Lähetamine EL/EMP/Šveitsist Austriasse tähendab, et EL, EMP riigis või Šveitsis asuv ettevõte saadab oma töötajad ajutiselt Austriasse, et nad osutaksid seal konkreetset teenust tellimuse, filiaali või lubatud töötajate üleandmise raames. Tööleping välismaise tööandja juures jääb seejuures põhimõtteliselt kehtima. Õiguslikult on otsustav, et tegevust teostatakse Austrias ainult ajutiselt, kuid töötajatele kohalduvad selle ajal siiski teatud kohustuslikud Austria kaitsesätted. Nende hulka kuuluvad eelkõige Austria õiguse või kollektiivlepingu kohane miinimumpalk, tööaja piirangud, puhkeajad, puhkus ja töötajate kaitse.

Valige sobiv aeg kohe:Tasuta esmane konsultatsioon

Lubatud lähetamine Austriasse vastavalt § 18 AuslBG-le

Lubatud lähetamine Austriasse eeldab, et täidetud on korraga mitu õiguslikku tingimust. Ettevõtted ei saa oma töötajaid lihtsalt piiriüleselt kasutada, vaid peavad järgima selgeid Euroopa ja riiklikke nõudeid. Need reeglid kaitsevad nii konkurentsi kui ka töötajaid.

Põhimõtteliselt on tegemist sellega, et tegevus toimub Austrias ainult ajutiselt, samas kui tegelik ettevõtte asukoht jääb välismaale. Samal ajal peab lähetamine tegelikult kujutama endast teenuse osutamist ega tohi olla Austria eeskirjade vältimise vahend.

Ettevõtetele tähendab see: kes lähetamist planeerib, peab õigeaegselt kontrollima, kas kõik eeldused on korrektselt täidetud, kuna juba väikesed vead võivad viia kõrgete kulude või haldustrahvideni.

Ettevõtte asukoht päritoluriigis

Üks olulisemaid eeldusi on tegelik ettevõtte asukoht päritoluriigis. Ettevõte peab seal tegelikult majanduslikult tegutsema ega tohi eksisteerida ainult paberil.

Ametiasutused kontrollivad hoolikalt, kas ettevõte teostab välismaal märkimisväärset äritegevust. Selle alla kuuluvad näiteks käimasolevad projektid, kohapealsed töötajad või toimiv organisatsioon. Pelgalt „postkastiettevõtted“ seda tingimust ei täida.

Tüüpilised kriteeriumid on:

• Tegelik äritegevus päritoluriigis
• Olemasolevad töötajad ja infrastruktuur
• Regulaarsed tellimused väljaspool Austriat

Kui see alus puudub, ei tunnustata lähetamist sageli. Tagajärjeks on järelmaksed sotsiaalkindlustuse ja maksude osas ning tundlikud karistused.

Kehtiv tööleping lähetava ettevõttega

Veel üks keskne punkt on kehtiv tööleping lähetava ettevõttega. Töötaja jääb kogu lähetamise ajaks oma algse tööandja juures tööle.

See tähendab konkreetselt: päritoluriigi tööandja säilitab kontrolli tegevuse üle. Ta maksab jätkuvalt palka ja annab olulised korraldused. Seeläbi erineb lähetamine selgelt tööjõu üleandmisest või kohalikust töölevõtmisest Austrias.

Olulised tunnused on:

• Muutumatu tööleping päritoluriigis
• Korraldusõigus jääb lähetava ettevõtte kätte
• Ainult ajutine töötamine Austrias

Niipea kui seda struktuuri enam ei järgita, võidakse olukorda õiguslikult teisiti hinnata. Siis kehtivad võimalikult rangemad eeskirjad, mis viib sageli lisakulude ja õiguslike riskideni.

Tegevusloa nõuded

Ettevõtted peavad Austriasse lähetamisel arvestama ka tegevusloa eeskirjadega. Keskmes on piiriülene teenuse osutamine Austrias. See tähendab: ettevõte võib oma teenuseid küll ajutiselt Austrias pakkuda, kuid peab järgima Austria reegleid vastava tegevuse jaoks.

