Kolmandate riikide kodanike töötamine välismaalaste töötamise seaduse (AuslBG) alusel tähendab Austrias seda, et inimesed väljastpoolt EL-i, EMP-d ja Šveitsi ei tohi asuda mis tahes tööle, vaid neid võib tööle rakendada ainult siis, kui viibimisõigus ja juurdepääs tööturule on õiguslikult kooskõlas. AuslBG reguleerib, kas ja millistel tingimustel on töötamine lubatud. See seob töö lubatavuse kas tööloaga, teatamiskinnitusega või sobiva elamisloaga, mis annab õiguse töötada. Samal ajal reguleerivad asustamis- ja elamisseadus (NAG) ning välismaalaste politseiseadus (FPG), kas isik tohib üldse Austriasse siseneda, siin pikemalt viibida ja elama asuda. Kes soovib kolmandate riikide kodanikke tööle võtta, peab seetõttu alati kontrollima, kas isik tohib Austriasse jääda ja kas ta tohib teha just seda konkreetset tööd just selle tööandja juures.

Valige sobiv aeg kohe:Tasuta esmane konsultatsioon

Välismaalaste töötamise seaduse (AuslBG) tähendus

Välismaalaste töötamise seadus on keskne alus sellele, millistel tingimustel tohivad kolmandate riikide kodanikud Austrias töötada. See sätestab, keda tohib tööle võtta, millised load on vajalikud ja milliseid kohustusi peavad tööandjad täitma. Ilma selle seaduseta ei oleks juurdepääs tööturule selgelt reguleeritud, mis tekitaks ebakindlust nii ettevõtetele kui ka töötajatele.

Praktikas tähendab see järgmist: töötamine on lubatud vaid siis, kui see on seadusega selgesõnaliselt lubatud. Seadus ei kaitse seejuures mitte ainult Austria tööturgu, vaid tagab ka selle, et kõigile osapooltele kehtivad õiglased tingimused. Samal ajal loob see raamistiku, et kolmandatest riikidest pärit kvalifitseeritud tööjõudu saaks suunatult rakendada.

Seaduse tüüpilised funktsioonid on:

• Kolmandate riikide kodanike tööturule pääsu reguleerimine
• Lubade ja menetluste kindlaksmääramine
• Kaitse lubamatu töötamise eest

Eristamine EL-i ja EMP kodanikest

Peamine erinevus seisneb selles, et EL-i ja EMP kodanikel on vaba juurdepääs Austria tööturule. Nad tohivad põhimõtteliselt töötada ilma erilise loata, kuni nad täidavad üldisi tööõiguslikke tingimusi. See lihtsustab töölevõtmist oluliselt.

Kolmandate riikide kodanikud on seevastu täiesti teistsuguses õiguslikus olukorras. Nende puhul kehtib reegel: ilma vastava loata ei ole töötamine lubatud. Tööandjad peavad seetõttu täpselt kontrollima, kas isik tohib tegelikult töötada ja millised piirangud kehtivad.

Erinevus avaldub eriti selgelt igapäevaelus:

• EL-i ja EMP kodanikud saavad reeglina kohe tööd alustada
• Kolmandate riikide kodanikud vajavad eelnevalt sobivat elamisluba ja/või tööluba

See selge eristamine on mõeldud Euroopa siseturu kaitsmiseks ja samal ajal juhitud sisserände võimaldamiseks.

Viibimisõiguse ja tööõiguse koostoime

Kolmandate riikide kodanike töötamine toimib õiguslikult korrektselt vaid siis, kui kaks valdkonda on samaaegselt täidetud: viibimisõigus ja tööõigus. Mõlemad on omavahel seotud ja neid tuleb alati koos kontrollida.

Viibimisõigus määrab, kas isik tohib üldse Austrias elada ja viibida. Tööõigus – eriti välismaalaste töötamise seadus – reguleerib aga seda, kas ja millistel tingimustel tohib see isik töötada. Kui üks kahest tingimusest puudub, ei ole töötamine lubatud.

