Suusaõnnetuste advokaat

Advokaat / kaitseadvokaat suusaõnnetuste jaoks Austrias

Enamik suusaõnnetusi juhtub talispordikeskustes Salzburgis, Tirolis, Vorarlbergis, Kärntenis, Steiermarkis, Ülem-Austrias ja Alam-Austrias. Meil on neli kontori filiaali Austrias ja saame teid seetõttu optimaalselt esindada igas õnnetuse toimumiskohas.

Meie Saksa kliendid hindavad eriti seda, et meie advokaadibüroo on litsentseeritud ka Saksamaal. See lihtsustab suhtlust Saksa “koduadvokaadiga” ja Saksa õigusabikaitse kindlustusega. Oleme optimaalsed “tõlkijad” Saksa õigusest Austria õigusesse.

Suusaõnnetused juhtuvad sageli kodust kaugel. Ka selleks on meil lahendus. Kõigi kohtumiste läbiviimine videokonverentsi või telefoni teel on meie jaoks iseenesestmõistetav. See säästab teile palju reisikilomeetreid.

Tutvumiseks pakume tasuta ja mittesiduva esmase konsultatsiooni. Saate oma soovitud aja otse veebis valida ja kinnitada.

Käitumine pärast suusaõnnetust

Kui olete ise suusaõnnetusse sattunud või olite suusaõnnetuse tunnistaja, peate – kui te pole ohver – igal juhul abi osutama. Abi osutamata jätmine on vigastuse korral kuritegu.

1. Õnnetuskoha turvamine

Kõigepealt kindlustage õnnetuskoht. Pange suusad õnnetuskohast ülespoole ristamisi lumme või viibutage jakki, et hoiatada järgnevaid suusatajaid. Turvalisus on alati kõige tähtsam, ükskõik kui rasked vigastused ka ei oleks. Pole mõtet, kui õnnetuse abistajad saavad vigastada järgnevate suusatajate tõttu, kuna puudub turvalisus.

2. Esmaabi osutamine

Osutage kindlasti esmaabi vigastatud isikutele. Veenduge, et vigastatud isikud oleksid võimalikult soojas. Õnnetuse šokk võib ilmastikus kergesti põhjustada eluohtlikku alajahtumist.

3. Abi kutsumine

Kui on vaja täiendavat abi, helistage Euroopa hädaabinumbril 112. Ärge pange telefoni enne ära, kui hädaabikõne on kõik andmed üles märkinud ja kõne lõpetanud. Kui telefonitsi alarmeerimine pole võimalik, tuleb abi kutsuda muul viisil, kui see on ohutult võimalik. Kui see pole ohutult võimalik, on soovitatav jääda õnnetuskohale. Vigastatud isikuid tohib üksi jätta ainult äärmise hädavajaduse korral.

4. Tõendite kogumine

Koguge kõik tõendid. Alustage tõendite kogumist alles siis, kui õnnetuse ohvrit on teie või teiste isikute poolt abistatud.

5. Politsei teavitamine

Kui põhjustate kehavigastusega õnnetuse, olete kohustatud teavitama politseid. Politseid tuleks igal juhul teavitada, kui on kahtlus isegi väikese vigastuse kohta – isegi kui ohver ei pea seda vajalikuks. Kehavigastuse põhjustaja poolt politsei teavitamata jätmine on kuritegu.

Tõendite kogumine pärast suusaõnnetust

Koguge kõik tõendid. Kasutage selleks kõige paremini oma mobiiltelefoni kaamerat, et teha fotosid ja videoid.

1. Isikuandmete kogumine

FIS-i reegel nr 10 ütleb, et iga suusataja, olgu ta tunnistaja või osaleja, vastutav või mitte, peab õnnetuse korral andma oma isikuandmed.

Dokumenteerige esimese sammuna kõik õnnetuses osalenud isikud, tunnistajad ja ka hiljem kohale tulnud abistajad. Dokumenteerimiseks pildistage ideaaljuhul isikute dokumente või isikustatud suusakaarte või tehke igast isikust video, kus isik teatab oma nime, aadressi, telefoni ja e-posti.

2. Õnnetuse protokolli koostamine

Suusaõnnetuse tõendite kogumiseks on vajalik õnnetuse dokumenteerimine:

1. Õnnetuskoht
2. Osalised
3. Õnnetuse käik
4. Vigastused
5. Varaline kahju
6. Tunnistajate asukoht õnnetuse hetkel
7. Tunnistajate kirjeldused
8. Põgenenud isiku (nt õnnetuse põhjustaja) isikukirjeldus
9. Osutatud abi
10. Edasine kulg

3. Teavitage advokaati/kaitseadvokaati

Kehavigastustega õnnetuste korral viib politsei läbi ka uurimise. Suusaõnnetuse ohvrid või põhjustajad peaksid enne võimalikku politsei ülekuulamist kindlasti võtma ühendust meie advokaadibürooga.

