Tahtlik tapmise

Tahtlik tapmise vastavalt § 76 StGB-le esineb siis, kui keegi tapab teise inimese tahtlikult, kuid tegutseb seejuures emotsionaalses seisundis, mis on nii intensiivne või koormav, et see mõjutab käitumist otsustavalt. sellised seisundid tekivad näiteks äkilise erutuse, hirmu, meeleheite või sügavate hingeilmsete konfliktide tõttu. Teo sooritaja ei tegutse sel hetkel läbimõeldud plaani järgi, vaid erakordse hingelise koormuse vahetul mõjul.

Objektiivne koosseis

Objektiivne osa kirjeldab sündmuse välist külge. See vastab küsimusele, kes mida millega tegi, milline tulemus saabus ja kas tegevuse ja raske vigastuse tagajärje vahel on põhjuslik seos.

Kontrollietapid

• Teotoiming: füüsiline mõjutamine (nt löömine, tõukamine, kägistamine, noahoobid, tulistamine) või kohustuse vastane tegevusetus olemasoleva garantii korral.
• Tagajärg: Teise inimese surm.
• Kausaliteet: Tegevus peab tegelikult surma põhjustama. Teisiti öeldes: ilma teo sooritaja käitumiseta poleks surm saabunud. Kui keegi ei võta midagi ette, kuigi ta oleks pidanud sekkuma, kontrollitakse, kas surm oleks suure tõenäosusega välditav olnud, kui oleks õigeaegselt tegutsetud.
• Objektiivne arvestamine: Tagajärg peab realiseerima teo sooritaja loodud, õiguslikult hukkamõistetud riski. Ohvri omavastutulik käitumine või ebatüüpilised kolmanda isiku põhjused võivad arvestamist välistada.

Valige nüüd soovitud aeg:Tasuta esmakonsultatsioon

Eristamine teistest kuritegudest

Kehavigastusdeliktide liigituseks:

• § 75 StGB – Mõrv: tahtlik tapmise rahulik kaalutluses, planipäraselt ja eriti hukkamõistetavate motiividega.
• § 77 StGB – Tapmise taotlusel: Tapmise ohvri selgesõnalisel, tõsimeelsel ja kiival nõudmisel.
• § 80 StGB – Hooletu tapmise: Surma saabumine ilma tahtluseta.

§§ 83 ff StGB kehavigastusdeliktid neelduvad tapmiselekti poolt, kuna surm kui raskeim tagajärg hõlmab kõiki kergemaid vigastusi.

Piiritlemine tahtlik tapmise – mõrv

Mõrva puhul iseloomustab käitumist rahu, planeerimine ja sisemine otsustatus; teo sooritaja tahab surma sihikindlalt põhjustada. Tahtliku tapmise puhul on seevastu esikohal äge emotsioonaalne liigutus, mis kontrollivõimet oluliselt kahjustab.
Mõrv on külma, kaalutletud tahtluse väljendus, tahtlik tapmise seevastu hetkelise hingelise ülekoormuse väljendus.

Tõendamiskohustus ja tõendite hindamine

Prokuratuur: kannab tõendamiskoormust teo, raske tagajärje, kausaliteedi, arvestamise ja vajadusel kvalifitseerivate tunnuste osas.
Kohus: hindab tõendeid tervikuna ja hindab eriti meditsiinilisi dokumente. Sobimatud või ebaseaduslikult saadud tõendid ei ole kasutatavad.
Süüdistatav: ei kanna tõendamiskoormist, kuid võib näidata alternatiivseid sündmuste kulgemisi, põhjendada kahtlusi põhjuslikkuses või esitada tõendite kasutamise keeldu.

Tüüpilised tõendid: arstlikud leiud, kujutav diagnostika (KT, röntgen, MRT), neutraalsed tunnistajad, videoülesvõtted, digitaalsed metaandmed, ekspertarvamused vigastuse raskuse kohta.

