Vargus

Vargus vastavalt § 127 StGB-le on olemas, kui isik võõra vallasasja teiselt ära võtab, rikkudes võõrast valdust ja luues uue valduse, ning tegutsedes seejuures tahtlikult, et ennast või kolmandat isikut õigusvastaselt rikastada. Oluline ei ole asja majanduslik väärtus, vaid sekkumine võõrasse käsutusõigusesse. Piisab juba tegeliku asjavalduse lühiajaline omandamine. Koosseis kaitseb võõrast vara omavolilise äravõtmise eest ja moodustab varavastaste süütegude põhitunnuse.

Objektiivne koosseis

Objektiivne koosseis § 127 StGB eeldab võõra vallasasja äravõtmist. Äravõtmine tähendab, et süüdlane lõpetab õigustatud isiku tegeliku asjavalduse ja rajab ise või kolmanda isiku kaudu uue asjavalduse, st võtab asja endale ja võtab seniselt omanikult kontrolli selle üle.

Otsustav ei ole asja majanduslik väärtus, vaid sekkumine võõrasse käsutusõigusesse, st õigustatud isiku võimalusse asja vabalt käsutada. Piisab juba asja lühiajaline omandamine, kui õigustatud isik kaotab sellega tegeliku kontrolli. Püsiv valdus või hilisem kasutamine ei ole vajalik.

§ 127 StGB kaitseb võõrast vara omavolilise äravõtmise eest ja moodustab vargussüütegude põhitunnuse. Asja eriline tähendus või kindel väärtuspiir ei ole koosseisu realiseerimiseks vajalik.

Kontrollietapid

Teosubjekt:

Süüteo subjektiks võib olla iga kriminaalõiguslikult vastutav isik, kes võtab võõra asja endale ja võtab sellega õigustatud isikult tegeliku kontrolli. Süüdlase isiklikud omadused on ebaolulised.

Teoobjekt:

Süüteo objektiks on iga võõras vallasasi, millel on varaline väärtus. Võõras on asi, kui see ei kuulu eranditult süüdlasele. Vallasasi on iga asi, mida saab tegelikult ära võtta. Asja väärtusest või erilisest tähendusest ei olene midagi.

Teokoosseis:

Süütegu seisneb äravõtmises. See on olemas, kui süüdlane võtab asja õigustatud isiku tahte vastaselt või ilma tema tahteta endale ja viimane kaotab sellega tegeliku kontrolli. Äravõtmine võib toimuda salaja, avalikult või hooletuse ärakasutamise teel, seni kuni isikute vastu ei kasutata vägivalda.

Teotagajärg:

Süüteo tagajärg seisneb selles, et õigustatud isik kaotab kontrolli asja üle ja süüdlane saab ise selle üle käsutada. Piisab juba asja lühiajaline endale võtmine. Püsiv kaotus või konkreetne varaline kahju ei ole vajalik.

Vargus vastavalt § 127 StGB-le on seega olemas, kui võõras vallasasi võetakse ära ilma õiguseta ja senine omanik kaotab selle üle tegeliku kontrolli.

Põhjuslikkus:

Kontrolli kaotus asja üle peab olema põhjustatud süüdlase käitumisest. Ilma äravõtmise teota ei oleks seda juhtunud.

Objektiivne omistamine:

Tagajärg on objektiivselt omistatav, kui realiseerub täpselt see, mida § 127 StGB peaks vältima, nimelt et keegi võtab võõraid asju endale, kuigi tal ei ole selleks õigust.

Valige nüüd soovitud aeg:Tasuta esmakonsultatsioon

Eristamine teistest süütegudest

Koosseis vargus vastavalt § 127 StGB-le hõlmab juhtumeid, kus võõras vallasasi võetakse tahtlikult ära, st õigustatud isik kaotab tegeliku kontrolli asja üle ja süüdlane rajab uue valduse. Rõhk on asja enda äravõtmisel, mitte selle kahjustamisel või muutmisel. Õigusvastasus tuleneb sekkumisest võõrasse varasse äravõtmise teel, olenemata sellest, kas asi saab seejuures kahjustada või mitte.

