Usaldusrikkumine

Usaldusrikkumine vastavalt § 153 StGB esineb, kui isik talle antud volitust käsutada võõrast vara või kohustada teist isikut õiguslikult, teadlikult kuritarvitab ja kahjustab seeläbi majanduslikult õigustatud isiku vara. Kuriteo koosseis eeldab, et eksisteerib eriline varahalduskohustus ja seda rikutakse lubamatul viisil. Oluline ei ole iga kohustuse rikkumine, vaid ainult raske volituste kuritarvitamine, mis teenib võõra vara kaitset. Varaline kahju peab olema just selle kuritarvitamise tagajärg. Seega on otsustav kohustust rikkudes usaldatud otsustus- või käsutusõiguse kasutamine.

Objektiivne koosseis

Objektiivne koosseis hõlmab ainult väliselt tajutavat sündmustikku. Olulised on antud volitus, selle kuritarvitamine ning tekkinud varaline kahju. Sisemised protsessid nagu motiivid või tahtlus jäävad sellel tasandil arvestamata.

Usaldusrikkumise objektiivne koosseis eeldab, et süüdlasel on volitus käsutada võõrast vara või kohustada teist isikut, ja ta kuritarvitab seda kohustust rikkudes. Erinevalt pettusest ei toimu varaline kahjustamine pettuse teel, vaid olemasoleva otsustus- või käsutusõiguse lubamatu teostamise kaudu.

Volituste kuritarvitamine esineb ainult siis, kui süüdlasel rikub lubamatul viisil varakaitse reegleid. Iga kohustuse rikkumine ei ole piisav. Vajalik on objektiivselt raske rikkumine, mille eesmärk on võõra vara kaitse.

Varaline kahju peab olema volituste kuritarvitamise otsene tagajärg. Objektiivne koosseis on juba täidetud, kui volituse kohustust rikkudes kasutamise tõttu tekib majanduslikult õigustatud isikule varaline kahju. Süüdlasel tegelik rikastumine ei ole vajalik.

Kontrollietapid

Teosubjekt:

Kuriteo subjektiks võib olla iga kriminaalõiguslikult vastutav isik, kellele on antud varakäsutus- või kohustamisvolitus. Erilised isiklikud omadused ei ole vajalikud, küll aga tegelik otsustus- või esindusõigus.

Teoobjekt:

Kuriteo objektiks on majanduslikult õigustatud isiku võõras vara, mida kahjustatakse kohustust rikkudes volituste kuritarvitamisega.

Teokoosseis:

Kuriteo tegu seisneb antud volituse kuritarvitamises, kusjuures süüdlasel rikub lubamatul viisil varakaitse reegleid ja põhjustab seeläbi varalise kahju.

Teotagajärg:

Kuriteo tagajärg on varalise kahju tekkimine, mis on otseselt tingitud volituste kuritarvitamisest.

Põhjuslikkus:

Varaline kahju peab olema kohustust rikkudes tegutsemise tagajärg. Ilma volituse kuritarvitamiseta ei oleks varaline vähenemine tekkinud.

Objektiivne omistamine:

Tagajärg on objektiivselt omistatav, kui realiseerub just see risk, mida karistusnorm peaks vältima, nimelt et võõrast vara kahjustatakse usaldatud otsustus- või käsutusõiguse kohustust rikkudes teostamise kaudu.

Valige nüüd soovitud aeg:Tasuta esmakonsultatsioon

Eristamine teistest süütegudest

Usaldusrikkumise koosseis hõlmab juhtumeid, kus isik teadlikult kuritarvitab talle antud volitust võõra vara üle või teise isiku õiguslikuks kohustamiseks ja põhjustab seeläbi majanduslikult õigustatud isikule varalise kahju. Ebaõiguse raskuskese ei seisne eksitamises, vaid usaldatud otsustus- või käsutusõiguse kohustust rikkudes kasutamises.

• § 133 StGB – Omastamine: Omastamine hõlmab juhtumeid, kus süüdlasel omastab talle usaldatud võõra varaväärtuse. Ebaõiguse raskuskese seisneb võõra vara omastamises, st selles, et süüdlasel käsitleb varaväärtust nagu omanik ja võtab selle õigustatud isikult püsivalt ära. Usaldusrikkumise puhul selline omastamine puudub. Süüdlasel kahjustab majanduslikult õigustatud isikut, kuritarvitades talle antud volitust lubamatul viisil. Oluline ei ole varaväärtuse omastamine, vaid usaldatud otsustus- või käsutusõiguse kohustust rikkudes kasutamine. Piiritlemisel on otsustav, kas varaline kahju tekib usaldatud väärtuste omastamise või olemasoleva käsutusõiguse raames volituste kuritarvitamise kaudu. Kui esineb omastamiskavatsus, välistatakse usaldusrikkumine tavaliselt.
• § 146 StGB – Pettus: Pettuse puhul põhineb varaline kahju sellel, et ohver faktide kohta eksitamise teel pannakse toime varalist kahju tekitav tegu, talumine või tegematajätmine. Ohver tegutseb vabatahtlikult, kuid eksituse tõttu. Usaldusrikkumise puhul puudub kannatanu petmine. Kahju tekib pigem seetõttu, et süüdlasel tegutsedes oma volituste piires, kuritarvitab neid aga lubamatul viisil. Seega ei ole otsustav mitte ohvri eksitus, vaid varahalduskohustuse rikkumine.

