Raske pettus

Raske pettus vastavalt kriminaalkoodeksi § 147 esineb, kui süüdlane täidab pettuse koosseisu vastavalt kriminaalkoodeksi § 146 ja tegu on raskendatud eriliste pettusvahendite või kvalifitseeritud kahju ulatuse tõttu. Süüdlane petab faktide kohta, põhjustades sellega varalist kahju tekitava teo, talumise või tegematajätmise ja tegutseb tahtlikult ebaseadusliku rikastumise eesmärgil. Kvalifikatsioon tuleneb eelkõige võltsitud või moonutatud dokumentide kasutamisest, kuritarvitatud sularahata maksevahendite, manipuleeritud või nuhitud andmete, ebatäpsete mõõteseadmete või sarnaste tõendite kasutamisest, valetamisest ametnikuna esinemise kohta või seadusega kehtestatud kahjupiiride ületamisest. Oluline on, et pettuse laad või kahju ulatus suurendab oluliselt teo ebaõiglust.

Objektiivne koosseis

Objektiivne koosseis hõlmab eranditult väliselt tajutavat sündmustikku. Olulised on konkreetsed teod, kasutatud pettusvahendid ning tekkinud varaline kahju. Sisemised protsessid nagu motiivid või tahtlus jäävad sellel tasandil arvestamata.

Raske pettuse objektiivne koosseis vastavalt kriminaalkoodeksi § 147 eeldab esmalt, et kõik pettuse koosseisutunnused vastavalt kriminaalkoodeksi § 146 on täidetud. Süüdlane peab isiku faktide kohta petmise teel panema toime teo, talumise või tegematajätmise, mille tagajärjel tekib varaline kahju petetule või kolmandale isikule. Iseloomulik on, et süüdlane ei saa otsest ligipääsu võõrale varale, vaid ohver teeb pettuse tõttu ise varalist kahju tekitava korralduse.

Lisaks lisandub raske pettuse puhul kvalifitseeriv objektiivne element. See esineb, kui süüdlane kasutab pettuseks eriti ohtlikke või õiguslikult olulisi vahendeid või kui ületatakse seadusega määratud kahju ulatus. Nende hulka kuuluvad eelkõige võltsitud või moonutatud dokumentide kasutamine, kuritarvitatud sularahata maksevahendite, manipuleeritud või nuhitud andmete, ebatäpsete mõõteseadmete või sarnaste tõendite kasutamine, samuti valetamine ametnikuna esinemise kohta. Samuti on koosseis täidetud, kui tekitatakse 5 000,00 € ületav varaline kahju, sõltumata pettuse laadist.

Varaline kahju tekib, sest ohver usub pettust ja tegutsib selle alusel. Otsustav on, et varaline vähenemine mittelbar über das Verhalten des Getäuschten herbeigeführt wird. Ilma pettuseta ei oleks ohver konkreetset tegu, talumist või tegematajätmist ette võtnud.

Faktide kohta petmine esineb, kui ohvrile esitatakse ebaõigeid fakte, moonutatakse tõeseid fakte või jäetakse avaldamata selgitamist vajavad asjaolud. Faktid on mineviku või oleviku konkreetsed sündmused või seisundid, mis on tõendatavad. Pettus peab olema varalise korralduse põhjus.

Objektiivne koosseis on juba täidetud, kui pettusest tingitud käitumise tõttu tekib varaline kahju. Ei ole nõutav, et süüdlane oleks varalise eelise juba realiseerinud.

Kontrollietapid

Teosubjekt:

Tegude subjektiks võib olla iga kriminaalõiguslikult vastutav isik. Erilised isiklikud omadused ei ole nõutavad, ka kriminaalkoodeksi § 147 ei sisalda erikuritegu.

Teoobjekt:

Tegude objektiks on petetu või kolmanda isiku vara, mis saab pettusest tingitud käitumise tõttu kahjustada.

Teokoosseis:

Tegude tegu seisneb faktide kohta petmises, mille kaudu ohver pannakse toime teo, talumise või tegematajätmise, mis põhjustab varalist kahju.
Raske pettuse puhul vastavalt kriminaalkoodeksi § 147 peab lisaks esinema kvalifitseeriv asjaolu, eelkõige erilise pettusvahendi kasutamine nagu võltsitud või moonutatud dokument, kuritarvitatud sularahata maksevahend, manipuleeritud või nuhitud andmed, ebatäpne mõõteseade, valetamine ametnikuna esinemise kohta või seaduslike kahjupiiride ületamine.

Teotagajärg:

Tegude tulemus seisneb varalise kahju tekkimises, mis on otseselt tingitud ohvri pettusest tingitud käitumisest. Eriti raske kvalifikatsioon esineb eelkõige siis, kui teoga tekitatakse üle 300 000,00 € suurune kahju.

Põhjuslikkus:

Varaline kahju peab olema pettuse tagajärg. Ilma pettuseta ei oleks ohver varalist kahju tekitavat korraldust teinud.

Objektiivne omistamine:

Tulemus on objektiivselt omistatav, kui realiseerub just see risk, mida karistusnorm soovib vältida, nimelt et vara kahjustatakse ohvri pettusest tingitud enesekahjustuse kaudu.

