Osaühingu organid

Austria osaühingu organid on üksused, mille kaudu ühing kujundab oma tahet, juhib äritegevust, tegutseb välissuhetes õiguslikult siduvalt ja mille tegevust kontrollitakse. Igal osaühingul peab kohustuslikult olema vähemalt juhatus ja üldkoosolek. Nõukogu on kohustuslik, kui seaduses sätestatud eeldused on täidetud. Nõuandev koda võib olla loodud vabatahtlikult. Lisaks tuleb teatud eeldustel määrata audiitor; ta ei ole iga osaühingu üldine kohustuslik organ, kuid suuremate või nõukogu moodustamise kohustusega ühingute puhul on ta õiguslikult oluline.

Valige sobiv aeg kohe:Tasuta esmane konsultatsioon

Organite tähendus osaühingu jaoks

Osaühing ei saa ise tegutseda, kuigi teda koheldakse õiguslikult nagu iseseisvat isikut. Just siin tulevad mängu osaühingu organid. Nad teevad otsuseid, esindavad ühingut välissuhetes ja tagavad, et kõik toimuks õiguslikult korrektselt.

Kohustuslikud on OÜ puhul igal juhul üldkoosolek ja juhatus. Nõukogu on kohustuslik vaid seaduses sätestatud juhtudel vastavalt GmbHG § 29-le. Paljusid detailküsimusi, näiteks esindusõigust või nõusolekut vajavaid tehinguid, saab põhikirjas täpsemalt kujundada.

Ilma selle struktuurita jääks osaühing teovõimetuks. Lepinguid ei saaks sõlmida, töötajaid juhtida ega kasumit jaotada.

Organid täidavad seejuures erinevaid rolle, mis on üksteisest selgelt eristatud. See jaotus tagab ettevõttes korra, läbipaistvuse ja turvalisuse.

Regulatsioonid ühe isikuga osaühingus

Ka ühe isikuga osaühingul on üldkoosolek ja juhatus. Praktikas võivad mõlemad funktsioonid olla sama isiku käes, kuid õiguslikult jäävad need eraldi.
Ainuosanik teeb osanike otsused üksinda ja vormistab need kirjalikult. Nii on hiljem võimalik tuvastada, kas ta tegutses osanikuna või juhatuse liikmena.

Üldkoosolek kui kõrgeim organ

Üldkoosolek vastavalt GmbHG § 34-le on OÜ kõige olulisem organ. See koosneb kõigist osanikest ja on keskne koht põhjapanevate otsuste tegemiseks.

Siin määratakse kindlaks, kuidas osaühing areneb ja millise suuna ta võtab. Osanikud koondavad oma huvid ja otsustavad ühiselt kesksete küsimuste üle. Üldkoosolek asub juhatusest kõrgemal ning võib anda juhiseid ja sekkuda aktiivselt ettevõtte juhtimisse.

Üldkoosoleku olulisemad ülesanded on:

• juhatuse liikmete ametisse nimetamine ja tagasikutsumine
• majandusaasta aruande kinnitamine
• Bilansikasumi kasutamine
• põhikirja muudatustega
• Tasumata osakapitali sissemaksete sissenõudmine
• Otsus kapitalimeetmete kohta
• Juhatuse vastutusest vabastamine
• Juhatuse liikmete vastu esitatavate kahjunõuete esitamine
• Auflösung der Gesellschaft

Korraline üldkoosolek toimub vähemalt kord aastas. Seal käsitlevad osanikud majandusaasta aruannet, tulemuse kasutamist ja juhatuse tegevuse heakskiitmist. Lisaks võivad toimuda erakorralised üldkoosolekud, kui on vaja teha kiireloomulisi otsuseid või kui osanike õigused seda tingivad.

Osanike otsuseid ei pea alati tegema füüsilisel üldkoosolekul. Kui kõik osanikud on konkreetsel juhul nõus kirjaliku otsustamisega või vähemalt kirjaliku hääletamisega, on ka see võimalik. Kirjaliku hääletamise korral arvestatakse nõutavat häälteenamust mitte ainult antud häälte, vaid kõigi osanikele kuuluvate häälte koguarvu järgi.

