Tingimisi karistuse kergendamine
- Tingimisi karistuse kergendamine
- Põhimõte
- § 46 KarS Tingimisi vabastamine vangistusest
- § 47 KarS Vabastamine vabaduse võtmisega seotud ennetavast meetmest
- Kohtulik kontroll, katseaeg ja käitumine
- Tühistamine ja õiguslikud tagajärjed rikkumiste korral
- Praktiline tähtsus
- Teie eelised advokaadi abiga
- Korduma kippuvad küsimused – KKK
Tingimisi karistuse kergendamine
Karistusseadustiku § 46 ja 47 reguleerivad võimalust lõpetada vangistus või vabaduse võtmisega seotud meede teatud tingimustel ennetähtaegselt. Eesmärk on võimaldada positiivse tulevikuprognoosiga süüdimõistetutel järkjärgulist naasmist seaduskuulekasse ellu. Kohus otsustab, kas edasise karistuse ähvardusest piisab uute kuritegude ärahoidmiseks. Vabastamine toimub katseajaga ning võib olla seotud tingimuste või kriminaalhooldusega.
Tingimisi vabastamine võimaldab ennetähtaegset vabanemist positiivse prognoosi korral. § 46 KarS puudutab vangistust, § 47 KarS ennetavate meetmete täideviimist.
Põhimõte
Austria karistusõigus ei tunne jäika karistuste täideviimise süsteemi, vaid pakub diferentseeritud võimalusi kohandada karistuse täideviimist süüdimõistetu individuaalse arenguga. §§ 46 ja 47 KarS on kesksel kohal resotsialiseerimises ja kontrollitud ühiskonda tagasipöördumises. Need võimaldavad vangistuse või ennetavate meetmete ennetähtaegset lõpetamist, kui seaduslikud eeldused on täidetud ja tulevikuprognoos on positiivne.
Kohtuotsus tingimisi vabastamise kohta ei ole armuakt, vaid range õigusliku kontrolli tulemus. See nõuab hoolikat kaalumist üldsuse turvalisuse huvide ja üksikisiku resotsialiseerumise huvide vahel. Seejuures hinnatakse põhjalikult käitumist, ravi tulemusi, sotsiaalset stabiilsust ja retsidiivsusriski.
Järgnevad osad selgitavad tingimisi vabastamise eeldusi, protsesse ja õiguslikke tagajärgi ning sellega seotud kontrollimehhanisme. See peaks selgitama, et § 46 ja § 47 KarS ei tühista karistust, vaid juhivad sihipäraselt selle täideviimist.
§ 46 KarS Tingimisi vabastamine vangistusest
Põhimõte ja eesmärk
§ 46 KarS peaks andma perspektiivi neile süüdimõistetutele, kes on juba kandnud olulise osa oma karistusest ja näitavad, et nad kavatsevad tulevikus elada seaduskuulekalt. See institutsioon ühendab karistuse resotsialiseerumisega ja näitab, et vangistus ei ole ainult karistus, vaid peaks tooma ka paranemise.
Tingimisi vabastamise eeldused
Tingimisi vabastamine võib toimuda, kui määratud või armuandmise korras määratud vangistusest on kantud pool, kuid vähemalt kolm kuud. Kohus peab saama eeldada, et süüdimõistetu ei pane ka ilma edasise vangistuseta toime uusi kuritegusid. Hindamisel võetakse arvesse käitumist vangistuses, osalemist raviprogrammides, õppe- või töötamises ning perekondlikku ja sotsiaalset olukorda.
Kuriteo raskus ja erandid
Eriti raskete kuritegude puhul ei tohi vaatamata täidetud eeldustele vabastamist lubada, kui edasine täideviimine on vajalik üldpreventiivsetel põhjustel. See piirang kehtib eriti raskete vägivalla- või seksuaalkuritegude puhul, kui edasine karistuse kandmine on vajalik üldsuse usalduse säilitamiseks õiguskorra vastu.
