Surma põhjustanud kehavigastus

Surma põhjustanud kehavigastus

Surma põhjustanud kehavigastus hõlmab juhtumeid, kus keegi paneb toime tahtliku väärkohtlemise või vigastamise ja selle tagajärjel – vähemalt hooletusest – põhjustab ohvri surma. Põhiolemus seisneb kehavigastuse tahtlikkuse ja surmava tagajärje kombinatsioonis, mis on teo tagajärg. Määrav pole teo brutaalsus, vaid kindel tõendus, et vigastamine põhjustas surma põhjuslikult ja omistatavalt. Tüüpilised olukorrad on tugevad löögid, jalalöögid, kägistamine või ohtlike tööriistade kasutamine, kui vigastuse tagajärjel tekivad tüsistused (sisemine verejooks, organipuudulikkus, ajuverejooks) põhjustavad surma.

Surma põhjustanud kehavigastus tähistab tahtlikku vigastamist, mis hooletusest põhjustab ohvri surma; surm on vigastuse tagajärg.

Objektiivne koosseis

Objektiivne osa kirjeldab sündmuse välist külge. See vastab küsimusele, kes mida millega tegi, milline tulemus saabus ja kas teo ja raske püsiva tagajärje vahel on põhjuslik seos.

Kontrollietapid

• Tegu: füüsiline mõjutamine (nt löömine, tõukamine, jalaga löömine, kägistamine, tööriistade kasutamine) või kohustuse rikkumine garantiiseisundi olemasolul.
• Tagajärg: ohvri surm.
• Põhjuslikkus: Vigastamine peab olema surma conditio sine qua non. Tegevusetuse puhul tuleb kontrollida, kas surma oleks saanud suure tõenäosusega ära hoida.
• Objektiivne omistamine: Surm peab realiseerima just kurjategija loodud õiguslikult taunitava riski (kaitseotstarbe seos). Ebatüüpilised kolmandate isikute põhjused või täiesti iseseisev ohvri käitumine võivad omistamise katkestada.

Peter Harlander
Harlander & Partner Rechtsanwälte „Schwere Körperverletzung steht und fällt mit der nachweisbaren Dauer- oder Lebensgefährdung; die bloße Heftigkeit des Angriffs genügt nicht.“

Eristamine teistest kuritegudest

Kehavigastuste kuritegude paremaks liigitamiseks kriminaalõiguses saab teha järgmise astmestiku:

• § 84 StGB – Raske kehavigastus:
  Hõlmab vigastusi, mis on tõsised, kuid põhimõtteliselt paranevad. Tervis on märkimisväärselt kahjustatud, kuid püsiv kahjustus ei ole tingimata olemas.
• § 85 KarS – Raske püsiva tagajärjega kehavigastus:
  Puudutab juhtumeid, kus vigastuse tagajärjed jäävad püsima pikaajaliselt või alaliselt. Mõeldud on ravimatud kahjustused, näiteks meeleelundite kaotus, püsiv moonutus või kroonilised haigused.
• § 86 KarS – Surma põhjustanud kehavigastus:
  Hõlmab olukordi, kus kehavigastus põhjustab ohvri surma.

Seega moodustab § 86 KarS kehavigastuste kuritegude kõrgeima astme allpool lõpuleviidud tapmiskuritegu; erinevus mõrvast või tapmisest seisneb selles, et tahtlus ei ole suunatud surmale, vaid vigastusele.

Tõendamiskohustus ja tõendite hindamine

• Prokuratuur: kannab veenmiskoormist teo, raske tagajärje, põhjuslikkuse, omistatavuse ja vajadusel kvalifitseerivate asjaolude osas.
• Kohus: hindab tõendeid tervikuna ja hindab eriti meditsiinilisi dokumente. Sobimatud või ebaseaduslikult saadud tõendid ei ole kasutatavad.
• Süüdistatav: ei kanna tõendamiskoormist, kuid võib näidata alternatiivseid sündmuste kulgemisi, põhjendada kahtlusi põhjuslikkuses või esitada tõendite kasutamise keeldu.

Tüüpilised tõendid: arstlikud leiud, piltdiagnostika (CT, röntgen, MRT), neutraalsed tunnistajad, videosalvestised (nt turvakaamerad, kehakaamerad), digitaalsed metaandmed, ekspertarvamused vigastuse raskuse kohta.