Valige nüüd soovitud aeg:Tasuta esmakonsultatsioon

Praktilised näited

• Tapmise ägedas kaklusest pärast äkilist provotseerimist, kus tegutsendemise üle kontroll kaob.
• Pikaajalise partneri tapmise sügava meeleheite või armukadeduse hetkel.
• Inimese kägistamine tülis, mida vallandas äkiline emotsionaalne ülekoormatud.
• Lähedase tapmise paanikareaktion vägivallaolemuses.
• Ei ole piisav puhas raevu või viha, kui veel oli aega mõtlemiseks.

Subjektiivne koosseis

Vajalik on tapmistahtlus kas otseses või kaudses vormis. Teo sooritaja tunnistab ohvri võimalikku surma ja võtab selle vastu. Tahtliku tapmise iseloomulik on see, et teo sooritaja tegutseb afektis, mida vallandab viha, meeleheites või hirm. Tema tahe määrab momentaalne emotsionaalne seisund, mitte kaalutletud otsus.

Kohtupraktika nõuab, et afektiivne erutus oleks oluline ja kontrollivõimet märgatavalt piiraks. Hooletus ei ole piisav.

Valige nüüd soovitud aeg:Tasuta esmakonsultatsioon

Õigusvastasus ja õigustused

• Hädakaitse: Vahetu, õigusvastane rünnak; kaitse vajalik ja sobiv. Järellöök pärast rünnaku lõppu = ei ole hädakaitse.
• Vabandav hädaseisund: Vahetu oht; puudub leebem vahend; ülekaalukas huvi.
• Kehtiv nõusolek: Otsustusvõime, teavitamine, vabatahtlikkus; piirangud: kõlblusvastasus, alaealised.
• Seaduslikud volitused: Sekkumised õigusliku alusega ja proportsionaalsusega (eriti ametiisiku toimingud, seaduslik sund).

Tõendamiskohustus: Prokuratuur peab ilma mõistliku kahtluseta näitama, et puudub õigustav asjaolu. Süüdistatav ei pea midagi tõendama; konkreetsed faktid piisavad kahtluste tekitamiseks (in dubio pro reo).

Süü ja eksimused

• Keelueksimus: vabandab ainult siis, kui on vältimatu (kohustus end kurssi viia!).
• Süüpõhimõte: Karistatav on ainult see, kes tegutseb süüliselt.
• Süüdimatus: süü puudub raske vaimse häire jms korral – kohtupsühhiaatriline ekspertiis, kui on viiteid.
• Vabandav hädaseisund: Seaduskuuleka käitumise mittenõutavus äärmuslikus sundolukorras.
• Näilik hädakaitse: Eksimus õigustuse osas välistab tahtluse; ettevaatamatus jääb, kui see on normeeritud.

Karistuse tühistamine ja diversioon

Kriminaalprotsess võib harvalus erandjuhtudes lõppeda ilma süüdimõistmata, näiteks katsest taganemine korral. Vabatahtlik taganemine esineb siis, kui teo sooritaja iseseisvalt peatab täiendava täitmise või takistab veel surma.

Diversioon on tahtliku tapmise delikti puhul tavaliselt välistatud, kuna süü on liiga raske. Ainult ebatüüpilistes juhtudes väheste teo tagajärgedega ja tõendatult suure tasemega hüvitamisega võib seda üldse kaaluda.

Karistuse määramine ja tagajärjed

Karistuse suurus sõltub süüst ja teo tagajärgedest. Kohus võtab arvesse vigastuste raskust, teo ohtlikkust või hoolimatust ning seda, kas kurjategija tegutses plaanipäraselt või spontaanselt. Samuti uuritakse isiklikke asjaolusid, nagu varasemad karistused, elukorraldus, ülestunnistusvalmidus või püüdlused heastamiseks.

Raskendavad asjaolud on näiteks mitu kuritegu, eriline hoolimatus või rünnakud kaitsetute isikute vastu.
Kergendavad asjaolud on karistamatus, täielik ülestunnistus, kahju hüvitamine või ohvri kaassüü. Ka kriminaalmenetluse pikk kestus võib karistust kergendada.