• § 129 StGB – Vargus sissemurdmise või relvadega: Vargus sissemurdmise või relvadega kujutab endast varguse kvalifitseeritud toimepanemise vormi. Ka siin on tegemist võõra vallasasja äravõtmisega, kuid raskendavatel asjaoludel, nagu sissemurdmine või relva kaasaskandmine. Kui § 127 StGB reguleerib äravõtmise põhitunnust, siis § 129 StGB seostub süüteo toimepanemise viisiga. Kui need kvalifitseerivad asjaolud on olemas, taandub lihtne vargus ja rakendub rangem karistusähvardus.
• § 125 StGB – Asja kahjustamine: Asja kahjustamine hõlmab iga tahtlikku võõra asja kahjustamist, millega halvendatakse selle seisundit või kasutuskõlblikkust. Õigustatud isik säilitab asja põhimõtteliselt, kuid see kahjustatakse, rikutakse või muudetakse kasutuskõlbmatuks. Vargusest eristamine toimub rünnaku punkti alusel: Asja kahjustamise korral jääb asi õigustatud isikule, selle seisund halveneb. Varguse korral kaotab õigustatud isik asja ise. Kui kahjustamine ja äravõtmine langevad kokku, näiteks kui asi kahjustatakse ja seejärel varastatakse, on asja kahjustamine ja vargus kõrvuti, kuna rikutakse erinevaid õigushüvesid.

Konkurentsid:

Tõeline konkurents:

Tõeline konkurents on olemas, kui vargusele lisanduvad muud iseseisvad süüteod, näiteks asja kahjustamine, kodurahu rikkumine või ohtlik ähvardus. Vargus säilitab oma iseseisva õigusvastasuse sisu ja seda ei tõrjuta välja. Kui rikutakse mitut õigushüve, on süüteod kõrvuti.

Ebatõeline konkurents:

Spetsiaalsuse tõttu väljatõrjumine tuleb kõne alla, kui teine koosseis hõlmab varguse kogu õigusvastasuse sisu. See on näiteks kvalifitseeritud varguse vormide puhul, kus § 127 StGB kui põhitunnus taandub.

Tegude hulk:

Süütegude paljusus on olemas, kui mitu vargust pannakse toime iseseisvalt, näiteks ajaliselt eraldatud äravõtmiste või erinevate süüteobjektide puhul. Iga äravõtmine moodustab omaette teo, kui puudub loomulik teoühtsus.

Jätkuv tegu:

Ühtne tegu võib olla olemas, kui mitu äravõtmist on otseselt seotud ja neid kannab ühtne tahtlus, näiteks mitme varguse puhul sama süüteokava raames. Tegu lõpeb, kui edasisi äravõtmisi ei toimu või süüdlane loobub oma tahtlusest.

Tõendamiskohustus ja tõendite hindamine

Prokuratuur:

Prokuratuur peab tõendama, et süüdistatav on võõra vallasasja ära võtnud. Otsustav on tõend, et õigustatud isik on kaotanud tegeliku kontrolli asja üle ja süüdistatav on ise või kolmanda isiku kaudu saavutanud uue kontrolli selle üle. Tegemist ei ole asja väärtusega, vaid asja objektiivse äravõtmisega.

Eriti tuleb tõendada, et

• äravõtmise tegu on tegelikult toime pandud,
• asi oli võõras, st ei olnud ainuüksi süüdistatava omandis,
• õigustatud isik on kaotanud tegeliku kontrolli asja üle,
• süüdistatav on rajanud uue valduse, isegi kui see oli vaid lühiajaline,
• äravõtmine on kausaalselt tingitud süüdistatava käitumisest.

Prokuratuur peab lisaks esitama, kas väidetav äravõtmine on objektiivselt tuvastatav, näiteks tunnistajate ütluste, videosalvestiste, kassaandmete, inventuurierinevuste või muude arusaadavate asjaolude kaudu, mis selgitavad asja kadumist.

Kohus:

Kohus kontrollib kõiki tõendeid üldises kontekstis ja hindab, kas objektiivsete kriteeriumide kohaselt on tegemist äravõtmisega. Keskmes on küsimus, kas õigustatud isik on asja tegelikult kaotanud ja kas see kaotus on süüdistatavale omistatav.

Seejuures arvestab kohus eriti:

• valduse suhted enne ja pärast juhtumit,
• väidetava äravõtmise viis ja kulg,
• kontrolli kaotuse aeg ja kestus,
• tunnistajate ütlused süüteo kulgemise ja süüdistatava osaluse kohta,
• videosalvestised, kassaandmed või muud objektiivsed tõendid,
• kas mõistlik keskmine inimene eeldaks, et asi on õigustatud isikult ära võetud.

Kohus eristab selgelt pelgalt arusaamatustest, eksimustest, ajutistest valduse üleandmistest või olukordadest ilma tegeliku kontrolli kaotuseta, mis ei kujuta endast koosseisupärast äravõtmist.

