Röövvargus

Röövellik vargus vastavalt KarS § 131 esineb, kui isik tabatakse pärast vargust teolt ja ta selles olukorras kasutab isiku vastu vägivalda või ähvardab vahetu ohu tekitamisega elule või tervisele, et endale või kolmandale isikule juba ära võetud asja säilitada. Koosseis eeldab täideviidud või vähemalt katselist vargust ja hõlmab käitumist kindlustamisetapis pärast äravõtmist. Die Vägivald või ähvardus ei ole suunatud saamisele, vaid ainult asja säilitamisele või põgenemise võimaldamisele. Oluline on, et eskalatsioon toimub alles pärast teo avastamist. Juba lühiajaline tegelik valdus asja üle on piisav. Suurenenud õigusvastasus seisneb hiljem rakendatud vägivallas varalise kasu kindlustamiseks.

Objektiivne koosseis

KarS § 131 objektiivne koosseis eeldab KarS § 127 kohast vargust. Seega nõuab see võõra vallasasja äravõtmist. Äravõtmine tähendab, et süüdlane lõpetab õigustatud isiku tegeliku valduse ja loob ise või kolmanda isiku kaudu uue valduse, st võtab asja endale ja võtab seniselt omanikult kontrolli selle üle.

Lisaks nõuab röövvargus erilist eskalatsiooni pärast äravõtmist. Süüdlane tabatakse varguse käigus teolt ja ta kasutab selles olukorras vägivalda isiku vastu või ähvardab keha või elu ähvardava ohuga vastavalt § 89 StGB. Seega ei ole oluline mitte ainult sekkumine võõrasse käsutusõigusesse, vaid ka hiljem rakendatav kindlustamiskäitumine, millega süüdlane juba omandatud valduse kindlustab.

Ka röövvarguse puhul piisab juba tegeliku valduse lühiajaline omandamine, kui õigustatud isik kaotab sellega kontrolli. Püsiv valdus või hilisem kasutamine ei ole nõutav. Vägivald või ähvardus peab olema suunatud mitte äravõtmisele, vaid asja säilitamisele.

Röövvargus kaitseb võõrast vara varguste eest, mis pärast teo avastamist kindlustatakse vägivalla või eluohtliku ähvardusega, ja on kvalifikatsioonina seotud varguse põhitunnustega.

Kvalifitseerivad asjaolud

Röövvargus vastavalt § 131 StGB esineb, kui süüdlane

• varguse käigus tabatakse teolt ja
• kasutab isiku vastu vägivalda või
• ähvardab keha või elu ähvardava ohuga vastavalt § 89 StGB,
• , et endale või kolmandale isikule ära võetud asja säilitada.

Eriti kvalifitseeritud tagajärje vorm esineb, kui vägivalla kasutamine toob kaasa raskete püsivate tagajärgedega kehavigastuse vastavalt § 85 StGB või inimese surma. Nendel juhtudel suureneb karistusmäär oluliselt.

Kontrollietapid

Teosubjekt:

Süüdlaseks võib olla iga kriminaalõiguslikult vastutav isik, kes võtab võõra asja ära ja pärast teo avastamist kasutab vägivalda või ähvardab keha või elu ähvardava ohuga. Erilised isiklikud omadused ei ole nõutavad.

Teoobjekt:

Kuriteo objektiks on iga võõras vallasasi, millel on varaline väärtus. Võõras on asi, kui see ei kuulu eranditult kurjategijale. Vallasasi on iga asi, mida saab tegelikult ära võtta.

Teokoosseis:

Kuritegu koosneb kahest järjestikusest elemendist:

1. äravõtmine § 127 StGB tähenduses ja
2. vägivalla kasutamine või ähvardamine keha või elu ähvardava ohuga pärast süüdlase teolt tabamist, saagi kindlustamiseks.

Vägivald on suunatud isiku vastu ja ei tohi olla pelgalt tühine või ainult asjaga seotud.

Teotagajärg:

Kuriteo tagajärg seisneb selles, et õigustatud isik kaotab tegeliku kontrolli asja üle ja süüdlane omandab ning kindlustab uue valduse. Juba asja lühiajaline enda kätte võtmine on piisav. Kvalifitseeritud tagajärje vormi puhul lisandub raske püsiv tagajärg või surm.

Põhjuslikkus:

Kontrolli kaotus ja vajaduse korral raske tagajärg peavad olema kausaalselt süüdlase käitumisega seotud. Ilma äravõtmise ja sellele järgneva kindlustamiskäitumiseta ei oleks tagajärg saabunud.

Objektiivne omistamine:

Tagajärg on objektiivselt omistatav, kui realiseerub täpselt see, mida KarS § 131 peaks vältima, nimelt et süüdlane pärast varguse avastamist kasutab saagi kindlustamiseks vägivalda või ähvardab elu- või terviseohuga. Kvalifitseeritud tagajärje puhul on nõutav, et raskete püsivate tagajärgede või surma korral realiseerub just vägivalla kasutamisega loodud risk.