Konkurentsid:

Tõeline konkurents:

Tõeline konkurents esineb, kui lisaks usaldusrikkumisele pannakse toime ka teisi iseseisvaid kuritegusid, näiteks dokumendi võltsimine, andmete võltsimine või pettus. Kuriteod jäävad kõrvuti eksisteerima, kuna tegemist on erinevate koosseisude ja õigushüvedega.

Ebatõeline konkurents:

Ebaõige konkurents esineb, kui teine kuriteokoosseis hõlmab täielikult usaldusrikkumise kogu ebaõiguse sisu. Sel juhul taandub § 153 StGB kui subsidiivne koosseis, näiteks kui volituste kuritarvitamine on vaid spetsiifilisema kuriteo abivahend.

Tegude hulk:

Kuritegude paljusus esineb, kui pannakse toime mitu iseseisvat volituste kuritarvitamist, mis igaüks viib iseseisvate varaliste kahjudeni. Iga tegu moodustab omaette kriminaalõigusliku teo.

Jätkuv tegu:

Ühtne tegu võib eeldada, kui mitu kohustust rikkudes toime pandud tegu on tihedas ajalises ja sisulises seoses ning neid toetab ühtne kuritarvitamise kontseptsioon. Tegu lõpeb, kui enam ei toimu varalist kahju tekitavaid volituste kuritarvitamisi.

Tõendamiskohustus ja tõendite hindamine

Prokuratuur:

Prokuratuur peab tõendama, et süüdistatav on toime pannud usaldusrikkumise. Lähtepunktiks on tõendamine, et süüdistatavale oli antud volitus käsutada võõrast vara või kohustada teist isikut õiguslikult, ja et ta on seda teadlikult kuritarvitanud. Lisaks tuleb tõendada, et volituste kuritarvitamine toimus lubamatul viisil ja viis majanduslikult õigustatud isikule varalise kahju tekkimiseni.

Eriti tuleb tõendada, et

• süüdistatavale oli antud varakäsutus- või kohustamisvolitus,
• seda volitust kuritarvitati kohustust rikkudes ja lubamatul viisil,
• volituste kuritarvitamine rikkus varakaitse reegleid,
• seeläbi on majanduslikult õigustatud isikule tekkinud varaline kahju,
• volituste kuritarvitamise ja varalise kahju vahel on põhjuslik seos,
• varaline kahju oli just kohustust rikkudes tegutsemise tagajärg,
• süüdistatav on tegutsenud teadlikult

Prokuratuur peab lisaks esitama, kas volituste ulatus, otsustus- või esindusõiguse piirid, varakaitse reeglid, tegutsemise lubamatus, varaline kahju, põhjuslikkus ja teadlikkus on objektiivselt tuvastatavad, näiteks

• Tunnistajate ütlused,
• sise- või väliskommunikatsiooni tõendid, nagu e-kirjad või vestlusprotokollid,
• lepingud, volikirjad, põhikirjad või muud organisatsioonidokumendid,
• raamatupidamisdokumendid, rahavood või varaliikumised,
• ekspertarvamused majandusliku kahju arvutamiseks,
• ning viited otsuse lubamatusele või kohustust rikkudes tehtud otsustusprotsessile.

Kohus:

Kohus kontrollib kõiki tõendeid üldises kontekstis. See hindab, kas objektiivsete kriteeriumide kohaselt eksisteeris antud volitus, kas seda kuritarvitati lubamatul viisil ja kas see kuritarvitamine on põhjuslikult viinud varalise kahjuni. Lisaks tuleb kontrollida, kas volituste kuritarvitamise teadlikkus on kahtlemata tuvastatav.

Seejuures arvestab kohus eelkõige

• antud volituse sisu, ulatus ja piirid,
• kohustuse rikkumise laad ja kaal,
• otsustusprotsess ja majanduslik lähtepositsioon,
• tunnistajate ütlused sisemise protsessi ja süüdistatava rolli kohta,
• lepingudokumendid, organisatsioonistruktuurid või sise-eeskirjad,
• kas käitumine oli objektiivselt lubamatu või jäi veel vastuvõetava otsustusvabaduse piiridesse,
• kas varaline kahju on majanduslikult arusaadavalt tekkinud,
• ning kas on tuvastatav kohustust rikkudes või süstemaatiline tegutsemine.

