Maakohus vandekohtunike ja kaasistujate kohtuna on see otsustusvorm, mida kasutatakse kõige raskemate ja ühiskondlikult tundlikumate kriminaalasjade puhul. Siin ei otsusta mitte üksik kohtunik, vaid mitmeliikmeline kohus, mis koosneb kutselistest kohtunikest ja rahvakohtunikest. See koosseis muudab kogu menetluse, sest tõendite hindamine, veendumuse kujundamine ja süüküsimus ei ole hinnatavad ainult juriidiliselt, vaid ka ühiskondlikult.

Selles otsustusvormis käsitletakse kõrge karistusmäära ähvardusega kuritegusid, seksuaalvägivalda, tapmisi, terrorismi, rasket röövi, miljonikahjusid ja organiseeritud kuritegevust. Kes on sellises kohtus süüdistatav, ei seisa mitte tavalise kriminaalkohtuniku ees, vaid maksimaalse sekkumisintensiivsusega tribunali ees.

Valige nüüd soovitud aeg:Tasuta esmakonsultatsioon

Maakohtu pädevus ja otsustusvorm vandekohtunike ja kaasistujate kohtuna

Maakohtu kui vandekohtunike või kaasistujate kohtu pädevus tuleneb kohustuslikult süüdistatavast kuriteost. See on seadusega ette nähtud ja seda ei saa mõjutada ei kohus ega prokuratuur. Niipea kui kuriteokahtlus on seotud ühe seadusega määratletud kuriteoalaga, tuleb menetlus läbi viia selles otsustusvormis. Seega on konkreetse kuriteo süüdistusega kindlaks määratud, kas süü ja karistuse üle otsustab üksikkohtunik või kollegiaalne kohus, mis koosneb kutselistest kohtunikest ja rahvakohtunikest.

Maakohus vandekohtunike kohtuna

Vandekohtunike kohus koosneb kahest osast. Vandemeeste kohus koosneb kolmest kutselisest kohtunikust. Vandekohtunike pink koosneb kaheksast vandekohtunikust. Vandekohtunikud otsustavad süüküsimuse üle, samal ajal kui kutselised kohtunikud juhivad menetlust ja määravad pärast süüdimõistmist karistuse. Seeläbi ei hinnata isiku süüd mitte ainult juriidiliselt, vaid ka ühiskondlikult.

Maakohus kaasistujate kohtuna

Kaasistujate kohtus otsustavad kutselised kohtunikud ja kaasistujad ühiselt süü ja karistuse üle. Reeglina koosneb kohus ühest kutselisest kohtunikust ja kahest kaasistujast. Eriti raskete kuritegude puhul näeb seadus ette aga laiendatud koosseisu, milles osalevad kaks kutselist kohtunikku ja kaks kaasistujat. See otsustusvorm ühendab juriidilise erialase pädevuse elanikkonna osalemisega õigusemõistmises.

Kuriteo pädevus

Maakohtu kui vandekohtunike või kaasistujate kohtu pädevus on seotud eriti raskete kuritegudega. Nende hulka kuuluvad muu hulgas

• Tahtlik tapmise
• raske rööv väga suurte kahjusummadega
• Süütamine ja tahtlik üldohtlikkuse tekitamine
• Vägistamine ja alaealiste raske seksuaalne kuritarvitamine
• Raske ametiseisundi kuritarvitamine ja rasked korruptsioonikuriteod
• Rasked finantskuriteod
• Terroristlik ühendus ja organiseeritud kuritegevus

Kui selline kuriteokahtlus on olemas, ei tohi menetlust läbi viia üksikkohtuniku ees, vaid see tuleb arutada selleks ettenähtud kollegiaalses kohtus.

Valige nüüd soovitud aeg:Tasuta esmakonsultatsioon

Koosseisu nõue ja kaitseõigused

Seadusega ettenähtud kohtu koosseis on keskne kaitseõigus. Viga koosseisus ei too aga automaatselt kaasa kohtuotsuse tühistamist. Sellist koosseisu puudust saab esitada ainult siis, kui kas prokuratuur mainib seda juba süüdistusaktis või süüdistatav heidab seda süüdistuse vastu esitatud vastuväite tähtaja jooksul selgesõnaliselt ette. Kui seda nõuet ei esitata, loetakse isegi objektiivselt vale koosseis sageli parandatuks.

Soolised koosseisureeglid seksuaalkuritegude puhul

Seksuaalkuritegude puhul peab kohtu koosseis olema sooliselt tasakaalustatud. Vandekohtunike kohtus peab vähemalt kaks vandekohtunikku, kaasistujate kohtus vähemalt üks kohtunik või üks kaasistuja kuuluma süüdistatava ja väidetavalt kannatanud isiku soost. See nõue peab tagama, et seksuaalsfääri puudutavaid tegusid ei hinnataks ühekülgselt.

Vandekohtunike ja kaasistujate tegevus

Kaasistujad täidavad põhiistungil kohtuniku ametit täies ulatuses. Nad otsustavad koos kutseliste kohtunikega võrdsetel alustel süü ja karistuse üle, osalevad kogu tõendite hindamises ja kõigis aruteludes.