Austria kriminaalõiguses kasutatakse rahatrahvide puhul päevamäärade süsteemi: päevamäärade arv sõltub süü raskusest, üksiku päevamäära suurus sissetulekust. Nii tagatakse, et rahatrahv on kõigile asjaosalistele ühtmoodi tuntav. Kui trahvi ei maksta, võidakse see asendada asendusvabadusekaotusega.

Vabadusekaotuse võib täielikult või osaliselt tingimisi edasi lükata, kui karistus ei ületa kahte aastat ja on olemas positiivne sotsiaalne prognoos. Sel juhul jääb süüdimõistetu vabaks, kuid peab end ühe- kuni kolmeaastase katseaja jooksul tõestama. Kui kõiki tingimusi järgitakse, loetakse karistus lõplikult edasilükatuks.

Kohtud võivad anda ka korraldusi, näiteks kahju hüvitamiseks, teraapiaks või kontaktide piiramiseks, ning määrata kriminaalhoolduse. Eesmärk on alati vähendada retsidiivsuse riski ja edendada stabiilset eluviisi.

Valige nüüd soovitud aeg:Tasuta esmakonsultatsioon

Karistusraamistik § 76 StGB

• Vangistus ühest kuni kümne aastani.
• Eriti rasketes asjaoludeles võib karistusraamistiku ületada, kuid see jääb selgelt alla mõrva vahemikule.

Vangistus ja (osaline) tingimisi vabastamine

§ 37 StGB: Kui seaduslik karistusmäär ulatub kuni viie aasta vangistuseni, peaks kohus kuni üheaastase vangistuse asemel määrama rahalise karistuse.

§ 43 KarS: Tingimisi vangistust võib määrata, kui määratud karistus ei ületa kahte aastat ja süüdimõistetule saab anda positiivse sotsiaalse prognoosi. Katseaeg on üks kuni kolm aastat. Kui see läbitakse tühistamiseta, loetakse karistus lõplikult tühistatuks.

§ 43a KarS: Osaliselt tingimisi karistus võimaldab kombineerida reaalset ja tingimisi karistust. Vangistuse puhul rohkem kui kuus kuud kuni kaks aastat võib osa tingimisi määrata või asendada rahalise karistusega kuni seitsesada kakskümmend päevamäära, kui see tundub asjaolude põhjal sobiv.

§§ 50 kuni 52 KarS: Kohus võib lisaks määrata korraldusi ja kriminaalhoolduse. Tüüpilised korraldused puudutavad kahju hüvitamist, teraapiat, kontakti- või viibimiskeelde ning meetmeid sotsiaalseks stabiliseerimiseks. Eesmärk on vältida edasisi kuritegusid ja edendada püsivat seaduskuulekust.

Kohtute pädevus

Asjalikult: Maakohus schöffenkohtuna
Kohaliselt: teokoht või tagajärjekoht; subsidiaarselt elukoht/sisenemikoht.
Astmed: apellatsioon ringkonnakohtule; tühistuskaebus Riigikohtusse.

Tsiviilnõuded kriminaalmenetluses

Katsetatud tahtliku tapmise puhul võib ellujäänud ohver kriminaalprotsessiga liituda ja esitada tsiviilõiguslikke nõudeid nagu valuraha, ravikulu, teenistuskadu või varakahjud. Liitmine katkestab tsiviilõigusliku aegumise taotletud ulatuses. Kui nõuet täielikult ei rahulda, saab seda seejärel jätkata tsiviilkohtus.

Lõpetatud tahtliku tapmise puhul kuulub see õigus järellejäänud. Nad võivad taotleda hüvitist matusekulu, ülalpidamise äraoleku või hingelise kannatuse eest. Varajane ja hästi tõendatud kahju kokkuvõte lihtsustab selliste nõuete läbiviimist.