Sagedane viga praktikas on pöörata tähelepanu ainult elamisloale. Kuid otsustav on alati kombinatsioon:

• Elamisluba üksi ei anna automaatselt tööluba
• Tööluba ei asenda kehtivat elamisluba

Tüüpiline näide on Puna-valge-punane kaart. See ühendab mõlemad valdkonnad, kuna see reguleerib samaaegselt viibimist ja töötamist, kuid sageli ainult konkreetse tööandja juures. Teised elamisload lubavad küll riigis viibida, kuid nõuavad lisaks AMS-i (tööturuameti) luba.

Austriasse sisenemine vastavalt välismaalaste politseiseadusele (FPG)

Kolmandate riikide kodanike Austriasse sisenemine toimub vastavalt välismaalaste politseiseadusele (FPG). See seadus reguleerib, millistel tingimustel tohib isik üldse föderaalterritooriumile siseneda ja millised tingimused peavad seejuures olema täidetud.

Põhimõtteliselt kehtib reegel: ilma kehtiva reisidokumendita ja – kui see on nõutav – ilma viisata ei ole sisenemine lubatud. Juba piiril kontrollitakse, kas kõik tingimused on täidetud. Sisenemine ei ole seega pelk formaalsus, vaid on õiguslikult selgelt reguleeritud ja kontrollitud.

Kesksete tingimuste hulka kuuluvad:

• kehtiv pass või samaväärne reisidokument
• vajaduse korral kehtiv viisa
• tõend viibimise eesmärgi ja tingimuste kohta

Lisaks kontrollivad ametiasutused, et ei esineks sisenemist takistavaid asjaolusid, näiteks:

• oht avalikule korrale või julgeolekule
• kehtiv sisenemis- või viibimiskeeld

Töötamiseks mõeldud viisa vastavalt FPG-le

Töötamiseks mõeldud viisa vastavalt § 24 FPG võimaldab kolmandate riikide kodanikel siseneda Austriasse konkreetselt kindlaksmääratud ajutiseks tegevuseks. Tegemist ei ole üldise juurdepääsuga tööturule, vaid ajaliselt piiratud ja eesmärgipärase lahendusega.

Tüüpilised kasutusjuhud on:

• ajutine töötamine palgatöötajana, näiteks hooajatöölisena
• lühiajaline tegutsemine füüsilisest isikust ettevõtjana
• praktika või tähtajaline lähetus, kui on olemas vastav teatamiskinnitus

Tingimuseks on alati, et kõik välismaalaste töötamist reguleerivad nõuded on täidetud, eriti vastavalt välismaalaste töötamise seadusele. See tähendab: tegevus peab olema juba konkreetselt paigas ning vajalikud load peavad olema olemas või tõendatud.

Viisat taotletakse põhimõtteliselt Austria esindusest välisriigis ja see eeldab üldiste tingimuste täitmist, näiteks:

• kehtiv reisidokument
• tõend viibimise eesmärgi ja kestuse kohta
• piisavad rahalised vahendid ja ravikindlustus

Töötamisega seoses on asjakohased eelkõige kaks viisaliiki:

• C-viisa lühiajaliseks viibimiseks kuni 90 päeva
• D-viisa viibimiseks 91 päeva kuni kuus kuud

Töötamise tingimused vastavalt AuslBG §-le 3

Selleks, et kolmanda riigi kodanik tohiks Austrias töötada, peavad mitu õiguslikku tingimust olema täidetud samaaegselt. Ei piisa vaid töölepingu sõlmimisest. Otsustav on see, et kõik seadusest tulenevad nõuded oleksid täidetud enne töö alustamist.

Sisuliselt on tegemist kolme keskse elemendiga: viibimisõigus, juurdepääs tööturule ja konkreetne töösuhe. Need on omavahel seotud ja määravad, kas töötamine on lubatud.

Tööandjate jaoks tähendab see, et nad peavad juba eelnevalt kontrollima, kas:

• on olemas kehtiv elamisluba, mis lubab töötada
• on vajalik tööluba, näiteks AMS-i kaudu
• konkreetne tegevus on õiguslikult kaetud, eriti tööandja ja ametikoha osas

Teine oluline punkt on siduv tööpakkumine. Paljudel juhtudel on see elamisloa aluseks ja peab olema sisuliselt korrektselt vormistatud, näiteks palga ja kollektiivlepingujärgse klassifikatsiooni osas.