Otsustav on, et teenust osutatakse õiguspäraselt päritoluriigis ja see on samal ajal Austrias lubatud. Ametiasutused kontrollivad täpselt, kas tegevus toimub tõesti ainult ajutiselt ega vii püsiva asutamiseni.

Praktikas on asjakohased eelkõige järgmised punktid:

• Lubatud piiriülene teenus ilma asutamiseta Austrias
• Austria tegevusloa nõuete järgimine
• Päritoluriigi õiguse tõendamine

Kes neid nõudeid ei täida, ei tohi tegevust Austrias teostada. See viib sageli projektide peatamiseni, viivitusteni ja lisakuludeni.

Reguleeritud tegevusalad ja EMP tõend

Nn reguleeritud tegevusalade puhul kehtivad rangemad nõuded. Tegemist on tegevustega, mis on § 94 GewO-s sõnaselgelt loetletud. See seaduslik loetelu määrab siduvalt, milliste tegevusalade puhul on vajalik kvalifikatsioonitõend.

Nende hulka kuuluvad eelkõige paljud käsitöö- ja tehnilised erialad, mille puhul on vajalikud erioskused. Seadusandja soovib sellega tagada, et teenuseid osutatakse ka piiriülese tegevuse korral erialaselt korrektselt ja turvaliselt.

Nende tegevusalade puhul kehtib:

• Kvalifikatsioonitõend on kohustuslik
• Tegevus peab kuuluma § 94 GewO alla
• Kvalifikatsioon tuleb nõudmisel tõendada

EL-EMP riikide või Šveitsi ettevõtted saavad oma kvalifikatsiooni lisaks tõendada EMP tõendiga. See kinnitab, et ettevõttel on päritoluriigis õigus vastava tegevusala teostamiseks.

Kui kvalifikatsioonitõend puudub või vastav tegevusala puudub, ei tohi tegevust Austrias teostada. See viib praktikas sageli koheste projektide peatamiste ja märkimisväärsete lisakuludeni.

Tööturu õiguslikud nõuded

Tööturu õiguslikud nõuded määravad, millistel tingimustel võib töötajaid Austrias kasutada. EL-is kehtib põhimõtteliselt töötajate vaba liikumine vastavalt artiklile 45 ELTL. EMP kodanikel ja šveitslastel on võrreldavad õigused EMP lepingu või Šveitsiga sõlmitud vabaliikumislepingu alusel. See võimaldab töötajatel töötada teises liikmesriigis ilma klassikalise töölubata.

Olulised põhimõtted on:

• Vaba juurdepääs Austria tööturule töötajate vaba liikumise kaudu
• EL/EMP ja Šveitsi töötajatele ei ole tööluba vajalik
• Kõigi teate- ja lähetuskohustuste täitmine jääb kohustuslikuks

Teistsugune on olukord kolmandate riikide töötajate puhul. Neil juhtudel kehtivad rangemad reeglid, kuna töötajate vaba liikumine ei kehti. Siin on sageli vajalik EL lähetuskinnitus või tööturuameti täiendav kontroll.

EL lähetuskinnitus tööturuameti poolt vastavalt § 18 lõikele 12 AuslBG

Niipea kui lähetamisel kasutatakse kolmandate riikide töötajaid, kehtivad rangemad nõuded. See puudutab eelkõige juhtu, kui ettevõttel on asukoht EL/EMP riigis või Šveitsis, kuid lähetatud töötaja ei ole EL/EMP või Šveitsi kodanik.

Selles konstellatsioonis ei kehti vaba liikumine töötaja enda suhtes. Seetõttu on vajalik täiendav kontroll. Tööturuamet väljastab sellistel juhtudel EL lähetuskinnituse.

See kinnitab, et:

• töötaja on lähetusriigis õiguspäraselt tööl
• tegevust teostatakse peamiselt päritoluriigis
• lähetamise ajal järgitakse Austria palga- ja töötingimusi

Teate edastab tavaliselt keskne koordineerimisasutus tööturuametile. Alles seejärel kontrollib ametiasutus, kas kõik eeldused on täidetud.