Struktureeritud kahju hüvitamine või kokkulepe lähedastega võib katse korral karistust kergendavalt mõjutada, kuid lõpetatud mõrva puhul ei mängi karistusmäära osas rolli.

Kriminaalmenetluse ülevaade

• Uurimise algus: Süüdistatava staatus konkreetse kahtluse korral; sellest alates täielikud süüdistatava õigused.
• Politsei/prokuratuur: Prokuratuur juhib, kriminaalpolitsei uurib; eesmärk: lõpetamine, diversioon või süüdistus.
• Süüdistatava ülekuulamine: Eelnev õiguste selgitamine; kaitsja kaasamine toob kaasa edasilükkamise; vaikimisõigus säilib.
• Toimikuga tutvumine: politsei/prokuratuuri/kohtu juures; hõlmab ka tõendeid (kui see ei ohusta uurimise eesmärki).
• Põhikohtuistung: suuline tõendite kogumine, otsus; otsus eraõiguslike nõuete kohta.

Valige nüüd soovitud aeg:Tasuta esmakonsultatsioon

Süüdistatava õigused

• Toimikuga tutvumine praktikas: Uurimis- ja kohtutoimikud; kolmandate isikute juurdepääs piiratud süüdistatava kasuks.
• Teave ja kaitse: Õigus teavitamisele, õigusabile, vabale kaitsja valikule, tõlkeabile, tõendite esitamise taotlustele.
• Vaikimine ja advokaat: Vaikimisõigus igal ajal; kaitsja kaasamisel tuleb ülekuulamine edasi lükata.
• Õiguste selgitamise kohustus: õigeaegne teave kahtlustuse/õiguste kohta; erandid ainult uurimise eesmärgi tagamiseks.

Teie eelised advokaadi abiga

Tahtliku tapmise menetlus kuulub raskemaite ja samal ajal tundlikmaite kriminaalmenetluste hulka. Selliste tegude taga on sageli tugevad emotsionaalsed koormused ja erakordsed konfliktsituatsioonid, kus süüdistatav on kaotanud kontrolli oma tegutsemise üle. Piir afektist tingitud lühise reaktsiooni ja planeeritud tapmise vahel on juriidiliselt kitsas, mistõttu on igaüks teosoorituse detail otsustav. Juba väikesed ebaselgused psühholoogilistes ekspertiisides või tunnistajate ütlustes võivad otsustada süü või õigeksmõistmise üle.

Seetõttu on varajane advokaadi esindus hädavajalik, et tõendeid tagada, ekspertiise kriitiliselt küsida ja süüdistatava psüühilist erandolukorda arusaadavalt esitada.

Meie advokaadibüroo

• analüüsib täpselt, kas tegelikult esines erakordne meeleolu või koormav olukord,
• kontrollib psühhiaatriliste ja psühholoogiliste ekspertiise usaldusväärsust ja erialast kvaliteeti,
• saadab teid kogu uurimis- ja kohtumenetluse vältel,
• teeb koostööd kogenud kohtulike ekspertidega, et emotsionaalset lähteoklukorda õigesti hoomata,
• töötab välja individuaalse kaitsestrategia, mis arvestab teosooritust, motivatsiooni ja psüühilisi tegureid,
• ja kaitseb teie õigusi otsustavalt politsei, prokuratuuri ja kohtu ees.

Kogenud kriminaalkaitse tagab, et inimlikud reaktsioonid ekstreemsituatsioonides saavad õigesti mõistetud ja õiguslikult asjakohaselt hinnatud. Nii saate asjaliku, põhjaliku ja teie konkreetsele juhtumile kohandatud kaitse, mis võtab teie isiklikku olukorda tõsiselt ja töötab sihikindlalt õiglase otsuse nimel.

Valige nüüd soovitud aeg:Tasuta esmakonsultatsioon

Korduma kippuvad küsimused – KKK

Valige nüüd soovitud aeg:Tasuta esmakonsultatsioon