Kohus piiritleb selgelt ettevõtlusvigadest, vastuvõetavatest kaalutlusotsustest, lihtsatest kohustuste rikkumistest ilma kahju tekkimiseta ning juhtumitest, kus küll on tekkinud varaline kahju, kuid kuriteokoosseisule vastav volituste kuritarvitamine ei ole tõendatav.

Süüdistatav isik:

Süüdistataval isikul ei ole tõendamiskohustust. Ta võib aga esitada põhjendatud kahtlusi, eriti seoses

• kas üldse eksisteeris asjakohane volitus,
• kas otsus oli objektiivselt lubamatu või veel vastuvõetav,
• kas varaline kahju tegelikult tekkis,
• kas teo ja kahju vahel on põhjuslik seos,
• kas süüdistatav on tegutsenud teadlikult kohustust rikkudes,
• kas majanduslikud riskid või välised asjaolud on kahju põhjustanud,
• kas tegemist on ainult tsiviilõiguslike kohustuste rikkumistega või organi vastutuse küsimustega,
• ning süüdistuse vastuolude või lünkade või alternatiivsete sündmuste kulgemise korral.

See võib lisaks esitada, et otsused tehti sisuliselt põhjendatult, vastuvõetavalt, majanduslikult arusaadavalt või heauskselt või et kuigi väidetakse varalist kahju, ei ole usaldusrikkumise eeldused siiski täidetud.

Tüüpiline hindamine

Praktikas on usaldusrikkumise puhul eriti olulised järgmised tõendid:

• tunnistajate ütlused otsustusprotsessi ja sisemise vastutuse kohta,
• sise- ja väliskommunikatsiooni tõendid,
• lepingud, volikirjad, äriühingu dokumendid või töökorraldusreeglid,
• raamatupidamisdokumendid, rahavood või varaliikumised,
• ekspertarvamused kahju suuruse ja otsuse vastuvõetavuse kohta,
• otsuse ja kahju tekkimise vahelised ajakavad,
• viited kohustust rikkudes või süstemaatiliselt lubamatule tegutsemisele,
• ning dokumendid kahju majanduslikuks hindamiseks.

Valige nüüd soovitud aeg:Tasuta esmakonsultatsioon

Praktilised näited

• Kohustust rikkudes varakäsutus antud volituse piires: Juhatuse liige käsutab äriühingu vara ja sõlmib teadlikult lepingu, mis on vastuolus äriühingu huvidega, näiteks ostes teenuseid oluliselt ülehinnatud hindadega seotud ettevõttelt. Ta tegutseb oma formaalse otsustusõiguse piires, kuid ületab seda lubamatul viisil. Varaline kahju tekib otseselt kohustust rikkudes tehtud otsuse tõttu. Seega on usaldusrikkumise koosseis vastavalt § 153 StGB täidetud.
• Esindusõiguse lubamatu kuritarvitamine: Volitatud haldur ei kasuta talle usaldatud vahendeid vastavalt ettenähtud reeglitele, vaid kasutab neid teadlikult eesmärkidel, mis on vastuolus majanduslikult õigustatud isiku varakaitsega. Kuigi tal on formaalselt käsutusõigus, kuritarvitab ta seda volitust lubamatul viisil. Sellest tulenev varaline kahju on volituste kuritarvitamise otsene tagajärg ja põhjendab usaldusrikkumist vastavalt § 153 StGB.

Need näited illustreerivad usaldusrikkumise tüüpilisi ilminguid. Iseloomulik on, et ohvri petmist ei esine, vaid süüdlasel tegutsedes olemasoleva otsustus- või käsutusõiguse piires ja kuritarvitab seda lubamatul viisil. Ebaõiguse raskuskese ei seisne eksitamises, vaid usaldatud volituste teadlikus ja lubamatus kuritarvitamises, mis viib majanduslikult õigustatud isikule varalise kahju tekkimiseni.

Subjektiivne koosseis

Usaldusrikkumise subjektiivne koosseis eeldab, et süüdlasel tegutseb teadlikult. Ta peab teadma, et talle on antud volitus käsutada võõrast vara või kohustada teist isikut õiguslikult, ja et ta kuritarvitab seda lubamatul viisil. Teadlikkus peab puudutama volituste kuritarvitamist, ja süüdlasel peab mõistma, et tema tegevus on varalist kahju tekitav või ta vähemalt aktsepteerib varalist kahju kui oma tegevuse vältimatut tagajärge.

