Katse karistatavus

Katse karistatavus

Karistatav katse vastavalt § 15 StGB esineb siis, kui keegi tahab tahtlikult kuritegu toime panna ja asub juba vahetult tegu täide viima, kuid tegu ei viiakse lõpule (nt planeeritud tagajärg jääb saavutamata). Karistatav ei ole mitte ainult lõpuleviidud tegu, vaid ka koosseisu täitmise tõsine alustamine. Ei ole karistatavad pelgad ettevalmistustoimingud, kuni puudub vahetu alustamine. Absoluutselt kõlbmatud katsed ei ole karistatavad.

Katse tähendab: tahtlikult teo alustamine, kuid mitte lõpuleviimine. Ettevalmistusest üksi ei piisa; absoluutselt kõlbmatud katsed ei ole karistatavad.

Põhimõte

Tahtliku teo karistusnormid kehtivad ka katse ja igasuguse katses osalemise kohta. Tegu loetakse alustatuks niipea, kui toimepanija realiseerib oma otsuse teostamisele vahetult eelneva toiminguga.

Karistatava katse eeldused

Katse karistatavuseks peavad olema täidetud neli tingimust:

• Tahtlus: toimepanijal on kindel tahe koosseis realiseerida
• Mittelõpuleviimine: vähemalt üks objektiivne tunnus on puudu, näiteks tagajärje saabumine
• Vahetu alustamine: toiming on koosseisu realiseerimisega vahetus läheduses
• Kõlblikkus: toimepanija, teo objekt ja toiming on põhimõtteliselt sobivad teo täideviimiseks

Eristamine: ettevalmistus vs katse (vahetu alustamine)

Ettevalmistus on teo eelfaas: planeerimine, luuramine, tööriistade hankimine, sündmuskohale sõitmine. See põhimõtteliselt ei ole karistatav.
Vahetu alustamine algab seal, kus toiming läheb otse üle seaduslikuks koosseisuks ja peaks ilma oluliste vaheetappideta viima lõpuleviimiseni.

Praktiline orientatsioon:

• Veel ettevalmistus: sõrgkangi ostmine, filiaali jälgimine, kohalesõit, kinnaste kätte panemine.
• Juba katse: objekti kallal tegutsemine – nt akna kangutamine sõrgkangiga, püstoli ohvrile suunamine ja päästikule vajutamine, narkootikumi ohvrile manustamine.

Katse liigid

• Lõpetamata katse: toimepanija ei ole veel kõike teinud ja tahab jätkata (nt objekti sisenemine nurjub esimese ukse juures).
• Lõpetatud katse: toimepanija arvab, et on teinud kõik vajaliku; tagajärg jääb ainult juhuslikult saabumata (nt lask tapmiskavatsusega, ohver jääb ellu).
• Kõlbmatu katse: tegu ei saa faktilistel põhjustel õnnestuda (vt allpool absoluutse kõlbmatuse kohta).

Katse tagasivõtmine

Toimepanija võib teatud tingimustel vabaneda karistusest, kui ta loobub teo edasisest täideviimisest või takistab aktiivselt juba saabunud tagajärge. Seda nimetatakse katsest loobumiseks. Kas loobumine on võimalik ja millised eeldused selleks kehtivad, sõltub katse liigist.

Absoluutne kõlbmatus (§ 15 lg 3 StGB)

Absoluutselt kõlbmatu katse ei ole karistatav. See on juhul, kui lõpuleviimine ei ole mitte mingil juhul võimalik – ei nende vahenditega, ei selle objektiga ega selle toimepanijaga.

Tüüpilised olukorrad:

• Absoluutselt kõlbmatu vahend: “mürk”, mis on objektiivselt toimimatu (nt suhkur mürgi asemel).
• Absoluutselt kõlbmatu objekt: juba surnud isiku “tapmine”.
• Puuduv seaduslik omadus (absoluutselt): seadus nõuab erilist toimepanija omadust, mis lõplikult puudub (nt mitteametnik ehtsa erisubjektiga süüteo puhul, kui see omadus on vältimatu).

Peter Harlander
Harlander & Partner Rechtsanwälte „Abzugrenzen ist die relative Untauglichkeit (z. B. zu geringe Dosis, schlecht zielende Waffe): Sie könnte unter anderen Umständen funktionieren. Relative Untauglichkeit bleibt strafbar, absolute nicht.“

Näited

A tahab B-d tappa ja tulistab B-d viis korda rinda. B jääb ellu tänu kiirele arstiabile.

• Tahtlus: A tahab teist isikut tappa.
• Mittelõpuleviimine: surm ei saabu.
• Vahetu alustamine: relva tühjaks laskmine on koosseisupärane tapmistoiming.
• Kõlblikkus: tegu, toimepanija ja objekt on kõlblikud.
  → Karistatav katse tapmisele.

Täiendavad lühikesed näited

• Varguse katse: aknakangi asetamine ja klaasi läbi surumine → vahetu alustamine; kinnipidamine enne äravõtmist = katse.
• Absoluutselt kõlbmatu katse: “mürgitamine” suhkruga, arvates, et see on tsüaniid → ei ole karistatav.
• Suhteliselt kõlbmatu katse: liiga väike mürgi doos, mis juhuslikult ei avalda mõju → karistatav.

Katses osalemine

Kihutamine või kaasaaitamine katsele on samuti hõlmatud: kes teist isikut katsele kihutab või juba alanud katsele kaasa aitab, langeb § 15 koosmõjus § 12 StGB alla.

Tagajärjed praktikas

Katse allub süüteo karistusnormile; kohus võib karistuse mõistmisel arvestada, et tegemist oli katsega. Vaidluspunktiks on sageli piir ettevalmistuse ja katse vahel ning absoluutse kõlbmatuse küsimus – siin otsustab sündmuste täpne rekonstrueerimine.

Teie eelised advokaadi abiga

Kriminaalmenetlus on asjaosalistele märkimisväärne koormus. Juba alguses ähvardavad tõsised tagajärjed – alates sunnimeetmetest nagu läbiotsimine või vahistamine, karistusregistri kanded kuni vabadusekaotuse või rahatrahvideni. Esimese faasi vigu, näiteks läbimõtlematuid ütlusi või puudulikku tõendite kogumist, ei saa hiljem sageli enam parandada. Ka majanduslikud riskid, nagu kahjuhüvitise nõuded või menetluskulud, võivad oluliselt mõjutada.

Spetsialiseeritud kriminaalkaitse tagab, et teie õigused on algusest peale kaitstud. See annab kindlustunde politsei ja prokuratuuriga suhtlemisel, kaitseb enesesüüdistamise eest ja loob aluse selgele kaitsestrateegiale.

Meie advokaadibüroo:

• kontrollib, kas ja millises ulatuses on süüdistus õiguslikult põhjendatud,
• saadab teid uurimismenetluses ja kohtuistungil,
• tagab õiguskindlad taotlused, seisukohad ja menetlusetapid,
• toetab tsiviilõiguslike nõuete tõrjumisel või reguleerimisel,
• kaitseb teie õigusi ja huve kohtu, prokuratuuri ja kannatanute ees.

Peter Harlander
Harlander & Partner Rechtsanwälte „Machen Sie keine inhaltlichen Aussagen ohne vorherige Rücksprache mit Ihrer Verteidigung. Sie haben jederzeit das Recht zu schweigen und eine Anwältin oder einen Anwalt beizuziehen. Dieses Recht gilt bereits bei der ersten polizeilichen Kontaktaufnahme. Erst nach Akteneinsicht lässt sich klären, ob und welche Einlassung sinnvoll ist.“

Korduma kippuvad küsimused – KKK