Hagi osaniku väljajätmiseks
Hagi osaniku väljajätmiseks
Välistamise hagi § 140 UGB järgi võimaldab OG või KG ülejäänud ühingu kaaslastel ettevõtet jätkata, kui koostöö mõne ühingu kaaslasega on olulise põhjuse tõttu saanud talumatu. Selle asemel et äriühingu
Väljajätmishagi on kohtulik meede, millega osanikud saavad olulise põhjuse tõttu teise osaniku äriühingust välja jätta.
Regulatsiooni eesmärk
Eesmärk ei ole avalike huvide kaitse ega ettevõtte kui sellise säilitamine, vaid ülejäänud ühingu kaaslaste jätkamishuvide kaitsmine. Norm arvestab kahekordse talumisega:
- jätkamine asjaomase ühingu kaaslasega,
- aga ka äriühingu üldise lõpetamisega
Üldine kohaldamisala
Ühingu kaaslase välistamise regulatsioon kehtib nii tähtajaliste kui ka tähtajatute äriühingute suhtes, seega nii Avatud Äriühingute (OG) kui ka Kommandiitäriühingute (KG) puhul. Välistamine võib puudutada võrdselt nii täisühinguid kui ka kommanditiste. Isegi ainsa täisühingu välistamine on võimalik, kuigi see viib KG lõpetamiseni. Seejärel võib siiski määrata uue täisühingu ja äriühingu taas aktiivseks, jätkavaks vormiks ümber kujundada.
Sise- ja välissuhe
Ühingu kaaslast võib välistada juba siis, kui äriühing sisesuhtes kehtivalt tekkinud on, st äriühingu leping kehtib ja koostöö on alanud –, isegi kui kandmist äriregistrisse veel toimunud ei ole.
Kui siiski jääb alles ainult üks ühingu kaaslane, peab äriühing välissuhtes (äriregistri kande kaudu) eksisteerima. Kuni äriühing veel registreeritud pole, on tegu ainult tsiviilõiguslike suhete äriühinguga (GesbR), mis ei ole õigussubjekt. Kui seega alles jääb ainult üks ühingu kaaslane, ei saa ta lihtsalt individuaalettevõtet jätkata, kuni OG või KG õiguslikult veel eksisteerinudki ei ole.
Juhul kui tegemist on ainult GesbR-iga (seega mitte registreeritud OG või KG-ga), on olemas võrreldav säte § 1215 ABGB-s. See võimaldab samuti ühingu kaaslase välistamist, kui tema isiku suhtes tekivad raskekaalulised põhjused.
Kui äriühing on tekkinud “vigaselt”, st äriühingu leping on puudulik või vaidlustatav, võib see puudus ise olla oluline välistamise põhjus. See puudutab juhtusid, kus ühingu kaaslane on teisi nt kavaluse, ähvarduse või pettuse kaudu äriühingu asutamisele pannud.
Selle isiku käitumine on seega isikuga seotud oluline põhjus, mis õigustab tema välistamist.
Peter HarlanderHarlander & Partner Rechtsanwälte „Die Ausschlussklage ist kein Instrument für den schnellen Bruch, sondern der letzte rechtliche Ausweg, wenn das Vertrauen zwischen Gesellschaftern endgültig zerstört ist“
Kahe- ja mitmepoolsed äriühingud
Ühingu kaaslase välistamise regulatsioon kehtib ka kaheisikute äriühingute kohta. Samuti võib mitmeisikute äriühingus tekkida olukord, kus alles jääb ainult üks ühingu kaaslane ilma välistamise põhjuseta. Temal on õigus taotleda kõigi ülejäänute välistamist. Kui mitu ühingu kaaslast teostavad välistamise põhjuseid, võib põhimõtteliselt kõigi vastu menetlust alustada, kusjuures alati on vajalik asjaolude terviklik käsitlus.
Isiklik kohaldamisala
Hagi suunatakse ühe või mitme ühingu kaaslase vastu.
Eeltingimused
Välistamine on lubatud ainult siis, kui:
- esineb oluline põhjus,
- see põhjus tuleneb ühingu kaaslase isikust,
- ja välistamine on sobiv olulise põhjuse kõrvaldamiseks
See tähendab: Ainult siis, kui välistamise kaudu häiring tegelikult kõrvaldada saab, on menetlus õigustatud.