Erisätted eluaegse vangistuse korral
Eluaegsele vangistusele mõistetu võib tingimisi vabaneda kõige varem pärast viieteistkümne aasta möödumist. Eelduseks on eriti soodne retsidiivsuse prognoos. Kohus hindab seejuures nii arengut vangistuses kui ka psüühilist stabiilsust ja sotsiaalset integratsiooni.
Mitmekordne süüdimõistmine ja lisakaristused
Kui süüdimõistetu kannab mitut vangistust või karistuse jääke, võetakse aluseks nende kogukestus. Ka neil juhtudel otsustab kohus ühtse hindamise alusel. Hiljemalt viieteistkümne aasta möödudes tuleb otsustada tingimisi vabastamise üle. Lisakaristuste puhul arvestatakse vastavalt juba kantud aega.
Ravi ja kriminaalhoolduse roll
Kohus arvestab, kas süüdimõistetu on vangistuse ajal vabatahtlikult osalenud ravis või on vabaduses valmis seda jätkama. Meetmeid vastavalt §-dele 50 kuni 52 KarS, eriti juhiseid ja kriminaalhooldust, võib määrata retsidiivsusriski minimeerimiseks ja sotsiaalse stabiliseerimise edendamiseks.
§ 47 KarS Vabastamine vabaduse võtmisega seotud ennetavast meetmest
Ennetavate meetmete eripärad
§ 47 KarS ei puuduta vangistust, vaid vabastamist meetmetest, mis teenivad turvalisuse ja ravi eesmärke. Nende hulka kuuluvad kohtupsühhiaatria keskused, sõltuvusravi asutused ja ohtlike korduvkurjategijate asutused. Ka siin on esikohal prognoos: vabastamine on võimalik, kui ohtlikkus, mille vastu meede on suunatud, enam ei esine.
Vabastamine kohtupsühhiaatria keskustest
Isikuid, kes on paigutatud kohtupsühhiaatria keskusesse, saab vabastada ainult tingimisi. Alati tuleb määrata katseaeg. Eesmärk on korraldada vabadusse naasmine kontrollitult ja vältida retsidiive.
Vabastamine sõltuvusravi asutustest
Sõltuvushäiretega isikute puhul võib toimuda tingimusteta vabastamine, kui ravi ei anna enam tulemusi või seaduslik kinnipidamisaeg on möödunud. Muudel juhtudel toimub vabastamine katseajaga, et tagada stabiilne karskus ja sotsiaalne reintegratsioon.
Vabastamine ohtlike korduvkurjategijate asutusest
Ka ohtlike korduvkurjategijate tingimisi vabastamine on võimalik, kui nende paigutamine asutusse ei ole enam vajalik. Eelduseks on, et oht üldsusele ei esine enam ja sobivad hooldusmeetmed tagavad ühiskonna kaitse.
Ühised eeldused
Kõigi vabastamisliikide puhul kehtib: kohus kontrollib isiksust, tervislikku arengut, käitumist täideviimise ajal ja sotsiaalseid väljavaateid. Otsustav on, kas uue kuritegevuse risk on piisavalt kontrollitav tingimuste, ravi või hoolduse abil. Ainult nende eelduste olemasolul määratakse tingimisi vabastamine.
Kohtulik kontroll, katseaeg ja käitumine
Iga tingimisi vabastamine on katseajaga. Selle kestuse määrab kohus. Selle aja jooksul ei tohi toime panna uut kuritegu ega rikkuda juhiseid. Kui katseaeg möödub edukalt, loetakse karistus lõplikult kantuks. Rikkumiste korral võidakse vabastamine tühistada, mille tulemusel tuleb kanda karistuse või meetme ülejäänud osa.
Käitumine tähendab, et vabanenu käitub seaduskuulekalt ja täidab võimalikke tingimusi. Need hõlmavad näiteks regulaarset registreerimiskohustust, ravikohustusi või tööhõive tõendamist. Paljudel juhtudel määratakse kriminaalhooldus, et toetada naasmist stabiilsesse ellu ja vältida retsidiive.
