Internetivihkamine viitab üldises keelekasutuses sihipärastele solvavatele, diskrimineerivatele, ähvardavatele või alandavatele avaldustele internetis, mis on suunatud üksikisikutele või teatud rühmadele. Selline sisu ilmub näiteks sotsiaalmeedia kommentaarides, foorumites, uudisteplatvormidel, videotes või piltidel. Sageli ründavad need postitused isiklikke omadusi, näiteks päritolu, religiooni, sugu, seksuaalset sättumust või poliitilisi veendumusi.

Õiguslikult muutub internetivihkamine oluliseks eelkõige siis, kui rikutakse isikuõigusi või pannakse toime karistatavaid tegusid. Otsustav on alati see, milline konkreetne nõue või kuriteokoosseis konkreetsel juhul esineb, näiteks keelamine, hüvitis meediaseaduse alusel, teave süüdlase kohta või kuriteokoosseisud nagu solvamine, laim, küberkiusamine või vaenu õhutamine.

Jetzt Wunschtermin wählen:Kostenloses Erstgespräch

Vihapostituste vormid ja tüüpilised näited

Vihapostitused esinevad internetis paljudes erinevates vormides. Need levivad sageli sotsiaalvõrgustike, uudisteportaalide kommentaariruumide, arutelufoorumite või sõnumiteenuste kaudu. Seejuures kasutavad süüdlased sageli interneti näilist anonüümsust, et teisi inimesi sihipäraselt rünnata või avalikult häbistada.

Vihapostituste puhul on tüüpiline, et need ei väljenda ainult kriitikat, vaid teadlikult alandavad, solvavad või hirmutavad. Sageli on sellised postitused suunatud isiklike omaduste või teatud rühma kuulumise vastu.

Tüüpilised näited on näiteks:

• Solvavad kommentaarid või sõim sotsiaalvõrgustike postituste all
• Kuulujuttude või valeväidete levitamine isiku maine kahjustamiseks
• Erapiltide või -info avaldamine kellegi avalikuks häbistamiseks

Ka meemid, manipuleeritud pildid või videod võivad sisaldada vihkamist. Isegi näiliselt humoorikas sisu võib edastada alandavat või diskrimineerivat sõnumit. Just seetõttu märkavad kannatanud sageli alles hilja, et nende isikuõigusi on rikutud.

Kannatanud isikud ja eriti kaitstud rühmad

Põhimõtteliselt võib iga inimene langeda internetivihkamise ohvriks. Eriti sageli tabab see aga inimesi, kes on avalikult nähtavad või kuuluvad ühiskondlikku vähemusse. Nende hulka kuuluvad näiteks ajakirjanikud, poliitikud, aktivistid või suure sotsiaalmeedia haardega isikud.

Paljud vihapostitused ründavad inimesi teatud isiklike omaduste tõttu. Nende hulka kuuluvad näiteks:

• etniline päritolu või rahvus
• religioon või poliitiline veendumus
• sugu, seksuaalne sättumus või sooidentiteet

Selliste rünnakute eesmärk on sageli inimesi avalikult alandada või ühiskondlikust diskursusest välja tõrjuda. Kui vihkamine on suunatud rühmade vastu ja rikub nende väärikust, võib see täita ka kriminaalõiguslikke kuriteokoosseise, nagu vaenu õhutamine.

Lisaks võivad ka eraettevõtted sattuda ootamatult vihakampaaniate keskmesse, näiteks pärast avalikku postitust internetis või konflikti sotsiaalvõrgustikes.

Internetivihkamise psühholoogilised ja sotsiaalsed tagajärjed

Internetivihkamisel on sageli ohvritele tõsised tagajärjed. Rünnakud on sageli avalikud ja võivad levida väga kiiresti. Seetõttu kogevad paljud ohvrid suurt emotsionaalset koormust, sest solvav sisu jääb püsivalt nähtavaks ja seda loevad paljud inimesed.

Kõige sagedasemad isiklikud tagajärjed on:

• hirm, stress ja muud psühholoogilised tagajärjed
• tagasitõmbumine sotsiaalvõrgustikest või avalikust elust

Kui vihapostitused esinevad pikema aja jooksul või on eriti intensiivsed, võivad need esile kutsuda ka depressiooni või tõsiseid psühholoogilisi probleeme. Äärmuslikel juhtudel teatavad ohvrid isegi enesevigastamise või enesetapu mõtetest.

Lisaks individuaalsetele tagajärgedele tekivad ka ühiskondlikud mõjud. Internetivihkamine võib viia selleni, et inimesed väljendavad oma arvamust vähem avatult või tõmbuvad avalikest aruteludest tagasi.