Osanike seisund ja funktsioon

Osanikud on osaühingu omanikud. Nad panustavad kapitali ja saavad selle eest ühingus õigusi. Nende keskne roll avaldub eelkõige üldkoosolekul. Seal teostavad nad oma õigusi ja määravad, mis ettevõttes toimub.

Osanikud määravad osaühingu põhisuuna, kasutavad oma hääleõigust üldkoosolekul, otsustavad kasumi kasutamise üle ja kontrollivad juhatust. Nende isiklik vastutus on üldjuhul piiratud võetud osamaksega. Seega on eraomand kaitstud, kui puuduvad eraldi vastutuse alused.

Kokkuvõttes tagavad osanikud, et osaühingut juhitakse selgelt, tehakse siduvaid otsuseid ja tegutsetakse majanduslikult mõistlikult.

Osaühingu juhatus

Juhatus vastavalt GmbHG §-le 15 juhib ettevõtte igapäevatööd. Ta tagab, et osaühing toimiks operatiivselt ja saavutaks oma eesmärgid.

Samal ajal kui üldkoosolek annab suuna, viib juhatus need suunised praktikas ellu. Ta organiseerib protsesse, teeb jooksvaid otsuseid ja hoolitseb majandusliku edu eest.

Eriti oluline punkt on esindamine välissuhetes. Juhatuse liikmed tegutsevad osaühingu nimel ja sõlmivad lepinguid. Sellega muutub osaühing üldse ärielus nähtavaks ja teovõimeliseks.

Ülesanded ja esindamine välissuhetes

Juhatuse liikmed esindavad osaühingut kolmandate isikute ees. Kõik, mida juhatuse liikmed oma tegevuse raames teevad, kehtib vahetult osaühingu suhtes. Sellega tekivad ühingule õigused ja kohustused.

Nende olulisemad ülesanded on:

• OÜ esindamine kohtus ja kohtuväliselt
• Lepingute sõlmimine ühingu nimel
• Jooksvate äritegevuste juhtimine
• Aastaaruande ettevalmistamine
• Üldkoosoleku kokkukutsumine ja osanike otsuste elluviimine
• Personali, sisemiste protsesside ning raamatupidamise ja finantsarvestuse korraldamine

Sisesuhtes peavad juhatuse liikmed järgima seadust, põhikirja, töökorralduse reegleid ja kehtivaid osanike otsuseid. Kui nad neid kohustusi rikuvad, võib osaühing nõuda kahju hüvitamist. Välissuhtes jääb esindusõigus kolmandate isikute suhtes üldjuhul kehtima ka siis, kui juhatuse liige on sisesuhtes rikkunud nõusolekukohustust. Seetõttu puudutab sisemine rikkumine eelkõige juhatuse liikme vastutust osaühingu ees.

Seetõttu kannavad juhatuse liikmed suurt vastutust. Vead või kohustuste rikkumised võivad kahjustada mitte ainult osaühingut, vaid teatud asjaoludel tuua kaasa ka isikliku vastutuse.

Juhatuse korraldus

Sõltuvalt ühingust võib olla üks või mitu juhatuse liiget. Põhikiri ja äriregistri kanne määravad, kas mitu juhatuse liiget võivad esindada ühingut üksinda, ühiselt või ühiselt koos prokuristiga.

Kui juhatuse liige on ainult üks, esindab ta osaühingut üksinda. Kui on mitu juhatuse liiget, toimub esindamine põhikirja ja äriregistri kande järgi. Põhikiri võib ette näha üksikesinduse, ühisesinduse või esinduse koos prokuristiga. Äripartnerite jaoks on määrav, milline esinduskorraldus on äriregistrisse kantud.

Ametisse nimetamine ja tagasikutsumine

Juhatuse liikmed nimetatakse ametisse osanike poolt. See otsus tehakse üldkoosolekul ja kuulub osanike olulisemate volituste hulka.

Seejuures võib juhatuse liikmeteks nimetada nii osanikke endid kui ka väliseid isikuid. Oluline on vaid see, et tegemist oleks teovõimeliste füüsiliste isikutega.

Seetõttu ei saa juriidiline isik olla osaühingu juhatuse liige. Isik, kes on teatud majandus- või varavastaste kuritegude eest jõustunud kohtuotsusega mõistetud üle kuue kuu pikkusele vangistusele, on osaühingu juhatusest välistatud. Keeld lõpeb kolm aastat pärast kohtuotsuse jõustumist.