Süüdistatav isik:

Süüdistatav ei kanna tõendamiskoormust. Ta võib siiski näidata põhjendatud kahtlusi, eriti seoses

• kas äravõtmine on tegelikult toimunud,
• kas õigustatud isik on asja üle kontrolli tõesti kaotanud,
• kas oli olemas nõusolek, õigus või tagastamiskavatsus,
• kas asja puudutati või liigutati vaid lühiajaliselt, ilma uut valdust rajamata,
• vasturääkivustele või lünkadele süüteo kulgemise kirjelduses,
• alternatiivsetele põhjustele, mis võiksid asja kadumist samavõrd usutavalt selgitada.

Samuti võib ta esitada, et teatud teod on toimunud arusaamatuse, eksimuse või õigustatud isiku nõusolekul ja seega ei ole tegemist äravõtmisega.

Tüüpiline hindamine

Praktikas on § 127 StGB puhul eriti olulised järgmised tõendid:

• videosalvestised või fotod, näiteks kauplustest või avalikest ruumidest,
• tunnistajate ütlused äravõtmise kulgemise kohta,
• kassaandmed, inventuuri dokumendid või juurdepääsukontrollid,
• kommunikatsioonitõendid, millest võivad ilmneda kulg või kavatsused,
• ajalised kulgemised, mis näitavad, millal asi kadus ja kellel oli juurdepääs.

Valige nüüd soovitud aeg:Tasuta esmakonsultatsioon

Praktilised näited

• Kvaliteetse eseme äravõtmine märkimisväärse varalise kahjuga: Süüdlane varastab lukustamata garaažist kvaliteetse jalgratta. Ta eeldab, et omanik ei märka kaotust lühikese aja jooksul ja kavatseb jalgratast kasutada vaid ajutiselt. Tegelikult kaotab omanik tegeliku kontrolli asja üle, samal ajal kui süüdlane rajab uue valduse. Jalgratta väärtus on tunduvalt üle keskmise, kuid see ei ole süüteokoosseisu jaoks otsustav. Oluline on, et süüdlane ilma nõusolekuta võtab asja endale ja võtab selle õigustatud isikult ära. Juba lühiajaline omandamine on piisav, et realiseerida vargus vastavalt § 127 StGB-le. Majanduslik kahju selgitab varalise sekkumise ulatust, kuid ei ole süüteokoosseisu eeldus.
• Väheväärtusliku eseme äravõtmine hoolimata eksimusest selle tähenduse osas: Süüdlane võtab kaupluses võõra kauba endale ja lahkub müügisaalist maksmata. Ta peab asja väheväärtuslikuks ja usub, et see „ei oma tähtsust“. Tegelikult kaotab kaupluse omanik kauba käsutus- ja kontrollivõimaluse, samal ajal kui süüdlane rajab uue valduse. Kas esemel on kõrge või madal väärtus, on varguse puhul ebaoluline. Otsustav on ainult asja omavoliline äravõtmine. Eksimus tähenduse või väärtuse osas ei muuda seda, et § 127 StGB koosseis on täidetud.

Need näited näitavad, et vargus vastavalt § 127 StGB-le on olemas juba siis, kui võõras vallasasi võetakse ära ilma nõusolekuta ja õigustatud isik kaotab tegeliku kontrolli, isegi kui äravõtmine toimub vaid lühiajaliselt või süüdlane peab majanduslikku kahju väikeseks. Otsustav ei ole asja väärtus, vaid sekkumine võõrasse käsutus- ja asjavaldusesse.

Subjektiivne koosseis

Subjektiivne koosseis vargus vastavalt § 127 StGB-le nõuab tahtlust. Süüdlane peab teadma, et ta võtab ära võõra vallasasja, võttes õigustatud isikult tegeliku kontrolli asja üle ja rajades ise uue valduse. Ta peab mõistma, et asi ei kuulu talle ja et äravõtmine toimub ilma nõusolekuta õigustatud isiku poolt.

Süüdlane peab seega mõistma, et tema käitumine tervikuna kujutab endast võõra asja sihipärast äravõtmist ja on tüüpiliselt sobiv õigustatud isiku asja kasutamisest ja käsutamisest välja jätmiseks. Tahtluse jaoks piisab, kui süüdlane peab äravõtmist tõsiselt võimalikuks ja lepib sellega. Lisaks sellele ulatuv kavatsuslik tahtlus ei ole vajalik; tingimuslik tahtlus on piisav.

