Välismaalaste töötajate töölevõtmine
- Välismaalaste tööhõive seadus – AuslBG
- Põhiprintsiibid ja seaduslikud raamtingimused
- Tööturule juurdepääs erinevate isikurühmade jaoks
- Lubatud tööhõive eeldused vastavalt § 4 AuslBG
- Tööhõive mõiste vastavalt § 2 lõige 2 AuslBG
- Erandid välismaalaste tööhõive seadusest vastavalt § 1 lõige 2 AuslBG
- Teie eelised advokaadi abiga
- Korduma kippuvad küsimused – KKK
- Korduma kippuvad küsimused KKK
Välismaalaste töötajate töölevõtmine toimub siis, kui isikud, kellel puudub Austria kodakondsus, teostavad Austrias mitteseisvat või majanduslikult sõltuvat tegevust ning alluvad seejuures välismaalaste tööhõive seaduse (AuslBG) sätetele ning elamisloa õiguslikele nõuetele. Määrav ei ole lepingu nimetus, vaid tegevuse tegelik majanduslik sisu. Niipea kui isik on ettevõttesse lõimitud ja töötab juhiste alusel, on tegemist õiguslikult tööhõivega. Seejuures on oluline eristada, et EL ja EMP kodanikel ning Šveitsi kodanikel on põhimõtteliselt vaba juurdepääs tööturule, samas kui kolmandate riikide kodanikke tohib tööle võtta ainult siis, kui neil on kehtiv elamisluba ja tööturuhalduri luba.
Välismaalaste töötajate töölevõtmine tähendab, et mitte-austerlased tohivad Austrias töötada ainult selgelt reguleeritud seaduslike eelduste alusel, kusjuures eristatakse vaba juurdepääsu tööturule EL/EMP kodanikele ja loakohustuslikku tööhõivet kolmandate riikide kodanikele.
Peter HarlanderHarlander & Partner Rechtsanwälte „Välismaalaste töötajate töölevõtmine allub selgetele seaduslikele eeldustele.“
Välismaalaste tööhõive seadus – AuslBG
Välismaalaste tööhõive seadus reguleerib Austrias, millistel tingimustel tohib välismaalasi tööle võtta. See määrab kindlaks, millal on tööhõive lubatud, millised load või elamisloa liigid on vajalikud ja millised erandid seadusest kehtivad. Samal ajal määrab see kindlaks, et mitte ainult klassikalised töösuhted, vaid ka töötajasarnased tegevused, koolitussuhted, lähetused ja üleantud töötajad võivad olla hõlmatud. Määrav on seejuures tegevuse tegelik majanduslik sisu, mitte ainult lepingu nimetus. Tööandjate jaoks on seadus eriti oluline, sest nende nõuete rikkumine võib kaasa tuua halduskaristusi.
Põhiprintsiibid ja seaduslikud raamtingimused
Välismaalaste töötajate töölevõtmine järgib selgeid seaduslikke reegleid, mida tööandjad peavad tingimata järgima. Keskmes on välismaalaste tööhõive seadus, mis täpselt ette näeb, kes millistel tingimustel töötada tohib. Samal ajal kehtivad ka elamisloa õiguslikud eeskirjad, mistõttu tuleb alati kontrollida kahte taset.
Põhimõte on lihtne, kuid range: ilma loata ei ole tööhõive lubatud. Tööandjad tohivad isikuid, kellel puudub Austria kodakondsus, tööle võtta ainult siis, kui kas kehtib seaduslik erand või on olemas kehtiv ametiasutuse luba.
Seejuures ei ole määravad formaalsed nimetused, vaid tegevuse tegelik korraldus. Isegi näiliselt iseseisev tegevus võib õiguslikult olla tööhõive, kui esineb sõltuvus või lõimumine ettevõttesse.
Tüüpilised põhireeglid on:
- Tööhõive on lubatud ainult õigusliku alusega
- Vajalik on tööõiguse ja elamisloa õiguse kombinatsioon
- Määrav on majanduslik reaalsus, mitte leping
Need reeglid kaitsevad tööturgu ja tagavad ausad konkurentsitingimused.
Territoriaalse pädevuse printsiip
Territoriaalse pädevuse printsiip määrab kindlaks, millist õigust töösuhte suhtes kohaldatakse. Määrav ei ole kodakondsus ega ettevõtte asukoht, vaid tegeliku tegevuse koht.
See tähendab konkreetselt: kes Austrias töötab, allub põhimõtteliselt ka Austria töö- ja sotsiaalkindlustusõiguse sätetele. Sellega soovitakse vältida, et rahvusvaheliste konstruktsioonide kaudu kaitsenorme kõrvale hiilitaks.