Valige nüüd soovitud aeg:Tasuta esmakonsultatsioon

Eristamine teistest süütegudest

Raske pettuse koosseis vastavalt kriminaalkoodeksi § 147 tugineb kohustuslikult pettusele vastavalt kriminaalkoodeksi § 146. See hõlmab juhtumeid, kus isik faktide kohta petmise teel pannakse toime teo, talumise või tegematajätmise, mis põhjustab varalist kahju, kusjuures ebaõiglust suurendatakse kvalifitseerivate pettusvahendite või suurenenud kahju ulatuse kaudu. Ebaõigluse põhirõhk on ohvri sihipärases eksitamises, kes tegutseb vale faktipildi tõttu eksituse ajendil.

Raske pettuse puhul on iseloomulik ka see, et ei kasutata vägivalda ega ohtlikku ähvardust. Ohver tegutseb mitte sunni all, vaid pettuse tõttu, mida ta usub. Süüdlane kasutab eksitust teadlikult ära, et saada endale või kolmandale isikule ebaseaduslikku varalist eelist.

• Kriminaalkoodeksi § 105 – Sunniviisiline tegu: Sunniviisiline tegu hõlmab juhtumeid, kus keegi sunnitakse vägivalla või ohtliku ähvarduse kaudu käituma. Varaline kahju ei ole selleks tingimata vajalik. Raske pettuse puhul puudub sund täielikult. Ohvri käitumine põhineb ainult pettusel, mitte survel või ähvardusel. Kui puudub kas faktide kohta petmine või varaline kahju, ei ole tegemist pettusega.
• Kriminaalkoodeksi § 142 – Röövimine: Röövimise puhul võtab süüdlane võõra vallasasja ise ära või sunnib selle koheselt loovutama, kasutades vägivalda või ähvardust praeguse ohu korral elule või tervisele. Raske pettuse puhul puudub nii ära võtmise tegu kui ka sunniviisiline iseloom. Varaline kahju tekib ainult ohvri pettusest tingitud korralduse tõttu.

Konkurentsid:

Tõeline konkurents:

Tõeline konkurents esineb, kui lisaks raskele pettusele pannakse toime ka teisi iseseisvaid kuritegusid, näiteks dokumendi võltsimine, andmete võltsimine või usaldusrikkumine. Koosseisud jäävad paralleelselt kehtima, kuna rikutakse erinevaid õigushüvesid ja konsumptsiooni ei esine.

Ebatõeline konkurents:

Ebareaalne konkurents esineb, kui teine koosseis hõlmab täielikult pettuse kogu ebaõigluse sisu. Sel juhul taandub pettus subsidiarse koosseisuna, näiteks kui pettus on vaid spetsiifilisema kuriteo iseseisev teovahend.

Tegude hulk:

Tegude paljusus esineb, kui pannakse toime mitu iseseisvat pettustegu, näiteks ajaliselt eraldiseisvate pettuste puhul, millega kaasneb omaette varaline kahju. Iga tegu moodustab omaette kriminaalõigusliku üksuse.

Jätkuv tegu:

Ühtne tegu võib eeldada, kui mitu pettustegu on tihedas ajalises ja sisulises seoses ning neid toetab ühtne teoplaan. Tegu lõpeb, kui edasisi pettusest tingitud varalisi korraldusi enam ei toimu.

Tõendamiskohustus ja tõendite hindamine

Prokuratuur:

Prokuratuur peab tõendama, et süüdistatav on toime pannud pettuse vastavalt kriminaalkoodeksi § 146 ja et lisaks on täidetud kriminaalkoodeksi § 147 kvalifitseeriv koosseis. Lähtepunktiks on tõend faktide kohta petmisest, mille kaudu süüdistatav on pannud isiku toime teo, talumise või tegematajätmise, mis põhjustab varalist kahju. Lisaks tuleb tõendada, et süüdistatav on tegutsenud tahtlikult, et saada endale või kolmandale isikule ebaseaduslikku varalist eelist.

Lisaks peab prokuratuur tõendama, et tegu pandi toime vastavalt kriminaalkoodeksi § 147 kvalifitseerivatele asjaoludele, eelkõige erilise pettusvahendi kasutamise või seadusega kehtestatud kahjupiiride ületamise kaudu.

Eriti tuleb tõendada, et

• et faktide kohta eksitamine on tegelikult toime pandud,
• et eksitamine oli petetu eksituse põhjuslikuks teguriks,
• et petetu on selle eksituse tõttu toime pannud teo, talumise või tegematajätmise,
• et see käitumine on objektiivselt toonud kaasa varalise kahju petetule või kolmandale isikule,
• et pettuse, eksituse, varalise korralduse ja varalise kahju vahel on põhjuslik seos,
• et varaline kahjustamine oli just eksitamisest tingitud käsutuse tagajärg,
• et süüdistatav on tegutsenud rikastumise tahtlusega,
• sowie dass ein qualifizierender Umstand des § 147 StGB vorliegt, etwa
  • võltsitud või moonutatud dokumendi kasutamine,
  • kuritarvitatud sularahata maksevahendi,
  • manipuleeritud või nuhitud andmete,
  • ebatäpse mõõteseadme,
  • valetamine ametnikuna esinemise kohta,
  • või üle 5 000,00 € või 300 000,00 € suurune kahju.

Prokuratuur peab esitama, kas pettustegu, eksitus, varaline korraldus, varaline kahju, rikastumise tahtlus ja kvalifikatsioon on objektiivselt tuvastatavad, näiteks

• tunnistajate ütluste kaudu,
• kommunikatsioonitõendid nagu sõnumid, e-kirjad või vestlusprotokollid,
• dokumendid, lepingud või kirjalikud tõendid,
• maksevood, ülekanded või raamatupidamisdokumendid,
• video- või helisalvestised,
• ning viited plaanipärasele tegevusele, korduvusele või pettuse sihipärasusele.