Lisaks nõuab vargus rikastumistahtlust. Süüdlane peab vähemalt leppima sellega, et ta hangib endale või kolmandale isikule õigusvastase varalise eelise, näiteks asja endale jätmise, kasutamise, edasiandmise või müümise teel. Seda täiendavat sisemist eesmärki nimetatakse laiendatud tahtluse elemendiks ja see on tüüpiline paljudele varavastastele süütegudele.

Subjektiivne koosseis puudub, kui süüdlane tõsiselt usub, et tal on õigus asja ära võtta, et tegu on õigustatud isiku poolt soovitud või lubatud või et tal on õigus asjale. Kes eeldab, et ta tegutseb õiguspäraselt või ekslikult eeldab nõusolekut, ei täida § 127 StGB nõudeid.

Lõppkokkuvõttes tegutseb tahtlikult see, kes teadlikult ja tahtlikult võtab ära võõra vallasasja ja samal ajal vähemalt kaudselt nõustub varalise kasuga, mis on seotud asja äravõtmisega.

Valige nüüd soovitud aeg:Tasuta esmakonsultatsioon

Süü ja eksimused

Keeldueksimus:

Keeldueksimus vabandab ainult siis, kui see oli vältimattu. Kes käitub viisil, mis äratanutavalt riivab teiste õiguseid, ei saa viidata sellele, et ta ei ole õigusvastasust tundnud. Igaüks on kohustatud end informeerima oma tegutsemise õiguslikest piiridest. Lihtsalt teadmatus või kerglane eksimus ei vabasta vastutusest.

Süüpõhimõte:

Karistatav on ainult see, kes tegutseb süüliselt. Tahtlikud kuriteod eeldavad, et toimepanija tunneb ära olulise sündmuse ja vähemalt lepib sellega. Kui see tahtlus puudub, näiteks kuna toimepanija ekslikult eeldab, et tema käitumine on lubatud või vabatahtlikult aktsepteeritud, on tegemist parimal juhul hooletusega. See ei ole tahtlike kuritegude puhul piisav.

Süüdimatus:

Süü ei lasu kellelgi, kes teo toimepanemise ajal ei olnud raske vaimse häire, haigusliku vaimse kahjustuse või olulise kontrollivõime puudumise tõttu võimeline mõistma oma teo õigusvastasust või selle arusaamise kohaselt käituma. Vastavate kahtluste korral tellitakse psühhiaatriline ekspertiis.

Vabandav hädaseisund:

Vabandav hädaseisund võib esineda, kui toimepanija tegutseb äärmuslikus sundolukorras, et vältida vahetut ohtu enda või teiste elule. Käitumine jääb õigusvastaseks, kuid võib mõjuda süüd vähendavalt või vabandavalt, kui muud väljapääsu ei olnud.

Näilik hädakaitse:

Kes ekslikult usub, et tal on õigus kaitsetegevuseks, tegutseb ilma tahtluseta, kui eksimus oli tõsine ja mõistetav. Selline eksimus võib süüd vähendada või välistada. Kui aga jääb hoolsuskohustuse rikkumine, tuleb kõne alla hooletu või karistust kergendav hinnang, mitte aga õigustus.

Karistuse äralangemine ja diversioon

Diversioon:

Diversioon on varguse puhul vastavalt karistusseadustiku § 127-le põhimõtteliselt võimalik. Kuriteo koosseis hõlmab võõra vallasasja omavolilist äravõtmist ja sellel on sõltuvalt asjaoludest erinev õigusvastasuse ja süü määr. Erinevalt kvalifitseeritud varavastastest kuritegudest ei ole tingimata tegemist eriti suure õigusvastasusega, mistõttu on praktikas sagedamini kaalutud diversioonilisi lahendusi.

Juhtudel, kus kahju on väike, süüdlane tegutseb koheselt arusaadavalt ja tagajärjed on kiiresti heastatavad, tuleb diversiooni regulaarselt kaaluda. Kahju suurenemise, süstemaatilise tegevuse või korduvate kuritegude korral väheneb aga diversioonilise lahenduse tõenäosus märkimisväärselt.

Diversiooni võib kaaluda, kui

• süü on väike,
• märkimisväärset varalist kahju ei ole tekkinud,
• puuduvad tõsised tagajärjed,
• ei ole tuvastatav süstemaatiline ega korduv käitumine,
• asjaolude kogum on selge ja ülevaatlik,
• ja toimepanija on mõistev, koostööaldis ja kompensatsioonialdis.

Kui diversioon tuleb kõne alla, võib kohus määrata rahalisi makseid, ühiskondlikke töid, järelevalve korraldusi või kahju hüvitamist. Diversioon ei too kaasa süüdimõistvat otsust ega karistusregistri kannet.