Juba väikesed vead ülekuulamisel võivad põhjustada parandamatuid tagajärgi teie tulevikule. Seetõttu on tavaliselt advokaadi kirjalik seisukoht parem valik kui suuline ülekuulamine ilma eelneva õigusnõustamiseta.

Peter Harlander
Harlander & Partner Rechtsanwälte „Ohne anwaltliche Vertretung ist eine Einvernahme als Unfallopfer oder Unfallverursacher nicht ratsam.“

Nõuded pärast suusaõnnetust

Suusaõnnetuse korral Austrias kohaldatakse peaaegu kõigil juhtudel Austria õigust. See kehtib ka siis, kui kõik õnnetuses osalejad on välismaalt. Seetõttu tuleb kõiki kahjustatud isikute nõudeid hinnata Austria õiguse alusel.

Suusaõnnetuse korral on õigus kahjuhüvitisele järgmise eest:

1. Valu
2. Varaline kahju
3. Päästmiskulud
4. Ravikulud
5. Asjatud kulutused
6. Saamata jäänud tulu
7. Kindlasummalised kulud

Suusaõnnetuse eest vastutab see, kes põhjustas õnnetuse süüliselt ja õigusvastaselt. Kohtud kasutavad vastutuse hindamisel FIS-i reegleid ja POE-nõlvade korra eelnõu kui otsustavaid hoolsusnorme.

Valu

Valuraha peaks hüvitama vigastatule suusaõnnetuse tagajärjel tekkinud valu ja ebamugavustunde. Sageli saavad kannatanud suusaõnnetuste käigus kehalisi vigastusi. Sagedased on näiteks lõikehaavad, põrutused, luumurrud ja ajupõrutused. Kuid valuraha tuleb hüvitada ka kõik järel- ja hilisemad kahjustused.

Valuraha suurus arvutatakse päevamäärade alusel, eristades kerget, keskmist ja tugevat valu. Neid määratakse erinevates kohtupiirkondades osaliselt erineval määral.

Näiteks määraks Salzburgi maakohus kehavigastuse korral, mis kaasneb 3 päeva tugeva valuga, 8 päeva keskmise valuga ja 21 päeva kerge valuga, tõenäoliselt valuraha umbes 5520,00 eurot.

Varaline kahju

Varaline kahju, nagu suusaõnnetuse tagajärjel kahjustatud suusavarustus, tuleb hüvitada õnnetuse põhjustaja poolt, kui see on põhjustatud õigusvastaselt ja süüliselt. Kahjuhüvitise nõude eesmärk on anda kannatanule hüvitise nõude kaudu kompensatsioon kantud kahju eest.

Kasutatud asjade asendamisel tekib “uus vana asemel” probleem, mis võib viia selleni, et hüvitatakse ainult kahjustatud asja ajaväärtus.

Päästmiskulud

Kui suusaõnnetuse tõttu on vajalik päästmine helikopteriga, võib vigastatu nõuda neid kulusid õnnetuse põhjustajalt.

Ravikulud

Ravikulud hõlmavad näiteks ravimite, abivahendite, ravi ja ka sõidukulusid.

TÄHELEPANU: Kui teenused on osutanud sotsiaalkindlustusasutus, lähevad vastavad nõuded kahju tekitaja vastu üle sotsiaalkindlustusasutusele.

Asjatud kulutused

Kannatanul on õigus nõuda hüvitist nurjunud kulutuste eest. Siia alla kuuluvad näiteks enam mittevajaliku hotellitoa kulud, mittetagastatava puhkuse reisikulud ja tühistamiskulud.

Saamata jäänud tulu

Kui õnnetuse ohver kannab sissetuleku kaotust, peab õnnetuse põhjustaja selle hüvitama, kui õnnetus on põhjustatud süüliselt.

Saamata jäänud kasum

Saamata jäänud tulu esineb alati siis, kui kannatanu kaotab tulevikus asuva võimaluse, mille saabumine oli varem peaaegu kindel. See võib olla näiteks juba oodatud, kuid veel mitte kinnitatud ametikõrgenduse mittesaamine, kuna õnnetuse ohver ei ole püsivate kahjustuste tõttu enam võimeline.

Saamata jäänud tulu peab õnnetuse põhjustaja hüvitama raske hooletuse korral.