Tööluba vastavalt AuslBG §-le 4

Tööluba on keskne tingimus, kui kolmandate riikide kodanikud soovivad Austrias töötada ja puudub vaba juurdepääs tööturule. Selle väljastab tööturuamet AMS tööandja taotlusel ja see kehtib alati ainult konkreetse isiku, konkreetse ametikoha ja konkreetse ettevõtte kohta.

See tähendab selgelt: ilma kehtiva tööloata ei tohi tööd alustada. Lisaks on luba rangelt seotud tööandjaga.

Õiguslikuks aluseks on AuslBG § 4. Selle kohaselt saab tööandja loa ainult siis, kui tööturu kontroll on positiivne ja olulised huvid ei räägi sellele vastu.

Konkreetselt kontrollib AMS eriti seda:

• kas tööturu olukord võimaldab töölevõtmist
• kas sobivat tööjõudu pole juba saadaval
• kas avalikud või majanduslikud huvid on kaitstud

Lisaks nõuab seadus, et:

• oleks olemas kehtiv viibimisõigus, mis lubab töötada
• peetaks kinni palga- ja töötingimustest
• töötamine poleks veel alanud

Ka tööandja käitumine mängib rolli. Kes on minevikus eeskirju rikkunud, riskib sellega, et luba ei väljastata.

Erilised tööload

Lisaks tavalisele tööloale näeb AuslBG § 4 ette ka erilisi olukordi, kus töötamine on vaatamata rangetele tingimustele võimalik või lihtsustatud. Need puudutavad eelkõige juhtumeid, kus esineb eriline majanduslik või ühiskondlik huvi või töötaja kuulub teatud rühma.

Tüüpilised näited on:

• spetsialistid puudusega erialadel, kui on olemas tõendatud vajadus
• üliõpilased, kes tohivad piiratud ulatuses töötada
• lühiajaliselt töötavad isikud, näiteks kunstivaldkonnas

Sellistel juhtudel võib loa väljastada, kuigi tööturg on põhimõtteliselt pingeline. Otsustav on see, et esineb eriline õigustav põhjus, näiteks:

• töökohtade või majandushuvide tagamine
• tööjõu eriline kvalifikatsioon
• ajaliselt piiratud rakendamine

Osaliselt näeb seadus ette isegi lihtsustusi. Nii võib tööturu kontroll ära jääda, näiteks:

• teatud üliõpilaste puhul
• määratletud spetsialistide puhul puudusega erialadel

Need eriregulatsioonid näitavad, et süsteem jääb paindlikuks.

Loavaba töötamine

Mitte iga kolmanda riigi kodaniku töö Austrias ei eelda tööluba. Mõnel juhul on töötamine loavaba, kuna asjaomane isik on kas välismaalaste töötamise seaduse kohaldamisalast välja jäetud või tal on elamisluba, mis annab vaba juurdepääsu tööturule.

Loavaba töötamine võib tulla kõne alla eelkõige järgmistel juhtudel:

• Puna-valge-punane kaart pluss
• Pikaajaline elanik – EL
• Pereliikme elamisluba
• EMP kodanike teatud pereliikmete elamisõiguse kaart või alaline elamisõiguse kaart
• pagulased ja teatud juhtudel täiendava kaitse saajad või ümberasustatud isikud, kuivõrd seadus või asjakohased eriregulatsioonid näevad ette vaba juurdepääsu

Loavaba ei tähenda automaatselt, et midagi ei pea kontrollima. Tööandjad peavad siiski alati kontrollima, milline konkreetne elamisluba on olemas ja milline juurdepääs tööturule sellest tuleneb. Just kolmandate riikide kodanike puhul määrab konkreetne luba selle, kas töötamine ilma täiendava AMS-i loata on lubatud.

Tagatistõend vastavalt AuslBG §-le 11

Tagatistõend on eriline instrument vastavalt AuslBG §-le 11 ja seda rakendatakse ainult rangelt piiratud juhtudel. See on mõeldud selleks, et siseriiklik tööandja saaks juba enne isiku sisenemist välisriigist AMS-i lubaduse, et hiljem saab väljastada tööloa, niipea kui vajalik viisa või elamisluba on olemas.