Kohus:

Kohus kontrollib kõiki tõendeid üldises kontekstis. See hindab, kas objektiivsete kriteeriumide kohaselt esineb faktide kohta petmine, mis on põhjuslikult viinud eksitusest tingitud varalise korralduseni ja edasi varalise kahjuni. Lisaks tuleb kontrollida, kas kriminaalkoodeksi § 147 kvalifitseerivad tunnused ning süüdistatava rikastumise tahtlus on kahtluseta tuvastatavad.

Seejuures arvestab kohus eelkõige

• pettuse sisu, laad ja intensiivsus,
• ajaline seos eksitamise, eksituse ja varalise käsutuse vahel,
• ohvri konkreetne käitumine ja tema otsuse alus,
• tunnistajate ütlused pettuse käigu ja süüdistatava osaluse kohta,
• kommunikatsiooni sisu, lepingu dokumendid või maksetõendid,
• kas süüdistatava andmed olid objektiivselt ebatõesed või eksitavad,
• kas mõistlik keskmine inimene oleks selle eksitamise puhul eksitusse sattunud,
• kas varaline kahju on majanduslikult arusaadavalt tekkinud,
• ning kas on tuvastatav sihipärane, plaanipärane või eriti ohtlik tegevus.

Kohus piiritleb selgelt pelgalt lepingulistest riskidest, tsiviilõiguslikest täitmishäiretest, arvamuste avaldamisest, tuleviku lubadustest ilma faktilisest sisuta, samuti juhtudest, kus küll on tekkinud varaline kahju, kuid koosseisupärane pettus või kvalifikatsioon vastavalt kriminaalkoodeksi § 147 ei ole tõendatav.

Süüdistatav isik:

Süüdistatav isik ei kanna tõendamiskohustust. Ta võib aga esitada põhjendatud kahtlusi, eelkõige seoses

• kas üldse oli tegemist faktide kohta eksitamisega,
• kas andmed olid objektiivselt ebaõiged või ainult hinnangulised,
• kas ohvril tekkis tegelikult eksitus,
• kas eksitamise ja varalise käsutuse vahel oli põhjuslik seos,
• kas ohvri käitumine toimus vabatahtlikult ja omal vastutusel,
• kas varaline kahju tegelikult tekkis,
• kas kriminaalkoodeksi § 147 kahjupiirid on saavutatud,
• kas süüdistataval oli rikastumise tahtlus,
• või kas tegemist on ainult tsiviilõiguslike vaidluste või arusaamatustega.

Ta võib lisaks esitada, et andmed on esitatud vääriti mõistetavalt, puudulikult, olukorrast tingituna või heauskselt või et kuigi väidetakse varalist kahju, ei ole raske pettuse tingimused siiski täidetud.

Tüüpiline hindamine

Praktikas on raske pettuse puhul vastavalt kriminaalkoodeksi § 147 eriti olulised järgmised tõendid:

• tunnistajate ütlused pettuse olukorra ja ohvri otsustusbaasi kohta,
• sõnumid, e-kirjad või muud kommunikatsioonitõendid eksitamise sisu kohta,
• dokumendid, lepingud, pakkumised või arved,
• maksekviitungid, ülekanded või varade liikumised,
• video- või helisalvestised,
• ajalised järjestused, mis tõendavad seost eksitamise, eksituse ja kahju vahel,
• viited plaanipärasele, korduvale või eriti ohtlikule tegevusele,
• ning dokumendid majandusliku kahju arvutamiseks.

Valige nüüd soovitud aeg:Tasuta esmakonsultatsioon

Praktilised näited

• Pettus olematu teenuse ettekäändel, esinedes valelikult ametnikuna: Süüdlane esineb valelikult ametnikuna ja nõuab selle pettuse raames väidetava tasu, maksu või trahvi tasumist. Ohver usaldab ettekäändel olevat ametikohta, tasub nõutud summa ja ootab vastavat ametiasutuse teenust või asja lahendamist. Sellist teenust ei ole ette nähtud ega ka toimu. Varaline kahju tekib, sest ohver kvalifitseeritud pettuse tõttu käsutab ise oma vara. Ka siin esineb raske pettus vastavalt kriminaalkoodeksi § 147 lõike 1 punktile 3 .
• Kvalifitseeritud kahju ulatusega pettus
  Kurjategija petab faktide kohta, kasutamata erilist pettusevahendit, ajendab ohvrit varalist kahju tekitavale käsutusele ja põhjustab seeläbi üle € 5 000,00 suuruse kahju. Varaline kahju tekib ohvri pettusest tingitud käsutuse tõttu. Kvalifitseeritud kahju ulatuse tõttu on pettuse liigist olenemata tegemist raske pettusega vastavalt § 147 lg 2 StGB-le tegemist. Kui kahju ületab € 300 000,00, on kuriteo koosseis täidetud vastavalt § 147 lg 3 StGB-le .

Need näited illustreerivad raske pettuse tüüpilisi ilminguid. Iseloomulik on ka siin, et ei kasutata sundi ega ähvardusi, vaid ohver ajendatakse eriti kaalukate pettusevahendite või kahju ulatuse kaudu vabatahtlikule, kuid eksitusest tingitud varalisele käsutusele. Ebaõigluse fookus on kvalifitseeritud eksitamises või erakordses kahju ulatuses, mitte füüsilise mõjutamise intensiivsuses või vara ümberpaigutamise viisis.

