Kaklus

Kaklus vastavalt § 91 StGB on füüsiline vastasseis vastastikuste vägivaldsete tegudega, milles osaleb vähemalt kolm isikut. Karistatav on osalemine, kui üks osaleja saab vigastada või sureb ja ei saa välistada, et isiku enda panus sellele kaasa aitas. See ei puuduta ausat kahevõitlust ega lihtsalt kõrvalseisjaks olemist, vaid ebaselget grupivägivalla olukorda, kus põhjuslikke seoseid on sageli raske selgitada. Karistusõiguse eesmärk on füüsilise puutumatuse kaitse ja eskalatsiooni soodustava käitumise sanktsioneerimise.

Objektiivne koosseis

Objektiivne osa moodustab sündmuse välise külje. See puudutab kes, mida, millega, milline tulemus – ja kas tegu põhjustas tagajärje ning on sellele omistatav.

Kontrollietapid

• Teo objekt: Iga teine elav isik, kes osaleb vastasseisus.
• Tegu: Vastastikune füüsiline mõjutamine, nagu näiteks löömine, tõukamine, jalaga löömine või surumine – vähemalt kolme aktiivselt osaleja vahel. Pelgalt pealtvaatamine või õhutamine ei ole piisav.
• Tagajärg: Osaleja vigastus või surm vastasseisu tulemusena. Ka kerged, meditsiiniliselt tuvastatavad vigastused on piisavad.
• Põhjuslikkus: Isiku enda panust ei saa välistada vigastuse või surma põhjusena.
• Objektiivne omistamine: Tagajärg peab tulenema kakluse riskist. Kes osaleb ebaselges kaklusolukorras, kannab kaasvastutusse tagajärgede eest.

Raskendavad asjaolud

Kakluse puhul suurendavad teatud kaasnevad asjaolud teo õiguslikku tähendust. Tegemist ei ole pelgalt vastasseisus osalemisega, vaid tagajärgede raskusega ja koostöö viisiga.

Raskete tagajärgedega kaklus
Kui esineb vastastikune füüsiline vastasseis vähemalt kolme isiku vahel ja selle käigus tekib raske kehavigastus või isegi osaleja surm, hinnatakse osalemist õiguslikult eriti raskelt. Karistatav on juba sündmuses osalemine, isegi kui pole kindel, kes konkreetselt kahju põhjustas.

Mitme isiku rünnak
Lisaks klassikalisele kaklusele hõlmab seadus ka juhtu, kus mitu isikut ründavad ühiselt. Piisab, kui keegi osaleb selles rünnakus aktiivselt ja füüsiliselt. Oluline on, et tegevus ei ole kaitsev ega lepitav, vaid agressiivne ja toetav. Mitme osaleja ühine rünnak võib esineda ka ilma tüüpilise kakluseta – näiteks kui mitu osalejat ründavad sihilikult üht isikut.

Kaklused ja rünnakud turvaalas
Eriline tähtsus on § 91 lõige 2a StGB suurtel spordiüritustel. Kes osaleb turvaalas, näiteks staadionil või selle ümbruses, füüsilises vastasseisus või mitme isiku rünnakus, muutub karistatavaks juba osalemise tõttu. Selle eesmärk on järjekindlalt piirata vägivalda spordiürituste ümbruses.

Karistatavuse välistamine süü puudumisel
Ei ole karistatav, kes tõmmatakse kaklusesse tahtmatult või kes kaitseb end füüsiliselt ainult enesekaitseks, ilma vägivalda soodustamata. Sellistel juhtudel ei esine koosseisupärast osalemist. Oluline on, kas osalejale saab isiklikult teha kriminaalõiguslikku etteheiteid.