Kui see kinnitus puudub, ei tohi töötajat Austrias kasutada, kuigi ettevõttel on asukoht EL/EMP piirkonnas. Praktikas viib see sageli kasutuskeeldude, projektiviivituste ja märkimisväärsete lisakuludeni.

Elamisloaga seotud kohustused

Lisaks töö- ja teatekohustustele peavad ettevõtted arvestama ka elamisloaga seotud nõuetega. Elamise konkreetne korraldus tuleneb direktiivist 2004/38/EÜ, mille Austria on rakendanud eelkõige asumisnõuete ja elamise seadusega (NAG). Seetõttu ei vaja need isikud viisat ega klassikalist elamisõigust ning võivad viibida Austrias kuni kolm kuud ilma eriformaliteetideta.

Kui elamine ületab selle piiri, kehtib liidu elamisõigus, mistõttu elamine tuleb nelja kuu jooksul pärast sisserännet pädevale ametiasutusele teatada ja registreerimistõend on kohustuslik taotleda.

Olulised punktid on:

• Vaba elamine kuni kolm kuud ilma formaliteetideta
• Registreerimistõend elamise korral üle kolme kuu
• Elamise teade nelja kuu jooksul

Ka pereliikmete suhtes kehtivad need eeskirjad:

• Kaasaelamine töötaja kehtiva elamisõiguse korral
• Registreerimiskohustus elamise korral üle kolme kuu
• Haldustrahvid tegemata jäetud teate korral võimalikud

Registreerimistõend vastavalt § 53 NAG-le ja direktiivi 2004/38/EÜ artiklile 8

EL/EMP kodanike ja šveitslaste jaoks on registreerimistõend keskne tõend õiguspärase elamise kohta Austrias, niipea kui töötamine kestab kauem kui kolm kuud. Selle elamisõiguse alus tuleneb EL kodanike puhul artiklist 8 direktiivist 2004/38 EÜ, mis reguleerib vaba liikumise teostamist ja registreerimiskohustust pikema elamise korral. EMP kodanike puhul rakendatakse seda kohustust Austria õiguses eelkõige § 53 NAG kaudu.

Töötaja peab oma elamise nelja kuu jooksul pärast sisserännet pädevale ametiasutusele teatama. Seejuures väljastatakse registreerimistõend, kui seaduslikud eeldused on täidetud.

Olulised eeldused on:

• Tegelik töötamine või iseseisev tegevus Austrias
• Alternatiivina koolitus koos rahalise kindlustuse ja ravikindlustusega
• Seaduslike teatetähtaegade järgimine

Sellega on tihedalt seotud alaline elamisõigus: pärast viit aastat katkematut ja õiguspärast elamist Austrias omandavad EL/EMP kodanikud püsiva elamisõiguse. Seda saab dokumenteerida alalise elamise tõendiga ja see võimaldab tähtajatut elamist ja töötamist ilma täiendavate eeldusteta. Alaline elamisõigus kaob, kui asjaomane isik viibib katkematult kauem kui kaks aastat väljaspool Austriat.

Registreerimistõend ei ole tööluba, vaid puhas elamistõend. Kui seda ei taotleta õigeaegselt, jääb elamine küll põhimõtteliselt kehtima, kuid ähvardavad haldustrahvid ja lisakulu.

Elamisloa kulud

Elamisõiguse tõendite taotlemine on seotud konkreetsete ametiasutuste kuludega, mida tuleb lähetamise planeerimisel arvestada.

Tüüpilised kulupunktid on:

• 44 eurot registreerimistõendi väljastamiseks
• 275 eurot taotlustasu alalise elamise tõendi jaoks
• Lisakulud dokumentide, tõlgete ja sisemise halduskulu jaoks

Kes registreerimistõendit õigeaegselt ei taotleta, paneb toime haldusrikkumise. See võib viia lisakaristuste ja täiendavate menetluskuludeni.

Ettevõtetele on seetõttu otsustav need kulud õigeaegselt planeerida ja tagada, et kõik elamisõigusega seotud kohustused täidetakse tähtaegselt, et vältida tarbetuid lisakulusid ja õiguslikke riske.