Oluline on: tagatistõend ei ole tööluba. See ei asenda töööluba ega elamisluba ning ei anna veel õigust tööle asuda.

Tüüpilised tunnused on:

• kasutamine ainult teatud erijuhtudel, eriti lühiajaliselt töötavate kunstnike ja ettevõtte lähetatud töötajate puhul
• samad tingimused nagu tööloa puhul, eelkõige AMS-i positiivne tööturu kontroll
• tähtajaline kehtivus, põhimõtteliselt maksimaalselt 26 nädalat, põhjendatud juhtudel pikendatav kuni 36 nädalani
• taotluse esitamine enne sisenemist pädevale AMS-i osakonnale
• kulud: praegu taotluslõiv € 47

Praktikas loob tagatistõend eelkõige planeerimiskindlust eelnevalt, kuid jääb menetluses puhtalt eelinstrumendiks ega asenda tegelikku töötamise luba.

Elamisluba vastavalt NAG §-le 8

Elamisluba määrab, kas kolmanda riigi kodanik tohib üldse seaduslikult ja pikaajaliselt Austrias viibida. Sellise viibimisega on õiguslikult tegemist reeglina siis, kui see kestab üle kuue kuu. Ilma elamisloata ei ole lubatud ei püsiv viibimine ega töötamine.

Austrias on olemas erinevad elamisload, mis erinevad eelkõige selle poolest, mis eesmärgil isik riigis viibib. Eriti asjakohane on seejuures eesmärk töötamine ehk töö.

Tüüpilised elamisload seoses töötamisega on:

• Puna-valge-punane kaart, mis on seotud konkreetse tööandjaga
• Puna-valge-punane kaart pluss, vaba juurdepääsuga tööturule
• Pikaajaline elanik – EL, pikaajaliselt elama asunud isikutele

Tööandjate jaoks tähendab see, et nad peavad alati kontrollima, milline elamisluba on konkreetselt olemas, kui kaua on viibimine lubatud ja mis täpselt on lubatud.

Elamisluba ja juurdepääs tööturule

Elamisluba üksi ei vasta endiselt otsustavale küsimusele, kas isik tohib töötada. Pigem sõltub see sellest, milline juurdepääs tööturule on vastava loaga seotud.

Seejuures eristatakse põhimõtteliselt kahte rühma:

• vaba tööturule pääsuga elamisload, mille puhul on võimalik igasugune töötamine
• piiratud pääsuga elamisload, mille puhul peavad olema täidetud täiendavad tingimused

Otsustav viide leidub otse elamisloal. Seal on märgitud, kas ja millises ulatuses on töötamine lubatud.

Viisa ja elamisloa erinevus

Viisa on mõeldud eranditult sisenemiseks ja lühiajaliseks viibimiseks. Selle väljastab reeglina Austria esindus välisriigis ja see lubab viibida Austrias või Schengeni alal piiratud aja jooksul. See ajavahemik on olenevalt viisa tüübist enamasti kuni kuus kuud. Viisa on seega ajaliselt selgelt piiratud ja seotud konkreetse eesmärgiga, näiteks turismi või ajutise tegevusega.

Elamisluba ulatub oluliselt kaugemale. See ei luba mitte ainult viibimist, vaid reguleerib ka viibimise eesmärki, eriti töötamist, hariduse omandamist või perekonna taasühinemist. Elamislubasid väljastavad pädevad ametiasutused Austrias ja need on reeglina suunatud pikaajalisele viibimisele.

Teine oluline punkt puudutab tööd:

• Viisa ei luba põhimõtteliselt püsivat töötamist
• Alles elamisluba või täiendav luba loob õigusliku aluse töötamiseks

Isegi töötamiseks mõeldud viisade puhul kehtib reegel: need on enamasti mõeldud vaid lühiajaliseks tegevuseks ega asenda pikaajalist lahendust nagu Puna-valge-punane kaart.

Kombineeritud töö- ja elamisluba

Kombineeritud töö- ja elamisluba ühendab mõlemad otsustavad elemendid ühes dokumendis. See reguleerib samaaegselt seda, et isik viibib Austrias ja millise tööandja juures ta tohib töötada.