Subjektiivne koosseis

Der Raske pettuse subjektiivne koosseis vastavalt § 147 StGB-le eeldab tahtlust kõigi § 146 StGB objektiivsete koosseisutunnuste osas. Kurjategija peab mõistma, et ta faktide kohta petmisega tekitab eksimuse, mis viib varalist kahju tekitava käsutuseni.

Tingimuslik tahtlus on piisav. Kurjategija peab pettust, eksimust, varalist käsutust ja varalist kahju tõsiselt võimalikuks pidama ja sellega leppima.

Lisaks peab tahtlus laienema ka § 147 StGB kvalifitseerivale tunnusele, näiteks erilise pettusevahendi kasutamisele või kvalifitseeritud varalise kahju tekkimisele.

Kohustuslik on rikastumistahtlus. Kurjategija peab tegutsema selleks, et saada endale või kolmandale isikule õigusvastane varaline eelis, mis on sisuliselt identne tekitatud varalise kahjuga.

Subjektiivne koosseis puudub, kui puudub pettusetahtlus, rikastumistahtlus või kvalifikatsiooni osas tahtlus.

Valige nüüd soovitud aeg:Tasuta esmakonsultatsioon

Süü ja eksimused

Keeldueksimus:

Keeldueksimus vabandab ainult siis, kui see oli vältimattu. Kes käitub viisil, mis äratanutavalt riivab teiste õiguseid, ei saa viidata sellele, et ta ei ole õigusvastasust tundnud. Igaüks on kohustatud end informeerima oma tegutsemise õiguslikest piiridest. Lihtsalt teadmatus või kerglane eksimus ei vabasta vastutusest.

Süüpõhimõte:

Karistatav on ainult see, kes tegutseb süüliselt. Tahtlikud kuriteod eeldavad, et toimepanija tunneb ära olulise sündmuse ja vähemalt lepib sellega. Kui see tahtlus puudub, näiteks kuna toimepanija ekslikult eeldab, et tema käitumine on lubatud või vabatahtlikult aktsepteeritud, on tegemist parimal juhul hooletusega. See ei ole tahtlike kuritegude puhul piisav.

Süüdimatus:

Süü ei lasu kellelgi, kes teo toimepanemise ajal ei olnud raske vaimse häire, haigusliku vaimse kahjustuse või olulise kontrollivõime puudumise tõttu võimeline mõistma oma teo õigusvastasust või selle arusaamise kohaselt käituma. Vastavate kahtluste korral tellitakse psühhiaatriline ekspertiis.

Vabandav hädaseisund:

Vabandav hädaseisund võib esineda, kui toimepanija tegutseb äärmuslikus sundolukorras, et vältida vahetut ohtu enda või teiste elule. Käitumine jääb õigusvastaseks, kuid võib mõjuda süüd vähendavalt või vabandavalt, kui muud väljapääsu ei olnud.

Näilik hädakaitse:

Kes ekslikult usub, et tal on õigus kaitsetegevuseks, tegutseb ilma tahtluseta, kui eksimus oli tõsine ja mõistetav. Selline eksimus võib süüd vähendada või välistada. Kui aga jääb hoolsuskohustuse rikkumine, tuleb kõne alla hooletu või karistust kergendav hinnang, mitte aga õigustus.

Karistuse äralangemine ja diversioon

Diversioon:

Diversioon on raske pettuse puhul vastavalt § 147 StGB-le vaid piiratud ulatuses võimalik. Rasket pettust peetakse õiguslikult oluliselt raskemaks kui lihtsat pettust, sest kas kasutatakse eriti ohtlikke pettusevahendeid või on tekkinud märkimisväärne varaline kahju. Isegi kui vägivalda või ähvardusi ei esine, räägib see suurenenud ebaõigluse kaal regulaarselt diversioonilise lahenduse vastu.

Kas diversioon siiski kõne alla tuleb, sõltub teguviisi üldpildist. Olulised on eelkõige süüdiolek, pettuse viis, kahju suurus, tegevuse intensiivsus ja kurjategija käitumine pärast tegu. Mida raskem on pettus ja mida suurem on kahju, seda ebatõenäolisem on diversioon.

Diversiooni saab erandkorras kaaluda, kui

• kui süü on kokkuvõttes väike,
• kuigi tegemist on raske pettusega, asub see karistatavuse alumisel piiril,
• varaline kahju on hallatav ja täielikult hüvitatud,
• ei ole tuvastatav plaanipärane, süstemaatiline ega jätkuv tegevus,
• faktiline olukord on lihtne ja selge,
• ja kurjategija käitub mõistvalt, koostööaltilt ja hüvitamiseks valmis.

Kui diversioon kõne alla tuleb, võib kohus määrata rahalisi kohustusi, üldkasulikku tööd, järelevalvekorraldusi või kahju hüvitamist. Diversioon ei too kaasa süüdimõistmist ega kannet karistusregistrisse.

Diversiooni välistamine:

Diversioon on regulaarselt välistatud, kui

• pettus pandi toime plaanipäraselt või korduvalt,
• on tekkinud suur varaline kahju,
• esineb mitu pettuseakti,
• on äratuntav äriline tegutsemine,
• kasutati võltsitud dokumente, manipuleeritud andmeid või kuritarvitatud maksevahendeid,
• tegu pandi toime kriminaalse rühmituse raames,
• või käitumine on oluliselt kahjustanud ohvri majanduslikku otsustusvabadust.