Süüdlasel peab mõistma, et tema käitumine rikub varakaitse reegleid ja on võimeline kahjustama majanduslikult õigustatud isiku vara. Piisab, kui ta tunnistab varalist kahju kui oma tegevuse kindlat või vähemalt vältimatut tagajärge. Pelgalt hooletu väärkäitumine või pelgalt võimalikuks pidamine ei ole piisav.

Rikastumiskavatsus ei ole usaldusrikkumise puhul vajalik. Süüdlasel ei pea ennast rikastama ega taotlema varalist kasu. Otsustav on ainult see, et ta teadlikult põhjustab volituste kuritarvitamise ja sellest tuleneva varalise kahju.

Subjektiivne koosseis puudub, kui süüdlane heauskselt eeldab, et tegutseb põhjendatult, ei tunneta varalise kahju tekkimist, või kui ta tegutseb küll kohustust rikkudes, kuid mitte teadlikult varalist kahju tekitades. Sellistel juhtudel puudub karistusseadustiku § 153 jaoks vajalik teadlikkus.

Valige nüüd soovitud aeg:Tasuta esmakonsultatsioon

Süü ja eksimused

Keeldueksimus:

Keeldueksimus vabandab ainult siis, kui see oli vältimattu. Kes käitub viisil, mis äratanutavalt riivab teiste õiguseid, ei saa viidata sellele, et ta ei ole õigusvastasust tundnud. Igaüks on kohustatud end informeerima oma tegutsemise õiguslikest piiridest. Lihtsalt teadmatus või kerglane eksimus ei vabasta vastutusest.

Süüpõhimõte:

Karistatav on ainult see, kes tegutseb süüliselt. Tahtlikud kuriteod eeldavad, et toimepanija tunneb ära olulise sündmuse ja vähemalt lepib sellega. Kui see tahtlus puudub, näiteks kuna toimepanija ekslikult eeldab, et tema käitumine on lubatud või vabatahtlikult aktsepteeritud, on tegemist parimal juhul hooletusega. See ei ole tahtlike kuritegude puhul piisav.

Süüdimatus:

Süü ei lasu kellelgi, kes teo toimepanemise ajal ei olnud raske vaimse häire, haigusliku vaimse kahjustuse või olulise kontrollivõime puudumise tõttu võimeline mõistma oma teo õigusvastasust või selle arusaamise kohaselt käituma. Vastavate kahtluste korral tellitakse psühhiaatriline ekspertiis.

Vabandav hädaseisund:

Vabandav hädaseisund võib esineda, kui toimepanija tegutseb äärmuslikus sundolukorras, et vältida vahetut ohtu enda või teiste elule. Käitumine jääb õigusvastaseks, kuid võib mõjuda süüd vähendavalt või vabandavalt, kui muud väljapääsu ei olnud.

Näilik hädakaitse:

Kes ekslikult usub, et tal on õigus kaitsetegevuseks, tegutseb ilma tahtluseta, kui eksimus oli tõsine ja mõistetav. Selline eksimus võib süüd vähendada või välistada. Kui aga jääb hoolsuskohustuse rikkumine, tuleb kõne alla hooletu või karistust kergendav hinnang, mitte aga õigustus.

Karistuse äralangemine ja diversioon

Diversioon:

Eine diversioon on usalduse kuritarvitamise puhul põhimõtteliselt võimalik, kuna tegemist on varavastase süüteoga ilma vägivalla või ohtliku ähvarduseta. Kas diversiooniline lahendus on võimalik, sõltub oluliselt süü ulatusest, kahju suurusest, volituste kuritarvitamise viisist ja süüdlase käitumisest.

Eriti lihtsamate usalduse kuritarvitamise juhtumite puhul, väikese varalise kahjuga, varasemate karistuste puudumisel ja kahju täielikul hüvitamisel, võib diversioon olla asjakohane. Kahju suuruse suurenemisel, tegutsemise põhjendamatuse või korduvate kohustuste rikkumiste korral väheneb diversioonilise lahenduse tõenäosus märkimisväärselt.

Diversiooni võib kaaluda, kui

• süüd on kokkuvõttes vähe,
• puudub märkimisväärne kahju suurus,
• varaline kahju on väike ja täielikult hüvitatud,
• puudub plaanipärane või jätkuv volituste kuritarvitamine,
• asjaolud on selged ja ülevaatlikud,
• ja süüdlane on arusaav, koostööaldis ja valmis hüvitama.

Kui diversioon on võimalik, võib kohus määrata rahalisi kohustusi, üldkasulikke töid, järelevalve all käitumise korraldusi või kahju hüvitamise kokkuleppe. Diversioon ei too kaasa süüdimõistvat otsust ega karistusregistri kannet.