Tuntum näide on Puna-valge-punane kaart. See väljastatakse teatud ajaks ja see lubab töötada just selle tööandja juures, kes on taotluses märgitud.

See toob kaasa selged eelised, aga ka piirangud:

• Selge õiguslik olukord, sest viibimine ja töö on reguleeritud koos
• Seotus tööandjaga, vahetamine ei ole ilma pikemata võimalik

Sellele vastandub Puna-valge-punane kaart pluss, mille võib väljastada teatud aja möödudes. See võimaldab vaba juurdepääsu tööturule ja pakub seega oluliselt rohkem paindlikkust.

Valige sobiv aeg kohe:Tasuta esmane konsultatsioon

Sotsiaalkindlustuskohustus Austrias

Niipea kui kolmanda riigi kodanik Austrias tööle võetakse, rakendub põhimõtteliselt sotsiaalkindlustuskohustus. See tähendab, et isik kaasatakse Austria haigekassa-, õnnetusjuhtumi-, pensioni- ja töötuskindlustussüsteemi.

Tööandjate jaoks on see keskne punkt, sest registreerimine ei ole valikuline, vaid peab toimuma vahetult töötamise alguses. Kes siin vigu teeb, riskib mitte ainult tagantjärele maksmisega, vaid ka kopsakate trahvidega.

Sotsiaalkindlustuskohustus on seotud eelkõige tegeliku töötamisega. Seetõttu on otsustav:

• on olemas tõeline töösuhe
• tegevust teostatakse Austrias
• töötasu vastab seaduses sätestatud nõuetele

Oluline on: isegi kui kõik välismaalaste õigusega seotud tingimused on täidetud, jääb töötamine seaduslikuks vaid siis, kui täidetakse sotsiaalkindlustusõiguslikke kohustusi.

Menetlus ja kulg praktikas

Kolmandate riikide kodanike töötamine järgib selgelt struktureeritud menetlust, mis hõlmab mitut etappi. Kes seda järjekorda järgib, väldib viivitusi ja õiguslikke riske.

Alguses on alati küsimus, millist elamisluba ja millist luba on konkreetselt vaja. Sellele tuginedes toimub taotluse esitamine pädevatele ametiasutustele. Alles siis, kui kõik tingimused on kontrollitud ja heaks kiidetud, tohib töötamine alata.

Tüüpiline menetlus kujuneb järgmiselt:

• Sobiva elamisloa ja tööloa selgitamine
• Taotluse esitamine tööandja või töötaja poolt
• Kontroll ametiasutuste, eriti AMS-i poolt

Praktikas esineb sageli viivitusi, kui dokumendid on puudulikud või hinnatakse valesti, milline menetlus on üldse vajalik. Korralik ettevalmistus säästab siin aega ja vähendab ebakindlust.

Taotluse esitamine sise- ja välisriigis

Taotluse esitamine sõltub oluliselt sellest, kus asjaomane isik hetkel viibib. Põhimõtteliselt kehtib reegel: esmataotlus tuleb sageli esitada välisriigis, samas kui pikendamised toimuvad Austrias.

Välisriigis esitatava taotluse puhul toimub menetlus reeglina järgmiste asutuste kaudu:

• Austria saatkonnad või konsulaadid
• pädevad elamisloaga tegelevad asutused pärast sisenemist

Teatud juhtudel saab taotluse esitada ka otse riigisiseselt, näiteks kui isikul on juba seaduslik viibimisõigus. Need erandid on siiski seotud selgete seadusest tulenevate eeldustega.

Oluline on, et:

• kõik vajalikud dokumendid oleksid täielikult olemas
• taotlus oleks korrektselt seostatud õige eesmärgiga

Vead taotluse esitamisel viivad sageli selleni, et menetlust tuleb uuesti alustada. See kulutab aega ja võib planeeritud tööleasumist oluliselt viivitada.

Asjaomased ametiasutused ja pädevused

Kolmandate riikide kodanike töötamisega on seotud mitu ametiasutust, millest igaühel on erinevad ülesanded. Ainult siis, kui need asutused teevad koostööd, saab töötamine seaduslikult teoks saada.