Eristamine teistest kuritegudest

• § 83 StGB – Kehavigastus: Teise isiku tahtlik vigastamine. Nõuab sihilikku või vähemalt teadlikult aktsepteeritud kahjustamist.
• § 84 StGB – Raske kehavigastus: Kui tegu põhjustab pikaajalise tervisekahjustuse või olulise füüsilise kahjustuse, on tegemist lihtsa kehavigastuse kvalifikatsiooniga.
• § 85 StGB – Tahtlik raske kehavigastus: Raske tagajärg põhjustatakse tahtlikult; toimepanija soovib rasket vigastust.
• § 86 StGB – Surmaga lõppenud kehavigastus: Toimepanija vigastab tahtlikult, kuid surm saabub tahtmatult tagajärjena.
• § 88 StGB – Ettevaatamatu kehavigastus: Hoolsuskohustuse rikkumine ilma tahtluseta. Toimepanija oleks pidanud ohu ära tundma ja vältima, kuid jättis selle tähelepanuta.
• § 91 StGB – Kaklus: Mitte sihilik kehavigastus, vaid osalemine ebaselges kaklusolukorras vähemalt kolme aktiivse osalejaga. Karistatav on juba osalemine, kui tekib vigastus või surmajuhtum ja isiku enda panust ei saa välistada.

Valige nüüd soovitud aeg:Tasuta esmakonsultatsioon

Oluline eristamine:

Kaklus erineb kehavigastusest selle poolest, et karistatav ei ole mitte konkreetne tegu konkreetse isiku vastu, vaid osalemine ühises vägivaldses teos. Kes ei ründa sihilikult, vaid osaleb grupikaklustes, muutub karistatavaks ka siis, kui jääb ebaselgeks, kes kahju põhjustas. Otsustav on osalemine kollektiivses vägivallas, mitte individuaalne vigastav tegu.

Tõendamiskohustus ja tõendite hindamine

• Prokuratuur: kannab veenmiskoormist teo, osalejate arvu, tagajärje, põhjuslikkuse, omistamise ja võimalike kvalifitseerivate asjaolude osas.
• Kohus: korraldab ja hindab kõiki tõendeid; sobimatud või ebaseaduslikult saadud tõendid ei ole kasutatavad.
• Süüdistatav: ei kanna tõendamiskoormist; võib osutada alternatiivsetele sündmustele, lünkadele ja kasutamiskeeldudele.

Tüüpilised tõendid: meditsiinilised leiud/pildid, neutraalsed tunnistajad, video/CCTV/kehakaamerad, jälgede pildid, digitaalsed andmed (aeg/koht/metaandmed), ekspertide rekonstruktsioonid.

Praktilised näited

• Kaklus baaris: Pärast tüli satuvad mitu külastajat omavahel kaklusesse. Vähemalt kolm inimest löövad samaaegselt, üks isik saab vigastada. Tegemist on kaklusega, kuna aktiivselt osaleb mitu inimest.
• Vastasseis staadionil: Rivaalitsevad fännid satuvad turvaalas füüsilisse vastasseisu. Juba pelgalt osalemine täidab § 91 lõige 2a StGB
• Gruppenangriff auf offener Straße: Mehrere Jugendliche attackieren gemeinsam eine Person. Der konkrete Verursacher der Verletzung bleibt unklar, dennoch haften alle Beteiligten gemeinschaftlich.
• Grupiründamine avalikul tänaval: Mitu noort ründavad ühiselt üht isikut. Konkreetne vigastuse põhjustaja jääb ebaselgeks, kuid kõik osalejad vastutavad ühiselt.
• Rüselus külapeo ajal: Pärast alkoholi tarbimist eskaleerub sõnavahetus kontrollimatuks kakluseks. Kuna aktiivselt sekkub mitu isikut ja tekib vigastus, on tegemist kaklusega.

Subjektiivne koosseis

Kakluse subjektiivne koosseis nõuab, et süüdlane osaleb konfliktis tahtlikult või vähemalt teadlikult füüsiliselt. Piisab, kui isik teab, et tegemist on füüsilise kaklsega mitme osalejaga, ja siiski sellega nõustub või aktiivselt kaasa teeb.

Tahe kedagi vigastada ei ole vajalik; otsustav on teadlik osalemine vägivallategevuses. Kes seega mõistab, et olukord läheb kontrolli alt välja, ja sellest hoolimata jätkab löömist, tõukamist või müürmist, käitub subjektiivselt koosseisupäraselt.

Kui keegi osaleb ainult refleksiivselt või pelgalt kaitsmisel, vägivalda edendamata, puudub sisemine teokavatasus. Samuti jääb karistatav osalemine välja, kui isik ei osale vabatahtlikult või pole üldse oma käitumise üle kontrolli – näiteks etteaimamatu tunglemise korral.