Haldustrahvid rikkumiste korral

Elamisõigusega seotud kohustuste rikkumisi karistatakse asumisnõuete ja elamise seaduse, eelkõige § 77 NAG alusel iseseisvalt. Need sätted puudutavad eelkõige juhtumeid, kus EL/EMP kodanikud või nende pereliikmed ei täida oma registreerimiskohustusi.

Haldusrikkumine esineb eelkõige siis, kui:

• registreerimistõendit ei taotleta õigeaegselt
• elamist ei teatata tähtaegselt ametiasutusele
• seaduslikke teatekohustusi ametiasutuse ees rikutakse

Seaduslikud tagajärjed on:

• Rahatrahvid 50 eurost kuni 250 euroni
• Asendusprivaatsus kuni üks nädal

Raskemate või korduvate rikkumiste korral:

• 1000 eurost kuni 5000 euro rahatrahv
• kuni 15 000 eurot korduvjuhtumi korral
• Asendusprivaatsus kuni kuus nädalat

Töötingimuste miinimumnõuete järgimine

Lähetamise ajal peavad ettevõtted kohustuslikult järgima Austria töötingimuste miinimumnõudeid. Need kehtivad sõltumata sellest, millist õigust töösuhte suhtes põhimõtteliselt kohaldatakse. Eesmärk on, et lähetatud töötajaid ei kohelda halvemini kui võrreldavaid töötajaid Austrias.

Õiguslik alus on eelkõige lähetusdirektiivi 96/71/EÜ nõuded, sh selle muutmine direktiiviga 2018/957, ning nende rakendamine Austria õiguses, eelkõige palga- ja sotsiaalse dumpingu vastases seaduses, LSD-BG.

Kesksete miinimumnõuete hulka kuuluvad:

• Tasustamine vastavalt Austria kollektiivlepingutele
• Maksimaalse tööaja ja minimaalsete puhkeaegade järgimine
• Õigus tasulisele miinimumpuhkusele
• Töötajate kaitse eeskirjad

Need nõuded kehtivad juba esimesest töötamispäevast Austrias. Pikema lähetamise korral laiendatakse kohaldamisala. Isegi kui töötaja töötab Austrias ainult mõned päevad, tuleb teda maksta vähemalt Austria standardi järgi.

Sanktsioonid alakasutamise korral vastavalt § 29 LSD-BG-le

Ettevõtted peavad tagama, et lähetatud töötajaid tasustatakse vähemalt Austria õiguse ja kollektiivlepingu järgi.

Rikkumine esineb eelkõige siis, kui:

• kollektiivlepingu kohast miinimumpalka ei järgita
• vale klassifikatsioon viib alakasutamiseni

Sanktsioonid on eriti ranged ja sõltuvad alakasutamise suurusest:

• kuni 20 000 eurot esmakorral väiksemate ettevõtete puhul
• kuni 50 000 eurot alakasutamise korral
• kuni € 100 000, kui varjatakse suuremaid summasid
• kuni € 250 000 eriti suure alamaksmise korral
• kuni € 400 000, kui tahtlikult jäetakse kinni üle 40% tasust

Oluline on: ka mitme mõjutatud töötaja korral on õiguslikult tegemist vaid ühe haldusõigusrikkumisega, mis võib siiski kaasa tuua väga suured trahvisummad.

Karistuse kergendamine või karistusest loobumine on võimalik, kui:

• vahe makstakse õigeaegselt järele
• esineb vaid kerge hooletus

Ettevõtete jaoks on see valdkond üks suurimaid riske, sest juba väikesed vead liigitamisel või arvutamisel võivad kaasa tuua ulatuslikud rahalised tagajärjed.

Teavitamiskohustused Austria ametiasutuste ees
vastavalt § 19 LSD-BG

Üks olulisemaid kohustusi lähetuse korral on nõuetekohane teavitamine Austria ametiasutustele. Ettevõtted peavad iga lähetuse registreerima enne töö alustamist. See kohustus kehtib kõigile ELi/EMP piirkonnas või Šveitsis asuvatele ettevõtetele, kes lähetavad töötajaid Austriasse. Teavitamine toimub Keskse Koordinatsiooniasutuse – ZKO kaudu ning see tuleb esitada elektrooniliselt.