Praktilised näited

• Pärast tugevat rusikalööki ja sellele järgnevat kukkumist tekib ajuverejooks; ohver sureb tagajärgede tõttu.
• Kägistamine põhjustab hapnikupuudusest ajukahjustuse, mis lõpeb surmaga.
• Löögid ülakeha pihta põhjustavad põrnarebendi ja sisemise verejooksu, mis vaatamata algsele stabiilsusele lõpeb surmaga.
• Tõukamine trepil võib koos raske peaajuvigastusega samuti vahetult surma põhjustada.
• Ei piisa pelgalt kohalolekust või kergest puudutusest ilma tõendatava seoseta surmaga.

Subjektiivne koosseis

Tahtluse vorm puudutab kehavigastust (piisab tahtlusest, piisab kaudsest tahtlusest). Surma osas piisab hooletusest: kurjategija oleks pidanud nõuetekohase hoolsusega ära tundma ja vältima, et tegu võib põhjustada surma. Hooletuse või ettenähtavuse tunnused on rünnaku intensiivsus ja liik, puudutatud kehapiirkond (pea, kael, kõht), ohtlike vahendite kasutamine ning rünnaku jätkamine vaatamata nähtavale ohule.

Õigusvastasus ja õigustused

• Hädakaitse: Vahetu, õigusvastane rünnak; kaitse vajalik ja sobiv. Järellöök pärast rünnaku lõppu = ei ole hädakaitse.
• Vabandav hädaseisund: Vahetu oht; puudub leebem vahend; ülekaalukas huvi.
• Kehtiv nõusolek: Otsustusvõime, teavitamine, vabatahtlikkus; piirangud: kõlblusvastasus, alaealised.
• Seaduslikud volitused: Sekkumised õigusliku alusega ja proportsionaalsusega (eriti ametiisiku toimingud, seaduslik sund).

Tõendamiskohustus: Prokuratuur peab ilma mõistliku kahtluseta näitama, et puudub õigustav asjaolu. Süüdistatav ei pea midagi tõendama; konkreetsed faktid piisavad kahtluste tekitamiseks (in dubio pro reo).

Süü ja eksimused

• Keelueksimus: vabandab ainult siis, kui on vältimatu (kohustus end kurssi viia!).
• Süüpõhimõte: Karistatav on ainult see, kes tegutseb süüliselt.
• Süüdimatus: süü puudub raske vaimse häire jms korral – kohtupsühhiaatriline ekspertiis, kui on viiteid.
• Vabandav hädaseisund: Seaduskuuleka käitumise mittenõutavus äärmuslikus sundolukorras.
• Näilik hädakaitse: Eksimus õigustuse osas välistab tahtluse; ettevaatamatus jääb, kui see on normeeritud.

Karistuse tühistamine ja diversioon

Kriminaalmenetlus võib teatud tingimustel lõppeda ilma süüdimõistmiseta. Kriminaalõigus näeb nimelt ette võimalusi karistusest loobuda või menetlus diversiooniga lõpetada, kui süüdistatav võtab vastutuse ja heastab teo tagajärjed.

Katsest loobumine toob kaasa selle, et karistust ei määrata, kui toimepanija loobub vabatahtlikult edasise teostamise jätkamisest või hoiab tagajärje veel õigeaegselt ära. Otsustav on seejuures, et loobumine toimub omal algatusel ja mitte lihtsalt seetõttu, et plaan oleks niikuinii nurjunud.

Kõrvalejuhtimine (diversion) on kriminaalmenetluse kohtuvälise lõpetamise viis. Seda kaalutakse juhul, kui süüd ei peeta raskeks, asjaolud on selged ja süüdistatav on valmis heastama. Tüüpilised meetmed on rahasumma tasumine, ühiskondlikult kasulik töö, kriminaalhoolduses osalemine või leppimine ohvriga.
Eduka kõrvalejuhtimise korral süüdimõistvat otsust ei tehta ja karistusregistrisse kannet ei lisata. Menetlus loetakse lõpetatuks ja asjaomane isik saab jätkata oma elu ilma ametliku süüdimõistmiseta.