Oluline põhjus
“Oluline põhjus” nõuab:
- objektiivselt olulist häiringut ühingusuhtes,
- isikuga seotud seost,
- leebematte vahendite ebaõnnestumist,
- välistamishuvide selget ülekaalu
Välistamine kui äärmuslik hädaabinõu
Ühingu kaaslase välistamine kujutab endast äärmuslikku hädaabinõu. See eeldab, nagu lõpetaminegi, olulise põhjuse esinemist. Otsustav erinevus seisneb siiski selles, et välistamine ei mõju kõikide ühingu kaaslaste suhtes võrdselt, vaid ühepoolselt välistatava kahjuks.
Välistamine on seetõttu lubatud ainult siis, kui:
- äriühingu jätkamine selle ühingu kaaslasega on talumatu,
- leebemad vahendid (nt ärijuhtimis- ja esindusõiguse äravõtmine, hoidumis- või kahjuhüvitisnõuded) ei ole piisavad,
- ja meede ei teeni mitte ainult majanduslikke huve, vaid äriühingu kaitset
Välistamine ei tohi seega teenida ülejäänud ühingu kaaslaste varalise seisundi parandamist, vaid üksnes konkreetsete ohtude tõrjumist äriühingu püsivuse ja toimimisvõime suhtes.
Eelviimase ühingu kaaslase välistamisel ei ole enam määrav äriühingu ohustamine, vaid ettevõtte väärtuste säilitamine.
Sebastian RiedlmairHarlander & Partner Rechtsanwälte „Gerade weil die Ausschließung eines Gesellschafters tief in die Struktur der Gesellschaft eingreift, verlangt sie höchste rechtliche Präzision, jeder formale Fehler kann das Verfahren zu Fall bringen.“
Seos olulise lõpetamise põhjusega
§ 140 UGB tugineb § 133 UGB-le, mistõttu välistamise põhjus võib esineda ainult siis, kui samaaegselt on olemas oluline, isikuga seotud lõpetamise põhjus.
Mitte iga ühingusuhte häiring ei õigusta ühingu kaaslase välistamist.
Põhjuse isikuga seotud iseloom on otsustav: Ainult kui talumatuse põhjus tuleneb ühingu kaaslase isikust, võib see välistamist kanda.
Järjestussuhet lõpetamise ja välistamise vahel ei eksisteeri:
- Sõltuvalt olukorrast võib välistamine olla leebem vahend võrreldes lõpetamisega,
- või vastupidi võib lõpetamine olla eelistatavam, kui välistamine tundub ebaproportsionaalne
Põhjalik huvide kaalumine
Keskne on kaheastmeline huvide kaalumine:
- Lõpetamishuvid
Tuleb kontrollida, kas väidetud asjaolud moodustavad olulise lõpetamise põhjuse, st teevad äriühingu jätkamise hagejate jaoks talumatuks.
- Isikuga seotud välistamishuvid
Tuleb kontrollida, kas see talumatuse suunatud ainult asjaomase ühingu kaaslase vastu, samas kui jätkamine ülejäänutega tundub võimalik.
Ainult siis, kui välistamishuvid selgelt üle kaaluvad, on hagi õigustatud.
Tüüpilised välistamise põhjused
- olulised kohustuste rikkumised (tahtlikult või raskest hooletusest),
- kohustuste täitmise võimatus, ka süüta,
- käitumisviisid, mis hävitavad ülejäänud ühingu kaaslaste usalduse jäädavalt
Kataloog ei ole ammendav. Hindamine toimub alati põhjaliku huvide kaalumise põhjal, arvestades kõiki üksikjuhu asjaolusid.
Süü ei ole tingimata vajalik, kerge hooletus piisab ainult siis, kui lepingu täitmine on muutunud võimatuks.
Välistamisõiguse teostamine
Õigust kujundav hagi
Välistamisõigus § 140 UGB järgi kuulub ülejäänud ühingu kaaslastele kui kollektiivne kujundusõigus. Seda ei saa teostada pelga tahteavaldusega, vaid eranditult õigust kujundava hagi teel. Õigust kujundav otsus toob välistamise kaasa alles oma jõustumisega.
Hagi viib tavaliselt äriühingu lepingu muutmiseni, kuna iga ühingu kaaslase vahetus tähendab samaaegselt lepingu muutmist. Kui eelviimane ühingu kaaslane välistatakse, lõpeb äriühing; ettevõtet jätkab siiski ilma likvideerimiseta üldõigusjärgluse teel alles jääv ühingu kaaslane.
Kohtumenetlus on tarbetu, kui välistatav ühingu kaaslane vabatahtlikult lahkub ja tema lahkumine kokkuleppeliselt lepitakse – sel juhul asendab kokkulepe otsust.