Tööandjate jaoks on see eriti oluline piiriüleste asjaolude puhul. Isegi kui ettevõte asub välismaal, kehtivad Austrias tegevuse puhul reeglina Austria miinimumstandardid.
Olulised mõjud on:
- Austria õigusnormide kohaldamine siseriiklikul tegevusel
- Sõltumata kodakondsusest või ettevõtte asukohast
- Erieeskirjad lähetuste või rahvusvaheliste olukordade puhul
Printsiip loob selged pädevused ja väldib õiguslikke halltsoone.
Tööturule juurdepääs erinevate isikurühmade jaoks
Juurdepääs Austria tööturule sõltub oluliselt kodakondsusest. Seadus eristab rangelt isikuid, kellel on vaba juurdepääs tööturule, ja neid, kes vajavad luba.
See eristamine otsustab selle üle, kas isik tohib kohe töötada või peab esmalt läbima menetluse. Tööandjate jaoks on see kontroll esimene ja kõige olulisem samm enne iga töölevõtmist.
Põhimõtteliselt kehtib:
- Vaba juurdepääs teatud kodakondsuste puhul
- Loakohustus kolmandate riikide puhul
- Erinevad nõuded sõltuvalt elamisloa staatusest
Vead selles liigituses kuuluvad halduskaristuste kõige sagedasemate põhjuste hulka.
Vaba juurdepääs tööturule EL/EMP/Šveitsi kodanikele
EL ja EMP kodanikel ning Šveitsi kodanikel on töötajate vaba liikumise põhimõtte alusel vastavalt artiklile 45 ELTL vaba juurdepääs Austria tööturule. See liidu õigusega tagatud vabadus tagab, et neid koheldakse nagu kohalikke töötajaid ja nad tohivad töötada ilma täiendava tööturuhalduri loata.
Mitteseisvate tegevuste puhul kehtib töötajate vaba liikumine; iseseisev tegevus on samuti võimalik, kuid peab vastama riiklikele kutse- ja ettevõtlusnõuetele. Seeläbi tekib Euroopas suuresti avatud tööturg.
Siiski tuleb arvestada:
- Kutsealaste ja ettevõtlusõiguslike nõuete järgimine
- Vajalikud kvalifikatsioonid teatud tegevuste jaoks
- Keeleoskus, kui see on tegevuse jaoks vajalik
Töötajate vaba liikumine on seega vaba juurdepääsu tööturule keskne põhjus ja loob selge võrdsustamise Austria töötajatega.
Tööturule juurdepääs kolmandate riikide kodanikele
Kolmandate riikide kodanikele kehtivad märkimisväärselt rangemad reeglid. Nad tohivad Austrias töötada ainult siis, kui neil on nii elamisluba kui ka tööturuhalduri luba.
See kahekordne eeldus toob kaasa selle, et iga juhtum tuleb individuaalselt kontrollida. Ilma täieliku loata on tööhõive lubamatu ja karistatav.
Tüüpilised nõuded on:
- Kehtiv elamisluba tööturule juurdepääsuga
- Täiendav luba tööturuteenistuselt
- Selge määramine konkreetsele töökohale
Tööandjatel tekib siin suurem risk, kuna vead toovad vahetult kaasa sanktsioonid.
Lubatud tööhõive eeldused
vastavalt § 4 AuslBG
Kolmandate riikide kodanikele kehtivad märkimisväärselt rangemad reeglid. Nad tohivad Austrias töötada ainult siis, kui neil on nii elamisluba kui ka tööturuhalduri luba.
See kahekordne eeldus toob kaasa selle, et iga juhtum tuleb individuaalselt kontrollida. Ilma täieliku loata on tööhõive lubamatu ja karistatav.
Tüüpilised nõuded on:
- Kehtiv elamisluba tööturule juurdepääsuga
- Täiendav luba tööturuteenistuselt
- Selge määramine konkreetsele töökohale
Sebastian RiedlmairHarlander & Partner Rechtsanwälte „Iga kolmandate riikide kodanike töölevõtmine nõuab hoolikat õiguslikku kontrolli ette, et vältida riske ja sanktsioone.“
Tööhõive mõiste vastavalt § 2 lõige 2 AuslBG
Tööhõive mõiste on seaduses tahtlikult laialt määratletud. Eesmärk on vältida kõrvalehiilimist ja hõlmata kõik asjakohased tegevused.
Tööhõive esineb alati siis, kui isik tegutseb teise jaoks majanduslikult ega ole täiesti sõltumatu. Seadus hõlmab seega mitte ainult klassikalisi töösuhted.