Eelkõige tuleb kasutada järgmisi vorme:

• ZKO 3 töötajate lähetamiseks
• ZKO 4 piiriüleseks tööjõu rendiks
• ZKO muudatusteade hilisemate muudatuste korral

Teade hõlmab kõiki olulisi andmeid, eelkõige:

• ettevõtte ja tellija kohta
• lähetatud töötajate kohta
• töö tegemise koha ja kestuse kohta

Niipea kui välisettevõte asub Austrias tegutsema ja kasutab oma töötajaid, rakenduvad Austria teavitamisnõuded – sõltumata sellest, kui lühike on lähetus.

Muudatusteade, raamteade ja koondteade

Pärast esmast teadet kohustus ei lõpe. Ettevõtted peavad kogu lähetuse vältel tagama, et kõik andmed püsivad ajakohased ja korrektsed. Niipea kui midagi muutub, tekib viivitamatu teavitamiskohustus.

Tüüpilised muudatused puudutavad näiteks lähetuse kestust, töökohta või lähetatud töötajaid. Sellistel juhtudel on vajalik muudatusteade, et ametiasutused saaksid igal ajal tegelikku seisu kontrollida.

Lisaks on korduvate lähetuste jaoks olemas lihtsustatud teavitamisvõimalused:

• muudatusteade algsest teatest kõrvalekaldumiste korral
• raamteade korduvate lähetuste jaoks sama tellija juurde
• koondteade lühiajalisteks lähetusteks mitme tellija juurde

Need mudelid lihtsustavad praktikat, kuid ei asenda kohustust esitada kõik andmed täielikult ja korrektselt. Vead või puudujäägid viivad kiiresti õiguslike probleemide ja lisakuludeni.

Kulutagajärjed hilinenud või tegemata jäetud teate korral

Teavitamisvead on ühed kulukaimad riskid Austriasse lähetamisel. Ettevõtted alahindavad sageli, et juba formaalsed rikkumised võivad sõltumata töötajate arvust kaasa tuua märkimisväärseid karistusi.

Seaduslik alus näeb ette selged tagajärjed: kes esitab teate esitamata, hilinenult või puudulikult või esitab ebaõigeid andmeid, paneb toime haldusõigusrikkumise. Sama kehtib ka siis, kui nõutavaid dokumente ei hoita valmis või ei tehta kättesaadavaks.

Tüüpilised rikkumised on:

• lähetuse teate puudumine või hilinenud esitamine
• puudulikud või valed andmed teates
• palga- ja tööalaste dokumentide kohapeal kättesaadavaks tegemata jätmine

Rahalised tagajärjed on märkimisväärsed:

• rahatrahvid kuni 20 000 eurot rikkumise kohta
• lisakulud järelteavituste ja ametimenetluste tõttu
• projekti viivitused ja majanduslikud järelkahjud

Mitme mõjutatud töötaja korral hinnatakse tegu üheksainsaks haldusõigusrikkumiseks, mis ei muuda siiski võimaliku karistuse suurust.

Pikaajaline lähetamine

Pikaajalisest lähetusest räägitakse siis, kui lähetus kestab kauem kui 12 kuud. Sel juhul kehtivad Austrias laiendatud tööõiguslikud nõuded.

Üldjuhul kohaldub lühemate lähetuste korral vaid Austria tööõiguse tuumikvaldkond, näiteks miinimumpalk, tööaeg ja töötajate kaitse. Kui lähetus ületab 12 kuu piiri, kohaldub oluliselt suurem osa Austria tööõigusest, kui see on töötajale soodsam.

Endiselt ei kohaldata:

• töösuhte sõlmimist ja lõpetamist käsitlevaid regulatsioone

12 kuu tähtaega saab teatud tingimustel pikendada 18 kuuni, kui tööandja esitab põhjendatud teate.