Kõige olulisemad ametiasutused on:

• Elamisloaga tegelev asutus
  See otsustab elamisloa üle ja kontrollib, kas isik tohib Austrias elada
• Tööturuamet AMS
  See hindab juurdepääsu tööturule ja väljastab vajaduse korral tööloa
• muud asutused
  Olenevalt juhtumist võivad olla kaasatud täiendavad asutused, näiteks viisade või julgeolekukontrollide puhul

Tööandjate jaoks on otsustav mõista:
Ükski ametiasutus ei otsusta töötamise üle üksi. Alles kõigi osapoolte koostoime viib õigusjõulise lahenduseni.

Tööandja teatamis- ja dokumenteerimiskohustused

Tööandjatel on kolmandate riikide kodanike töölevõtmisel suuremad teatamis- ja dokumenteerimiskohustused. Need on mõeldud selleks, et ametiasutused saaksid igal ajal kontrollida, kas töötamine toimub seaduslikult.

Kõige olulisemate kohustuste hulka kuulub nõuetekohane registreerimine sotsiaalkindlustuses ning kõigi asjakohaste dokumentide hoidmine. Need peavad kontrolli korral olema täielikult ja ajakohaselt kättesaadavad.

Tüüpilised nõuded on:

• Töötajast teatamine enne töö alustamist
• Elamislubade ja töölubade säilitamine
• Tööaja ja töötasu dokumenteerimine

Eriti oluline on, et dokumendid oleksid igal ajal kättesaadavad. Kontrollid toimuvad sageli ette teatamata ja puuduvad dokumendid loetakse kiiresti rikkumiseks.

Õiguslikud tagajärjed ja sanktsioonid

Kes rakendab kolmandate riikide kodanikke tööle ilma vajalike tingimusteta, peab arvestama oluliste õiguslike tagajärgedega. Välismaalaste töötamise seadus, konkreetselt AuslBG § 28, näeb sellistel juhtudel ette selged sanktsioonid, mis on tuntavad nii rahaliselt kui ka organisatoorselt.

Eriti kriitiline on nn ebaseaduslik töötamine. See esineb siis, kui isikut rakendatakse tööle ilma kehtiva elamisloata, ilma vajaliku tööloata või vastupidiselt olemasolevatele piirangutele.

Tüüpilised tagajärjed on:

• Rahatrahvid tööandjale, mida võib olenevalt raskusastmest määrata korduvalt
• Sotsiaalkindlustusmaksete ja lõivude tagantjärele tasumine
• Probleemid tulevaste taotlustega, näiteks uute töölubade puhul

Rasketel juhtudel võivad lisanduda täiendavad meetmed, näiteks piirangud välismaise tööjõu rakendamisel.

Teie eelised advokaadi abiga

Kolmandate riikide kodanike töötamine ebaõnnestub praktikas sageli mitte tegeliku töövajaduse, vaid vormivigade, puudulike dokumentide või vale õigusliku liigituse tõttu. Just seetõttu, et viibimisõigus, tööturuõigus ja menetlusõigus on omavahel seotud, tasub teha varajane advokaadipoolne kontroll. Nii saab sageli vältida viivitusi, keeldumisi ja asjatuid kulusid.

Advokaadi abiga loote varakult selguse, milline elamisluba või milline tööluba konkreetsel juhul sobib. Samal ajal väheneb risk, et taotlused ebaõnnestuvad vormiliste nõuete tõttu või et tööga alustatakse, kuigi õiguslikud tingimused pole veel täielikult täidetud. See kaitseb mitte ainult asjaomast töötajat, vaid ka ettevõtet.

Konkreetsed eelised teile:

• Sobiva elamisloa ja õige tööõigusliku loa õiguskindel liigitamine
• Dokumentide kontroll ja ettevalmistamine, et taotlused esitataks täielikult, sidusalt ja arusaadavalt
• Nõustamine menetluses ametiasutuse või AMS-i ees, et küsimusi, probleeme ja viivitusi saaks suunatult lahendada

Valige sobiv aeg kohe:Tasuta esmane konsultatsioon

Korduma kippuvad küsimused – KKK

Valige sobiv aeg kohe:Tasuta esmane konsultatsioon