Sebastian Riedlmair
Harlander & Partner Rechtsanwälte „Strukturiert belegte Schadensgutmachung und ein belastbares medizinisches Gutachten reduzieren das Strafrisiko spürbar und öffnen den Weg zur Diversion.“

Karistuse määramine ja tagajärjed

Karistuse suurus sõltub süüst ja teo tagajärgedest. Kohus võtab arvesse vigastuste raskust, teo ohtlikkust või hoolimatust ning seda, kas kurjategija tegutses plaanipäraselt või spontaanselt. Samuti uuritakse isiklikke asjaolusid, nagu varasemad karistused, elukorraldus, ülestunnistusvalmidus või püüdlused heastamiseks.

Raskendavad asjaolud on näiteks mitu kuritegu, eriline hoolimatus või rünnakud kaitsetute isikute vastu.
Kergendavad asjaolud on karistamatus, täielik ülestunnistus, kahju hüvitamine või ohvri kaassüü. Ka kriminaalmenetluse pikk kestus võib karistust kergendada.

Austria kriminaalõiguses kasutatakse rahatrahvide puhul päevamäärade süsteemi: päevamäärade arv sõltub süü raskusest, üksiku päevamäära suurus sissetulekust. Nii tagatakse, et rahatrahv on kõigile asjaosalistele ühtmoodi tuntav. Kui trahvi ei maksta, võidakse see asendada asendusvabadusekaotusega.

Vabadusekaotuse võib täielikult või osaliselt tingimisi edasi lükata, kui karistus ei ületa kahte aastat ja on olemas positiivne sotsiaalne prognoos. Sel juhul jääb süüdimõistetu vabaks, kuid peab end ühe- kuni kolmeaastase katseaja jooksul tõestama. Kui kõiki tingimusi järgitakse, loetakse karistus lõplikult edasilükatuks.

Kohtud võivad anda ka korraldusi, näiteks kahju hüvitamiseks, teraapiaks või kontaktide piiramiseks, ning määrata kriminaalhoolduse. Eesmärk on alati vähendada retsidiivsuse riski ja edendada stabiilset eluviisi.

Rahatrahv – päevamäärade süsteem

• Ulatus: kuni 720 päevamäära (päevamäärade arv = süü määr; summa päevas = maksevõime; min 4,00 €, max 5000,00 €).
• Praktiline valem: 6 kuud vangistust ≈ 360 päevamäära (orienteeruv, mitte skeem).
• Sissenõudmise võimatus: Asendusvabadusekaotus (üldjuhul kehtib: 1 päev asendusvabadusekaotust = 2 päevamäära).

Vangistus ja (osaline) tingimisi vabastamine

§ 37 StGB: Kui seaduslik karistusmäär ulatub kuni viie aasta vangistuseni, peaks kohus kuni üheaastase vangistuse asemel määrama rahalise karistuse.

§ 43 KarS: Tingimisi vangistust võib määrata, kui määratud karistus ei ületa kahte aastat ja süüdimõistetule saab anda positiivse sotsiaalse prognoosi. Katseaeg on üks kuni kolm aastat. Kui see läbitakse tühistamiseta, loetakse karistus lõplikult tühistatuks.

§ 43a KarS: Osaliselt tingimisi karistus võimaldab kombineerida reaalset ja tingimisi karistust. Vangistuse puhul rohkem kui kuus kuud kuni kaks aastat võib osa tingimisi määrata või asendada rahalise karistusega kuni seitsesada kakskümmend päevamäära, kui see tundub asjaolude põhjal sobiv.

§§ 50 kuni 52 KarS: Kohus võib lisaks määrata korraldusi ja kriminaalhoolduse. Tüüpilised korraldused puudutavad kahju hüvitamist, teraapiat, kontakti- või viibimiskeelde ning meetmeid sotsiaalseks stabiliseerimiseks. Eesmärk on vältida edasisi kuritegusid ja edendada püsivat seaduskuulekust.

Kohtute pädevus

Asjaline: Maakohus (kõrge karistusmäära tõttu).
Territoriaalne: teo- või tagajärjekoht; subsidiaarselt elukoht/tabamise koht.
Instantsid: apellatsioon ringkonnakohtusse; kassatsioon Riigikohtusse.