Diversiooni välistamine:

Divertsiooni kohaldamine on välistatud, kui

• on tekkinud märkimisväärne varaline kahju,
• kuritegu pandi toime teadlikult sihipäraselt või plaanipäraselt,
• on toime pandud mitu iseseisvat vargust,
• on tegemist korduva või süstemaatilise käitumisega,
• lisanduvad erilised raskendavad asjaolud, nagu sissemurdmine, turvameetmete ületamine või usalduse kuritarvitamine,
• või kogu käitumine kujutab endast võõraste varaliste õiguste tõsist rikkumist.

Ainult oluliselt väiksema süü ja viivitamatu arusaamise korral saab kaaluda, kas erandlik diversiooniline menetlus on lubatav. Praktikas on diversioon karistusseadustiku § 127 alusel võimalik, kuid see on seotud konkreetse juhtumi asjaoludega.

Valige nüüd soovitud aeg:Tasuta esmakonsultatsioon

Karistuse mõistmine ja tagajärjed

Kohus määrab karistuse vastavalt varalise sekkumise ulatusele, äravõtmise laadile, kestusele ja intensiivsusele ning sellele, kui tugevalt on asja äravõtmine kahjustanud õigustatud isiku majanduslikku seisundit või kasutusvõimalust. Oluline on, kas süüdlane on tegutsenud sihipäraselt, plaanipäraselt või korduvalt ja kas käitumine on põhjustanud märgatava varalise kahju.

Raskendavad asjaolud esinevad eriti siis, kui

• äravõtmised jätkusid pikema aja jooksul,
• oli tegemist süstemaatilise või eriti kangekaelse tegevusega,
• on tekkinud märkimisväärne varaline kahju,
• oli tegemist mitme eseme või majanduslikult olulise asjaga,
• vaatamata selgetele vihjetele või üleskutsetele hoiduda edasistest äravõtmistest,
• oli tegemist erilise usalduse rikkumisega, näiteks varguste puhul lähedase, töö- või sõltuvussuhte raames,
• või on olemas varasemad samalaadsed süüdimõistmised.

Kergendavad asjaolud on näiteks

• Varasem karistatuse puudumine,
• täielik ülestunnistus ja märgatav arusaamine,
• õigusvastase käitumise kohene lõpetamine,
• aktiivsed kahju hüvitamise püüdlused või kahju reguleerimine,
• süüdlase erilised stressi- või ülekoormusolukorrad,
• või ülemäära pikk menetluse kestus.

Kohus võib vanglakaristuse tingimisi edasi lükata, kui see ei ületa kahte aastat ja kurjategijal on positiivne sotsiaalne prognoos.

Karistusraamistik

Vargus vastavalt karistusseadustiku § 127-le moodustab põhikoosseisu ja selle eest on ette nähtud vabadusekaotus kuni kuueks kuuks või rahaline karistus kuni 360 päevamäära ulatuses.

Kui vargus pannakse toime äriliselt (karistusseadustiku § 130) või asja väärtus ületab 5000 eurot (karistusseadustiku § 128), ei ole tegemist enam lihtvargusega. Sellistel juhtudel tuleb kohaldada vastava kvalifitseeritud kuriteo karistusraami, mis on oluliselt kõrgem kui karistusseadustiku § 127 oma.

Muud kvalifitseerivad asjaolud, nagu sissemurdmine või relva kaasaskandmine (karistusseadustiku § 129) ning vägivalla kasutamine kuriteo toimepanemise ajal (karistusseadustiku § 131), toovad samuti kaasa vastava kuriteo kõrgema karistusraami kohaldamise.

Rahatrahv – päevamäärade süsteem

Austria kriminaalõigus arvutab rahatrahve päevamäärade süsteemi alusel. Päevamäärade arv sõltub süüst, summa päeva kohta rahalisest võimekusest. Nii kohandatakse karistus isiklikele oludele ja jääb siiski tuntavaks.

• Vahemik: kuni 720 päevamäära – vähemalt € 4, maksimaalselt € 5 000 päevas.
• Praktiline valem: Umbes 6 kuud vangistust vastab umbes 360 päevamäärale. See ümberarvutus on ainult orienteeruv ja mitte jäik skeem.
• Mittemakmise korral: Kohus võib määrata asenduskaristuse vangistusena. Reeglina kehtib: 1 päev asenduskaristust vastab 2 päevamäärale.

Märkus:

Varguse puhul vastavalt karistusseadustiku § 127-le on rahakaristus regulaarselt kaalutav, eriti väikese süü, esmakordse kuriteo ja madala kahju väärtuse korral. Praktikas lahendatakse lihtvargus sageli rahakaristusega või diversiooniliselt, kui puuduvad kvalifitseerivad asjaolud.

