava röövimisega või kas tegu on selgitatav eksimuse, nõusoleku või õigustavate asjaoludega,
• analüüsib tunnistajate ütlusi, suhtluse kulgu ja digitaalseid tõendeid vastuolude ja usutavuse osas,
• saadab teid läbi kogu uurimis- ja kohtumenetluse,
• töötab välja kaitsestrateegia, mis esitab teie tegevuse kavatsuse selgelt ja arusaadavalt,
• ja esindab teie õigusi järjekindlalt politsei, prokuratuuri ja kohtu ees.

Struktureeritud ja faktipõhine kaitse kriminaalasjades tagab, et teie käitumist hinnatakse õiguslikult korrektselt ning menetlus toimub õiglaselt, objektiivselt ja ilma eelarvamusteta. Nii saate selge ja tasakaalustatud esindamise, mis on suunatud õiglase ja arusaadava lahenduse leidmisele.

Valige nüüd soovitud aeg:Tasuta esmakonsultatsioon

KKK – Korduma kippuvad küsimused

Valige nüüd soovitud aeg:Tasuta esmakonsultatsioon