Just väga suurte kahjude või eriti ohtlike pettusevahendite puhul on diversioon praktiliselt välistatud.

Diversioon raske pettuse puhul on realistlik vaid harvadel erandjuhtudel. See eeldab väikest süüd, hallatavat kahju ja varajast, täielikku heastamist. Praktikas on see lihtsa pettuse puhul oluliselt sagedamini võimalik kui raske pettuse puhul, mis viib regulaarselt ametliku kriminaalmenetluseni.

Valige nüüd soovitud aeg:Tasuta esmakonsultatsioon

Karistuse mõistmine ja tagajärjed

Kohus mõõdab karistust varalise kahju ulatuse, pettuse viisi, intensiivsuse ja kestuse ning selle järgi, kui tugevalt on kahjustatud ohvri otsustusvabadus ja majanduslik seisund. Eelkõige on oluline, kui plaanipäraselt, sihipäraselt või korduvalt kurjategija on tegutsenud ja kas pettusest tingitud käitumine on viinud märkimisväärse varalise kahjustuseni. Arvesse tuleb võtta ka seda, kas kurjategija on tegutsenud erilise kavalusega, kasutades kvalifitseeritud pettusevahendeid või kuritarvitades usaldussuhet.

Raskendavad asjaolud esinevad eriti siis, kui

• tegu pandi toime plaanipäraselt, süstemaatiliselt või korduvalt,
• on tekkinud märkimisväärne varaline kahju,
• mõjutatud olid mitmed varalised väärtused või majanduslikult kesksed positsioonid,
• süüdlane on ära kasutanud erilist usaldussuhet,
• tegu pandi toime lähedase, sõltuvus- või üleolekusuhte raames,
• või on olemas varasemad samalaadsed süüdimõistmised.

Kergendavad asjaolud on näiteks

• Varasem karistamatus,
• täielik ülestunnistus ja äratuntav mõistmine,
• varajane lõpetamine deliktilise käitumise,
• aktiivsed ja täielikud kahju hüvitamise püüdlused,
• süüdlase erilised stressi- või ülekoormussituatsioonid,
• või liiga pikk menetlusaeg.

Vangistuse tingimisi edasilükkamine on raske pettuse puhul vaid piiratud ulatuses võimalik. Oluline on, kas vaatamata kvalifitseeritud kuriteo toimepanemisele on olemas positiivne sotsiaalne prognoos. Kahju suuruse suurenemise, eriti ohtlike pettusevahendite kasutamise või plaanipärase või korduva tegevuse korral väheneb tingimisi karistuse tõenäosus oluliselt.

Karistusraamistik

Raske pettuse puhul vastavalt § 147 StGB-le näeb seadus ette oluliselt kõrgemad karistusmäärad kui lihtsa pettuse puhul. Oluline on, kas tegu pandi toime eriti ohtlike pettusevahenditega või saavutati kvalifitseeritud varalise kahju ulatus.

Kui pettus pannakse toime võltsitud või moonutatud dokumentide, kuritarvitatud sularahata maksevahendite, manipuleeritud või luuratud andmete, ebatäpse mõõteseadme kasutamisega või ametnikuna valesti esinedes, ähvardab vangistus kuni kolmeks aastaks.

Kui raske pettus seisneb kvalifitseeritud varalises kahjus, eriti üle € 5 000,00 suuruses kahjus, on samuti ette nähtud vangistus kuni kolmeks aastaks. Kui teoga tekitatakse üle € 300 000,00 suurune kahju, tõuseb karistusmäär ühest kuni kümne aastani vangistust.

Kui raske pettus pannakse toime kriminaalse ühenduse raames, tõuseb karistusmäär kuuest kuust kuni viie aastani vangistust, olenemata konkreetse kahju suurusest.

Ein Selgelt reguleeritud kergem juhtum ei ole ka raske pettuse puhul ette nähtud. Konkreetne karistuse suurus jääb siiski vastava seadusliku karistusmäära piiresse ja orienteerub eelkõige kahju suurusele, pettuse viisile ja intensiivsusele, kasutatud pettusevahendite ulatusele, tegevuse kestusele ning kurjategija isiklikele asjaoludele. Väiksema süü, hallatava kahju ja täieliku heastamise korral saab tegutseda karistusmäära alumises osas, samas kui suurte kahjude või eriti ohtliku pettuse korral ähvardavad tundlikud vangistused.

Raske pettuse puhul tuleb samuti arvestada, et mitte iga ebaõige teave ei ole karistatav. Karistatavus eeldab, et tegemist on faktide kohta petmisega, mis viib põhjuslikult varalise käsutuse ja varalise kahjuni ning et kurjategija tegutseb rikastumistahtlusega. Kui puudub näiteks pettusest tingitud eksiarvamus, kahju tekitamine, tahtlus kvalifikatsiooni osas või rikastumistahtlus, siis kuriteo koosseis puudub ja kriminaalvastutust ei teki.

Rahatrahv – päevamäärade süsteem

Austria kriminaalõigus arvutab rahatrahve päevamäärade süsteemi alusel. Päevamäärade arv sõltub süüst, summa päeva kohta rahalisest võimekusest. Nii kohandatakse karistus isiklikele oludele ja jääb siiski tuntavaks.