Vangistus ja (osaliselt) tingimisi edasilükkamine

Karistusseadustiku § 37: Kui seaduses ettenähtud karistus on kuni viis aastat, võib kohus lühiajalise, kuni üheaastase vabadusekaotuse asemel määrata rahakaristuse. See võimalus on seega olemas ka varguse puhul vastavalt karistusseadustiku § 127-le. Praktikas kohaldatakse karistusseadustiku § 37 lihtvarguse puhul sageli, kuna karistusraam on madal ja tegemist on sageli esmakordsete kuritegude või väiksemate varaliste sekkumistega. Kohaldamine tuleb kõne alla eelkõige siis, kui puuduvad kvalifitseerivad asjaolud, kahju on väike või heastatud ja puudub varasem süüdimõistmine.

Karistusseadustiku § 43: Vabadusekaotus võib olla tingimisi edasi lükatud, kui see ei ületa kahte aastat ja süüdlasele on antud positiivne sotsiaalne prognoos. See võimalus on olemas ka varguse puhul vastavalt karistusseadustiku § 127-le. Tingimisi edasilükkamist antakse tagasihoidlikumalt, kui vargus pandi toime plaanipäraselt, korduvalt või raskendavatel asjaoludel. Realistlik on tingimisi edasilükkamine eelkõige siis, kui kahju on täielikult heastatud, süüdlane on arusaaja ja puuduvad kvalifitseeritud kuriteo tunnused.

Karistusseadustiku § 43a: Osaliselt tingimisi edasilükkamine võimaldab kombineerida tingimusteta ja tingimisi edasi lükatud karistusosa. See on võimalik karistuste puhul, mis on üle kuue kuu ja kuni kaks aastat.
Varguse puhul vastavalt karistusseadustiku § 127-le kohaldatakse karistusseadustiku § 43a ainult erandkorras, kuna seaduses ettenähtud karistusraam on regulaarselt alla kuue kuu. See säte omandab praktilise tähtsuse eelkõige mitme kuriteo kokkulangemisel või varasemate süüdimõistmiste korral, mis toovad kaasa kõrgema karistuse määramise.

Karistusseadustiku §§ 50 kuni 52: Kohus võib anda juhiseid ja määrata katseaja. Sageli puudutavad need kahju hüvitamist, asja tagastamist, edasiste varavastaste kuritegude vältimist või programmilisi meetmeid, nagu käitumistreeningud. Eesmärk on heastada tekkinud kahju ja tagada, et süüdlane hoidub tulevikus sarnastest tegudest.

Kohtute pädevus

Asjaline pädevus

Varguse puhul vastavalt karistusseadustiku § 127-le on võrdlemisi madala karistusmäära tõttu pädev esimese astme kohtuna ringkonnakohus. Kuriteod, mille eest on ette nähtud vabadusekaotus kuni kuueks kuuks või samaväärne rahaline karistus, kuuluvad seaduse järgi ringkonnakohtute pädevusse.

Kuna karistusseadustiku § 127 ei näe ette kõrgendatud karistusraami ja tegemist on varguse põhikoosseisuga, puudub vajadus kaasata maakohtut üksikkohtunikuna. Vandemeeste kohus ei tule kõne alla, kuna selleks oleks vaja oluliselt kõrgemat karistusmäära.

Vandemeeste kohus on samuti välistatud, kuna selles kuriteo valdkonnas ei ole ette nähtud eriti raskeid karistusi.

Kohalik pädevus

Pädev on kohus äravõtmise kohas. Otsustav on, kus õigustatud isik kaotas tegeliku kontrolli asja üle ja süüdlane kehtestas uue valduse.

Kui kuriteo toimumiskohta ei saa üheselt kindlaks määrata, määratakse pädevus

• süüdistatava elukoha järgi,
• vahistamise koha järgi,
• või asjaomase prokuratuuri asukoht.

Menetlust viiakse läbi seal, kus on kõige paremini tagatud otstarbekas ja nõuetekohane läbiviimine.

Kohtuastmete järjekord

Ringkonnakohtu otsuste peale on võimalik esitada apellatsioon maakohtule. Maakohus otsustab apellatsioonikohtuna süü, karistuse ja kulude üle.

Maakohtu otsuseid saab seejärel vaidlustada tühistamiskaebusega või edasise apellatsiooniga Riigikohtus, kui seaduslikud tingimused on täidetud.