Ettevõtete jaoks tähendab pikaajaline lähetus:

• oluliselt kõrgemaid kulusid laiendatud nõuete tõttu
• suuremat halduskoormust
• vajadust eelnevalt teha täpne õiguslik analüüs

Valige sobiv aeg kohe:Tasuta esmane konsultatsioon

Sotsiaalkindlustuskohustus Austriasse lähetamisel

Lähetuse korral tekib küsimus, millises riigis kehtib sotsiaalkindlustuskohustus. Üldjuhul kehtib töötamise riigi põhimõte, mille kohaselt on töötajad kindlustatud tegeliku töö tegemise riigis.

Lähetuste puhul on siiski oluline erand. Töötajad võivad jääda edasi lähetajariigis sotsiaalkindlustatuks, kui tegevus Austrias toimub vaid ajutiselt ja seaduslikud eeldused on täidetud.

Ajutiseks loetakse lähetust reeglina siis, kui see on algusest peale piiratud maksimaalselt 24 kuuga. See piir tuleneb Euroopa sotsiaalkindlustuse koordineerimise eeskirjadest. Teatud tingimustel on võimalik pikendamine, kuid see eeldab eraldi kokkulepet osalevate riikide vahel.

Olulised põhimõtted on:

• sotsiaalkindlustus üldjuhul tegevusriigis
• erand ajutise lähetuse korral kuni maksimaalselt 24 kuud
• topeltkindlustuskohustuse vältimine

Pärast 24 kuu möödumist lõpeb võimalus jääda lähetajariigis sotsiaalkindlustatuks. See tähendab, et alates sellest ajast rakendub reeglina töötamise riigi põhimõte.

Nõutavad dokumendid töökohal

Lähetuse ajal peavad teatud dokumendid olema otse Austria töö tegemise kohas kättesaadavad. See kohustus võimaldab kontrolliasutustel igal ajal kontrollida, kas seadusest tulenevaid nõudeid järgitakse.

Dokumendid peavad olema kas paberkandjal või elektrooniliselt vahetult kättesaadavad. Selle eest vastutab reeglina tööandja.

Olulisemate dokumentide hulka kuuluvad:

• A1-tõend või samaväärsed tõendid sotsiaalkindlustuse kohta
• lähetusteate koopia (ZKO 3 või ZKO 4)
• tööleping või tõend lepingu oluliste tingimuste kohta
• palgaandmed, sh palgalehed ja maksetõendid
• dokumendid palgaliigituse kohta
• tööaja arvestus

Lühiajaliste lähetuste korral kuni 48 tundi väheneb nõutavate dokumentide maht. Siiski peavad vähemalt põhitõendid olema olemas.

Kes seda kohustust ei täida, paneb toime haldusõigusrikkumise. Tagajärjed on:

• rahatrahvid kuni 20 000 eurot
• lisakulud hilisema edastamise ja menetluste tõttu

Teie eelised advokaadi abiga

Austriasse lähetamine tundub esmapilgul lihtne, kuid praktikas toob see kiiresti kaasa märkimisväärseid õiguslikke ja rahalisi riske. Just seetõttu, et korraga rakendub mitu õigusvaldkonda, tekivad sageli vead teavitustes, palgaarvestuses või sotsiaalkindlustuses. Advokaadi tugi tagab, et Te tegutsete algusest peale õiguskindlalt ja väldite tarbetuid kulusid.

Kogenud advokaat hindab Teie konkreetset lähetust ja tagab, et kõiki seadusest tulenevaid nõudeid järgitakse, ilma et peaksite ise end keerukate eeskirjadega läbi töötama. Samal ajal saate varakult selguse, millised kulud tegelikult tekivad ja kus on kokkuhoiuvõimalused.

Teie konkreetsed eelised:

• Lähetuse õiguskindel korraldamine, et vältida haldustrahve ja järelmakseid
• Selge hinnang kõigile kulukomponentidele, eelkõige palga, sotsiaalkindlustuse ja ametimenetluste osas
• Kõigi teadete ja dokumentide tõhus korraldamine, et projektid saaksid alata viivitusteta

Valige sobiv aeg kohe:Tasuta esmane konsultatsioon

Korduma kippuvad küsimused – KKK

Valige sobiv aeg kohe:Tasuta esmane konsultatsioon