• Vahemik: kuni 720 päevamäära – vähemalt € 4, maksimaalselt € 5 000 päevas.
• Praktiline valem: Umbes 6 kuud vangistust vastab umbes 360 päevamäärale. See ümberarvutus on ainult orienteeruv ja mitte jäik skeem.
• Mittemakmise korral: Kohus võib määrata asenduskaristuse vangistusena. Reeglina kehtib: 1 päev asenduskaristust vastab 2 päevamäärale.

Märkus:

Raske pettuse puhul vastavalt § 147 StGB-le jääb rahatrahv vangistuse kõrval selgelt tagaplaanile. Kõrgendatud karistusmäära tõttu ei ole ainult rahatrahv seaduslikult reegliks, vaid on mõeldav vaid erandjuhtudel väikese süü ja madala ebaõigluse sisuga. Praktikas rakendatakse päevamäärasüsteemi raske pettuse puhul seega enamasti täiendavalt või asendavalt, samas kui vangistused, tingimisi või tingimusteta, on esiplaanil.

Vangistus ja (osaliselt) tingimisi edasilükkamine

§ 37 StGB: Kui seaduslik karistusmäär ulatub kuni viie aastani vangistust, võib kohus seaduslike eelduste olemasolul lühikese, kuni üheaastase vangistuse asemel määrata rahatrahvi. See säte on raske pettuse puhul vastavalt § 147 StGB-le vaid piiratud ulatuses kohaldatav, kuna karistusmäär on olenevalt teo iseloomust oluliselt kõrgendatud. Praktikas tuleb § 37 StGB kõne alla vaid siis, kui vaatamata kvalifikatsioonile oleks lühike vangistus süüga proportsionaalne ja teo üldpilt asub raske pettuse alumisel piiril. Tegemist ei ole omaette rahatrahvi ähvardusega, vaid lühikeste vangistuste asendusvormiga.

§ 43 StGB: Vangistuse tingimisi edasilükkamine on võimalik, kui määratud karistus ei ületa kahte aastat ja kurjategijal on positiivne sotsiaalne prognoos. Raske pettuse puhul on see võimalus oluliselt piiratum kui lihtsa pettuse puhul. See tuleb kõne alla eelkõige esmakordsete kurjategijate, hallatava kahju, täieliku kahju hüvitamise ja plaanipärase või korduva tegevuse puudumise korral. Kahju suuruse suurenemise või kvalifitseeritud pettusevahendite kasutamise korral väheneb tingimisi edasilükkamise tõenäosus oluliselt.

§ 43a StGB: Osaliselt tingimisi edasilükkamine võimaldab kombineerida tingimusteta ja tingimisi edasilükatud karistusosa vangistuste puhul üle kuue kuu ja kuni kahe aasta. Raske pettuse puhul võib see vorm omandada tähtsuse, kui teo üldpilti ei saa liigitada enam kui vähetähtsaks, kuid ka mitte eriti raskeks. See tuleb kõne alla näiteks suurema kahju, mitme kuriteoakti või suurenenud tegevuse intensiivsuse korral, eeldusel, et siiski on olemas soodne sotsiaalne prognoos.

§§ 50 kuni 52 StGB: Kohus võib anda korraldusi ja määrata katseaja järelevalve. Raske pettuse puhul puudutavad need meetmed sageli käitumist suunavaid tingimusi, eelkõige kahju hüvitamist, finantskorraldust või isiklike elutingimuste stabiliseerimist. Eesmärk on vältida edasisi varavastaseid kuritegusid ja soodustada jätkusuutlikku sotsiaalset taasintegreerumist.

Kohtute pädevus

Asjaline pädevus

Raske pettus vastavalt § 147 StGB-le on karistatav vangistusega kuni kolmeks aastaks, kuni viieks aastaks või kuni kümneks aastaks, sõltuvalt pettuse viisist ja kahju suurusest. Seega ei kuulu kuriteo koosseis enam maakohutu pädevusse.

Das Põhimenetlus viiakse üldjuhul läbi maakohtus. Milline maakohtu koosseis on pädev, sõltub konkreetsest karistusähvardusest ja kahju ulatusest.

Praktikas kehtib:

• Raske pettuse puhul, mille karistusähvardus on kuni kolm aastat, otsustab maakohus ainukohtuniku poolt.
• Kui tegemist on raske pettusega, millel on oluliselt suurenenud kahju ulatus, eriti väga suurte varaliste kahjude korral, on pädev maakohus kaasistujatega kohtuna.
• Vandekohus ei ole raske pettuse puhul pädev, kuna § 147 StGB ei näe ette eluaegset vangistust ega üle viie aasta kestvat alampiiri.

Maakohus ei ole raske pettuse puhul kunagi sisuliselt pädev, olenemata sellest, kas tegemist on lihtsa või keerulise juhtumiga.

Kohalik pädevus

Kohalikult pädev on üldjuhul kohus, mille piirkonnas tegu pandu toime või pidi toime pandama. Eelkõige on oluline koht,

• pettuslik tegevus toimus või
• petetu varaline kahjustav käitumine toimus või oleks pidanud toimuma.

Kui seda kohta ei ole võimalik üheselt kindlaks teha, määratakse pädevus seaduslike reservreeglite alusel, eelkõige vastavalt

• süüdistatava elukoha järgi,
• vahistamise koha järgi,
• või asjaomase prokuratuuri asukoht.

Menetlust viiakse läbi seal, kus on kõige paremini tagatud otstarbekas ja nõuetekohane läbiviimine.