Määrav on see, kas süüdlane tunneb ära eskalatsiooni võimaluse ja käitub sellest hoolimata aktiivselt, seega võtab ohu teadlikult omaks.

Valige nüüd soovitud aeg:Tasuta esmakonsultatsioon

Süü ja eksimused

• Keelu eksimus: Vabandatav ainult siis, kui eksimus oli vältimatu. Igaüks on kohustatud end õigusliku olukorraga kurssi viima.
• Süüprintsiip: Karistatav on ainult see, kes käitub süüdlaslikult; hooletus eeldab tagajärje ettenähtavust ja välditavust.
• Süüvõimetus: Süüd ei ole raske vaimse häire või haigusliku kontrollivõime kahjustuse korral. Kui on viiteid, tuleb tellida kohtupsühhiaatriline ekspertiis.
• Vabandav hädaseisund: Kehtib seadusliku käitumise ebamõistlikkuse korral äärmuslikus sundolukorras, näiteks kui abi osutamine või päästmine seaks tõsiselt ohtu enda elu.
• Arvatav hädakaitse: Eksimus õigustava asjaolu olemasolu kohta välistab tahtluse, kuid jätab hooletuse puutumata, kui hoolsuskohustuse rikkumine püsib. Ka siin kehtib: Kes käitub ilmselgelt riskantselt, ei saa tugineda oletatavatele õigustustele.

Karistuse tühistamine ja diversioon

Katse tagasivõtmine

Taganemine kakluse korral ei ole põhimõtteliselt võimalik, kuna tegu on juba füüsilise osalemisega lõpule viidud. Kes siiski õigeaegselt ja üheselt konfliktist taganeb, ei tee enam toiminguid ja ei soodusta enam sündmusi, võib jääda karistuseta, kui talle hilisemat eskalatsiooni enam omistada ei saa. Otsustav on vabatahtlikkus, ajahetk ja äratuntav distantseerumine edasisest teokulgemus.

Diversioon

Diversioon tuleb kõne alla, kui süü on väike, asjaolude seisund on selgitatud ja süüdistatav on mõistev. Võimalikud on rahalised täitmised, ühiskondlik kasulik töö, käendusabi või teokahjude hüvitamine. Kui menetlus lahendatakse diversiooniliselt, ei toimu süümõistmist ega kandet kriminaalregistrisse.

Diversioon jääb välja, kui kaklus hõlmab märkimisväärseid vigastusi, teadlikku eskalatsiooni või kolmandate isikute ohustamist. Teistel juhtudel võib see tunnistuse, mõistva ja kahju hüvitamise korral olla sobiv lahendus ilma kohtuliku süümõistmiseta.

Valige nüüd soovitud aeg:Tasuta esmakonsultatsioon

Karistuse määramine ja tagajärjed

Kakluse karistuse määr sõltub osalemise ulatusest, tagajärgede raskusest ja isiklikust süüst. Otsustav on see, kas käitumine oli teadlikult agressiivne, kergemeelne või ainult hetkelisest enesevalitsemist kaotusest tingitud ja millised vigastustagajärjed on tekkinud. Määrav on ka see, kas süüdistatav oleks saanud eskalatsiooni vältida või võttis selle heakskiitvalt omaks.

Raskendavad asjaolud on eriti siis, kui

• osalemine toimus alkoholi või narkootikumide mõju all,
• süüdlane jätkas teadlikult käimasomhevat konflikti,
• olid juba varem vägivallateod või hoiatused,
• oli äratuntav agressiivne või provokatiivne põhisuhtumine.

Kergendavad asjaolud on näiteks

• Varasem karistamatus,
• tunnistus või kahetsuse märgid,
• tõendatav kahju hüvitamine,
• ohvri kaasavastutus.
  Ka erakordselt psühholoogiline koormus või menetluse ülemäära pikk kestus võib kergendavalt arvesse võtta.

Austria karistusõigus näeb rahatrahvide puhul ette päevatrahvi süsteemi. Päevatrahvide arv sõltub süü raskusest, üksik päevatrahv sissetulekuoludest. Nii tagatakse, et rahatrahv on kõigile mõjutatavatele võrdlevalt tuntav. Kui seda ei maksta, võidakse määrata asenduslik vangistus.