Õiguslik kaitse internetivihkamise eest Austrias

Austria õigus kaitseb inimesi ka internetis solvavate ja diskrimineerivate rünnakute eest. Interneti ei peeta õiguslikult õigusvabaks alaks, vaid see allub samadele reeglitele nagu igapäevane suhtlus või klassikalised meediad. Seetõttu saab isikuid, kes internetis teisi solvavad, ähvardavad või häbistavad, tsiviil- ja kriminaalõiguslikult vastutusele võtta.

Oluline samm oli internetivihkamise vastane seadus, mis kehtib alates 2021. aastast. See seadus on lihtsustanud mitmeid menetlusi ja andnud kannatanutele kiiremad võimalused õiguste jõustamiseks. Eriti fookuses on isikuõigused, st õigus au, privaatsuse ja oma väärikuse kaitsele.

Kannatanud saavad tugineda näiteks järgmistele õiguslikele võimalustele:

• keelamisnõuded, kui on avaldatud solvavat või diskrimineerivat sisu
• nõuded ebaseadusliku sisu kustutamiseks, näiteks tõsiste isikuõiguste rikkumiste korral

Lisaks tsiviilõiguslikele nõuetele võivad rakenduda ka kriminaalõiguslikud sätted, näiteks solvamise, laimu, küberkiusamise või vaenu õhutamise korral. Õigus pakub seega mitmeid vahendeid, et vihapostituste vastu tõhusalt tegutseda. Tegemist on valdavalt imperatiivse õigusega, mida oma tingimustega sageli tõhusalt välistada ei saa.

Internetivihkamisega seotud õiguslikud teed ülevaade

1. Platvormi tee: teavitamine, sisemine kaebus, vaidluste lahendamine, kaebus KommAustriale
2. Tsiviilõigus: keelamine, kõrvaldamine, osaliselt hüvitis
3. Meediaõigus: hüvitis meediaomaniku vastu
4. Kriminaalõigus: avaldus või eraõiguslik süüdistus
5. Teave/identifitseerimine: kohtulik uurimine või teenusepakkuja teave

Jetzt Wunschtermin wählen:Kostenloses Erstgespräch

Digitaalteenuste akti (DSA) pakutavad parandused

Digitaalteenuste aktiga (DSA) on Euroopa Liit loonud uued reeglid veebiplatvormidele. Nende eeskirjade eesmärk on kaitsta kasutajaid paremini ebaseadusliku sisu eest ja suurendada platvormide vastutust.

Austrias täiendab DSA rakendusseadus neid Euroopa sätteid. Seetõttu on kannatanutel tänapäeval selgemad menetlused ja kiiremad võimalused vihapostituste vastu tegutsemiseks.

Keskne uuendus puudutab eelkõige platvormide rolli. Sotsiaalvõrgustike või muude võrguteenuste operaatorid peavad nüüd:

• pakkuma kergesti ligipääsetavaid teavitamisfunktsioone ebaseadusliku sisu kohta
• teatatud sisu kiiresti läbi vaatama ja vajadusel eemaldama

Lisaks saavad kannatanud pöörduda riikliku kaebuste lahendamise asutuse poole, kui platvormid teavitustele asjakohaselt ei reageeri. Austrias täidab seda ülesannet muu hulgas Austria Kommunikatsiooniamet (KommAustria) kui veebiplatvormide eest vastutav asutus.

Uued regulatsioonid tagavad, et digitaalteenused kannavad suuremat vastutust, kui nende platvormide kaudu levitatakse vihkamist.

Ebaseadusliku sisu kohtulik eemaldamine

Eriti tõhus vahend vihapostituste vastu on kohtulik keelamiskorraldus. See menetlus võimaldab kannatanutel ebaseadusliku sisu internetist kiiresti eemaldada, ilma et peaks ootama pikka kohtumenetlust.

Avalduse saab esitada, kui postitus rikub oluliselt inimväärikust või isikuõigusi. Kohus vaatab seejärel avalduse läbi ja võib ilma eelneva suulise aruteluta anda keelamiskorralduse.

Selle menetluse eeliseks on eelkõige kiirus. Kui tingimused on täidetud, võib kohus määrata, et süüdlane:

• eemaldab ebaseadusliku postituse koheselt
• hoidub tulevikus sarnase sisu avaldamisest

Eriti rasketel juhtudel võib kohus lisaks määrata ajutise täitmisele pööramise. See tähendab, et sisu tuleb juba kustutada, isegi kui otsuse vastu esitatakse veel vastuväiteid. Selle menetluse eesmärk on tagada, et kahjulik sisu ei jääks internetis pikaks ajaks nähtavaks.