Üldkulud

Kannatanul on lisaks õigus kindlasummalisele kulude hüvitisele, et katta suusaõnnetusega seoses tekkinud kulutusi. Selle alla kuuluvad eelkõige oma ajakulu või sõidukulud arstide või füsioterapeudi juurde.

“Kindlasummaliste kulude” all määratakse tavaliselt kuni 200,00 eurot, kui ei tõendata suuremaid kulusid.

Vastutus suusaõnnetuste eest

FIS-käitumisreeglite mittejärgimine

Nõlvakasutajate kokkupõrke korral põhjustab FIS-käitumisreeglite mittejärgimine tavaliselt vastutuse õnnetuse tagajärgede eest.

Suusatamine alkoholi mõju all

Erinevalt tänavatest ei kehti nõlval seaduslikku ülempiiri vere alkoholisisaldusele (promillimäär). Siiski on alkoholi mõju all suusatamise risk kõrge.

Suusaõnnetuse korral mõjutab alkoholi mõju mitmel viisil. Kui õnnetuse ohver on alkoholijoobes, määrab kohus sageli õnnetuse ohvri kaassüü. Kui õnnetuse põhjustaja on alkoholijoobes, põhjustab see peaaegu alati raske süü. Õnnetuse põhjustaja vastutab siis varalise kahju korral kahjustatud asjade uue väärtuse ja ka õnnetuse ohvri saamata jäänud tulu eest.

Alkoholil on seega otsene mõju esitatavate nõuete ulatusele ja suurusele.

Kes on alkoholi mõju tõttu suusatamisel häiritud, paneb toime kehalise julgeoleku ohustamise kuriteo – isegi siis, kui keegi ei saanud vigastada. Kes vigastab teisi alkoholi mõju tõttu, paneb toime ettevaatamatu kehavigastuse, mida karistatakse raskelt hooletuse tõttu karmimalt.

Suusatamine narkootikumide mõju all

Narkootikumide mõju all suusatamise kohta kehtib sama, mis alkoholi mõju all suusatamise kohta.

Vigane suusavarustus

Viga suusavarustuses võib põhjustada õnnetusi ja vigastusi. Seejuures on mõeldavad mitu olukorda:

1. Enda vead
2. Suusamüüja vead
3. Eriala töökoja vead
4. Suusarendija vead
5. Suusatootja vead

Enda vead

Ülemkohus (OGH) tuletas oma otsuses 3 Ob 38/97b FIS-reegli nr 1 arvestamiskohustusest, et alpinisti käitumiskohustuste hulka kuulub lasta sidumise seadistus teha spetsialistil.

Kes hooldab suusavarustust ise, võtab sellega suure riski. Kui näiteks suusasidemed on ise seadistatud ja siis toimub sirge sõidu ajal sideme vabanemise tõttu kukkumine, loetakse ise põhjustatud vale seadistus kukkumise põhjuseks, kui kukkunul ei õnnestu tõendada muud põhjust.

Võõrad vead

Suusamüüjad, suusatöökojad, suusarendijad, importijad ja suusatootjad vastutavad erialafirmadena vigase varustuse või vigaste seadistuste eest.

Seda, et õnnetuses oli süüdi vigane suusavarustus, peab tõestama hageja ja seega reeglina õnnetuse ohver, kusjuures piisab nn “esmapilgul tõendist” (Anscheinsbeweis). Esmapilgul tõend võimaldab kogemuspõhiste põhimõtete alusel teha järeldusi tõestatud faktidest tõestamist vajavatele faktidele. Näiteks järeldas OGH otsuses 3 Ob 38/97b sideme lahtituleku faktist sirgel laskumisel enne kukkumist, et seadistus pidi olema vigane. Seejärel on sideme seadistanud isiku ülesanne tõestada, et mõni muu sündmus oli kukkumise põhjustamisel vähemalt sama oluline.

Puudulikud tõstukiseadmed

Liftipiletit ostes sõlmitakse leping köisraudteeettevõtja ja reisija vahel. Köisraudteeettevõtja vastutab kehtiva piletiga reisija ees vedamislepingu alusel. Seeläbi rakenduvad reisijale eriti soodsad vastutusreeglid.

Vedamislepingu peamine kohustus on reisija vedu köisraudteega. Lisaks on lepinguline kõrvalkohustus mitte kahjustada reisijate füüsilist heaolu.

Lisaks on võimalik köisraudteeettevõtja süüst sõltumatu vastutus EKHGs (tegevusoht) sätete alusel, mis on samuti reisijale soodne.