Vangistus võib olla täielikult või osaliselt tingimisi, kui see ei ületa kahte aastat ja esineb positiivne sotsiaalne prognoos. Süüdimõistetu jääb vabaks, kuid peab end ühe- kuni kolmeaastase katseaja jooksul tõestama. Pärast selle tähtaja möödumist loetakse karistus kõigi tingimuste täitmisel lõplikult tühistatuks.

Kohus võib lisaks määrata korraldusi, näiteks kahju hüvitamiseks, vägivalla vastases treeningus osalemiseks või teraapias käimiseks. Lisaks võib määrata kriminaalhoolduse. Need meetmed on mõeldud edasise vägivalla vältimiseks ja sotsiaalse keskkonna püsivaks stabiliseerimiseks.

Karistuse määr

Kakluse ja mitme isiku rünnaku puhul sõltub karistus sellest, millised tagajärjed vastasseisul olid ja millistes tingimustes see toimus. Juba füüsiline osalemine on piisav, et olla karistatav, isegi kui jääb ebaselgeks, kes tegelikult löögi andis.

Kakluse puhul, mis põhjustab kehavigastuse, on karistuseks vangistus kuni kuus kuud või rahaline karistus kuni 360 päevamäära.

Kui kaklus põhjustab raske kehavigastuse, ähvardab vangistus kuni üks aasta või rahaline karistus kuni 720 päevamäära.

Kui vastasseisu käigus inimene sureb, suureneb karistus vangistuseni kuni kaks aastat.

Eriti raskelt hinnatakse osalemist kaklustes või rünnakutes spordiürituste turvaaladel. Juba füüsiline osalemine on piisav, et saada karistatud vangistusega kuni üks aasta või rahalise karistusega kuni 720 päevamäära, isegi kui keegi ei saa vigastada.

Seega arvestab § 91 KarS nii kollektiivse vägivalla ohtlikkust kui ka tagajärgede raskust. Karistused jäävad küll alla tahtlike kehavigastuste omadele, kuid hõlmavad erilist ohtu, mis tuleneb kontrollimatutest massikakluste või grupirünnakutest.

Rahatrahv – päevamäärade süsteem

• Ulatus: kuni 720 päevamäära (päevamäärade arv = süü määr; summa päevas = maksevõime; min 4,00 €, max 5000,00 €).
• Praktiline valem: 6 kuud vangistust ≈ 360 päevamäära (orienteeruv, mitte skeem).
• Sissenõudmise võimatus: Asendusvabadusekaotus (üldjuhul kehtib: 1 päev asendusvabadusekaotust = 2 päevamäära).

Vangistus ja (osaline) tingimisi vabastamine

§ 37 KarS: Kui seaduslik karistusmäär on kuni viis aastat vangistust, peaks kohus lühiajalise vangistuse asemel kuni üks aasta määrama rahalise karistuse. See säte on eriti oluline § 83 KarS põhijuhtumi puhul, kuna see väldib tavaliselt vangistust, kui ei esine eri- ega üldpreventiivseid põhjuseid.

§ 43 KarS: Tingimisi vangistust võib määrata, kui määratud karistus ei ületa kahte aastat ja süüdimõistetule saab anda positiivse sotsiaalse prognoosi. Katseaeg on üks kuni kolm aastat. Kui see läbitakse tühistamiseta, loetakse karistus lõplikult tühistatuks.

§ 43a KarS: Osaliselt tingimisi karistus võimaldab kombineerida reaalset ja tingimisi karistust. Vangistuse puhul rohkem kui kuus kuud kuni kaks aastat võib osa tingimisi määrata või asendada rahalise karistusega kuni seitsesada kakskümmend päevamäära, kui see tundub asjaolude põhjal sobiv.

§§ 50 kuni 52 KarS: Kohus võib lisaks määrata korraldusi ja kriminaalhoolduse. Tüüpilised korraldused puudutavad kahju hüvitamist, teraapiat, kontakti- või viibimiskeelde ning meetmeid sotsiaalseks stabiliseerimiseks. Eesmärk on vältida edasisi kuritegusid ja edendada püsivat seaduskuulekust.

Kohtute pädevus

Sisuline pädevus

Kakluse juhtumid kuuluvad olenevalt teo raskusest erinevate kohtute pädevusse. Põhikoosseisu puhul lihtsa kehavigastusega otsustab maakohus ainuisikuliselt. Kui tekib raske kehavigastus või surm, on pädev ringkonnakohus, samuti ainuisikuliselt. Rahvakohtunikke või vandekohut ei ole ette nähtud, kuna karistusmäär on maksimaalselt kaks aastat vangistust.

Territoriaalne pädevus

Pädev on reeglina teo toimepanemise koha kohus, seega see, mille piirkonnas kaklus toimus. Vigastuse või surma korral võib pädev olla ka tagajärgede saabumise koha kohus. Kui teo toimepanemise kohta ei saa kindlaks teha, määratakse pädevus süüdistatava elukoha, kinnipidamise koha või prokuratuuri asukoha järgi. Menetlus viiakse läbi seal, kus see tundub kõige otstarbekam.

Kohtuastmete järjekord

Maakohtu otsuste peale saab esitada apellatsiooni ringkonnakohtusse. Ringkonnakohtu otsuseid saab vaidlustada apellatsiooni või kassatsiooniga ringkonnakohtus või Riigikohtus.

Tsiviilnõuded kriminaalmenetluses

Kakluse korral võivad kannatanud või lähedased esitada tsiviilõiguslikke nõudeid otse kriminaalmenetluses. Nende hulka kuuluvad näiteks arsti- ja ravikulud, valuraha, saamata jäänud tulu või surma korral ka matusekulud, ülalpidamiskulud ja moraalne kahju.

Kannatanu menetlusse kaasamise tõttu aegumistähtaeg nende nõuete osas kriminaalmenetluse ajaks peatub. Alles kui kriminaalmenetlus on lõppenud, hakkab tähtaeg uuesti kulgema, kui nõue ei ole täielikult rahuldatud.

Vabatahtlik kahju hüvitamine või kokkulepe kannatanu või lähedastega võib karistust kergendada, kui see toimub õigeaegselt, ausalt ja põhjendatult. Kui aga tuvastatakse eriti agressiivne või ühiselt ohtlik käitumine, kaotab see asjaolu tavaliselt oma karistust kergendava mõju.

Valige nüüd soovitud aeg:Tasuta esmakonsultatsioon

Kriminaalmenetluse ülevaade

• Uurimise algus: Süüdistatava staatus konkreetse kahtluse korral; sellest alates täielikud süüdistatava õigused.
• Politsei/prokuratuur: Prokuratuur juhib, kriminaalpolitsei uurib; eesmärk: lõpetamine, diversioon või süüdistus.
• Süüdistatava ülekuulamine: Eelnev õiguste selgitamine; kaitsja kaasamine toob kaasa edasilükkamise; vaikimisõigus säilib.
• Toimikuga tutvumine: politsei/prokuratuuri/kohtu juures; hõlmab ka tõendeid (kui see ei ohusta uurimise eesmärki).
• Põhikohtuistung: suuline tõendite kogumine, otsus; otsus eraõiguslike nõuete kohta.

Süüdistatava õigused

• Teave ja kaitse: Õigus teavitamisele, õigusabile, vabale kaitsja valikule, tõlkeabile, tõendite esitamise taotlustele.
• Vaikimine ja advokaat: Vaikimisõigus igal ajal; kaitsja kaasamisel tuleb ülekuulamine edasi lükata.
• Õiguste selgitamise kohustus: õigeaegne teave kahtlustuse/õiguste kohta; erandid ainult uurimise eesmärgi tagamiseks.
• Toimikuga tutvumine praktikas: Uurimis- ja kohtutoimikud; kolmandate isikute juurdepääs piiratud süüdistatava kasuks.

Valige nüüd soovitud aeg:Tasuta esmakonsultatsioon

Praktilised ja käitumisnõuanded

1. Säilitada vaikimine.
   Lühike selgitus piisab: „Kasutan oma õigust vaikida ja räägin kõigepealt oma kaitsjaga.” See õigus kehtib juba esimesest ülekuulamisest politsei või prokuratuuri poolt.
2. Võtta viivitamatult ühendust kaitsjaga.
   Ilma uurimistoimikuga tutvumata ei tohiks ütlusi anda. Alles pärast toimikuga tutvumist saab kaitsja hinnata, milline strateegia ja milliste tõendite kogumine on mõistlik.
3. Koguda viivitamatult tõendeid.
   Teha arstlikud leiud, fotod kuupäeva ja mõõtkavaga, vajadusel röntgen- või KT-ülesvõtted. Hoida eraldi riided, esemed ja digitaalsed salvestised. Koostada tunnistajate nimekiri ja mälestusprotokollid hiljemalt kahe päeva jooksul.
4. Mitte võtta ühendust vastaspoolega.
   Teie enda sõnumeid, kõnesid või postitusi võidakse kasutada tõenditena teie vastu. Kogu suhtlus peaks toimuma ainult kaitsja kaudu.
5. Salvestada õigeaegselt video- ja andmesalvestised.
   Ühistranspordis, lokaalides või korteriühistute jälgimiskaamerate salvestised kustutatakse sageli automaatselt mõne päeva pärast. Seetõttu tuleb andmete säilitamise taotlused esitada viivitamatult operaatorile, politseile või prokuratuurile.
6. Dokumenteerige läbiotsimised ja arestimised.
   Läbiotsimise või arestimise korral nõudke korralduse või protokolli koopiat. Märkige üles kuupäev, kellaaeg, osalevad isikud ja kõik kaasa võetud esemed.
7. Vahistamise korral: ärge andke ütlusi asja kohta.
   Nõudke oma kaitsja kohest teavitamist. Vahistamist võib kohaldada ainult põhjendatud kahtluse ja täiendava vahistamisaluse olemasolul. Leebemad meetmed (nt lubadus, registreerimiskohustus, lähenemiskeeld) on eelistatud.
8. Valmistage kahju hüvitamine hoolikalt ette.
   Maksed või hüvitamispakkumised tuleks teha ainult kaitsja kaudu ja need tuleb dokumenteerida. Struktureeritud kahju hüvitamine mõjub positiivselt diversioonile ja karistuse määramisele.

Teie eelised advokaadi abiga

Kakluse menetlus kuulub kehavigastuste valdkonnas tõsisemate juhtumite hulka. Sageli algavad sellised olukorrad spontaanselt, näiteks provokatsioonide või grupi dünaamika tõttu. See, mis oli mõeldud lühikese vastasseisuna, võib kiiresti eskaleeruda ja tuua kaasa tõsiseid õiguslikke tagajärgi. Juba pelk osalemine kaklustes võib viia süüdimõistmiseni, isegi kui ei ole lööki sooritanud.

Õiguslik hinnang sõltub suuresti sellest, kui aktiivselt keegi osales, millised tagajärjed tekkisid ja kas taganemine oleks olnud võimalik. Juba väikesed erinevused tunnistajate ütlustes, videosalvestistes või meditsiinilistes leidudes võivad olla otsustavad.

Seetõttu on varajane õigusabi hädavajalik. See aitab rekonstrueerida tegelikku sündmuste käiku, koguda õigeaegselt tõendeid ja parandada ebaõigeid kirjeldusi. Just grupikonfliktide puhul ähvardab kergesti vastutuse vale omistamine, kui olukord oli ebaselge.

Meie advokaadibüroo

• kontrollib, kas tegelikult esines karistatav osalemine või kas teid lihtsalt tõmmati olukorda,
• analüüsib politsei raporteid, videosalvestisi ja tunnistajate ütlusi vastuolude suhtes,
• saadab teid kogu uurimis- ja kohtumenetluse vältel,
• töötab välja kaitsestrateegi, mis esitab teie rolli sündmustes realistlikult ja arusaadavalt,
• ja esindab teie õigusi kindlalt politsei, prokuratuuri ja kohtu ees.

Kogenud kaitsja tagab, et spontaanseid reaktsioone, kaitsetegevusi või eksimusi ei tõlgendata ennatlikult kaklustes osalemisena. Ta tagab, et teie seisukohta kuulatakse ja et menetlus viiakse läbi õiguslikult õiglaselt ja tasakaalustatult. Nii saate selge struktuuri ja isikliku strateegiaga kaitse, mis kaitseb teie huve igakülgselt ja töötab õiglase tulemuse nimel.

Valige nüüd soovitud aeg:Tasuta esmakonsultatsioon

KKK – Korduma kippuvad küsimused

Valige nüüd soovitud aeg:Tasuta esmakonsultatsioon