Tüüpilised vormid on:
- Klassikalised töösuhted
- Töötajasarnased tegevused
- Koolitussuhted või lähetused
Seega väldib seadus, et loomingulise lepingu kujundamise kaudu õiguslikke nõudeid kõrvale hiilitaks.
Tööhõive välismaalaste tööhõive seaduse tähenduses
Seaduse tähenduses loetakse iga majanduslikult sõltuv tegevus tööhõiveks. Määrav on, kas isik on lõimitud ettevõtte organisatsiooni ja tegutseb selle heaks.
Isegi kui leping on formaalselt kujundatud töövõtu- või vabakutselise teenuse lepinguna, võib õiguslikult siiski esineda tööhõive.
Olulised kriteeriumid on:
- Juhiste alusel töötamine
- Lõimumine ettevõttesse
- Majanduslik sõltuvus
Määravad on tegelikud asjaolud, mitte lepingu nimetus.
Eristamine iseseisvate ja mitteseisvate tegevuste vahel
Eristamine iseseisva ja mitteiseisva tegevuse vahel on keskne kontrollpunkt. Vead selles valdkonnas toovad sageli kaasa märkimisväärseid õiguslikke probleeme.
Iseseisev tegevus esineb ainult siis, kui isik töötab iseseisvalt, sõltumatult ja omal riisikol. Tööhõive välismaalaste tööhõive seaduse tähenduses ei esine mitte ainult klassikalise töösuhte puhul. Hõlmatud on ka töötajasarnased tegevused, koolitussuhted, teatud lähetused ja üleantud töötajad. Määrav on tegelik majanduslik sisu, mitte lepingu nimetus.
Tüüpilised erinevused on:
- Oma organisatsioon ja otsustusvabadus iseseisvatel
- Lõimumine ja juhiste alusel töötamine töötajatel
- Oma majanduslik risk versus kindel tasu
Just väidetava iseseisva tegevuse puhul on vale hinnangu risk suur.
Erandid välismaalaste tööhõive seadusest
vastavalt § 1 lõige 2 AuslBG
Välismaalaste tööhõive seadus tunneb arvukalt erandeid, mis võimaldavad otsest juurdepääsu tööturule. Need erandid on praktika jaoks eriti olulised, sest nendel juhtudel ei ole vaja täiendavat tööhõive luba. Siiski tuleb eeldused täpselt kontrollida ja kahtluse korral tõendada.
Kõige olulisemate välja arvatud isikurühmade hulka kuuluvad eelkõige:
- EL ja EMP kodanikud ning Šveitsi kodanikud töötajate vaba liikumise põhimõtte alusel
- Kolmandate riikide kodanikud püsiva elamisloa õigusega
- Teatud soodustatud isikute pereliikmed, kui esineb seaduslik elamisluba
Hõlmatud on ka isikud erilise kaitse staatusega. Nende hulka kuuluvad varjupaigaõiguslikud ja täiendava kaitse õiguslikud isikud, kellel on põhimõtteliselt vaba juurdepääs tööturule.
Sage viga seisneb erandi valel eeldamises. Kui isikut koheldakse põhjendamatult välja arvatuna, esineb õiguslikult lubamatu tööhõive – vastavate tagajärgedega.
Erieeskirjad teatud tegevuste jaoks
Lisaks üldistele eranditele eksisteerivad erieeskirjad üksikute tegevuste jaoks. Need puudutavad valdkondi, kus esineb eriline vajadus või rahvusvaheline koostöö.
Nende hulka kuuluvad näiteks tegevused:
- Teadus- ja uurimistöö
- Rahvusvahelised organisatsioonid või diplomaatilised asutused
- Teatud koolituse- või vahetusprogrammid
Need erieeskirjad võimaldavad paindlikke lahendusi, kuid nõuavad täpset õiguslikku kontrolli üksikjuhtumil.
Teie eelised advokaadi abiga
Välismaalaste töötajate töölevõtmine on õiguslikult keeruline ja veaohtlik. Juba väikesed ebaselgused lubade, elamislubade või tegeliku tegevuse puhul võivad kaasa tuua märkimisväärseid karistusi ja õiguslikke probleeme. Varajane õiguslik kontroll tagab, et väldisite riske ja tegutsete õiguskindlalt.
Kogenud advokaat toetab teid tööhõive õige liigitamise tegemisel, vajalike lubade õigeaegsel tagamisel ja tüüpiliste vigade vältimises.
Teie konkreetsed eelised:
- Õiguskindel töösuhete kujundamine välismaaga seotud juhtudel
- Elamis- ja töölubade kontrollimine enne tööhõive algust
- Halduskaristuste ja vastutusriskide vältimine
Peter HarlanderHarlander & Partner Rechtsanwälte „Nii loote selguse ja väldisite kulukaid vigu algusest peale.“