Diversiooni välistamine:

Divertsiooni kohaldamine on välistatud, kui

• usalduse kuritarvitamine pandi toime plaanipäraselt, süstemaatiliselt või jätkuvalt,
• on tekkinud märkimisväärne varaline kahju,
• esineb mitu iseseisvat volituste kuritarvitamist,
• volituste kuritarvitamine on toimunud eriti põhjendamatul viisil,
• lisanduvad erilised raskendavad asjaolud,
• või kogu käitumine kujutab endast märkimisväärset võõra vara kahjustamist.

Ainult väikese süü, mõõduka kahju ja varajase täieliku kahju hüvitamise korral on diversiooniline lahendus realistlikult võimalik. Praktikas on diversioon usalduse kuritarvitamise puhul võimalik, kuid mitte automaatne, vaid alati üksikjuhtumi otsus.

Valige nüüd soovitud aeg:Tasuta esmakonsultatsioon

Karistuse mõistmine ja tagajärjed

Kohus määrab karistuse vastavalt varalise kahju ulatusele, volituste kuritarvitamise laadile, intensiivsusele ja kestusele ning sellele, kui tugevalt on kahjustatud majanduslikult õigustatud isiku vara. Eelkõige on oluline, kui põhjendamatult, sihipäraselt või korduvalt süüdlane oma antud volitusi kuritarvitas ja kas kohustust rikkunud käitumine on toonud kaasa märgatava varalise kahjustuse. Arvesse tuleb võtta ka seda, kas süüdlane tegutses erilist usaldussuhet ära kasutades, silmapaistval positsioonil või teadlikult varakaitse reegleid eirates.

Raskendavad asjaolud esinevad eriti siis, kui

• tegu pandi toime plaanipäraselt, süstemaatiliselt või korduvalt,
• on tekkinud märkimisväärne varaline kahju,
• puudutas mitut varalist väärtust või majanduslikult keskseid positsioone,
• süüdlane on erilist usaldussuhet ära kasutanud,
• tegu pandi toime lähedase, sõltuvus- või üleolekusuhte raames,
• või on olemas varasemad samalaadsed süüdimõistmised.

Kergendavad asjaolud on näiteks

• Varasem karistamatus,
• täielik ülestunnistus ja äratuntav mõistmine,
• kohustust rikkunud käitumise varajane lõpetamine,
• aktiivsed ja täielikud kahju hüvitamise püüdlused,
• süüdlase erilised stressi- või ülekoormussituatsioonid,

Eine Tingimisi karistuse täitmisele pööramata jätmine on usalduse kuritarvitamise puhul põhimõtteliselt võimalik, kuid seda tuleb piiravalt hinnata, kuna süüteokoosseis eeldab teadlikult toime pandud volituste kuritarvitamist. Otsustav on, kas vaatamata kohustuste rikkumisele on olemas positiivne sotsiaalne prognoos ja kas konkreetne juhtum jääb süü ja õigusvastasuse madalamasse astmesse, näiteks väikese kahju ja varajase täieliku kahju hüvitamise korral.

Karistusraamistik

Usalduse kuritarvitamise eest on ette nähtud vangistus kuni kuueks kuuks või rahaline karistus kuni 360 päevamäära ulatuses.

Kui tekitatud varaline kahju ületab € 5 000, tõuseb karistusraamistik vangistuseni kuni kolmeks aastaks. Kahju korral, mis on üle € 300 000, on karistusraamistik vangistus ühest kuni kümne aastani.

Rahatrahv – päevamäärade süsteem

Austria kriminaalõigus arvutab rahatrahve päevamäärade süsteemi alusel. Päevamäärade arv sõltub süüst, summa päeva kohta rahalisest võimekusest. Nii kohandatakse karistus isiklikele oludele ja jääb siiski tuntavaks.

• Vahemik: kuni 720 päevamäära – vähemalt € 4, maksimaalselt € 5 000 päevas.
• Praktiline valem: Umbes 6 kuud vangistust vastab umbes 360 päevamäärale. See ümberarvutus on ainult orienteeruv ja mitte jäik skeem.
• Mittemakmise korral: Kohus võib määrata asenduskaristuse vangistusena. Reeglina kehtib: 1 päev asenduskaristust vastab 2 päevamäärale.

Märkus:

Usalduse kuritarvitamise puhul on rahaline karistus seaduses selgesõnaliselt ette nähtud ja seda määratakse eriti väikese kahju ja madala süü korral sageli põhikaristusena, samas kui kahju suuruse suurenemisel tõuseb esile vangistus.