Õigeaegne teostamine ja loobumine
Välistamise hagi tuleb esitada viivitamata, vastasel juhul välistamisõigus kaob. Olemasolevat välistamise põhjust ei tohi “varule hoida”, kuna see oleks kooskõlas edaspidise koostöö talumatuse nõudega.
Loobumine välistamisõigusest võib toimuda otseselt või vaikimisi, näiteks kui välistamise põhjuse teadmisest hoolimata ainult üles öeldakse või asjaomane ühingu kaaslane võtab teiste nõusolekuga vastu muutunud seisundi.
Pelk aja möödumine ei piisa loobumise eeldamiseks siiski mitte. Määrav on, kas õigustatu käitumine hea usu põhimõtte järgi lubab järeldust, et ta enam õigust kasutada ei taha.
Välistamisõiguse kollektiivse iseloomu tõttu saab kehtiva loobumise avaldada ainult kõik hagijõiguslikud ühingu kaaslased ühiselt.
Ülejäänud ühingu kaaslaste ühine hagi
Välistamise hagi tuleb esitada kõikide ülejäänud ühingu kaaslaste poolt ühiselt.
Kui puudub ka vaid ühe õigustatu kaasategutsemine, tuleb hagi tagasi lükata.
Hagejad moodustavad vajaliku vaidlusosaluse. Regulatsioon vastab ärijuhtimis- või esindusõiguse äravõtmise omale.
Rohkem ärijuhtimis- või esindusõiguse äravõtmise kohta lugege siit.
Peter HarlanderHarlander & Partner Rechtsanwälte „Professionelle anwaltliche Begleitung ist bei einer Ausschlussklage unerlässlich, sie schafft Klarheit, minimiert Haftungsrisiken und sichert die wirtschaftliche Handlungsfähigkeit der Gesellschaft.“
Kaasategutsemise kohustus
Ühingu kaaslaste lojaalsuskohustusest tuleneb, et üksik ühingu kaaslane võib teatud asjaoludel olla kohustatud välistamise hagis kaasa tegutsema. Kui ta seda keeldub tegema, võib teda hageda nõusoleku andmiseks hagi esitamisele, seda nõusoleku hagi võib välistamise hagiga ühendada. Alles keelduja ühingu kaaslase jõustunud kohtuotsus asendab tema kaasategutsemist.
Siiski ei eksisteeri kaasategutsemise kohustust automaatselt iga välistamise põhjuse puhul. Selline kaasategutsemise kohustus tekib ainult siis, kui ühingu kaaslase mittekaasategutsemine oleks õiguse kuritarvitamine, st tema keeldumine on ilmselgelt põhjendamata ja teenib ainult välistamise blokeerimist, kuigi eeldused on selgelt täidetud.
Mitu kostjat ja eventualse nõude esitamine
Välistamise hagi võib suunata ühe või mitme ühingu kaaslase vastu, sõltumata sellest, kas välistamise põhjused on identsed või ainult asjalikult seotud. Kui hagi osutub ka vaid ühe kostja suhtes põhjendamatuks, tuleb see tervikuna tagasi lükata, kuna sel juhul puudub vajalik kaasategutsemine hageja poolel.
Haginõue kõlab alati kostja välistamisele. Seda võib ühendada eventuaalse taotlusega äriühingu lõpetamiseks või ärijuhtimisõiguse äravõtmiseks.
Samuti on lubatud kombineerimine lõpetamise hagiga põhi- või eventuaalse nõudena.
Välistamise õiguslikud tagajärjed
Välistamise otsuse jõustumisel:
- asjaomane ühingu kaaslane lahkub äriühingust,
- seni säilitab ta oma liikmesõigused ja -kohustused, niivõrd kui ajutised meetmed puuduvad
Kui alles jääb ainult üks ühingu kaaslane, tekib automaatselt üldõigusjärglus: kogu äriühingu vara läheb üle viimasele ühingu kaaslasele.
Teie eelised advokaadi abiga
Ühingu kaaslase välistamine on õiguslikult keerukas ja seotud märkimisväärse riskiga, eriti olulise põhjuse hindamisel, õigel hagi esitamisel ja tähtaegade järgimisel. Juba väikesed vormivead või ebapiisavad põhjendused võivad viia hagi tagasilükkamiseni.
Õiguslik saatmine on seetõttu hädavajalik, et õiguslikke eelduseid täpselt kontrollida, menetlust strateegiliselt ette valmistada ja majanduslikke kahjusid vältida.