Tsiviilnõuded kriminaalmenetluses

Varguse puhul vastavalt karistusseadustiku § 127-le saab kannatanu kui eraõiguslik osaline oma tsiviilõiguslikke nõudeid esitada otse kriminaalmenetluses. Kuna kuritegu puudutab võõra vallasasja omavolilist äravõtmist, on nõuded suunatud eelkõige asja väärtusele, taastamiskuludele, kasutamise kaotusele, kasutamise eelise kaotusele ning muudele varalistele kahjudele, mis on tekkinud äravõtmise tagajärjel.

Sõltuvalt juhtumist võib nõuda ka tagajärjekahjude hüvitamist, näiteks kui asja oli vaja tööalasteks või ettevõtluse eesmärkideks ja äravõtmine tõi kaasa majanduslikke kahjusid.

Eraisikust osalise liitumine peatab kõigi esitatud nõuete aegumise seni, kuni kriminaalmenetlus on pooleli. Aegumistähtaeg jätkub alles pärast õigusjõulist lõpetamist, kui kahju ei ole täielikult välja mõistetud.

Vabatahtlik heastamine, näiteks asja tagastamine, väärtuse tasumine või tõsine püüdlus hüvitamisele, võib mõjuda karistust kergendavalt, kui see toimub õigeaegselt ja täielikult.

Kui süüdlane on aga tegutsenud plaanipäraselt, korduvalt või viisil, mis on toonud kaasa märkimisväärse varalise kahju, kaotab hilisem kahju heastamine reeglina suure osa oma kergendavast mõjust. Sellistes olukordades kompenseerib hilisem heastamine kuriteo õigusvastasust ainult piiratud ulatuses.

Valige nüüd soovitud aeg:Tasuta esmakonsultatsioon

Kriminaalmenetluse ülevaade

Uurimise algus

Kriminaalmenetlus eeldab konkreetset kahtlust, millest alates loetakse isik süüdistatavaks ja ta saab kasutada kõiki süüdistatava õigusi. Kuna tegemist on ametliku kuriteoga, algatavad politsei ja prokuratuur menetluse ametlikult, kui vastav kahtlus tekib. Kannatanu eraldi avaldus selleks ei ole vajalik.

Politsei ja prokuratuur

Prokuratuur viib läbi uurimismenetluse ja määrab edasise käigu. Kriminaalpolitsei viib läbi vajalikud uurimised, kindlustab tõendid, võtab tunnistajate ütlused ja dokumenteerib kahju. Lõpuks otsustab prokuratuur menetluse lõpetamise, diversiooni või süüdistuse esitamise üle, sõltuvalt süüastmest, kahju suurusest ja tõendite olukorrast.

Kahtlustatava ülekuulamine

Enne iga ülekuulamist saab süüdistatav isik täieliku teavituse oma õigustest, eriti õigusest vaikida ja õigusest advokaadi abile. Kui süüdistatav nõuab advokaati, tuleb ülekuulamine edasi lükata. Ametlik süüdistatava ülekuulamine teenib süüdistusega konfronteerimist ja võimaluse andmist seisukoha võtmiseks.

Toimikuga tutvumine

Toimikutega saab tutvuda politseis, prokuratuuris või kohtus. See hõlmab ka tõenditega seotud esemeid, kui see ei ohusta uurimise eesmärki. Eraõigusliku osalise liitumine juhindub kriminaalmenetluse seadustiku üldistest reeglitest ja võimaldab kannatanul esitada kahjuhüvitamise nõudeid otse kriminaalmenetluses.

Kohtuistung

Põhikohtuistung teenib suulist tõendite kogumist, õiguslikku hindamist ja otsustamist võimalike tsiviilõiguslike nõuete üle. Kohus kontrollib eelkõige teo kulgu, tahtlust, kahju suurust ja ütluste usaldusväärsust. Menetlus lõpeb süüdimõistmise, õigeksmõistmise või diversioonimenetlusega.

Süüdistatava õigused

• Informatsioon ja kaitse: õigus teavitamisele, menetlusabile, vabale kaitsja valikule, tõlkeabile, tõenditaotlustele.
• Vaikimine ja advokaat: vaikimisõigus igal ajal; kaitsja kaasamisel lükatakse ülekuulamine edasi.
• Teavitamiskohustus: õigeaegne informatsioon kahtluse/õiguste kohta; erandid ainult uurimiseesmärgi tagamiseks.
• Aktidega tutvumine praktiliselt: uurimis- ja põhimenetluse aktid; kolmandate isikute tutvumine piiratud süüdistatava kasuks.