Vangistus ja (osaliselt) tingimisi edasilükkamine

Karistusseadustiku § 37: Kui seaduses ettenähtud karistus ulatub kuni viie aastani, võib kohus seaduses sätestatud tingimustel lühiajalise, kuni üheaastase vangistuse asemel määrata rahalise karistuse. See säte on usalduse kuritarvitamise puhul põhimõtteliselt kohaldatav, kuna karistusraamistik ulatub lõike 1 kohaselt kuni kuue kuuni ja kvalifitseeritud kahjujuhtumite puhul lõike 3 kohaselt kuni kolme aastani. Praktikas rakendatakse karistusseadustiku § 37 eelkõige siis, kui lühiajaline vangistus oleks süüga proportsionaalne, kuid süütegu tervikuna on hinnatav vähem raskeks. Tegemist ei ole iseseisva rahalise karistuse ähvardusega, vaid lühiajaliste vangistuste asendusvormiga.

Karistusseadustiku § 43: Tingimisi karistuse täitmisele pööramata jätmine on võimalik, kui määratud karistus ei ületa kahte aastat ja on olemas positiivne sotsiaalne prognoos. Usalduse kuritarvitamise puhul on see võimalus eriti oluline väikese või tasakaalustatud kahju, ühekordse volituste kuritarvitamise ja vastavate varasemate karistuste puudumise korral. Oluline on, kas vaatamata teadlikult toime pandud kohustuste rikkumisele on alust arvata, et süüdlane ei pane tulevikus toime muid varavastaseid süütegusid.

Karistusseadustiku § 43a: Osaliselt tingimisi karistuse täitmisele pööramata jätmine võimaldab kombineerida tingimusteta ja tingimisi edasilükatud karistusosa vangistuste puhul, mis on üle kuue kuu ja kuni kaks aastat. Usalduse kuritarvitamise puhul võib see vorm omandada tähtsuse, kui süütegu ületab pisiasja piire, näiteks suurema kahju või korduvate kohustuste rikkumiste korral, kuid puuduvad eriti raskendavad asjaolud ja püsib soodne sotsiaalne prognoos.

Karistusseadustiku §§ 50 kuni 52: Kohus võib anda juhiseid ja määrata katseaja järelevalve. Need puudutavad usalduse kuritarvitamise puhul sageli meetmeid kahju hüvitamiseks, finantskorra loomiseks või majandusliku ja ametialase olukorra stabiliseerimiseks. Eesmärk on vältida edasist volituste kuritarvitamist ja saavutada jätkusuutlik õiguskuulekas käitumismuutus.

Kohtute pädevus

Asjaline pädevus

Lihtsa usalduse kuritarvitamise korral, mille eest on ette nähtud kuni kuuekuuline vangistus või rahaline karistus, viiakse menetlus läbi ringkonnakohtus. Otsuse teeb ainukohtunik.

Kui tekitatud varaline kahju ulatub üle € 5 000, tõuseb karistusraamistik kuni kolme aasta vangistuseni. Sellistel juhtudel on pädev maakohus ainukohtunikuna.

Kui tegemist on eriti suure varalise kahjuga, mis on üle € 300 000, on karistusraamistik üks kuni kümme aastat vangistust. Siis otsustab maakohus kaasistujate kohtuna, st elukutselise kohtuniku ja kaasistujatega.

Vandekohtus menetlus ei ole usalduse kuritarvitamise puhul võimalik.

Kohalik pädevus

Põhimõtteliselt on pädev see kohus, kelle tööpiirkonnas kohustust rikkunud tegu toime pandi, st seal, kus otsustus- või käsutusõigust kuritarvitati.

Kui seda kohta ei ole võimalik üheselt kindlaks teha, on tavaliselt pädev kohus, mis asub

• süüdistatava isiku elukoht või asukoht või
• pädeva prokuratuuri asukoht.

Kohtuastmete järjekord

Ringkonnakohtu otsuseid saab apellatsioonkaebusega vaidlustada. Selle üle otsustab maakohus.

Maakohtu otsused kuuluvad olenevalt juhtumist apellatsioonkaebuse ja vajadusel muude õiguskaitsevahendite alla, mille üle otsustab ringkonnakohus või Riigikohus.

Seejuures kontrollitakse, kas menetlus on korrektselt läbi viidud, õigust on õigesti kohaldatud ja otsus on õiguslikult põhjendatud.

Tsiviilnõuded kriminaalmenetluses

Karistusseadustiku § 153 kohase usalduse kuritarvitamise korral saab majanduslikult kahjustatud isik eraõigusliku kannatanuna oma tsiviilõiguslikke nõudeid otse kriminaalmenetluses esitada. Kuna usalduse kuritarvitamine põhineb teadlikult kohustust rikkudes antud otsustus- või käsutusõiguse kuritarvitamisel, puudutavad nõuded eelkõige varalisi kahjusid, mis tulenevad otseselt sellest volituste kuritarvitamisest.