Köisraudteeettevõtja peab eelkõige tagama, et nii vedamisseade ise kui ka sisse- ja väljumiskohad oleksid reisijate vedamiseks turvalises ja ohutu seisundis.

Lisaks lasub köisraudteeettevõttel vastutus selle eest, et määratud suusarajad ja suusateed oleksid turvalises seisundis ning et oleks korraldatud korrapärane päästeteenus.

Puudulik suusaala turvalisus

Sõltuvalt laskumise liigist tuleb eristada organiseeritud suusaruumi kui suusaradade, suusateede ja eripindade tervikut ning vaba suusaruumi kui organiseeritud suusaruumist väljaspool asuvat maastikku.

Köisraudteeettevõtja peab enda poolt organiseeritud suusaruumi eest võtma vastutuse märgistamise, laiuse, ettevalmistamise, kontrolli ja kaitse osas mägi- või laviiniohu eest. Organiseeritud suusaruumi tunneb tavaliselt ära selle märgistuse järgi, mis on kohustuslik, samuti ohtude eest kaitsmine (eriti kukkumis-, kokkupõrke- ja laviinioht) ning raja ettevalmistamine.

Kohustus raja turvalisuse tagamiseks tuleneb vedamislepingust, mistõttu köisraudteeettevõtja peab kehtiva piletiga rajakasutaja ees põhimõtteliselt vastutama organiseeritud suusaruumi turvalise ja ohutu seisundi eest igasuguse süü korral.

Siiski tuleb arvestada, et täielikku liiklusohutust suusaradadel ei ole võimalik saavutada. Köisraudteeettevõtjat puudutavatele kohustustele ei tohi seetõttu esitada ülemäära kõrgeid nõudmisi.

Köisraudteeettevõtja liiklusohutuse tagamise kohustus ulatub põhimõtteliselt ainult rajaservani, mis on määratud kas looduslike tingimuste või köisraudteeettevõtja poolt kunstlikult servamärgistusega. Üldise arvamuse kohaselt hõlmab raja turvamise kohustus siiski lisaks erakordseid ohuallikaid raja vahetuses läheduses (umbes 2 meetrit).

Liiklusohutuse tagamise kohustuse konkreetne ulatus sõltub alati üksikjuhtumi asjaoludest. Konkreetselt tuleb lähtuda sellest, millised meetmed on köisraudteeettevõtjale ohu vältimiseks võimalikud ja mõistlikud.

Rajakasutajatele, kellel puudub kehtiv liftipilet (näiteks matkajad), vastutab määratud raja omanik tee seisundi eest § 1319 a ABGB järgi, kusjuures vastutus on siin piiratud tahtluse ja raske hooletusega.

Nn vaba suusaruumi kohta köisraudteeettevõtjal liiklusohutuse tagamise kohustusi ei ole; siin vastutakse ainult ingerentsi põhimõtte raames loodud ebatüüpiliste ohtude eest.

Puudulikud erialad

Eripindade hulka kuuluvad eelkõige lõbustuspargid ja sarnased rajatised ning treening- ja võistlusrajad. Niivõrd kui neid eripindu käitab köisraudteeettevõtja, kuuluvad need organiseeritud suusaruumi.

Rajatise käitaja peab liiklusohutuse tagamise kohustuste raames igal juhul säilitama rajatise liiklusturvalise ja ohutu seisundi ning kaitsma kasutajaid äratuntavate ohtude eest. Lisaks nõutakse lõbustuspargi ruumilist eraldamist üldisest rajast.

Seoses kasvava õnnetuste arvuga lumeparkides, millega kaasnevad osaliselt rasked vigastused, on FIS välja andnud „Lumeparkide käitumiskoodeksi“, mis on mõeldud täiendama üldtuntud FIS-i suusatamisreegleid.

Vigane suusakursus

Külalise ja suusakooliomaniku vahel sõlmitakse suusaõpetaja leping, kusjuures suusakooliomanik õpetab külalist tasu eest teatud aja jooksul mäesuusatamise teadmistes ja oskustes. Kindlat õppeedukust tavaliselt ei võlgneta. Lepingusuhte kõrvalkohustusena tekib kohustus tagada külalise füüsiline turvalisus. Lepingusuhte eripäraks on üle- ja alluvussuhe suusaõpetaja ja külalise vahel.

Suusakooliomanik vastutab külalise ees kursuse ajal toimunud õnnetustest tekkinud kahjude eest enda süü või oma suusaõpetajate süü korral lepingu alusel. Suusaõpetaja ise on suusakooliomaniku täitmisabiline ja vastutab külalise ees ainult delikti alusel.