Valige nüüd soovitud aeg:Tasuta esmakonsultatsioon

Praktika ja käitumisnõuanded

1. Säilitada vaikimine.
   Lühike selgitus piisab: „Kasutan oma õigust vaikida ja räägin kõigepealt oma kaitsjaga.” See õigus kehtib juba esimesest ülekuulamisest politsei või prokuratuuri poolt.
2. Viivitamata võtta ühendust kaitsega.
   Ilma uurimisaktidega tutvumiseta ei tohiks ühtki ütlust anda. Alles pärast aktidega tutvumist saab kaitse hinnata, milline strateegia ja milline tõendite tagamine on mõttekas.
3. Kindlustage tõendid viivitamatult.
   Kõik saadaolevad dokumendid, sõnumid, fotod, videod ja muud salvestised tuleks võimalikult vara kindlustada ja koopiana säilitada. Digitaalseid andmeid tuleb regulaarselt varundada ja kaitsta hilisemate muudatuste eest. Märkige üles olulised isikud võimalike tunnistajatena ja pidage sündmuste käik meeles mälestusprotokollina.
4. Mitte võtta ühendust vastaspoolega.
   Teie enda sõnumeid, kõnesid või postitusi võidakse kasutada tõenditena teie vastu. Kogu suhtlus peaks toimuma ainult kaitsja kaudu.
5. Salvestada õigeaegselt video- ja andmesalvestised.
   Ühistranspordis, lokaalides või korteriühistute jälgimiskaamerate salvestised kustutatakse sageli automaatselt mõne päeva pärast. Seetõttu tuleb andmete säilitamise taotlused esitada viivitamatult operaatorile, politseile või prokuratuurile.
6. Dokumenteerige läbiotsimised ja arestimised.
   Läbiotsimise või arestimise korral nõudke korralduse või protokolli koopiat. Märkige üles kuupäev, kellaaeg, osalevad isikud ja kõik kaasa võetud esemed.
7. Vahistamise korral: ärge andke ütlusi asja kohta.
   Nõudke oma kaitsja kohest teavitamist. Vahistamist võib kohaldada ainult põhjendatud kahtluse ja täiendava vahistamisaluse olemasolul. Leebemad meetmed (nt lubadus, registreerimiskohustus, lähenemiskeeld) on eelistatud.
8. Valmistage heastamine sihipäraselt ette.
   Maksed, sümboolsed teened, vabandused või muud hüvituspakkumised tuleks teha ainult kaitsja kaudu ja need tuleks dokumenteerida. Struktureeritud heastamine võib positiivselt mõjutada diversiooni ja karistuse määramist.

Teie eelised advokaadi abiga

Vargus vastavalt karistusseadustiku § 127-le puudutab võõra vara omavolilist äravõtmist ja on oluliselt seotud äravõtmise, rikastumise kavatsuse ning konkreetsete valduse tingimustega. Õiguslik hinnang sõltub suuresti tegelikust käigust, kavatsusest, asja väärtusest ja tõendite olukorrast. Juba väikesed kõrvalekalded asjaoludes võivad otsustada, kas tegemist on lihtvargusega, kas diversioon on võimalik või kas õigeksmõistmine tuleb kõne alla.

Varajane advokaadi kaasamine tagab, et asjaolud on korrektselt klassifitseeritud, tõendid on õigesti hinnatud ja kergendavad asjaolud on õiguslikult kasutatavad. Eriti süüdistuste puhul, mis põhinevad kaudsetel tõenditel või tunnistajate ütlustel, on täpne õiguslik analüüs otsustava tähtsusega.

Meie advokaadibüroo

• kontrollib hoolikalt, kas tegemist on tõepoolest äravõtmisega rikastumise kavatsusega või kas on võimalikud alternatiivsed õiguslikud hinnangud,
• analüüsib tõendite olukorda, eriti valduse tingimusi, kavatsust, võimalikke nõusolekuid või eksimusi,
• kaitseb ühekülgsete või liialdatud süüdistuste eest, seades kahtluse alla kuriteo käigu ja varalise kahju,
• arendab välja selge kaitse strateegia, mis hõlmab täielikult tegelikku käiku ja klassifitseerib selle õiguslikult täpselt.

Kriminaalõigusele spetsialiseerunud esindajana tagame, et varguse süüdistust uuritakse põhjalikult, objektiivselt ja õiguslikult veatult ning et menetlus toimub soliidsetel faktilistel alustel.

Valige nüüd soovitud aeg:Tasuta esmakonsultatsioon

KKK – korduma kippuvad küsimused

Valige nüüd soovitud aeg:Tasuta esmakonsultatsioon