Esitada saab eelkõige rahasummasid, valesti suunatud makseid, vara ümberpaigutusi, lubamatuid kohustusi või muid finantskahjusid, mis on tekkinud volituste kohustust rikkudes teostamise tagajärjel. Oluline on, et kahju on otseselt tingitud antud varalise vastutuse kuritarvitamisest.

Olenevalt asjaoludest võib nõuda ka kaudsete kahjude hüvitamist, näiteks kui volituste kuritarvitamine on toonud kaasa majanduslikke kahjusid, likviidsusprobleeme või ettevõtluskahjusid.

Eraõigusliku kannatanu liitumine peatab esitatud nõuete aegumise kriminaalmenetluse ajaks. Alles selle jõustunud lõppemisega hakkab aegumistähtaeg uuesti kulgema, juhul kui kahju ei ole juba välja mõistetud.

Vabatahtlik kahju hüvitamine, näiteks omastatud summade tagastamine, tekkinud kahju hüvitamine või tõsine püüe kahju hüvitada, võib avaldada karistust kergendavat mõju, tingimusel, et see toimub õigeaegselt ja täielikult.

Kui usalduse kuritarvitamine pandi toime aga plaanipäraselt, korduvalt või eriti raskendava usaldussuhte kuritarvitamisega või tekitati märkimisväärne varaline kahju, kaotab hilisem kahju hüvitamine tavaliselt osa oma kergendavast mõjust. Sellistel juhtudel saab hilisem hüvitamine teo õigusvastasust ainult piiratud ulatuses kompenseerida.

Valige nüüd soovitud aeg:Tasuta esmakonsultatsioon

Kriminaalmenetluse ülevaade

Uurimise algus

Kriminaalmenetlus eeldab konkreetset kahtlust, millest alates loetakse isik süüdistatavaks ja ta saab kasutada kõiki süüdistatava õigusi. Kuna tegemist on ametliku kuriteoga, algatavad politsei ja prokuratuur menetluse ametlikult, kui vastav kahtlus tekib. Kannatanu eraldi avaldus selleks ei ole vajalik.

Politsei ja prokuratuur

Prokuratuur viib läbi uurimismenetluse ja määrab edasise käigu. Kriminaalpolitsei viib läbi vajalikud uurimised, kindlustab tõendid, võtab tunnistajate ütlused ja dokumenteerib kahju. Lõpuks otsustab prokuratuur menetluse lõpetamise, diversiooni või süüdistuse esitamise üle, sõltuvalt süüastmest, kahju suurusest ja tõendite olukorrast.

Kahtlustatava ülekuulamine

Enne iga ülekuulamist saab süüdistatav isik täieliku teavituse oma õigustest, eriti õigusest vaikida ja õigusest advokaadi abile. Kui süüdistatav nõuab advokaati, tuleb ülekuulamine edasi lükata. Ametlik süüdistatava ülekuulamine teenib süüdistusega konfronteerimist ja võimaluse andmist seisukoha võtmiseks.

Toimikuga tutvumine

Toimikutega saab tutvuda politseis, prokuratuuris või kohtus. See hõlmab ka tõenditega seotud esemeid, kui see ei ohusta uurimise eesmärki. Eraõigusliku osalise liitumine juhindub kriminaalmenetluse seadustiku üldistest reeglitest ja võimaldab kannatanul esitada kahjuhüvitamise nõudeid otse kriminaalmenetluses.

Kohtuistung

Põhikohtuistung teenib suulist tõendite kogumist, õiguslikku hindamist ja otsustamist võimalike tsiviilõiguslike nõuete üle. Kohus kontrollib eelkõige teo kulgu, tahtlust, kahju suurust ja ütluste usaldusväärsust. Menetlus lõpeb süüdimõistmise, õigeksmõistmise või diversioonimenetlusega.

Süüdistatava õigused

• Informatsioon ja kaitse: õigus teavitamisele, menetlusabile, vabale kaitsja valikule, tõlkeabile, tõenditaotlustele.
• Vaikimine ja advokaat: vaikimisõigus igal ajal; kaitsja kaasamisel lükatakse ülekuulamine edasi.
• Teavitamiskohustus: õigeaegne informatsioon kahtluse/õiguste kohta; erandid ainult uurimiseesmärgi tagamiseks.
• Aktidega tutvumine praktiliselt: uurimis- ja põhimenetluse aktid; kolmandate isikute tutvumine piiratud süüdistatava kasuks.