Valige nüüd soovitud aeg:Tasuta esmakonsultatsioon

Eristamine teistest süütegudest

KarS § 131 kohase röövelliku varguse koosseis hõlmab juhtumeid, kus esialgu on tegemist KarS § 127 kohase vargusega ja süüdlane pärast teo avastamist kasutab isiku vastu vägivalda või ähvardab vahetu ohu tekitamisega elule või tervisele, et endale või kolmandale isikule juba ära võetud asja säilitada. Ka siin võetakse võõras vallasasi tahtlikult ära, nii et õigustatud isik kaotab tegeliku kontrolli asja üle ja süüdlane loob uue valduse. Rõhk ei ole aga enam ainult vara äravõtmisel, vaid hiljem rakendatud vägivallal saagi kindlustamiseks. Suurenenud õigusvastasus tuleneb täiendavast rünnakust isikliku turvalisuse vastu, mitte äravõtmise viisist endast.

• § 142 StGB – Rööv: Rööv on iseseisev varavastane kuritegu, mis hõlmab vägivalda. Ka siin on tegemist võõra vallasasja äravõtmisega, kuid vägivalda või ähvardust kasutatakse juba äravõtmise võimaldamiseks või läbiviimiseks. Kui § 131 StGB on seotud juba alanud või lõpuleviidud äravõtmisega ja vägivald toimub alles pärast teolt tabamist, siis röövi puhul on vägivald äravõtmise vahendiks ise. Kui § 142 StGB eeldused on täidetud, taandub röövvargus vastavalt § 131 StGB ja kohaldatakse röövi rangemat karistusähvardust.
• § 125 StGB – Asja kahjustamine: Asja kahjustamine hõlmab igasugust võõra asja tahtlikku kahjustamist, millega halvendatakse selle seisundit või kasutuskõlblikkust. Õigustatud isik säilitab asja põhimõtteliselt, kuid see kahjustatakse, rikutakse või muudetakse kasutuskõlbmatuks.
  Piiritlemine röövvargusega toimub rünnakuobjekti alusel: Asja kahjustamise puhul jääb asi õigustatud isikule, selle seisund halveneb. Röövvarguse puhul kaotab õigustatud isik asja ise, kusjuures lisaks kasutatakse vägivalda isiku vastu. Kui kahjustamine ja äravõtmine langevad kokku, näiteks kui asi kahjustatakse ja seejärel vägivalla abil saagi kindlustamiseks varastatakse, eksisteerivad asja kahjustamine ja röövvargus kõrvuti, kuna rikutakse erinevaid õigushüvesid.

Konkurentsid:

Tõeline konkurents:

Tõeline konkurents esineb, kui röövvargusele lisanduvad muud iseseisvad kuriteod, näiteks asja kahjustamine, omavoliline sissetung või lisaks kehavigastus. Röövvargus säilitab seejuures oma iseseisva ebaõigussisalduse ega tõrjuta kõrvale. Kui rikutakse mitut erinevat õigushüve, eksisteerivad kuriteod kõrvuti.

Ebatõeline konkurents:

Väljatõrjumine spetsiifilisuse tõttu tuleb arvesse, kui teine kuriteokoosseis hõlmab röövvarguse kogu ebaõigussisaldust. See on eriti nii, kui vägivald on juba äravõtmise vahendiks ega ole suunatud pelgalt saagi kindlustamisele. Sellistes olukordades taandub röövvargus ja kohaldatakse raskemat varavastast kuritegu, mis hõlmab vägivalda.

Tegude hulk:

Kuritegude paljusus esineb, kui mitu röövvargust pannakse toime iseseisvalt, näiteks ajaliselt eraldatud äravõtmiste, erinevate kuriteoobjektide või üksteisest sõltumatute kindlustamistoimingute puhul. Iga äravõtmine koos järgneva vägivalla kasutamisega moodustab omaette teo, kui puudub loomulik teoühtsus.

Jätkuv tegu:

Ühtse teo võib eeldada, kui mitu äravõtmist koos järgneva saagi kindlustamisega on tihedas ajalises ja sisulises seoses ning neid kannab ühtne tahtlus. See on näiteks nii, kui mitu vahetult järjestikust vargust on osa samast kuriteoplaanist. Tegu lõpeb, kui edasisi äravõtmisi ei toimu või süüdlane loobub oma tahtlusest.

Tõendamiskohustus ja tõendite hindamine

Prokuratuur:

Prokuratuur peab tõendama, et süüdistatav on toime pannud varguse § 127 StGB tähenduses ja lisaks tegutsedes äriliselt või varguse toime pannud kuritegeliku ühenduse raames. Otsustav on tõendamine, et õigustatud isik on kaotanud tegeliku kontrolli asja üle ja süüdistatav on ise või kolmanda isiku kaudu loonud uue valduse. Tegemist ei ole ainult asja objektiivse äravõtmisega, vaid ka § 130 StGB kvalifitseerivate eelduste olemasoluga.