Tsiviilnõuded kriminaalmenetluses

Ohver võib ühineda (valurahad, ravi, sissetuleku kaotus, varaline kahju). Ühinemine katkestab tsiviilõigusliku aegumise nagu hagi – kuid ainult süüdistatava suhtes ja ainult taotletud ulatuses. Lisatasu täielikult/osaliselt võimalik; muidu suunamine tsiviilõiguse teele. Strateegia: varajane struktureeritud kahju hüvitamine suurendab diversiooni ja leebe mõistmise võimalusi.

Kriminaalmenetluse ülevaade

• Uurimise algus: Süüdistatava staatus konkreetse kahtluse korral; sellest alates täielikud süüdistatava õigused.
• Politsei/prokuratuur: Prokuratuur juhib, kriminaalpolitsei uurib; eesmärk: lõpetamine, diversioon või süüdistus.
• Süüdistatava ülekuulamine: Eelnev õiguste selgitamine; kaitsja kaasamine toob kaasa edasilükkamise; vaikimisõigus säilib.
• Toimikuga tutvumine: politsei/prokuratuuri/kohtu juures; hõlmab ka tõendeid (kui see ei ohusta uurimise eesmärki).
• Põhikohtuistung: suuline tõendite kogumine, otsus; otsus eraõiguslike nõuete kohta.

Süüdistatava õigused

• Toimikuga tutvumine praktikas: Uurimis- ja kohtutoimikud; kolmandate isikute juurdepääs piiratud süüdistatava kasuks.
• Teave ja kaitse: Õigus teavitamisele, õigusabile, vabale kaitsja valikule, tõlkeabile, tõendite esitamise taotlustele.
• Vaikimine ja advokaat: Vaikimisõigus igal ajal; kaitsja kaasamisel tuleb ülekuulamine edasi lükata.
• Õiguste selgitamise kohustus: õigeaegne teave kahtlustuse/õiguste kohta; erandid ainult uurimise eesmärgi tagamiseks.

Teie eelised advokaadi abiga

Menetlus surma põhjustanud kehavigastuse asjus kuulub raskeimate kriminaalsüüdistuste hulka. Kaalul pole mitte ainult pikk vangistus, vaid ka tohutu isiklik ja emotsionaalne koormus. Piir hooletuse ja tahtliku tagajärje vahel on sageli õhuke ning juba väikesed vastuolud ekspertiisides või ütlustes võivad otsustada süüdimõistmise või õigeksmõistmise üle. Varajane õigusabi on seega otsustav, et koguda õigesti tõendeid, kontrollida kriitiliselt meditsiinilisi ekspertiise ja täpselt välja selgitada sündmuste tegelik kulg.

Meie advokaadibüroo

• analüüsib põhjalikult, kas saabunud surm on tõesti tingitud väidetavast teost,
• kontrollib, kas vigastuse ja surma vahel on õiguslikult oluline põhjuslik seos,
• saadab teid kogu uurimis- ja kohtumenetluse vältel,
• teeb koostööd kogenud meditsiiniekspertidega, et vältida vigaseid või ennatlikke leide,
• töötab välja individuaalse kaitsetaktika, mis arvestab nii õiguslikke kui ka kohtuekspertiisi aspekte,
• ja kaitseb otsustavalt teie õigusi ja huve politsei, prokuratuuri ja kohtu ees.

Kogenud kaitsja tagab, et traagilistest tagajärgedest ei tehta ennatlikke järeldusi ja teie tegu hinnatakse õiguslikus kontekstis õigesti. Nii saate põhjaliku, asjaliku ja teie konkreetsele juhtumile kohandatud kaitse.

Peter Harlander
Harlander & Partner Rechtsanwälte „Machen Sie keine inhaltlichen Aussagen ohne vorherige Rücksprache mit Ihrer Verteidigung. Sie haben jederzeit das Recht zu schweigen und eine Anwältin oder einen Anwalt beizuziehen. Dieses Recht gilt bereits bei der ersten polizeilichen Kontaktaufnahme. Erst nach Akteneinsicht lässt sich klären, ob und welche Einlassung sinnvoll ist.“

Korduma kippuvad küsimused – KKK