Kohtuastmete järjekord

Kui maakohus teeb otsuse, on pooltele avatud seaduslik edasikaebamise võimalus.

• Maakohtu otsuste peale saab esitada apellatsiooni.
• Seaduses ettenähtud juhtudel tuleb lisaks kõne alla tühistamiskaebus.
• Nende õiguskaitsevahendite üle otsustavad olenevalt menetluse liigist ringkonnakohus või Riigikohus.

Seejuures kontrollitakse, kas menetlus on korrektselt läbi viidud, õigust on õigesti kohaldatud ja otsus on tehtud ilma raskete menetlusvigadeta.

Tsiviilnõuded kriminaalmenetluses

Raske pettuse puhul vastavalt § 147 StGB-le saab kannatanu kui eraõiguslik osaline oma tsiviilõiguslikke nõudeid otse kriminaalmenetluses esitada. Kuna ka raske pettus on suunatud faktide kohta petmisest tingitud varalist kahju tekitavale käitumisele, hõlmavad nõuded eelkõige rahalisi kohustusi, ülekantud summasid, väljaantud varalisi väärtusi, nõuetest loobumisi ning muid varalisi kahjusid, mis on tekkinud pettuse tagajärjel. See kehtib ka siis, kui pettus on toime pandud kvalifitseeritud vahenditega, nagu võltsitud või moonutatud dokumendid, manipuleeritud andmed või ametnikuna valesti esinemine, või kui esineb kvalifitseeritud kahju.

Olenevalt asjaoludest võib nõuda ka kaudsete kahjude hüvitamist, näiteks kui pettusest tingitud tegevus on kaasa toonud majanduslikke kahjusid, likviidsusprobleeme või ettevõtte kahjusid.

Eraõigusliku osalise liitumine peatab kõigi esitatud nõuete aegumise, kuni kriminaalmenetlus on pooleli. Alles pärast kriminaalmenetluse jõustumist jätkub aegumistähtaeg, kui kahju ei ole täielikult välja mõistetud.

Üks vabatahtlik heastamine, näiteks saadud summade tagastamine, tekitatud kahju hüvitamine või tõsine püüdlus kahju hüvitamisele, võib mõjuda karistust kergendavalt, kui see toimub õigeaegselt ja täielikult.

Kui aga süüdlane on petnud sihipäraselt, plaanipäraselt või korduvalt, põhjustanud märkimisväärse varalise kahju või teostanud pettuse eriti kavalalt või kvalifitseeritud pettusvahendeid kasutades, kaotab hilisem kahju heastamine regulaarselt osa oma kergendavast mõjust. Sellistes olukordades saab hilisem hüvitamine raske pettuse ebaõiglust vaid piiratud ulatuses kompenseerida.

Valige nüüd soovitud aeg:Tasuta esmakonsultatsioon

Kriminaalmenetluse ülevaade

Uurimise algus

Kriminaalmenetlus eeldab konkreetset kahtlust, millest alates loetakse isik süüdistatavaks ja ta saab kasutada kõiki süüdistatava õigusi. Kuna tegemist on ametliku kuriteoga, algatavad politsei ja prokuratuur menetluse ametlikult, kui vastav kahtlus tekib. Kannatanu eraldi avaldus selleks ei ole vajalik.

Politsei ja prokuratuur

Prokuratuur viib läbi uurimismenetluse ja määrab edasise käigu. Kriminaalpolitsei viib läbi vajalikud uurimised, kindlustab tõendid, võtab tunnistajate ütlused ja dokumenteerib kahju. Lõpuks otsustab prokuratuur menetluse lõpetamise, diversiooni või süüdistuse esitamise üle, sõltuvalt süüastmest, kahju suurusest ja tõendite olukorrast.

Kahtlustatava ülekuulamine

Enne iga ülekuulamist saab süüdistatav isik täieliku teavituse oma õigustest, eriti õigusest vaikida ja õigusest advokaadi abile. Kui süüdistatav nõuab advokaati, tuleb ülekuulamine edasi lükata. Ametlik süüdistatava ülekuulamine teenib süüdistusega konfronteerimist ja võimaluse andmist seisukoha võtmiseks.

Toimikuga tutvumine

Toimikutega saab tutvuda politseis, prokuratuuris või kohtus. See hõlmab ka tõenditega seotud esemeid, kui see ei ohusta uurimise eesmärki. Eraõigusliku osalise liitumine juhindub kriminaalmenetluse seadustiku üldistest reeglitest ja võimaldab kannatanul esitada kahjuhüvitamise nõudeid otse kriminaalmenetluses.

Kohtuistung

Põhikohtuistung teenib suulist tõendite kogumist, õiguslikku hindamist ja otsustamist võimalike tsiviilõiguslike nõuete üle. Kohus kontrollib eelkõige teo kulgu, tahtlust, kahju suurust ja ütluste usaldusväärsust. Menetlus lõpeb süüdimõistmise, õigeksmõistmise või diversioonimenetlusega.

Süüdistatava õigused

• Informatsioon ja kaitse: õigus teavitamisele, menetlusabile, vabale kaitsja valikule, tõlkeabile, tõenditaotlustele.
• Vaikimine ja advokaat: vaikimisõigus igal ajal; kaitsja kaasamisel lükatakse ülekuulamine edasi.
• Teavitamiskohustus: õigeaegne informatsioon kahtluse/õiguste kohta; erandid ainult uurimiseesmärgi tagamiseks.
• Aktidega tutvumine praktiliselt: uurimis- ja põhimenetluse aktid; kolmandate isikute tutvumine piiratud süüdistatava kasuks.