Suusakooli vastutuse välistamine isikukahjude nagu kehavigastuste eest ei ole võimalik. Asjakahjude nagu kahjustatud suusariiete eest võib suusakool välistada vastutuse kerge hooletuse eest, kui see on lepinguliselt näiteks üldtingimuste vormis kokku lepitud.

Suusakursuste osavõtjatel on muide samad õigused ja kohustused nagu teistel rajakasutajatel. Eelkõige peavad nad järgima ka üldisi käitumisreegleid, eriti FIS-reegleid. Kui külalist tabab õnnetuse korral enda süü, tuleb tavaliselt teha vastutuse jaotus.

Laviinid

Laviiniohu äratuntavust iseloomustavad suured ebakindluse tegurid. Euroopa laviiniohu skaala järgi erotatakse 5 ohutaset sõltuvalt vallandumise tõenäosusest.

Pädevad ametiasutused avaldavad ebaregulaarsete vahedega ning ohuolukorra muutumisel laviiniolukorraraporteid. Lisaks võib lähedalasuvate ilmajaamade ja lumemõõtmisjaamade andmetest teha järeldusi võimaliku laviiniohu kohta.

Peale köisraudteeettevõtja, kes lepinguliste kõrvalkohustuste tõttu vastutab rajakasutajate füüsilise heaolu eest, on eelkõige omavalitsused kohustatud laviiniohu ennetamisega. Laviinikomisjonide liikmed nõustavad seevastu tavaliselt puhtalt vabatahtlikult ja vastutaksid seetõttu ainult teadlikkuse korral.

Kui organiseeritud suusaruumis juhtub laviiniõnnetus, siis vastutab köisraudteeettevõtja süülise käitumise korral. Selleks on eelduseks, et oht oli äratuntav.

Lumetraktorid, mootorsaanid

Lumetraktorite ja mootorsaanide kasutamine on piiratud tegevuseks vajalike sõitudega.

Vastavalt püsivale kohtupraktikale ei tohi suusatajaid mäehooldusmasinate kasutamisega takistada ega ohustada rohkem, kui on tingimata vajalik nõuetekohase radade hoolduse tagamiseks. Halva nähtavusega kohtadesse tuleb paigaldada hoiatuspostid. Lisaks tuleb mäehooldusmasinatele paigaldada asjakohased hoiatusseadmed (vilkuv tuli). Tagurdamisel või halva nähtavusega kohtades peab mäehooldusmasina juht kasutama signaali või andma vahelduvat vilesignaali.

Mootorsaanidele tuleb samuti paigaldada sobivad hoiatusseadmed (näiteks sisselülitatud esituled või vardal kõrgele ulatuv lipuke).

Menetlus pärast suusaõnnetusi

Tsiviilmenetlus

Kannatanu peab esitama oma eraõiguslikud nõuded (kahjuhüvitise nõuded, valuraha nõuded, asjatute kulutuste hüvitamise nõuded) tsiviilkohtutele.

Kui õnnetuse põhjustaja vastu algatatakse kriminaalmenetlus, saab tsiviilõiguslikke nõudeid esitada juba eraõigusliku nõudena võimaliku kriminaalmenetluse raames.

Kriminaalmenetlus

Kui õnnetuse vastaspool saab suusaõnnetuse käigus vigastada või kahjustub varustus, võib see õnnetuse põhjustajale kaasa tuua kriminaalõiguslikke tagajärgi:

• Ettevaatamatu kehavigastuse tekitamine
• Füüsilise turvalisuse ohustamine
• Varakahjustus
• Ettevaatamatu surma põhjustamine

Ka kõrvalseisjad võivad abi andmata jätmise või vigastatu abita jätmise korral kanda kriminaalõiguslikke tagajärgi.

Tsiviilõiguslikke nõudeid saab esitada juba kriminaalmenetluse käigus eraõigusliku nõude esitamise kaudu.

Haldus(karistus)menetlus

Haldusõiguses leidub arvukalt seadusi, mille kohaldamisala on oluline ka talispordiga seoses. Eriti „vabasuusatamine“ või „metsateedel“ sõitmine võib kujutada endast haldusõigusrikkumist.

Haldusseaduste rikkumisega kaasneb enamikul juhtudel pädevate asutuste määratud trahv. Nõustame teid meelsasti trahviotsuste peale edasikaebamise osas.

Tasuta esmane konsultatsioon

Ainult saksa ja inglise keeles. Eesti on saadaval e-posti ja Whatsappi kaudu.

Broneerige 60 sekundiga veebiaeg meie advokaatidega Austrias: