Vargus sissemurdmise teel või relvaga

§ 129 StGB kohaselt on tegemist vargusega sissemurdmise teel või relvaga, kui isik paneb toime varguse vastavalt § 127 StGB-le ja asja äravõtmine toimub kvalifitseeritud viisil.
Kurjategija võtab tahtlikult ära võõra vallasasja, murdes võõra valduse ja luues uue valduse. Kvalifikatsioon tuleneb teo toimepanemise viisist, eriti sissemurdmise, turvaseadmete ületamise või relva või samaväärse vahendi kaasaskandmise kaudu. Piisab juba lühiajalisest tegeliku asja valduse saavutamisest.

Objektiivne koosseis

Objektiivne koosseis vastavalt § 129 StGB-le eeldab vargust vastavalt § 127 StGB-le. Seega nõuab see võõra vallasasja äravõtmist. Äravõtmine tähendab, et kurjategija lõpetab õigustatud isiku tegeliku valduse ja loob ise või kolmanda isiku kaudu uue valduse, st võtab asja endale ja võtab seniselt omanikult selle üle kontrolli.

Lisaks peab § 129 StGB kohase varguse puhul olema tegemist kvalifitseeritud toimepanemise viisiga. Seega ei ole määrav mitte ainult sekkumine võõrasse käsutusõigusesse, vaid teo toimepanemise viis, mida seadus peab eriti ohtlikuks või sekkumisintensiivseks.

Ka sissemurdmise teel või relvaga toimepandud varguse puhul piisab juba tegeliku asja valduse lühiajalisest saavutamisest, kui õigustatud isik kaotab sellega kontrolli. Püsiv valdus või hilisem kasutus ei ole vajalik.

§ 129 StGB kaitseb võõrast vara eriti ohtlike äravõtmise vormide eest ja seostub kvalifikatsioonina varguse põhitunnusega.

Kvalifitseerivad asjaolud

Vargus vastavalt § 129 StGB-le on olemas eelkõige siis, kui äravõtmine toimub sissemurdmise või eriliste turvaseadmete ületamise teel. See on näiteks nii, kui kurjategija murrab sisse hoonesse, transpordivahendisse, laoplatsile või muusse suletud ruumi, siseneb sinna või tungib sisse võltsitud või ebaseaduslikult saadud võtme, sobimatu tööriista või volitamata saadud pääsukoodiga.

Samuti on tegemist kvalifikatsiooniga, kui kurjategija murrab lahti mahuteid, lukustusseadmeid või juurdepääsupiiranguid, avab neid vastavate vahenditega või lülitab välja elektroonilised turvaseadmed.

Eriti raske vorm on olemas, kui kurjategija tungib sel viisil elukohta või kui ta ise või tema teadmisel mõni teine osaline kannab kaasas relva või samaväärset vahendit, et ületada või takistada isiku võimalikku vastupanu.

Kontrollietapid

Teosubjekt:

Kurjategijaks võib olla iga kriminaalõiguslikult vastutav isik, kes võtab endale võõra asja ja võtab sellega õigustatud isikult tegeliku kontrolli. Erilised isiklikud omadused ei ole vajalikud.

Teoobjekt:

Kuriteo objektiks on iga võõras vallasasi, millel on varaline väärtus. Võõras on asi, kui see ei kuulu eranditult kurjategijale. Vallasasi on iga asi, mida saab tegelikult ära võtta.

Lisaks peab äravõtmine toimuma nimetatud raskendavatel asjaoludel.

Teokoosseis:

Kuritegu seisneb äravõtmises. See on olemas, kui kurjategija võtab asja endale õigustatud isiku tahte vastaselt või ilma tema tahteta ja lõpetab sellega tema tegeliku kontrolli. Sissemurdmise teel või relvaga toimepandud varguse puhul toimub äravõtmine turvaseadmete ületamise, sissemurdmise või ohtlike vahendite kaasaskandmise teel.

Teotagajärg:

Kuriteo tagajärg seisneb selles, et õigustatud isik kaotab kontrolli asja üle ja kurjategija saavutab uue valduse. Piisab juba lühiajalisest enda kätte võtmisest.

Põhjuslikkus:

Kontrolli kaotus peab olema tingitud kurjategija käitumisest. Ilma äravõtmise teota ei oleks tagajärg saabunud.

Objektiivne omistamine:

Tagajärg on objektiivselt omistatav, kui realiseerub täpselt see, mida see kvalifitseeritud varguse vorm peaks vältima, nimelt et võõrad asjad võetakse ebaseaduslikult ära sissemurdmise, turvaseadmete ületamise või ohtlike vahendite kasutamise teel.

Valige sobiv aeg kohe:Tasuta esmane konsultatsioon

Eristamine teistest süütegudest

Sissemurdmise teel või relvaga toimepandud varguse koosseis hõlmab juhtumeid, kus on tegemist vargusega vastavalt § 127 StGB-le ja äravõtmine toimub eriti kvalifitseeritud viisil. Ka siin võetakse võõras vallasasi tahtlikult ära, nii et õigustatud isik kaotab tegeliku kontrolli asja üle ja kurjategija loob uue valduse. Rõhk on endiselt asja enda äravõtmisel, mitte selle kahjustamisel või muutmisel. Suurenenud ebaõigus tuleneb teo toimepanemise viisist, eriti sissetungimisest kaitstud aladele, turvaseadmete ületamisest või relva või samaväärse vahendi kaasaskandmisest, mitte väärtuspiiridest või erilistest välistest asjaoludest.

• § 142 StGB – Rööv: Rööv erineb sissemurdmise teel või relvaga toimepandud vargusest selle poolest, et kasutatakse vägivalda isiku vastu või ohtlikku ähvardust, et äravõtmist võimaldada või säilitada. Kuigi ka röövi puhul võetakse võõras vallasasi ära, on rünnak suunatud otseselt ohvri isiku vastu. Sissemurdmise teel või relvaga toimepandud varguse puhul on aga esiplaanil turvaseadmete ületamine või kuriteovahendi kaasaskandmine, ilma et isiku vastu oleks vaja vägivalda kasutada. Kui isikute vastu kasutatakse vägivalda või ähvardatakse vägivallaga, ei ole enam tegemist vargusega vastavalt § 129 StGB-le, vaid rööviga, millel on oluliselt kõrgem karistusmäär.
• § 125 StGB – Asja kahjustamine: Asja kahjustamine hõlmab igasugust tahtlikku võõra asja kahjustamist, millega halvendatakse selle seisundit või kasutuskõlblikkust. Õigustatud isik säilitab asja põhimõtteliselt, kuid see kahjustatakse, rikutakse või muudetakse kasutuskõlbmatuks.
  Piiritlemine raskendatud vargusest toimub rünnaku objekti alusel: asja kahjustamise puhul jääb asi õigustatud isikule, selle seisund halveneb. Raskendatud varguse puhul kaotab õigustatud isik asja ise. Kui kahjustamine ja äravõtmine langevad kokku, näiteks kui asi kahjustatakse ja seejärel varastatakse, on asja kahjustamine ja (raskendatud) vargus kõrvuti, kuna rikutakse erinevaid õigushüvesid.

Konkurentsid:

Tõeline konkurents:

Tõeline konkurents on olemas, kui sissemurdmise teel või relvaga toimepandud vargusele lisanduvad muud iseseisvad kuriteod, näiteks asja kahjustamine, omavoliline sissetung või ohtlik ähvardus. Vargus säilitab oma iseseisva ebaõiguse sisu ja seda ei tõrjuta välja. Kui rikutakse mitut õigushüve, on kuriteod kõrvuti.

Ebatõeline konkurents:

Väljatõrjumine spetsiaalsuse tõttu tuleb kõne alla, kui teine koosseis hõlmab sissemurdmise teel või relvaga toimepandud varguse kogu ebaõiguse sisu. See on näiteks nii veelgi kvalifitseeritud varguse vormide puhul, kus § 129 StGB taandub kvalifikatsioonina.

Tegude hulk:

Kuritegude paljusus on olemas, kui mitu sissemurdmise teel või relvaga toimepandud vargust pannakse toime iseseisvalt, näiteks ajaliselt eraldatud äravõtmiste või erinevate kuriteoobjektide puhul. Iga äravõtmine moodustab eraldi teo, kui puudub loomulik teoühtsus.

Jätkuv tegu:

Ühtne tegu võib olla olemas, kui mitu äravõtmist on otseselt seotud ja neid kannab ühtne tahtlus, näiteks mitme sissemurdmise puhul sama kuriteoplaani raames. Tegu lõpeb, kui edasisi äravõtmisi ei toimu või kurjategija loobub oma tahtlusest.

Tõendamiskohustus ja tõendite hindamine

Prokuratuur:

Prokuratuur peab tõendama, et süüdistatav on toime pannud varguse § 127 StGB tähenduses ja tegu on toime pandud kvalifitseeritud viisil vastavalt § 129 StGB-le. Otsustav on tõendada, et õigustatud isik on kaotanud tegeliku kontrolli asja üle ja süüdistatav on ise või kolmanda isiku kaudu loonud uue valduse. Lisaks tuleb kindlaks teha, et äravõtmine pandi toime sissemurdmise, turvaseadmete ületamise või relva või samaväärse vahendi kaasaskandmise teel.

Eriti tuleb tõendada, et

• äravõtmise tegu on tegelikult toime pandud,
• asi oli võõras, st ei kuulunud eranditult süüdistatava omandisse,
• õigustatud isik on kaotanud tegeliku kontrolli asja üle,
• süüdistatav on rajanud uue valduse, isegi kui see oli lühiajaline,
• äravõtmine on kausaalselt tingitud süüdistatava käitumisest,
• on olemas kvalifitseeritud toimepanemise viis vastavalt § 129 StGB-le, näiteks sissemurdmise, mahutite või lukustusseadmete lahtimurdmise, juurdepääsupiirangute elektroonilise ületamise või relva kaasaskandmise kaudu.

Prokuratuur peab lisaks esitama, kas väidetav äravõtmine ja kvalifitseeriv asjaolu on objektiivselt tuvastatavad, näiteks tunnistajate ütluste, videosalvestiste, kassandmete, inventuuri dokumentide, väärtustõendite või muude arusaadavate asjaolude kaudu.

Kohus:

Kohus kontrollib kõiki tõendeid üldises kontekstis ja hindab, kas objektiivsete kriteeriumide kohaselt on tegemist äravõtmisega ja kas § 129 StGB tingimused on täidetud. Keskmes on küsimus, kas õigustatud isik on asja tegelikult kaotanud, kas see kaotus on süüdistatavale omistatav ja kas kvalifitseeritud toimepanemise viis on tõendatud.

Seejuures arvestab kohus eriti:

• valduse suhted enne ja pärast juhtumit,
• väidetava äravõtmise laad ja käik,
• Turvaseadmete või juurdepääsude ületamise viis,
• kontrolli kaotamise aeg ja kestus,
• tunnistajate ütlused teo käigu ja süüdistatava osaluse kohta,
• Videosalvestised, kuriteopaiga jäljed või muud objektiivsed tõendid,
• Asjaolud või tõendid, mis tõendavad sissemurdmist, turvaseadmete ületamist või relva kaasaskandmist,
• kas mõistlik keskmine inimene eeldaks, et asi on õigustatud isikult ära võetud.

Kohus piiritleb selgelt pelgalt arusaamatustest, eksimustest, ajutistest valduse üleandmistest või olukordadest ilma tegeliku kontrolli kaotuseta ning juhtudest, kus puudub koosseisule vastav kvalifitseeritud toimepanemise viis.

Süüdistatav isik:

Süüdistatav ei kanna tõendamiskoormust. Ta võib siiski näidata põhjendatud kahtlusi, eriti seoses

• kas äravõtmine on tegelikult toimunud,
• kas õigustatud isik on asja üle kontrolli tõesti kaotanud,
• kas oli olemas nõusolek, õigus või tagastamise kavatsus,
• kas asja puudutati või liigutati ainult lühiajaliselt, ilma uut valdust rajamata,
• vasturääkivused või lüngad teo käigu kirjelduses,
• alternatiivsed põhjused, mis võiksid asja kaotust sama usutavalt selgitada,
• kas väidetav kvalifitseeritud toimepanemise viis tegelikult esineb.

Ta saab lisaks selgitada, et teatud teod on toimunud arusaamatuse, eksimuse või õigustatud isiku nõusolekul või et § 129 StGB tingimused ei ole täidetud, näiteks seetõttu, et puudus sissemurdmine, turvaseadmete ületamine või koosseisule vastav relva kaasaskandmine.

Tüüpiline hindamine

Praktikas on § 129 StGB puhul eriti olulised järgmised tõendid:

• Videosalvestised või fotod, eriti juurdepääsude või kuriteopaikade kohta,
• Tunnistajate ütlused äravõtmise käigu ja teo toimepanemise kohta,
• Kuriteopaiga jäljed, nagu sissemurdmiskahjustused või tööriistajäljed,
• Juurdepääsuandmed, elektroonilised protokollid või lukustuslogid,
• Tööriistade, relvade või koosseisule vastavate vahendite leidmine,
• Kommunikatsioonitõendid, millest võivad ilmneda planeerimine või käik,
• ajalised käigud, mis näitavad, millal asi kadus ja kellel oli juurdepääs.

Valige sobiv aeg kohe:Tasuta esmane konsultatsioon

Praktilised näited

• Äravõtmine lukustatud sõidukist: Kurjategija avab pargitud sõiduki, lüües sisse küljeakna, ja võtab sealt ära võõra vallasasja, näiteks koti või elektroonilise seadme. Sõiduki omanik kaotab sellega tegeliku kontrolli asja üle, samal ajal kui kurjategija loob uue valduse. Otsustav on turvaseadme ületamine sissemurdmise teel. Sõltumata asja väärtusest on tegemist sissemurdmise teel toimepandud vargusega vastavalt § 129 StGB-le. Piisab juba lühiajalisest tegeliku asja valduse saavutamisest.
• Äravõtmine ohtliku vahendi kaasaskandmisega: Kurjategija võtab poes endale võõra asja ja kannab kaasas nuga, et takistada isikute võimalikku vastupanu. Õigustatud isik kaotab tegeliku kontrolli asja üle, samal ajal kui kurjategija loob uue valduse. See, et nuga aktiivselt ei kasutata, on ebaoluline. Juba ohtliku vahendi teadlik kaasaskandmine teo kindlustamiseks moodustab relvaga toimepandud varguse § 129 StGB tähenduses.

Need näited näitavad, et sissemurdmise teel või relvaga toimepandud vargus vastavalt § 129 StGB-le on olemas, kui võõras vallasasi võetakse ära ilma nõusolekuta, õigustatud isik kaotab tegeliku kontrolli ja tegu toimub sissemurdmise, turvaseadmete ületamise või relva või samaväärse vahendi kaasaskandmise teel. Määrav on toimepanemise viis, mitte asja väärtus ega valduse kestus.

Subjektiivne koosseis

Sissemurdmise teel või relvaga toimepandud varguse subjektiivne koosseis nõuab tahtlust. Kurjategija peab teadma, et ta võtab ära võõra vallasasja, võttes õigustatud isikult tegeliku kontrolli asja üle ja luues uue valduse. Ta peab mõistma, et asi ei kuulu talle ja et äravõtmine toimub ilma õigustatud isiku nõusolekuta.

Kurjategija peab seega mõistma, et tema käitumine kujutab endast võõra asja sihipärast äravõtmist ja on võimeline õigustatud isikut kasutamisest ja käsutamisest välja jätma. Tahtluse puhul piisab, kui kurjategija peab äravõtmist tõsiselt võimalikuks ja lepib sellega; kaudne tahtlus on piisav.

Lisaks peab tahtlus laienema ka kvalifitseeritud toimepanemise viisile. Kurjategija peab vähemalt aktsepteerima, et äravõtmine toimub sissemurdmise, turvaseadmete ületamise või relva või samaväärse vahendi kaasaskandmise teel. Piisab, kui ta peab neid asjaolusid tõsiselt võimalikuks. Kes aga eeldab, et ta ei ületa ühtegi turvaseadet ega kanna kaasas koosseisule vastavat vahendit, ei realiseeri kvalifitseerivat tunnust subjektiivselt.

Lisaks nõuab ka see koosseis rikastumistahtlust. Kurjategija peab vähemalt aktsepteerima, et ta saab endale või kolmandale isikule õigusvastase varalise eelise, näiteks asja hoidmise, kasutamise, edasiandmise või müümise kaudu.

Subjektiivset koosseisu ei ole olemas, kui kurjategija tõsiselt usub, et tal on õigus asja ära võtta või eitab kvalifitseeritud toimepanemise viisi ilma kaudse tahtluseta.

Valige sobiv aeg kohe:Tasuta esmane konsultatsioon

Süü ja eksimused

Keeldueksimus:

Keeldueksimus vabandab ainult siis, kui see oli vältimattu. Kes käitub viisil, mis äratanutavalt riivab teiste õiguseid, ei saa viidata sellele, et ta ei ole õigusvastasust tundnud. Igaüks on kohustatud end informeerima oma tegutsemise õiguslikest piiridest. Lihtsalt teadmatus või kerglane eksimus ei vabasta vastutusest.

Süüpõhimõte:

Karistatav on ainult see, kes tegutseb süüliselt. Tahtlikud kuriteod eeldavad, et toimepanija tunneb ära olulise sündmuse ja vähemalt lepib sellega. Kui see tahtlus puudub, näiteks kuna toimepanija ekslikult eeldab, et tema käitumine on lubatud või vabatahtlikult aktsepteeritud, on tegemist parimal juhul hooletusega. See ei ole tahtlike kuritegude puhul piisav.

Süüdimatus:

Süü ei lasu kellelgi, kes teo toimepanemise ajal ei olnud raske vaimse häire, haigusliku vaimse kahjustuse või olulise kontrollivõime puudumise tõttu võimeline mõistma oma teo õigusvastasust või selle arusaamise kohaselt käituma. Vastavate kahtluste korral tellitakse psühhiaatriline ekspertiis.

Vabandav hädaseisund:

Vabandav hädaseisund võib esineda, kui toimepanija tegutseb äärmuslikus sundolukorras, et vältida vahetut ohtu enda või teiste elule. Käitumine jääb õigusvastaseks, kuid võib mõjuda süüd vähendavalt või vabandavalt, kui muud väljapääsu ei olnud.

Näilik hädakaitse:

Kes ekslikult usub, et tal on õigus kaitsetegevuseks, tegutseb ilma tahtluseta, kui eksimus oli tõsine ja mõistetav. Selline eksimus võib süüd vähendada või välistada. Kui aga jääb hoolsuskohustuse rikkumine, tuleb kõne alla hooletu või karistust kergendav hinnang, mitte aga õigustus.

Karistuse äralangemine ja diversioon

Diversioon:

Diversioon ei ole sissemurdmise teel või relvaga toimepandud varguse puhul vastavalt § 129 StGB-le välistatud, kuid seda kaalutakse oluliselt ettevaatlikumalt. Koosseis puudutab kvalifitseeritud vargust, mille puhul teo toimepanemise viis, näiteks sissemurdmine, turvaseadmete ületamine või relva kaasaskandmine, loob suurema ebaõiguse. Sellega on regulaarselt seotud suurenenud ohu- ja ebaõiguse moment, mis lubab diversioonilist lahendust vaid piiratud ulatuses.

Juhtudel, kus kvalifitseeritud toimepanemise viis on realiseeritud vaid alumisel piiril, kurjategija tegutseb koheselt arusaadavalt ja tagajärjed on kiiresti ja täielikult hüvitatavad, võib diversiooni siiski kaaluda. Teo toimepanemise intensiivsuse, sihipärase tegutsemise või isikute täiendava ohustamise suurenemisega väheneb diversioonilise lahenduse tõenäosus oluliselt.

Diversiooni võib kaaluda, kui

• süü on kokkuvõttes väike,
• kvalifitseeritud toimepanemise viis ei ole eriti raske,
• ei ole tekkinud tõsiseid tagajärgi,
• puudub planeeritud või korduv käitumine,
• asjaolude kogum on selge ja ülevaatlik,
• ja toimepanija on mõistev, koostööaldis ja kompensatsioonialdis.

Kui diversioon tuleb kõne alla, võib kohus määrata rahalisi makseid, ühiskondlikke töid, järelevalve korraldusi või kahju hüvitamist. Diversioon ei too kaasa süüdimõistvat otsust ega karistusregistri kannet.

Diversiooni välistamine:

Divertsiooni kohaldamine on välistatud, kui

• on tekkinud märkimisväärne varaline kahju,
• kvalifitseeritud toimepanemise viis on selgelt ja ilmekalt väljendunud,
• kuritegu pandi toime teadlikult sihipäraselt või plaanipäraselt,
• esineb mitu iseseisvat vargustegu,
• on tegemist korduva või süstemaatilise käitumisega,
• lisanduvad erilised raskendavad asjaolud,
• või üldine käitumine kujutab endast võõraste vara- või julgeolekuhuvide rasket rikkumist.

Ainult oluliselt väiksema süü ja viivitamatu kahetsuse korral saab kaaluda, kas erandlik diversiooniline menetlus on lubatud. Praktikas on diversioon § 129 StGB puhul võimalik, kuid oluliselt kitsamalt piiratud kui põhitunnuse puhul ja sõltub rangelt teokäigu konkreetsetest asjaoludest.

Valige sobiv aeg kohe:Tasuta esmane konsultatsioon

Karistuse mõistmine ja tagajärjed

Kohus määrab karistuse vastavalt varalise sekkumise ulatusele, teokäigu laadile, intensiivsusele ja ohtlikkusele ning sellele, kui tugevalt asja äravõtmine on kahjustanud õigustatud isiku majanduslikku seisundit või kasutusvõimalust. Otsustav on, kas süüdlane on tegutsenud eesmärgipäraselt, plaanipäraselt või korduvalt ning kas tegu omas suurendatud ohu potentsiaali sissemurdmise, turvameetmete ületamise või relva kaasaskandmise tõttu.

Raskendavad asjaolud esinevad eriti siis, kui

• tegu pandi toime sissemurdmise, mahutite lahtimurdmise või juurdepääsuturvade ületamise teel,
• relva kasutamine või samaväärse vahendi kaasaskandmine hirmutamiseks oli olemas,
• süstemaatiline või eriti visa tegutsemine on äratuntav,
• on tekkinud märkimisväärne varaline kahju,
• oli tegemist mitme eseme või majanduslikult olulise asjaga,
• vaatamata üheselt mõistetavatele vihjetele või tegevuse lõpetamise nõudmistele toimusid täiendavad teod,
• inimeste eriline ohustamine oli olemas,
• või on olemas varasemad samalaadsed süüdimõistmised.

Kergendavad asjaolud on näiteks

• Varasem karistatuse puudumine,
• täielik ülestunnistus ja märgatav arusaamine,
• õigusvastase käitumise kohene lõpetamine,
• aktiivsed kahju hüvitamise püüdlused või kahju reguleerimine,
• süüdlase erilised stressi- või ülekoormusolukorrad,
• või ülemäära pikk menetluse kestus.

Kohus võib vabadusekaotuse tingimisi edasi lükata, kui see ei ole pikem kui kaks aastat ja süüdlasel on positiivne sotsiaalne prognoos. Sissemurdmisvarguste või relva kaasaskandmisega toimepandud tegude puhul antakse tingimisi edasilükkamist aga oluliselt tagasihoidlikumalt.

Karistusraamistik

Vargus vastavalt § 127 StGB-le moodustab põhikoosseisu ja selle eest ähvardab vabadusekaotus kuni kuue kuuni või rahaline karistus kuni 360 päevamäärani.

Kui tegemist on sissemurdmise teel või relvadega toimepandud vargusega, tuleb rakendada § 129 StGB. Selline juhtum on eelkõige siis, kui vargus

• sissemurdmise või sissetungimise teel hoonesse, transpordivahendisse, laoplatsile või muusse suletud ruumi,
• mahutite või lukustusseadmete lahtimurdmise või avamise teel,
• juurdepääsutõkke elektroonilise deaktiveerimise teel,
• või relva või samaväärse vahendi kaasaskandmisega vastupanu ületamiseks või takistamiseks
• toime pandud.

Nendel juhtudel on karistusraamistik vastavalt § 129 lg 1 StGB-le vabadusekaotus kuni kolmeks aastaks.

Kui on olemas kvalifikatsioon vastavalt § 129 lg 2 StGB-le, näiteks seetõttu, et on sisse murtud elamusse või kaasas on relv või samaväärne vahend hirmutamiseks või vastupanu ületamiseks, tuleb rakendada § 129 lg 2 StGB. Seadus näeb siin ette karmistatud karistusraamistiku kuuest kuust kuni viie aastani vabadusekaotust. Rahaline karistus nendel juhtudel ei ole ette nähtud.

Teised kvalifitseeritud varguse vormid, nagu raske vargus vastavalt § 128 StGB-le, kutseline vargus (§ 130 StGB) või röövvargus (§ 131 StGB), toovad kaasa selle, et iga kord on määrav spetsiaalne seaduslik karistusraamistik. Kui mitu kvalifikatsiooni langevad kokku, määratakse õiguslik liigitus vastavalt asjaomasele kvalifikatsioonitunnusele ja konkurentsireeglitele. Praktikas rakendatakse siis seda koosseisu, mis hõlmab kõige täielikumalt konkreetset ebaõiglust; üldine väljatõrjumine ainuüksi § 129 StGB tõttu ei ole igal juhul kohustuslik.

Rahatrahv – päevamäärade süsteem

Austria kriminaalõigus arvutab rahatrahve päevamäärade süsteemi alusel. Päevamäärade arv sõltub süüst, summa päeva kohta rahalisest võimekusest. Nii kohandatakse karistus isiklikele oludele ja jääb siiski tuntavaks.

• Vahemik: kuni 720 päevamäära – vähemalt € 4, maksimaalselt € 5 000 päevas.
• Praktiline valem: Umbes 6 kuud vangistust vastab umbes 360 päevamäärale. See ümberarvutus on ainult orienteeruv ja mitte jäik skeem.
• Mittemakmise korral: Kohus võib määrata asenduskaristuse vangistusena. Reeglina kehtib: 1 päev asenduskaristust vastab 2 päevamäärale.

Märkus:

Sissemurdmise teel või relvadega toimepandud varguse puhul vastavalt § 129 StGB-le jääb rahaline karistus tavaliselt tagaplaanile. Ette nähtud vabadusekaotuse raamistiku tõttu tuleb rahaline karistus arvesse ainult erandjuhtudel, näiteks väikese süü korral ja § 129 lg 1 StGB koosseisu alumises piiris. Juhtudel, mis on seotud § 129 lg 2 StGB karistusähvardusega kuuest kuust kuni viie aastani vabadusekaotust on rahaline karistus seaduslikult välistatud.

Vangistus ja (osaliselt) tingimisi edasilükkamine

§ 37 StGB: Kui seaduslik karistusähvardus ulatub kuni viie aastani, võib kohus lühikese, kuni üheaastase vabadusekaotuse asemel määrata rahalise karistuse. See võimalus on seega olemas ka kvalifitseeritud varguse vormide puhul, eeldusel, et seaduslik karistusraamistik seda lubab.

Praktikas rakendatakse seda sätet aga tagasihoidlikult, kuna kvalifitseeritud toimepanemise viisid näitavad tavaliselt suurendatud ebaõiglust. Rakendamine tuleb arvesse eelkõige siis, kui tegu jääb koosseisu alumisse piiri, ei ole kasutatud eriti raskendavaid vahendeid, kahju on väike või juba hüvitatud ja puuduvad muud raskendavad asjaolud.
Kuritegude puhul, millel on seaduslik minimaalne vabadusekaotus, on rakendamine tavaliselt välistatud.

§ 43 StGB: Vabadusekaotust saab tingimisi edasi lükata, kui see ei ületa kahte aastat ja süüdlasel on positiivne sotsiaalne prognoos. See võimalus on olemas ka raskendatud varguse vormide puhul. Tingimisi edasilükkamist antakse tagasihoidlikumalt, kui tegu pandi toime plaanipäraselt, eriliste vahendite kasutamisega või oluliselt suurendatud ebaõigluse sisuga. Realistlik on tingimisi edasilükkamine eelkõige siis, kui kahju on täielikult hüvitatud, süüdlane on kahetsev ja tegu jääb alumisse karistusraamistikku.

§ 43a StGB: Osaliselt tingimisi edasilükkamine võimaldab kombineerida tingimusteta ja tingimisi edasi lükatud karistusosa. See on võimalik karistuste puhul üle kuue kuu ja kuni kahe aasta.
See vorm võib omandada erilise tähtsuse eelkõige siis, kui süüle vastav karistus jääb kuue kuu ja kahe aasta vahele ning sellele ei ole vastuolus seaduslik minimaalne vabadusekaotus.

§§ 50 kuni 52 StGB: Kohus võib anda juhiseid ja määrata katseaja järelevalve. Sageli puudutavad need kahju hüvitamist, asja tagastamist, edasiste varavastaste kuritegude vältimist või struktureerivaid meetmeid, nagu käitumistreeningud. Eesmärk on hüvitada tekkinud kahju ja vältida tulevasi kuritegusid.

Kohtute pädevus

Asjaline pädevus

Sissemurdmise teel või relvadega toimepandud varguse puhul vastavalt § 129 StGB-le on suurendatud karistusähvarduse tõttu põhimõtteliselt pädev maakohus. Ringkonnakohtu pädevusala on ületatud, kuna § 129 lg 1 StGB näeb ette vabadusekaotuse kuni kolmeks aastaks.

Kui tegemist on vargusega vastavalt § 129 lg 1 StGB-le, otsustab maakohus üksikkohtunikuna. Ringkonnakohtu pädevus on välistatud.

Kui tegemist on vargusega vastavalt § 129 lg 2 StGB-le, näiteks elamusse sissemurdmise või relva või samaväärse vahendi kaasaskandmisega, on karistusraamistik kuus kuud kuni viis aastat vabadusekaotust. Ka nendel juhtudel otsustab maakohus üksikkohtunikuna, kuna seaduslik karistusähvardus ei ulatu kohtunike ja kaasistujate kolleegiumi pädevusse.

Kohtunike ja kaasistujate kolleegium seega § 129 StGB puhul ei rakendu.
Ka vandemeeste kohus on välistatud, kuna karistusähvardus ei anna sellele kohtuvormile pädevust.

Kohalik pädevus

Pädev on kohus äravõtmise kohas. Otsustav on, kus õigustatud isik kaotas tegeliku kontrolli asja üle ja süüdlane kehtestas uue valduse.

Kui kuriteo toimumiskohta ei saa üheselt kindlaks määrata, määratakse pädevus

• süüdistatava elukoha järgi,
• vahistamise koha järgi,
• või asjaomase prokuratuuri asukoht.

Menetlust viiakse läbi seal, kus on kõige paremini tagatud otstarbekas ja nõuetekohane läbiviimine.

Kohtuastmete järjekord

Maakohtu kui esimese astme kohtu otsuste vastu on lubatud apellatsioonkaebus.
Seaduses ettenähtud juhtudel tuleb arvesse tühistamiskaebus Riigikohtule.

Tsiviilnõuded kriminaalmenetluses

Sissemurdmise teel või relvadega toimepandud varguse puhul vastavalt § 129 StGB-le saab kahjustatud isik kui eraõiguslik osaline oma tsiviilõiguslikke nõudeid otse kriminaalmenetluses esitada. Kuna ka see delikt puudutab võõra vallasasja omavolilist äravõtmist, on nõuded suunatud eelkõige asja väärtusele, taassoetamise kuludele, kasutamise kaotusele, kaotatud kasutusvõimalusele ning muudele varalistele kahjudele, mis tekkisid äravõtmise tagajärjel.

Olenevalt juhtumist saab nõuda ka kaudsete kahjude hüvitamist, näiteks kui asja oli vaja kutse- või ettevõtluseesmärkidel ja selle äravõtmine tõi kaasa märkimisväärseid majanduslikke kahjusid.

Eraõigusliku osalise liitumine peatab kõigi esitatud nõuete aegumise, kuni kriminaalmenetlus on pooleli. Aegumistähtaeg jätkub alles pärast õigusjõulist lõpetamist, kui kahju ei ole täielikult välja mõistetud.

Vabatahtlik heastamine, näiteks asja tagastamine, väärtuse tasumine või tõsine püüe hüvitada, võib karistust kergendavalt mõjuda, eeldusel, et see toimub õigeaegselt ja täielikult.

Kui süüdlane on aga tegutsenud eesmärgipäraselt, plaanipäraselt või § 129 StGB-le tüüpiliste raskendavate toimepanemise viiside abil, kaotab hilisem kahju hüvitamine reeglina suure osa oma kergendavast mõjust. Sellistes olukordades hüvitab tagantjärele heastamine teo ebaõiglust vaid piiratud ulatuses.

Valige sobiv aeg kohe:Tasuta esmane konsultatsioon

Kriminaalmenetluse ülevaade

Uurimise algus

Kriminaalmenetlus eeldab konkreetset kahtlust, millest alates loetakse isik süüdistatavaks ja ta saab kasutada kõiki süüdistatava õigusi. Kuna tegemist on ametliku kuriteoga, algatavad politsei ja prokuratuur menetluse ametlikult, kui vastav kahtlus tekib. Kannatanu eraldi avaldus selleks ei ole vajalik.

Politsei ja prokuratuur

Prokuratuur viib läbi uurimismenetluse ja määrab edasise käigu. Kriminaalpolitsei viib läbi vajalikud uurimised, kindlustab tõendid, võtab tunnistajate ütlused ja dokumenteerib kahju. Lõpuks otsustab prokuratuur menetluse lõpetamise, diversiooni või süüdistuse esitamise üle, sõltuvalt süüastmest, kahju suurusest ja tõendite olukorrast.

Kahtlustatava ülekuulamine

Enne iga ülekuulamist saab süüdistatav isik täieliku teavituse oma õigustest, eriti õigusest vaikida ja õigusest advokaadi abile. Kui süüdistatav nõuab advokaati, tuleb ülekuulamine edasi lükata. Ametlik süüdistatava ülekuulamine teenib süüdistusega konfronteerimist ja võimaluse andmist seisukoha võtmiseks.

Toimikuga tutvumine

Toimikutega saab tutvuda politseis, prokuratuuris või kohtus. See hõlmab ka tõenditega seotud esemeid, kui see ei ohusta uurimise eesmärki. Eraõigusliku osalise liitumine juhindub kriminaalmenetluse seadustiku üldistest reeglitest ja võimaldab kannatanul esitada kahjuhüvitamise nõudeid otse kriminaalmenetluses.

Kohtuistung

Põhikohtuistung teenib suulist tõendite kogumist, õiguslikku hindamist ja otsustamist võimalike tsiviilõiguslike nõuete üle. Kohus kontrollib eelkõige teo kulgu, tahtlust, kahju suurust ja ütluste usaldusväärsust. Menetlus lõpeb süüdimõistmise, õigeksmõistmise või diversioonimenetlusega.

Süüdistatava õigused

• Informatsioon ja kaitse: õigus teavitamisele, menetlusabile, vabale kaitsja valikule, tõlkeabile, tõenditaotlustele.
• Vaikimine ja advokaat: vaikimisõigus igal ajal; kaitsja kaasamisel lükatakse ülekuulamine edasi.
• Teavitamiskohustus: õigeaegne informatsioon kahtluse/õiguste kohta; erandid ainult uurimiseesmärgi tagamiseks.
• Aktidega tutvumine praktiliselt: uurimis- ja põhimenetluse aktid; kolmandate isikute tutvumine piiratud süüdistatava kasuks.

Valige sobiv aeg kohe:Tasuta esmane konsultatsioon

Praktika ja käitumisnõuanded

1. Säilitada vaikimine.
   Lühike selgitus piisab: „Kasutan oma õigust vaikida ja räägin kõigepealt oma kaitsjaga.” See õigus kehtib juba esimesest ülekuulamisest politsei või prokuratuuri poolt.
2. Viivitamata võtta ühendust kaitsega.
   Ilma uurimisaktidega tutvumiseta ei tohiks ühtki ütlust anda. Alles pärast aktidega tutvumist saab kaitse hinnata, milline strateegia ja milline tõendite tagamine on mõttekas.
3. Kindlustage tõendid viivitamatult.
   Kõik saadaolevad dokumendid, sõnumid, fotod, videod ja muud salvestised tuleks võimalikult vara kindlustada ja koopiana säilitada. Digitaalseid andmeid tuleb regulaarselt varundada ja kaitsta hilisemate muudatuste eest. Märkige üles olulised isikud võimalike tunnistajatena ja pidage sündmuste käik meeles mälestusprotokollina.
4. Mitte võtta ühendust vastaspoolega.
   Teie enda sõnumeid, kõnesid või postitusi võidakse kasutada tõenditena teie vastu. Kogu suhtlus peaks toimuma ainult kaitsja kaudu.
5. Salvestada õigeaegselt video- ja andmesalvestised.
   Ühistranspordis, lokaalides või korteriühistute jälgimiskaamerate salvestised kustutatakse sageli automaatselt mõne päeva pärast. Seetõttu tuleb andmete säilitamise taotlused esitada viivitamatult operaatorile, politseile või prokuratuurile.
6. Dokumenteerige läbiotsimised ja arestimised.
   Läbiotsimise või arestimise korral nõudke korralduse või protokolli koopiat. Märkige üles kuupäev, kellaaeg, osalevad isikud ja kõik kaasa võetud esemed.
7. Vahistamise korral: ärge andke ütlusi asja kohta.
   Nõudke oma kaitsja kohest teavitamist. Vahistamist võib kohaldada ainult põhjendatud kahtluse ja täiendava vahistamisaluse olemasolul. Leebemad meetmed (nt lubadus, registreerimiskohustus, lähenemiskeeld) on eelistatud.
8. Valmistage heastamine sihipäraselt ette.
   Maksed, sümboolsed teened, vabandused või muud hüvituspakkumised tuleks teha ainult kaitsja kaudu ja need tuleks dokumenteerida. Struktureeritud heastamine võib positiivselt mõjutada diversiooni ja karistuse määramist.

Teie eelised advokaadi abiga

Sissemurdmise teel või relvadega toimepandud vargus vastavalt § 129 StGB-le seostub varguse põhitunnusega, kuid keskendub eriti raskendavale teokäigu viisile. Õiguslik hinnang sõltub oluliselt sellest, kas väidetav toimepanemise viis on tegelikult olemas ja tõendatav. Juba väikesed kõrvalekalded teokäigus võivad olla otsustava tähtsusega.

Varajane advokaadi kaasamine tagab, et süüdistus, tõendid ja kvalifikatsioonitunnused liigitatakse õiguslikult korrektselt.

Meie advokaadibüroo

• kontrollib, kas sissemurdmise teel või relvadega toimepandud varguse eeldused on tegelikult täidetud,
• analüüsib tõendite olukorda väidetava toimepanemise viisi kohta,
• arendab välja selge kaitse strateegia konkreetse asjaolude põhjal.

Kriminaalõigusele spetsialiseerunud esindusena tagame, et süüdistus vastavalt § 129 StGB-le kontrollitakse hoolikalt ja menetlus viiakse läbi usaldusväärsel faktilisel alusel.

Valige sobiv aeg kohe:Tasuta esmane konsultatsioon

KKK – korduma kippuvad küsimused

Valige sobiv aeg kohe:Tasuta esmane konsultatsioon