Valige nüüd soovitud aeg:Tasuta esmakonsultatsioon

Praktika ja käitumisnõuanded

1. Säilitage vaikimine. Lühikesest selgitusest piisab: „Kasutan oma õigust vaikida ja räägin kõigepealt oma kaitsjaga.” See õigus kehtib juba esimesest politsei või prokuratuuri ülekuulamisest.
2. Võtke viivitamatult ühendust kaitsjaga. Ilma uurimistoimikuga tutvumata ei tohiks ütlusi anda. Alles pärast toimikuga tutvumist saab kaitsja hinnata, milline strateegia ja milline tõendite kogumine on mõistlikud.
3. Koguge tõendid viivitamatult. Kõik olemasolevad dokumendid, sõnumid, fotod, videod ja muud salvestised tuleks võimalikult varakult salvestada ja koopiad säilitada. Digitaalsed andmed tuleb regulaarselt varundada ja kaitsta hilisemate muudatuste eest. Märkige üles olulised isikud kui võimalikud tunnistajad ja fikseerige sündmuste käik aegsasti mäluprotokollis.
4. Ärge võtke vastaspoolega ühendust. Teie sõnumeid, kõnesid või postitusi võidakse kasutada tõenditena teie vastu. Kogu suhtlus peaks toimuma ainult kaitsja kaudu.
5. Salvestada õigeaegselt video- ja andmesalvestised.Ühistranspordis, lokaalides või korteriühistute jälgimiskaamerate salvestised kustutatakse sageli automaatselt mõne päeva pärast. Seetõttu tuleb andmete säilitamise taotlused esitada viivitamatult operaatorile, politseile või prokuratuurile.
6. Dokumenteerige läbiotsimised ja arestimised. Läbiotsimiste või arestimiste korral peaksite nõudma määruse või protokolli koopiat. Märkige üles kuupäev, kellaaeg, osalevad isikud ja kõik kaasa võetud esemed.
7. Vahistamise korral: ärge andke ütlusi asja kohta. Nõudke oma kaitsja viivitamatut teavitamist. Eeluurimisvangistust tohib määrata ainult tungiva kuriteokahtluse ja täiendava vahistamisaluse korral. Kergemad meetmed (nt lubadus, registreerimiskohustus, kontaktikeeld) on eelistatud.
8. Valmistage kahju hüvitamine sihipäraselt ette. Maksed, sümboolsed sooritused, vabandused või muud hüvitamispakkumised tuleks käsitleda ja tõendada eranditult kaitsja kaudu. Struktureeritud kahju hüvitamine võib positiivselt mõjutada diversiooni ja karistuse määramist.

Teie eelised advokaadi abiga

Usalduse kuritarvitamise õiguslik hindamine sõltub oluliselt antud volituste konkreetsest ulatusest, nende põhjendamatust kuritarvitamisest, tekkinud varalisest kahjust ning tegutsemise teadlikkusest. Juba väikesed kõrvalekalded asjaoludes võivad otsustada, kas tegemist on tegelikult karistatava usalduse kuritarvitamisega, kas on tegemist ainult tsiviilõigusliku kohustuste rikkumisega või puudub teadlikkuse, põhjendamatuse või varalise kahju puudumise tõttu üldse karistatavus.

Varajane õigusabi tagab, et asjaolud täpselt liigitatakse, tõendeid kriitiliselt hinnatakse ja süüd kergendavad asjaolud õiguslikult kasutatavaks töödeldakse, enne kui süüdistavad eeldused menetluses kinnistuvad.

Meie advokaadibüroo

• kontrollib, millised volitused tegelikult anti ja kas neid konkreetsel juhul üldse ületati,
• analüüsib, kas tegemist on põhjendamatu varakaitse reeglite rikkumisega või on tegemist ainult ettevõtlusliku väärotsusega, kaalutlusõiguse teostamisega või organisatsioonilise küsimusega,
• hindab varalise kahju tõendusmaterjali, põhjuslikkust ja tegutsemise teadlikkust,
• selgitab välja, kas väidetav kahju on tegelikult tekkinud, arvutuslikult jälgitav ja õiguslikult omistatav,
• töötab välja selge kaitse strateegia, mis esitab majandusliku tausta, otsustusprotsessid ja tegeliku käigu õiguslikult täpselt ja arusaadavalt.

Als Kriminaalõigusele spetsialiseerunud esindajana tagame, et usalduse kuritarvitamise süüdistus vaadatakse hoolikalt läbi ja menetlus viiakse läbi tugeval faktilisel ja õiguslikul alusel, eesmärgiga piirata või täielikult vältida kriminaalõiguslikke riske varakult.

Valige nüüd soovitud aeg:Tasuta esmakonsultatsioon

KKK – korduma kippuvad küsimused

Valige nüüd soovitud aeg:Tasuta esmakonsultatsioon