Eriti tuleb tõendada, et

• äravõtmise tegu on tegelikult toime pandud,
• asi oli võõras, st ei kuulunud eranditult süüdistatava omandisse,
• õigustatud isik on kaotanud tegeliku kontrolli asja üle,
• süüdistatav on loonud uue valduse, isegi kui see oli lühiajaline,
• äravõtmine on kausaalselt seotud süüdistatava käitumisega,
• kvalifitseeriv asjaolu on olemas, st kas äriline eesmärk või kuriteo toimepanemine kuritegeliku ühenduse raames teise liikme osalusel.

Prokuratuur peab lisaks esitama, kas väidetav äravõtmine ja kvalifitseeriv asjaolu on objektiivselt tuvastatavad, näiteks tunnistajate ütluste, videosalvestiste, kassandmete, inventuuri dokumentide, kommunikatsioonitõendite või muude arusaadavate asjaolude kaudu, mis viitavad kordumisele või organiseeritud toimepanemisele.

Kohus:

Kohus kontrollib kõiki tõendeid tervikuna ja hindab, kas objektiivsete kriteeriumide kohaselt on tegemist äravõtmisega ja kas § 130 StGB eeldused on täidetud. Keskmes on küsimus, kas õigustatud isik on asja tegelikult kaotanud, kas see kaotus on süüdistatavale omistatav ja kas teo kvalifitseeriv iseloom on tõendatud.

Seejuures arvestab kohus eriti:

• valduse olukord enne ja pärast juhtumit,
• väidetava äravõtmise viis ja kulg,
• kontrolli kaotuse aeg ja kestus,
• tunnistajate ütlused teo kulgemise ja süüdistatava osaluse kohta,
• videosalvestised, kassaandmed või muud objektiivsed tõendid,
• asjaolud või tõendid, mis viitavad ärilisele tegevusele või organiseeritud kuritegevusele,
• kas mõistlik keskmine inimene eeldaks, et asi on õigustatud isikult ära võetud ja tegu vastab kvalifitseeritud eeldustele.

Kohus piiritleb selgelt pelgalt arusaamatustest, eksimustest, ajutistest valduse üleandmistest või olukordadest ilma tegeliku kontrolli kaotuseta, mis ei kujuta endast kuriteokoosseisule vastavat äravõtmist, samuti juhtudest ilma tõendatava korduvuse või organisatsioonilise struktuurita.

Süüdistatav isik:

Süüdistataval isikul ei ole tõendamiskohustust. Ta võib aga esitada põhjendatud kahtlusi, eriti seoses

• kas äravõtmine on tegelikult toimunud,
• kas õigustatud isik on kontrolli asja üle tõesti kaotanud,
• kas oli olemas nõusolek, õigus või tagastamiskavatsus,
• kas asja on ainult lühiajaliselt puudutatud või liigutatud, loomata uut valdust,
• vasturääkivustele või lünkadele süüteo kulgemise kirjelduses,
• alternatiivsed põhjused, mis võiksid asja kaotust sama usutavalt selgitada,
• kas väidetav äriline eesmärk või osalemine kuritegelikus ühenduses tegelikult esineb.

Ta võib lisaks esitada, et teatud teod on toimunud arusaamatuse, eksimuse või õigustatud isiku nõusolekul või et § 130 StGB eeldused ei ole täidetud.

Tüüpiline hindamine

Praktikas on § 130 StGB puhul eriti olulised järgmised tõendid:

• videosalvestised või fotod, näiteks kauplustest või avalikest ruumidest,
• Tunnistajate ütlused äravõtmise kulgemise ja mitme isiku osaluse kohta,
• kassandmed, inventuuri dokumendid või juurdepääsukontrollid,
• dokumendid korduvate sarnaste tegude või organisatsiooniliste protsesside kohta,
• kommunikatsioonitõendid, millest võivad ilmneda teo planeerimine, rollijaotus või tulu saamise kavatsus,
• ajalised järjestused, mis näitavad, millal asjad kadusid ja kas tegemist on plaanipärase või korduva tegevusega.

Valige nüüd soovitud aeg:Tasuta esmakonsultatsioon

Praktilised näited

• Saagi kindlustamine pärast poevargust vägivalla abil:
  Süüdlane paneb poes mitu kaupa oma jopesse ja lahkub kassapiirkonnast maksmata. Töötaja pöördub kohe tema poole ja peab ta kinni. Juba ära võetud esemete säilitamiseks tõukab süüdlane töötaja jõuliselt kõrvale ja põgeneb saagiga. Õigustatud isik on kaotanud tegeliku kontrolli asja üle, samal ajal kui süüdlane on loonud uue valduse. Vägivalda kasutatakse pärast äravõtmise avastamist ja eranditult saagi kindlustamiseks. Seega on tegemist röövvargusega vastavalt § 131 StGB. Oluline ei ole äravõtmise viis, vaid hilisem vägivalla kasutamine asja säilitamiseks.
• Põgenemine saagiga ähvardades keha või elu ähvardava ohuga:
  Süüdlane varastab riietusruumist võõra mobiiltelefoni ja omanik tabab ta hoonest lahkumisel. Et telefoni mitte tagastada, ähvardab süüdlane omanikku vahetult ähvardava raske vigastusega, kui too talle teed tõkestab. Omanik taandub, süüdlane põgeneb telefoniga. Vargus on juba toime pandud, ähvardus on suunatud ainult valduse kindlustamisele. Keha või elu ähvardava ohuga ähvardamise kaudu täidetakse röövvarguse koosseis.