Sama oluline on tagasikutsumise võimalus. Osanikud saavad juhatuse liikme põhimõtteliselt igal ajal tagasi kutsuda, isegi kui on olemas leping.

Seisund juhatuse liikmena ja võimalik teenistusleping on õiguslikult lahus. Seetõttu ei lõpeta tagasikutsumine automaatselt töösuhet.

Juhatuse liikmete vastutus

Juhatuse liikmed peavad osaühingu juhtimisel järgima korraliku ettevõtja hoolsust. Nad vastutavad osaühingu ees isiklikult, kui nad süüliselt rikuvad oma kohustusi ja sellega tekitavad ühingule kahju.

Kohustuste rikkumised tekivad ebaseaduslike maksete, puuduliku raamatupidamise, kehtivate osanike otsuste eiramise, majanduskriisidele hilinenud reageerimise, maksude või sotsiaalkindlustuskohustuste rikkumise ning tehingute puhul, mis jäävad väljapoole sisemist pädevust. Vastutus langeb juhatuse liikmele isiklikult ega ole automaatselt välistatud osaühingu piiratud vastutuse tõttu.

Valige sobiv aeg kohe:Tasuta esmane konsultatsioon

Osaühingu nõukogu

Nõukogu vastavalt § 29 GmbHG on osaühingu kontrollorgan. Ta teostab järelevalvet juhatuse üle ja tagab, et juhatus tegutseb ühingu huvides. See tugevdab osaühingu sisemist korraldust, luues tasakaalu juhtimise ja järelevalve vahel.

Mitte igal osaühingul ei pea olema nõukogu. Väiksemates ettevõtetes jääb see enamasti vabatahtlikuks. Alles alates teatud suurusest või struktuurist muutub see seadusega kohustuslikuks.

Moodustamise kohustus ja eeldused

Kohustus moodustada nõukogu tekib § 29 GmbHG seaduslike eelduste korral:

• kui osakapital on üle 70 000 euro ja samal ajal on üle 50 osaniku
• kui OÜ annab keskmiselt tööd rohkem kui 300 töötajale
• kui OÜ on usaldusühingu isiklikult vastutav osanik ja OÜ koos selle usaldusühinguga annab keskmiselt tööd rohkem kui 300 töötajale
• seadusega reguleeritud kontsernijuhtudel ja piiriülestel ühinemistel töötajate osalusega

Kui ükski neist juhtudest ei esine, ei pea osanikud nõukogu moodustama. Nad võivad siiski vabatahtlikult nõukogu luua, kui soovivad juhatuse täiendavat kontrolli.

Moodustamine parandab eelkõige kontrolli juhatuse üle. Just suuremate ettevõtete puhul vähendab see oluliselt valede otsuste riski.

Kontrollifunktsioon ja ülesanded

Nõukogu teostab juhatuse üle pidevat järelevalvet. Selle keskne ülesanne on tagada, et juhatuse liikmed tegutseksid osaühingu huvides ega teeks valesid otsuseid. Nõukogu ei sekku aktiivselt igapäevasesse äritegevusse. Selle asemel kontrollib ta, kas juhatus töötab korrektselt, majanduslikult ja seadusega kooskõlas.

Lisaks kontrollib ta juhatuse aruandeid, jälgib majanduslikku arengut, nõuab teavet ja dokumente, kontrollib nõusolekut vajavaid tehinguid, annab osanikele aru ning osaleb majandusaasta aruande kontrollis, ulatuses, mis on ette nähtud seaduse, põhikirja või töökorralduse reeglitega.

Lisaks võib nõukogu nõuda, et talle esitataks regulaarselt aruandeid. Nii säilitab ta ülevaate osaühingu majanduslikust olukorrast ja saab probleemide tekkimisel õigeaegselt sekkuda.

Seega toimib nõukogu olulise kontrollinstantsina, mis loob ühingus stabiilsust ja usaldust.