Tühistamine ja õiguslikud tagajärjed rikkumiste korral
Tingimuste, juhiste rikkumisel või uute kuritegude toimepanemisel katseajal on tagajärjed. Kohus kontrollib vastavalt §-dele 53 kuni 56 KarS, kas tingimisi kergendamine või tingimisi vabastamine tuleb tühistada või piisab leebematest reaktsioonidest, nagu katseaja pikendamine või täiendavad juhised.
- § 53 KarS reguleerib, millistel tingimustel tühistamine toimub. Vajalik on selge tuvastamine, et käitumine on ebaõnnestunud või uued kuriteod lükkavad ümber varasema prognoosi.
- § 54 KarS kirjeldab tühistamise õiguslikke tagajärgi ja võimaldab alternatiivseid meetmeid, kui tühistamine oleks ebaproportsionaalne.
- § 55 KarS võimaldab katseaja kohandamist, näiteks selle pikendamist, kui see on vajalik käitumise tagamiseks.
- § 56 KarS reguleerib lõplikku täitmist pärast katseaja möödumist ja juba osutatud teenuste või vangistusaja arvestamist tühistamise korral.
Praktikas tühistatakse vabastamine ainult selge kohustuste rikkumise või uue kuriteo korral. Kohus kontrollib alati, kas leebematest meetmetest piisab, enne kui määrab karistuse ülejäänud osa kandmise.
Praktiline tähtsus
§§ 46 kuni 47 KarS ning tühistamise sätted §-des 53 kuni 56 KarS moodustavad suletud süsteemi, mis ühendab karistuse, käitumise ja resotsialiseerumise. Need võimaldavad diferentseeritud täideviimise praktikat, mis on suunatud nii turvalisusele kui ka taasintegreerimisele. Asjaosalistele tähendab see: kes näitab täideviimise ajal positiivset arengut, võib vabaneda varem – kuid iga kergendus on tingimusel, et nad tõestavad end igapäevaelus.
Teie eelised advokaadi abiga
Kriminaalprotsess on asjassepuutujatele märkimisväärne koorm. Juba alguses ähvardavad tõsised tagajärjed – sunnimeetmetest nagu läbiotsimine või kinnipidamine kuni kriminaalregistrisse kandmisteni ja vabadus- või rahatrahvideni. Esimeses faasis tehtud vead, näiteks läbimõtlematud ütlused või puudulik tõendite kogumine, ei ole hiljem sageli enam parandatavad. Ka majanduslikud riskid nagu kahjuhüvitise nõuded või menetluskulud võivad märkimisväärselt kaalukad olla.
Spetsialiseerunud kriminaalkaitse tagab, et teie õigused on algusest peale kaitstud. See annab kindluse politsei ja prokuratuuri suhtlemisel, kaitseb enesekahjustamise eest ja loob aluse selge kaitsestrateegiale.
Meie advokaadibüroo:
- kontrollib, kas ja millises ulatuses on süüdistus õiguslikult põhjendatud,
- saadab teid läbi uurimismenetluse ja põhiarutelu,
- tagab õiguskindlad taotlused, seisukohad ja menetlussammud,
- toetab tsiviilõiguslike nõuete tõrjumisel või reguleerimisел,
- kaitseb teie õigusi ja huve kohtu, prokuratuuri ja kannatanute ees.
Peter HarlanderHarlander & Partner Rechtsanwälte „Machen Sie keine inhaltlichen Aussagen ohne vorherige Rücksprache mit Ihrer Verteidigung. Sie haben jederzeit das Recht zu schweigen und eine Anwältin oder einen Anwalt beizuziehen. Dieses Recht gilt bereits bei der ersten polizeilichen Kontaktaufnahme. Erst nach Akteneinsicht lässt sich klären, ob und welche Einlassung sinnvoll ist.“