Valige nüüd soovitud aeg:Tasuta esmakonsultatsioon

Praktika ja käitumisnõuanded

1. Säilitada vaikimine.
   Lühike selgitus piisab: „Kasutan oma õigust vaikida ja räägin kõigepealt oma kaitsjaga.” See õigus kehtib juba esimesest ülekuulamisest politsei või prokuratuuri poolt.
2. Viivitamata võtta ühendust kaitsega.
   Ilma uurimisaktidega tutvumiseta ei tohiks ühtki ütlust anda. Alles pärast aktidega tutvumist saab kaitse hinnata, milline strateegia ja milline tõendite tagamine on mõttekas.
3. Kindlustage tõendid viivitamatult.
   Kõik saadaolevad dokumendid, sõnumid, fotod, videod ja muud salvestised tuleks võimalikult vara kindlustada ja koopiana säilitada. Digitaalseid andmeid tuleb regulaarselt varundada ja kaitsta hilisemate muudatuste eest. Märkige üles olulised isikud võimalike tunnistajatena ja pidage sündmuste käik meeles mälestusprotokollina.
4. Mitte võtta ühendust vastaspoolega.
   Teie enda sõnumeid, kõnesid või postitusi võidakse kasutada tõenditena teie vastu. Kogu suhtlus peaks toimuma ainult kaitsja kaudu.
5. Salvestada õigeaegselt video- ja andmesalvestised.
   Ühistranspordis, lokaalides või korteriühistute jälgimiskaamerate salvestised kustutatakse sageli automaatselt mõne päeva pärast. Seetõttu tuleb andmete säilitamise taotlused esitada viivitamatult operaatorile, politseile või prokuratuurile.
6. Dokumenteerige läbiotsimised ja arestimised.
   Läbiotsimise või arestimise korral nõudke korralduse või protokolli koopiat. Märkige üles kuupäev, kellaaeg, osalevad isikud ja kõik kaasa võetud esemed.
7. Vahistamise korral: ärge andke ütlusi asja kohta.
   Nõudke oma kaitsja kohest teavitamist. Vahistamist võib kohaldada ainult põhjendatud kahtluse ja täiendava vahistamisaluse olemasolul. Leebemad meetmed (nt lubadus, registreerimiskohustus, lähenemiskeeld) on eelistatud.
8. Valmistage heastamine sihipäraselt ette.
   Maksed, sümboolsed teened, vabandused või muud hüvituspakkumised tuleks teha ainult kaitsja kaudu ja need tuleks dokumenteerida. Struktureeritud heastamine võib positiivselt mõjutada diversiooni ja karistuse määramist.

Teie eelised advokaadi abiga

Just raske pettuse puhul sõltub õiguslik hinnang oluliselt konkreetsest pettuse sisust, ohvri eksimusest, varalisest käsutusest, tekkinud kahjust ning sellest, kas ja millisel kujul kvalifitseeriv tunnus esineb. Juba väikesed kõrvalekalded asjaoludes võivad otsustada, kas tegemist on tõepoolest raske pettusega, pelgalt lihtsa pettusega, tsiviilõigusliku vaidlusega või pettuse, eksimuse, tahtluse või kvalifikatsiooni puudumise tõttu üldse mitte karistatavusega.

Varajane advokaadi kaasamine on raske pettuse süüdistuse korral eriti oluline, kuna siin ähvardavad kõrgendatud karistusmäärad, keerulised tõendamisküsimused ja sageli ka majanduslikult märkimisväärsed tagajärjed. See tagab, et asjaolud täpselt klassifitseeritakse, tõendid kriitiliselt hinnatakse ja kergendavad asjaolud õiguslikult kasutatavaks töödeldakse.

Meie advokaadibüroo

• kontrollib, kas tegemist on tõepoolest faktide kohta käiva kuriteokoosseisule vastava pettusega või kas on tegemist vaid mittesiduvate avaldustega, hinnangutega, lepinguliste läbirääkimistega või äririskidega,
• analüüsib tõendusmaterjali, eriti pettuse teo, eksimuse, põhjuslikkuse, varalise käsutuse ja varalise kahju osas, samuti qualifizierenden Umständen des § 147 StGB,
• selgitab välja, kas esines õigusvastane rikastumise tahtlus ja kas see laieneb ka kvalifikatsioonile või kas tegemist on heauskse, vigase või pelgalt tsiviilõiguslikult olulise käitumisega,
• arendab välja selge kaitse strateegia, mis liigitab õiguslikult täpselt majandusliku tausta, tegeliku käigu ja karistuse määramise tagajärjed.

Kuna oleme kriminaalõigusele spetsialiseerunud esindus, tagame, et raske pettuse süüdistust kontrollitakse hoolikalt, seda ei kitsendata enneaegselt ja menetlust viiakse läbi tugeval faktilisel ja õiguslikul alusel. Eriti suurte kahjusummade või kvalifitseeritud pettusesüüdistuste korral võib varajane ja põhjendatud kaitse olla edasise menetluse käigus otsustava tähtsusega.

Valige nüüd soovitud aeg:Tasuta esmakonsultatsioon

KKK – korduma kippuvad küsimused

Valige nüüd soovitud aeg:Tasuta esmakonsultatsioon