Vandekohtunikud tegutsevad ainult selles ulatuses, mida kriminaalmenetluse seadustik vandekohtunike kohtu jaoks ette näeb. Nende keskne ülesanne on süüküsimuse otsustamine seadusega reguleeritud küsimuste menetluses. Kutselised kohtunikud määravad seejärel selle alusel kindlaks õiguslikud tagajärjed.

Vandekohtunike ja kaasistujate valiku, ametisse nimetamise ja osalemise õiguslikud eeldused reguleerib vandekohtunike ja kaasistujate seadus 1990.

Vandekohtunike ja kaasistujate eeldused

Vandekohtuniku või kaasistuja amet on auamet ja kodanikukohustus. See on elanikkonna seadusega ette nähtud osalemine õigusemõistmises. Ametisse võib nimetada ainult Austria kodanikke vanuses 25 kuni 65 aastat, kes on tervislikult võimelised istungit jälgima ja kes valitsevad piisavalt kohtukeelt.

Ametist on välistatud muu hulgas isikud, kellel on kustutamata kohtulikud süüdimõistmised, isikud, kellel on pooleli rasked kriminaalmenetlused, samuti õigusemõistmise ja õiguskaitse töötajad, eelkõige kohtunikud, prokurörid, advokaadid, notarid, politseiametnikud ja justiitsadministratsiooni töötajad. Samuti ei tohi ametisse nimetada isikuid, kellel puudub põhielukoht Austrias.

Eesistumine, arutelu ja hääletamine

Igas vandekohtunike ja kaasistujate kohtus juhib eesistuja kutseline kohtunik. Ta juhib istungit, arutelu ja hääletamist ning määrab küsimuste sõnastuse, mille üle vandekohtunikud ja kaasistujad hääletavad.

Enne iga otsust tuleb läbi viia arutelu. Esimesena annavad oma hääled vandekohtunikud ja kaasistujad, seejärel kutselised kohtunikud, kusjuures eesistuja hääletab viimasena. Hääletamisest hoidumine on põhimõtteliselt lubamatu.

Need reeglid tulenevad otseselt kriminaalmenetluse seadustikust ja on võrdselt siduvad vandekohtunikele, kaasistujatele ja kutselistele kohtunikele.

Kohus teeb oma otsused häälteenamusega. Häälte võrdsuse korral valib kohus süüdistatavale soodsama arvamuse. Vastavalt kriminaalmenetluse seadustiku § 32 lõikele 1 pädevas kaasistujate kohtus takistab eesistuja hääl, et kohus teeks süüdistatavale kahjuliku süüotsuse.

Otsused väljaspool põhiistungit

Isegi kui põhiistungil otsustab vandekohtunike või kaasistujate kohus, on uurimismenetluse kontroll ühe kohtuniku käes. Eesistuja kutseline kohtunik otsustab üksi eelvangistuse, koduläbiotsimiste, arestimiste, telefonikõnede pealtkuulamiste, toimikutele juurdepääsu ja uurimismeetmete lubatavuse üle. Seega kontrollitakse kogu uurimissurvet kohtulikult juba enne põhiistungit.

Kohtuastmete järjekord

Maakohus on nendes menetlustes ainus faktiline instants. Kogu tõendite kogumine toimub eranditult seal. Kohtuotsuse vastu saab esitada tühistamiskaebuse Riigikohtule ja apellatsioonkaebuse Ringkonnakohtule. Riigikohus kontrollib õigusvigu ja menetlusvigu, Ringkonnakohus karistuse määramist ja õiguslikke tagajärgi. Süüküsimust õiguskaitseinstantsis uuesti ei tuvastata.

Valige nüüd soovitud aeg:Tasuta esmakonsultatsioon

Teie eelised advokaadi esindusega

Kriminaalmenetlus maakohtus vandekohtunike või kaasistujate kohtuna on riikliku karistusvõimu kõige intensiivsem vorm. Karistusmäärad on kõrged, põhiõiguste rikkumised massiivsed ja paljud otsustavad suunamuutused tehakse juba ammu enne põhiistungit.

Advokaadi kaitse aitab kaasa sellele, et

• seadusega ettenähtud otsustusvormi kontrollitakse,
• võimalikud koosseisu vead tuvastatakse ja õigeaegselt käsitletakse,
• pädevust ei aktsepteerita kontrollimata,
• tõendite kogumine toimub struktureeritult ja seda ei kujunda ühekülgselt prokuratuur,
• ütlused ja avaldused tehakse läbimõeldult ja ei mõju hiljem kahjulikult,
• õiguskaitsevahendite valikud on algusest peale läbi mõeldud.

Just vandekohtunike või kaasistujate kohtute menetlustes ei määra tulemust mitte ainult süüdistus, vaid eelkõige kaitse kvaliteet, kas menetlus jääb kontrolli alla või väljub kontrolli alt. Nendes otsustusvormides kujundavad kohus ja rahvakohtunikud veendumusi, mida on hiljem peaaegu võimatu parandada. Seetõttu mängib varajane ja struktureeritud kaitse keskset rolli.

Valige nüüd soovitud aeg:Tasuta esmakonsultatsioon

KKK – korduma kippuvad küsimused

Valige nüüd soovitud aeg:Tasuta esmakonsultatsioon