Need näited näitavad, et KarS § 131 kohane röövellik vargus esineb, kui võõras vallasasi võetakse ära, õigustatud isik kaotab tegeliku kontrolli ja süüdlane pärast teo avastamist kindlustab asja valduse vägivalla või eluohtliku ähvardusega. Otsustav ei ole asja väärtus ega äravõtmise kestus, vaid hiljem toimuv eskalatsioon isikute vastu saagi kindlustamiseks.

Subjektiivne koosseis

KarS § 131 kohase röövelliku varguse subjektiivne koosseis nõuab tahtlust. Süüdlane peab mõistma, et ta võtab võõra vallasasja ilma nõusolekuta ära ja võtab sellega õigustatud isikult tegeliku kontrolli, samal ajal kui ta ise loob uue valduse.

Piisab, kui süüdlane peab äravõtmist tõsiselt võimalikuks ja lepib sellega. Eriline kavatsuslik tahtlus ei ole vajalik, kaudne tahtlus on piisav.

Tahtlus peab hõlmama ka seda, et süüdlane pärast teo avastamist saagi kindlustamiseks kasutab vägivalda või ähvardab keha või elu ähvardava ohuga. Süüdlane peab seega mõistma ja vähemalt heaks kiitma, et tema tegevus ei ole suunatud äravõtmisele, vaid juba omandatud asja säilitamisele.

Lisaks on vajalik rikastumistahtlus. Süüdlane peab vähemalt heaks kiitma, et ta omandab endale või kolmandale isikule õigusvastase varalise eelise, näiteks asja hoidmise, kasutamise või edasiandmise kaudu.

Subjektiivne koosseis puudub, kui süüdlane lähtub tõsiselt õigusest asja ära võtta või ei mõista, et vägivalda või ähvardust kasutatakse saagi kindlustamiseks.

Valige nüüd soovitud aeg:Tasuta esmakonsultatsioon

Süü ja eksimused

Keeldueksimus:

Keeldueksimus vabandab ainult siis, kui see oli vältimattu. Kes käitub viisil, mis äratanutavalt riivab teiste õiguseid, ei saa viidata sellele, et ta ei ole õigusvastasust tundnud. Igaüks on kohustatud end informeerima oma tegutsemise õiguslikest piiridest. Lihtsalt teadmatus või kerglane eksimus ei vabasta vastutusest.

Süüpõhimõte:

Karistatav on ainult see, kes tegutseb süüliselt. Tahtlikud kuriteod eeldavad, et toimepanija tunneb ära olulise sündmuse ja vähemalt lepib sellega. Kui see tahtlus puudub, näiteks kuna toimepanija ekslikult eeldab, et tema käitumine on lubatud või vabatahtlikult aktsepteeritud, on tegemist parimal juhul hooletusega. See ei ole tahtlike kuritegude puhul piisav.

Süüdimatus:

Süü ei lasu kellelgi, kes teo toimepanemise ajal ei olnud raske vaimse häire, haigusliku vaimse kahjustuse või olulise kontrollivõime puudumise tõttu võimeline mõistma oma teo õigusvastasust või selle arusaamise kohaselt käituma. Vastavate kahtluste korral tellitakse psühhiaatriline ekspertiis.

Vabandav hädaseisund:

Vabandav hädaseisund võib esineda, kui toimepanija tegutseb äärmuslikus sundolukorras, et vältida vahetut ohtu enda või teiste elule. Käitumine jääb õigusvastaseks, kuid võib mõjuda süüd vähendavalt või vabandavalt, kui muud väljapääsu ei olnud.

Näilik hädakaitse:

Kes ekslikult usub, et tal on õigus kaitsetegevuseks, tegutseb ilma tahtluseta, kui eksimus oli tõsine ja mõistetav. Selline eksimus võib süüd vähendada või välistada. Kui aga jääb hoolsuskohustuse rikkumine, tuleb kõne alla hooletu või karistust kergendav hinnang, mitte aga õigustus.

Karistuse äralangemine ja diversioon

Diversioon:

Diversioon KarS § 131 kohase röövelliku varguse puhul ei ole põhimõtteliselt välistatud, kuid tuleb arvesse ainult erandjuhtudel. Koosseis ühendab varavastase süüteo vägivallaga isikute vastu või ähvardusega vahetu ohu tekitamisega elule või tervisele. Sellega on reeglina seotud märkimisväärselt suurenenud õigusvastasus, mis lubab diversioonilist lahendust vaid väga piiratud ulatuses.

Diversiooni saab kaaluda juhul, kui vägivalla kasutamine oli tühine või piirdus pelga ähvardava žestiga, vigastusi ei tekkinud, süüdlane tegutseb koheselt arusaadavalt ja teo tagajärjed on kiiresti ja täielikult hüvitatavad. Vägivalla intensiivsuse suurenemisel, tõsiste ähvarduste või vigastuste korral väheneb diversioonilise lahenduse võimalus oluliselt.

Diversiooni võib kaaluda, kui

• süüd on kokkuvõttes vähe,
• vägivalda ei kasutatud või kasutati vaid tühisel määral,
• vigastusi ei tekkinud,
• puudub plaanipärane või korduv tegevus,
• asjaolude kogum on selge ja ülevaatlik,
• süüdlane on arusaaja, koostööaldis ja valmis hüvitama.

Kui diversioon tuleb kõne alla, võib kohus määrata rahalisi makseid, ühiskondlikke töid, järelevalve korraldusi või kahju hüvitamist. Diversioon ei too kaasa süüdimõistvat otsust ega karistusregistri kannet.

Diversiooni välistamine:

Diversioon on eelkõige välistatud, kui

• kasutati vägivalda isikute vastu, mis ületab tühise määra,
• esineb ähvardus tõsise keha- või eluohtliku ohuga,
• kehavigastused, eriti rasked tagajärjed, on tekkinud,
• kuritegu pandi toime teadlikult sihipäraselt või plaanipäraselt,
• esineb mitu iseseisvat kuritegu,
• on tegemist korduva või süstemaatilise tegevusega,
• üldine käitumine kujutab endast olulist isikliku turvalisuse rikkumist.

Ainult äärmiselt väikese süü ja vaid tühise eskalatsiooni korral saab erandkorras kontrollida, kas diversiooniline menetlus on lubatud. Praktikas on diversioon karistusseadustiku § 131 puhul oluliselt rangemalt piiratud kui lihtvarguse puhul ja sõltub suuresti konkreetse juhtumi asjaoludest.g on. Praktikas on diversioon karistusseadustiku § 128 võimalik, kuid oluliselt rangemalt piiratud kui põhikuriteo puhul ja sõltub rangelt konkreetse juhtumi asjaoludest.

Valige nüüd soovitud aeg:Tasuta esmakonsultatsioon

Karistuse mõistmine ja tagajärjed

Kohus määrab karistuse varalise kahju ulatuse ning lisaks vägivalla kasutamise või ähvarduse laadi, intensiivsuse ja tagajärgede järgi, millega saak kindlustati. Oluline on, kui tugevalt süüdlane ohvri isiklikku turvalisust rikkus, kas tekkis vigastusi ja millises ulatuses õigustatud isik üldise käitumise tõttu kahjustada sai. Arvesse tuleb võtta ka seda, kas süüdlane tegutses sihipäraselt, plaanipäraselt või korduvalt ja kas tegevus kujutab endast olulist eskalatsiooni lisaks pelgale vara äravõtmisele.

Raskendavad asjaolud esinevad eriti siis, kui

• vägivalla kasutamine oli eriti intensiivne või ületas saagi kindlustamiseks vajaliku määra,
• kasutati ähvardusi olulise keha- või eluohtliku ohuga,
• kehavigastused on tekkinud,
• tegu valmistati ette sihipäraselt või plaanipäraselt,
• ähvardati või rünnati mitut isikut,
• vaatamata märgatavale vastupanule või kolmandate isikute sekkumisele jätkati vägivalla kasutamist,
• esinevad asjakohased varasemad karistused vägivalla- või varavastaste süütegude eest.

Kergendavad asjaolud on näiteks

• Varasem karistamatus,
• täielik ülestunnistus ja äratuntav mõistmine,
• tühine või vaid vihjeline vägivalla kasutamine,
• kohene edasise vägivalla lõpetamine,
• aktiivsed kahju hüvitamise püüdlused või kahju reguleerimine,
• süüdlase erilised stressi- või ülekoormussituatsioonid,
• või liiga pikk menetlusaeg.

Kohus võib vanglakaristuse tingimisi edasi lükata, kui see ei ületa kahte aastat ja kurjategijal on positiivne sotsiaalne prognoos. Raske vägivalla kasutamise, vigastuste või kvalifitseeritud tagajärgede korral ei tule tingimisi karistuse edasilükkamine siiski tavaliselt kõne alla.

Karistusraamistik

Vargus vastavalt karistusseadustiku § 127 moodustab põhikoosseisu ja on karistatav vabadusekaotusega kuni kuue Vargus vastavalt karistusseadustiku § 127 moodustab põhikoosseisu ja on karistatav vabadusekaotusega kuni kuueks kuuks või rahalise karistusega kuni 360 päevamäära ulatuses.

KarS § 131 kohane röövellik vargus moodustab iseseisva kvalifikatsiooni, mis tugineb juba toimepandud vargusele ja mida iseloomustab hiljem rakendatud vägivald või ähvardus vahetu ohu tekitamisega elule või tervisele. Isikliku turvalisuse täiendava ohustamise tõttu näeb seadus ette märkimisväärselt kõrgema karistusmäära.

Kui süüdlane varguse käigus, pärast seda, kui ta tabati teolt, kasutab vägivalda isiku vastu või ähvardab keha või elu ähvardava ohuga, et säilitada endale või kolmandale isikule äravõetud asi, on karistusmäär vabadusekaotus kuuest kuust kuni viie aastani. Rahaline karistus sel juhul ette nähtud ei ole.

Kui vägivalla kasutamine aga viib raskete püsivate tagajärgedega kehavigastusele või inimese surmale, rakendub KarS § 131 kvalifitseeritud tagajärje variant. Nendel juhtudel suureneb karistusmäär oluliselt ja ulatub viie kuni viieteistkümne aastani vangistust.

Teised kvalifitseeritud varguse vormid, nagu sissemurdmisega või relvadega vargus, äriline vargus või muud eriliselt reguleeritud kuriteokoosseisud, toovad kaasa selle, et määravaks saab spetsiifilisem seaduslik karistusmäär. Röövvarguse puhul taandub varguse põhikuriteo koosseis, samas kui vägivalla kasutamise konkreetne laad ja selle tagajärjed on karistuse mõõtmisel ettenähtud raamides keskse tähtsusega.

Rahatrahv – päevamäärade süsteem

Austria kriminaalõigus arvutab rahatrahve päevamäärade süsteemi alusel. Päevamäärade arv sõltub süüst, summa päeva kohta rahalisest võimekusest. Nii kohandatakse karistus isiklikele oludele ja jääb siiski tuntavaks.

• Vahemik: kuni 720 päevamäära – vähemalt € 4, maksimaalselt € 5 000 päevas.
• Praktiline valem: Umbes 6 kuud vangistust vastab umbes 360 päevamäärale. See ümberarvutus on ainult orienteeruv ja mitte jäik skeem.
• Mittemakmise korral: Kohus võib määrata asenduskaristuse vangistusena. Reeglina kehtib: 1 päev asenduskaristust vastab 2 päevamäärale.

Märkus:

KarS § 131 kohase röövelliku varguse puhul rahalist karistust ette nähtud ei ole. Seadus näeb ette ainult vangistuse.

Vangistus ja (osaliselt) tingimisi edasilükkamine

KarS § 37: Kui seaduslik karistusmäär ulatub kuni viie aastani, saab kohus lühiajalise, kuni üheaastase vangistuse asemel määrata rahalise karistuse. See võimalus KarS § 131 kohase röövelliku varguse puhul ei eksisteeri, kuna koosseis näeb ette ainult vangistuse. Seega on KarS § 37 kohaldamine välistatud.

Karistusseadustiku § 43: Vabadusekaotust saab tingimisi edasi lükata, kui see ei ületa kahte aastat ja süüdlasel on positiivne sotsiaalne prognoos. See võimalus on põhimõtteliselt olemas ka röövvarguse puhul, kuid on oluliselt piiratud, kuna kuriteo koosseis eeldab vägivalla või ohtliku ähvarduse kasutamist. Tingimisi karistuse edasilükkamine tuleb realistlikult arvesse vaid väikese vägivalla intensiivsuse, raskete tagajärgede puudumise, esmakordse teo ja selge arusaamise korral.

Karistusseadustiku § 43a: Osaliselt tingimisi karistuse edasilükkamine võimaldab kombineerida tingimusteta ja tingimisi edasi lükatud karistuse osa ning on võimalik karistuste puhul, mis ületavad kuus kuud ja kuni kaks aastat. Ka röövvarguse puhul võib see vorm teoreetiliselt rakenduda, kui süüga proportsionaalne karistus jääb sellesse vahemikku. Raskete vägivallatagajärgede või suurenenud ohtlikkuse korral on see tavaliselt välistatud.

KarS §§ 50 kuni 52: Kohus võib anda juhiseid ja määrata katseaja järelevalve. Need puudutavad eelkõige vägivalla ennetamist, käitumisreegleid, kontaktkeelde, kahju hüvitamist või teraapilisi meetmeid. Eesmärk on vältida edasisi vägivallategusid ja saavutada püsiv käitumismuutus.

Kohtute pädevus

Asjaline pädevus

KarS § 131 kohase röövelliku varguse puhul on ainuüksi maakohtu koosseisus olev rahvakohtunike kohus pädev. Ringkonnakohtu pädevus on välistatud, kuna koosseis näeb ette vangistust kuuest kuust kuni viie aastani ja KarS § 131 on seadusega selgesõnaliselt rahvakohtunike kohtu pädevusse antud.

Kui tegemist on eriti raske juhtumiga, kus vägivalla kasutamine toob kaasa raskete püsivate tagajärgedega kehavigastuse või inimese surma, suureneb karistusmäär viie kuni viieteistkümne aasta vabadusekaotuseni. Ka nendel juhtudel jääb pädevaks maakohtu koosseisus olev vandemeeste kohus.
Vandemeeste kohus ei tule arvesse, kuna vandemeestega pädevuse eeldused ei ole täidetud.

Kohalik pädevus

Pädev on kohus äravõtmise kohas. Otsustav on, kus õigustatud isik kaotas tegeliku kontrolli asja üle ja süüdlane kehtestas uue valduse.

Kui kuriteo toimumiskohta ei saa üheselt kindlaks määrata, määratakse pädevus

• süüdistatava elukoha järgi,
• vahistamise koha järgi,
• või asjaomase prokuratuuri asukoht.

Menetlust viiakse läbi seal, kus on kõige paremini tagatud otstarbekas ja nõuetekohane läbiviimine.

Kohtuastmete järjekord

Maakohtu koosseisus oleva vandemeeste kohtu otsuseid saab edasi kaevata apellatsiooni ja tühistamiskaebusega. Nende õiguskaitsevahendite üle otsustamise eest vastutab Riigikohus vastavalt seaduses sätestatud tingimustele.

Tsiviilnõuded kriminaalmenetluses

KarS § 131 kohase röövelliku varguse puhul saab kannatanu kui eraõiguslik osaline oma tsiviilõiguslikud nõuded otse kriminaalmenetluses esitada. Kuna ka see süütegu puudutab võõra vallasasja omavolilist äravõtmist, on nõuded suunatud eelkõige asja väärtusele, taassoetamise kuludele, kasutuskahjule, kasutamata jäänud kasule ning muudele varalistele kahjudele, mis äravõtmisega kaasnesid.

Lisaks saab esitada tagajärjekahjusid, mis tulenevad vägivalla kasutamisest või ähvardusest, näiteks ravikulud, teenistuse kaotus või muud majanduslikud kahjud, tingimusel et need on põhjuslikult seotud teoga.

Eraõigusliku osalise liitumine peatab kõigi esitatud nõuete aegumise, kuni kriminaalmenetlus on pooleli. Alles pärast jõustunud lõpetamist jätkub aegumistähtaeg, kui kahju ei ole täielikult välja mõistetud.

Vabatahtlik heastamine, näiteks asja tagastamine, väärtuse tasumine või tõsine püüdlus hüvitamisele, võib mõjuda karistust kergendavalt, kui see toimub õigeaegselt ja täielikult.

Kui süüdlane on aga kasutanud vägivalda või ähvardanud keha või elu ähvardava ohuga, kaotab hilisem kahju hüvitamine tavaliselt olulise osa oma leevendavast mõjust. Sellistel juhtudel kompenseerib hilisem hüvitamine teo suurenenud isikliku ebaõigluse vaid piiratud ulatuses.

Valige nüüd soovitud aeg:Tasuta esmakonsultatsioon

Kriminaalmenetluse ülevaade

Uurimise algus

Kriminaalmenetlus eeldab konkreetset kahtlust, millest alates loetakse isik süüdistatavaks ja ta saab kasutada kõiki süüdistatava õigusi. Kuna tegemist on ametliku kuriteoga, algatavad politsei ja prokuratuur menetluse ametlikult, kui vastav kahtlus tekib. Kannatanu eraldi avaldus selleks ei ole vajalik.

Politsei ja prokuratuur

Prokuratuur viib läbi uurimismenetluse ja määrab edasise käigu. Kriminaalpolitsei viib läbi vajalikud uurimised, kindlustab tõendid, võtab tunnistajate ütlused ja dokumenteerib kahju. Lõpuks otsustab prokuratuur menetluse lõpetamise, diversiooni või süüdistuse esitamise üle, sõltuvalt süüastmest, kahju suurusest ja tõendite olukorrast.

Kahtlustatava ülekuulamine

Enne iga ülekuulamist saab süüdistatav isik täieliku teavituse oma õigustest, eriti õigusest vaikida ja õigusest advokaadi abile. Kui süüdistatav nõuab advokaati, tuleb ülekuulamine edasi lükata. Ametlik süüdistatava ülekuulamine teenib süüdistusega konfronteerimist ja võimaluse andmist seisukoha võtmiseks.

Toimikuga tutvumine

Toimikutega saab tutvuda politseis, prokuratuuris või kohtus. See hõlmab ka tõenditega seotud esemeid, kui see ei ohusta uurimise eesmärki. Eraõigusliku osalise liitumine juhindub kriminaalmenetluse seadustiku üldistest reeglitest ja võimaldab kannatanul esitada kahjuhüvitamise nõudeid otse kriminaalmenetluses.

Kohtuistung

Põhikohtuistung teenib suulist tõendite kogumist, õiguslikku hindamist ja otsustamist võimalike tsiviilõiguslike nõuete üle. Kohus kontrollib eelkõige teo kulgu, tahtlust, kahju suurust ja ütluste usaldusväärsust. Menetlus lõpeb süüdimõistmise, õigeksmõistmise või diversioonimenetlusega.

Süüdistatava õigused

• Informatsioon ja kaitse: õigus teavitamisele, menetlusabile, vabale kaitsja valikule, tõlkeabile, tõenditaotlustele.
• Vaikimine ja advokaat: vaikimisõigus igal ajal; kaitsja kaasamisel lükatakse ülekuulamine edasi.
• Teavitamiskohustus: õigeaegne informatsioon kahtluse/õiguste kohta; erandid ainult uurimiseesmärgi tagamiseks.
• Aktidega tutvumine praktiliselt: uurimis- ja põhimenetluse aktid; kolmandate isikute tutvumine piiratud süüdistatava kasuks.

Valige nüüd soovitud aeg:Tasuta esmakonsultatsioon

Praktika ja käitumisnõuanded

1. Säilitada vaikimine.
   Lühike selgitus piisab: „Kasutan oma õigust vaikida ja räägin kõigepealt oma kaitsjaga.” See õigus kehtib juba esimesest ülekuulamisest politsei või prokuratuuri poolt.
2. Viivitamata võtta ühendust kaitsega.
   Ilma uurimisaktidega tutvumiseta ei tohiks ühtki ütlust anda. Alles pärast aktidega tutvumist saab kaitse hinnata, milline strateegia ja milline tõendite tagamine on mõttekas.
3. Kindlustage tõendid viivitamatult.
   Kõik saadaolevad dokumendid, sõnumid, fotod, videod ja muud salvestised tuleks võimalikult vara kindlustada ja koopiana säilitada. Digitaalseid andmeid tuleb regulaarselt varundada ja kaitsta hilisemate muudatuste eest. Märkige üles olulised isikud võimalike tunnistajatena ja pidage sündmuste käik meeles mälestusprotokollina.
4. Mitte võtta ühendust vastaspoolega.
   Teie enda sõnumeid, kõnesid või postitusi võidakse kasutada tõenditena teie vastu. Kogu suhtlus peaks toimuma ainult kaitsja kaudu.
5. Salvestada õigeaegselt video- ja andmesalvestised.
   Ühistranspordis, lokaalides või korteriühistute jälgimiskaamerate salvestised kustutatakse sageli automaatselt mõne päeva pärast. Seetõttu tuleb andmete säilitamise taotlused esitada viivitamatult operaatorile, politseile või prokuratuurile.
6. Dokumenteerige läbiotsimised ja arestimised.
   Läbiotsimise või arestimise korral nõudke korralduse või protokolli koopiat. Märkige üles kuupäev, kellaaeg, osalevad isikud ja kõik kaasa võetud esemed.
7. Vahistamise korral: ärge andke ütlusi asja kohta.
   Nõudke oma kaitsja kohest teavitamist. Vahistamist võib kohaldada ainult põhjendatud kahtluse ja täiendava vahistamisaluse olemasolul. Leebemad meetmed (nt lubadus, registreerimiskohustus, lähenemiskeeld) on eelistatud.
8. Valmistage heastamine sihipäraselt ette.
   Maksed, sümboolsed teened, vabandused või muud hüvituspakkumised tuleks teha ainult kaitsja kaudu ja need tuleks dokumenteerida. Struktureeritud heastamine võib positiivselt mõjutada diversiooni ja karistuse määramist.

Teie eelised advokaadi abiga

KarS § 131 kohane röövellik vargus tugineb juba täideviidud vargusele ja eeldab lisaks vägivalla kasutamist või ähvardust vahetu ohu tekitamisega elule või tervisele saagi kindlustamiseks. Õiguslik hinnang sõltub oluliselt konkreetsest teo kulust, vägivalla ajast ja eesmärgist, tahtlusest ning tõendite olukorrast. Juba väikesed kõrvalekalded asjaoludes võivad otsustada selle üle, kas tegemist on röövelliku varguse, röövimise või mõne muu süüteoga.

Varajane advokaadi kaasamine tagab, et asjaolud klassifitseeritakse korrektselt, tõendeid hinnatakse hoolikalt ja kergendavad asjaolud töödeldakse õiguslikult kasutatavaks.

Meie advokaadibüroo

• kontrollib, kas röövvarguse eeldused on tegelikult täidetud või on vajalik teine õiguslik hinnang,
• analüüsib väidetava vägivalla kasutamise või ähvarduse laadi, intensiivsust ja eesmärki,
• hindab kriitiliselt tõendite olukorda, eriti tunnistajate ütlusi ja videosalvestisi,
• töötab välja selge kaitse strateegia, mis liigitab faktilised asjaolud täielikult ja õiguslikult täpselt.

Kriminaalõigusele spetsialiseerunud esindusena tagame, et röövvarguse süüdistust hinnatakse hoolikalt ja menetlus viiakse läbi usaldusväärsel faktilisel alusel.

Valige nüüd soovitud aeg:Tasuta esmakonsultatsioon

KKK – korduma kippuvad küsimused

Valige nüüd soovitud aeg:Tasuta esmakonsultatsioon