Nõuandev koda kui vabatahtlik organ

Nõuandev koda ei ole osaühingu seadusjärgne kohustuslik organ. See tekib ainult siis, kui põhikiri, osanike otsus või nõuandva koja kord seda ette näeb. Selle ülesanded sõltuvad täielikult sellest alusest. Nõuandev koda võib nõustada, vahendada osanike ja juhatuse vahel, kontrollida nõusolekukohustusi või täita kontrolliülesandeid. Selle kujundus ei tohi aga tõrjuda välja üldkoosoleku, juhatuse või seadusega nõutava nõukogu kohustuslikke pädevusi.

Osanikud peaksid nõuandva koja põhikirjas või nõuandva koja korras täpselt reguleerima. Seal määratakse kindlaks, kes liikmed nimetab, kui kaua kestab ametiaeg, kas liikmed saavad tasu, millised teabeõigused neil on, millised otsused vajavad nende nõusolekut ning kas nad üksnes nõustavad või ka kontrollivad.

Kuna puuduvad kindlad seadusest tulenevad ettekirjutused, saab nõuandvat koda paindlikult osaühingu vajadustele kohandada. Just see teeb selle kasvavate ettevõtete jaoks eriti atraktiivseks.

Funktsioon ja praktiline tähendus

Nõuandva koja praktiline tähendus seisneb selle paindlikkuses. Ettevõtted saavad seda kujundada täpselt nii, nagu see on nende olukorras mõistlik.

Nõuandev koda võib aidata kaasata välist ekspertiisi, ilma et peaks kohe moodustama range kontrollorgani nagu nõukogu. Just keeruliste otsuste puhul saavad paljud osaühingud sellest täiendavast perspektiivist kasu.

Tüüpilised kasutusvaldkonnad on:

• ettevõtte strateegiline edasiarendamine
• kasvu või ümberstruktureerimiste toetamine
• toetus oluliste investeerimisotsuste tegemisel

Eristamine nõukogust

Nõuandev koda ja nõukogu täidavad erinevaid funktsioone, isegi kui nad esmapilgul sarnased tunduvad.

Kõige olulisem erinevus seisneb õiguslikus seisundis. Samal ajal kui nõukogu on seadusega reguleeritud ja tal on selged kontrollikohustused, jääb nõuandev koda vabalt kujundatavaks. Osanikud määravad ise, millised ülesanded ta üle võtab.

Nõukogu teostab juhatuse üle siduvat kontrolli. Ta peab täitma teatud kohustusi ja on paljudel juhtudel seadusega kohustuslik. Nõuandev koda seevastu töötab nõustavalt ja toetavalt, ilma kohustusliku kontrollifunktsioonita.

Praktikas tähendab see:

• Nõukogu kontrollib siduvalt ja on sageli seadusest tulenevalt vajalik
• Nõuandev koda nõustab paindlikult ja kohandub ettevõttega

Audiitor kui seaduse järgi oluline kontrolliasutus

Audiitor ei ole iga osaühingu klassikaline organ, sest ta ei juhi ühingut, ei esinda seda välissuhetes ega tee osanike otsuseid. Küll aga muutub ta oluliseks, kui osaühing on auditeerimiskohustuslik. Siis kontrollib ta majandusaasta aruannet, hindab raamatupidamise korrektsust ja esitab aruande auditi tulemuste kohta. Väike osaühing, millel ei ole nõukogu moodustamise kohustust, audiitorit ei vaja.

Kui osaühing muutub auditeerimiskohustuslikuks, täiendab audiitor sisekontrolli välise auditiga.

Teie eelised advokaadi abiga

Osaühingu organite struktuur tundub esmapilgul ülevaatlik, kuid praktikas tekivad kiiresti keerulised küsimused. Just õiguste, kohustuste ja pädevuste kujundamisel tasub end ära õigeaegne õigusnõustamine.

Kogenud advokaat aitab vältida vigu ja luua selgeid struktuure, mis toimivad pikaajaliselt.

Konkreetsed eelised on:

• Põhikirja ja organite struktuuri õiguskindel kujundamine
• Osanike ja juhatuse liikmete isiklike vastutusriskide vältimine
• Selged reeglid otsustusprotsesside ja kontrolli jaoks

Valige sobiv aeg kohe:Tasuta esmane konsultatsioon

Korduma kippuvad küsimused – KKK

Valige sobiv aeg kohe:Tasuta esmane konsultatsioon