Vihapostituste kriminaalõiguslikud tagajärjed

Vihapostitused ei saa tekitada ainult tsiviilõiguslikke nõudeid, vaid võivad olla ka karistatavad. Kui internetis avaldatud sisu rikub isiku au või väärikust, rakenduvad sageli karistusseadustiku sätted. Otsustav on alati see, kui tõsine rünnak on ja millised avaldused konkreetselt avaldati.

Eriti sageli täidavad vihapostitused au teotamise valdkonna kuriteokoosseise. Nende hulka kuuluvad näiteks solvangud või valeväited, mis on suunatud isiku avalikule alandamisele. Karistatavad võivad olla ka sihipärased rünnakud teatud rühmade või üksikisikute vastu.

Tüüpilised kriminaalõiguslikud kuriteokoosseisud seoses vihapostitustega on:

• solvamine ja laim, kui kedagi avalikult sõimatakse või rünnatakse ebaõigete faktiväidetega
• vaenu õhutamine, kui õhutatakse vihkamist või vägivalda isikute või rühmade vastu

Lisaks võib ka küberkiusamine olla kriminaalõiguslikult oluline, kui kedagi internetis korduvalt häbistatakse, ähvardatakse või massiliselt ahistatakse. Kriminaalõiguse eesmärk on seega tagada, et digitaalsed rünnakud isikliku väärikuse vastu ei jääks tagajärgedeta.

Anonüümsete süüdlaste väljaselgitamine

Paljud vihapostitused avaldatakse valenime all või anonüümselt. Seetõttu on kannatanutel sageli raske vastutavat isikut tuvastada ja õiguslikke samme astuda. Austria õigus pakub aga võimalusi süüdlaste identiteedi kindlakstegemiseks.

Kohtud võivad teatud tingimustel määrata uurimismeetmeid, et välja selgitada postituse taga olev isik. See on eriti oluline nn eraõiguslike süüdistuste puhul. Nende hulka kuuluvad näiteks solvamine või laim internetis.

Sellistel juhtudel peab ohver taotlema kohtult, et kogutaks andmeid kasutaja identifitseerimiseks. Kohus otsustab seejärel, kas vastavad meetmed määratakse. Nende hulka võivad kuuluda näiteks teabenõuded teenusepakkujatele või telekommunikatsiooniettevõtetele.

See regulatsioon lihtsustab kannatanute juurdepääsu õigusele, sest nad ei pea enam ise süüdlase identiteeti vaevaliselt uurima.

Platvormide ja teenusepakkujate teavitamiskohustus

Veebiplatvormidel ja internetiteenustel on sisu levitamisel keskne roll. Seetõttu kohustab seadus teatud teenusepakkujaid teatud tingimustel esitama teavet kasutajate kohta.

Kui kohus annab vastava korralduse, peavad teenusepakkujad edastama olemasolevad andmed kasutaja identifitseerimiseks. See teave võib näiteks aidata kindlaks teha ebaseadusliku postituse autori ja algatada õiguslikke samme.

Teavitamiskohustus puudutab eelkõige pakkujaid, kes pakuvad tehnilist infrastruktuuri, näiteks:

• majutuseteenused, mis salvestavad veebilehti või sisu
• veebiplatvormid, kus kasutajad saavad postitusi avaldada

Oluline on aga, et selliseid teateid ei saa suvaliselt nõuda. Reeglina on vajalik kohtuotsus, mis kontrollib, kas sekkumine on õigustatud. See peaks tagama tasakaalu isikuõiguste ja andmekaitse vahel.

Ohvritele hüvitise maksmine

Vihapostitused ei saa ainult rikkuda inimese väärikust, vaid tekitada ka konkreetseid õiguslikke nõudeid. Kui avaldamise kaudu kahjustatakse isiku au, privaatsust või isiklikku puutumatust, võib ohver nõuda rahalist hüvitist.

Austria meediaseadus (MedienG) näeb ette, et kannatanud võivad nõuda hüvitist tekkinud isikliku kahju eest, kui meedias avaldamise kaudu rikutakse isikuõigusi. Sellised nõuded tulevad kõne alla näiteks laimu (§ 6 MedienG), sekkumise korral isiklikku elusfääri (§ 7 MedienG) või identiteedi lubamatu avaldamise korral (§ 7a MedienG).

Hüvitise suuruse määrab kohus iga üksikjuhtumi asjaolude alusel. Kohus arvestab eelkõige meedia ulatust, avaldamise intensiivsust ja mõju kannatanud isikule.

Nende nõuete eesmärk on tagada, et kannatanud ei saaks mitte ainult õiguslikku kaitset, vaid ka hüvitist tekkinud kahju eest.

Tugi- ja nõustamisteenused kannatanutele

Paljud inimesed tunnevad end pärast vihapostitust esialgu ülekoormatuna. Rünnakud on sageli avalikud ja võivad kiiresti levida. Seetõttu on oluline teada, et kannatanud ei pea üksi tegutsema.

Austrias on saadaval mitmed nõustamiskeskused ja tugiteenused. Need asutused aitavad vihapostitusi liigitada, tõendeid koguda ja võimalikke õiguslikke samme kaaluda.

Tugi võib hõlmata näiteks järgmisi valdkondi:

• õiguslik suunamine, näiteks millised nõuded või avaldused on võimalikud
• psühhosotsiaalne nõustamine, kui rünnakud põhjustavad tugevat isiklikku koormust

Jetzt Wunschtermin wählen:Kostenloses Erstgespräch

Vihakõne vastase komitee roll Austrias

Lisaks õiguslikele meetmetele mängib ka ennetus olulist rolli võitluses internetivihkamise vastu. Austrias teeb seetõttu koostööd Vihakõne vastane komitee kui erinevate organisatsioonide platvorm.

Komitee toob kokku eksperte teadusest, poliitikast, haldusest, kodanikuühiskonnast ja majandusest. Ühiselt on nende eesmärk tõsta teadlikkust vihakõnest ja arendada vastustrateegiaid.

Selle algatuse kesksete ülesannete hulka kuuluvad:

• avalikkuse teadlikkuse tõstmine vihakõne mõjudest
• projektide ja kampaaniate toetamine diskrimineerimise vastu internetis

Teavitamismenetlused ja veebiplatvormide vastutus

Veebiplatvormidel on vihapostituste käsitlemisel keskne vastutus. Kuna suur osa tänapäevasest suhtlusest toimub sotsiaalvõrgustike, videoportaalide või aruteluplatvormide kaudu, peavad need teenused pakkuma selgeid menetlusi ebaseadusliku sisu käsitlemiseks.

Euroopa Liidu digitaalteenuste akt kohustab platvormioperaatoreid looma kasutajatele kergesti ligipääsetavaid teavitamisfunktsioone. See võimaldab kannatanutel või teistel isikutel teatada sisust, mis rikub seadusi või platvormi reegleid.

Pärast teavitust peavad platvormid sisu läbi vaatama ja vajadusel eemaldama, kui esineb õigusrikkumine. Tüüpilised teavitamismenetluse sammud on näiteks:

• postituse teavitamine platvormi integreeritud kaebuste funktsiooni kaudu
• sisu läbivaatamine platvormioperaatori poolt ja otsus kustutamise või blokeerimise kohta

Kui platvormid kaebusi asjakohaselt ei käsitle, saavad kannatanud lisaks algatada haldusmenetluse. Austrias tegutseb muu hulgas KommAustria kui pädev asutus teatud vaidluste puhul seoses veebiplatvormidega.

Õiguslikud nõuded peaksid tagama, et ebaseaduslik sisu eemaldatakse kiiremini ja platvormid võtavad oma vastutust kasutajate ees tõsiselt.

Teie eelised advokaadi abiga

Internetivihkamine ei ole pisirikkumine. Solvav või diskrimineeriv sisu võib raskelt rikkuda isikuõigusi ja tekitada nii tsiviilõiguslikke kui ka kriminaalõiguslikke tagajärgi. Siiski ei tea paljud kannatanud, millised õiguslikud võimalused tegelikult eksisteerivad ja kuidas neid tõhusalt jõustada.

Advokaat aitab olukorda õiguslikult hinnata, tõendeid õigesti koguda ja algatada sobivad sammud ebaseadusliku sisu vastu. Eriti internetis on sageli oluline kiire tegutsemine, et solvav või mainet kahjustav sisu kiiresti eemaldataks.

Advokaadi toel saate eelkõige kasu järgmisest:

• Kustutamise ja keelamisnõuete kiire jõustamine, näiteks kohtuliku keelamiskorralduse kaudu
• Võimalike kuriteokoosseisude professionaalne hindamine, nagu solvamine, laim, küberkiusamine või vaenu õhutamine
• Kahjuhüvitise ja kompensatsiooninõuete jõustamine, kui teie isikuõigusi on rikutud

Jetzt Wunschtermin wählen:Kostenloses Erstgespräch

Korduma kippuvad küsimused – KKK

Jetzt Wunschtermin wählen:Kostenloses Erstgespräch