Omavoliline ravimine

Omavoliline ravimine § 110 KarS kohaselt esineb, kui meditsiinilist meedet rakendatakse ilma kehtiva nõusolekuta patsiendi poolt, isegi kui sekkumine toimub oskuslikult. Kaitstud on eneseehtsuse õigus oma keha üle. Karistatav on ravi ilma nõusolekuta, kui tõelist hädaolukorda ei esine ja oletatav ohuallikas oleks hoolikal kontrollimisel olnud äratuntavalt põhjendamatu. Tagaajamine eeldab kannatanu selgesõnalist nõuet.

Objektiivne koosseis

§ 110 KarS objektiivne koosseis hõlmab iga meditsiinilist ravi, mis viiakse läbi ilma kehtiva nõusolekuta patsiendi poolt. Määrav on tegelik sekkumine kehalisse terviklikkusesse, olenemata sellest, kas meede toimub oskuslikult või patsiendi meditsiinilises huvides. Koosseis kaitseb eneseehtsust oma keha üle, seega õigust teha meditsiiniliste sekkumiste kohta teadlikke otsuseid. Ravi on objektiivselt koosseisupärane, kui kehtiv nõusolek puudub ja sekkumist ei kata tõeline, objektiivselt tuvastatav hädaolukord, mis muudab viivitamatu meditsiinilise meetme hädavajalikuks. Kui võetakse aluseks oletatav hädaolukord, mis hoolikal kontrollimisel oleks pidanud osutuma põhjendamatuks, jääb sekkumine samuti koosseisupäraseks.

Kontrollietapid

Teosubjekt:

Omavolilise ravimise eest võib iga isik vastutada, kes kellegi peal meditsiinilist meedet läbi viib. Pole oluline, kas tegemist on arsti, hoolduspersonali või mõne muu isikuga. Otsustav on vaid see, et sekkumine lähtub sellest isikust ja on äratuntav ravina.

Teoobjekt:

Teoeseme on iga isik, kellel meditsiinilist meedet rakendatakse. Kaitstud on iga inimese õigus ise otsustada, kas ravi tohib läbi viia. See eneseehtsuse õigus kehtib olenemata sellest, kui vana keegi on või kas tal on tervisepiiranguid.

Teokoosseis:

Teokoosseis on meditsiiniline ravi ilma kannatanu nõusolekuta. Sinna kuuluvad kõik meetmed, mis puudutavad keha, näiteks uuringud, süstid, sidemed, operatiivsed sekkumised või terapeutilised rakendused.

Ravi kuulub koosseisu, kui:

• see tegelikult läbi viiakse,
• patsiendi nõusolek puudub,
• ja tõelist meditsiinilist hädaolukorda ei esine, mis nõuaks viivitamatut tegutsemist.

Oluline on: Isegi erialaselt õige ravi on õigusvastane, kui see toimub ilma nõusolekuta.

Teotagajärg:

Teotagajärg seisneb juba selles, et kehta rünnatakse või ravitakse ilma nõusolekuta. Tervisekahjustus ei pea tekkima. Juba asjaolu, et kedagi raviti meditsiiniliselt ilma tema loata, täidab koosseisupärase tagajärje.

Põhjuslikkus:

Ravi peab olema toimepanija käitumise põhjustatud. See tähendab: ilma raviva isiku tegevuseta poleks sekkumist toimunud. Ka ettevalmistavad toimingud kuuluvad sinna, kui need muudavad sekkumise alles võimalikuks.

Objektiivne omistamine:

Ravitulemus on objektiivselt arvutatav, kui volitamata ravi realiseerib täpselt seda riski, mida seadusandja tahab vältida, nimelt meditsiinilist sekkumist ilma nõusolekuta. Mittearvutatav oleks juht, kus sekkumine toimub täiesti sõltumatutel põhjustel, millel pole midagi pistmist meditsiiniliselt tegutseva isiku käitumisega.

Valige nüüd soovitud aeg:Tasuta esmakonsultatsioon

Eristamine teistest süütegudest

Omavolilise ravimise koosseis § 110 KarS kohaselt hõlmab juhtumeid, kus meditsiinilist meedet rakendatakse ilma kehtiva nõusolekuta patsiendi poolt. Rõhk on puuduval nõusolekul, mis kujutab endast sekkumist kehalisse eneseehtusse. Õigusvastasus ei teki meditsiinilisest meetmest kui sellisest, vaid ravimisest ilma kannatanu otsustusvabaduseta. Määrav on seega eneseehtsuse õiguse rikkumine, isegi kui ravi viiakse läbi meditsiiniliselt õigesti või see oleks tervislikult kasulik.

• § 83 KarS – Kehavigastus: Kehavigastus tugineb kehalise kahjustuse või tervise kahjustamise. § 110 KarS hõlmab seevastu juba sekkumist ennast, olenemata sellest, kas patsient saab vigastada või kannatab tervisekahjustuse. Eristamine toimub kaitse eesmärgi järgi: kui § 83 KarS kaitseb kehalist puutumatust, teenib § 110 KarS vaba ja iseseisva otsuse tagamist meditsiiniliste sekkumiste üle. Mõlemad kuriteod võivad kõrvuti seista, kui volitamata ravi põhjustab samal ajal vigastuse.
• § 105 KarS – Sundimine: Sundimine nõuab sunnimõju vägivalla või ähvarduse kaudu, mis paneb kannatanu teatud käitumisele. § 110 KarS ei eelda sundi; ravi viiakse läbi just ilma nõusolekuta ega ole põhjustatud manipulatsiooni või surve teel. Mõlemad kuriteod võivad kokku langeda, kui isikut sunnitakse kõigepealt ähvarduse kaudu ravi taluma ja seejärel tegelikult meditsiiniliselt ravitakse. Õigusvastasuse tuum erineb siiski selgelt: sundimine puudutab otsustusvabadust, § 110 KarS kehalist sekkumist ilma nõusolekuta.

Konkurentsid:

Tõeline konkurents:

Tõeline konkurents esineb, kui omavolilise ravimise juurde lisanduvad täiendavad iseseisvad kuriteod, näiteks kehavigastus, vabaduse võtmine, sundimine või ohtlik ähvardus. Need koosseisud ei tõrju välja, kuna kehalise eneseehtsuse rikkumine moodustab iseseisva õigusvastasuse sisu. Kui ravi tagajärjel tekivad tervisekahjustused, seisavad mõlemad kuriteogrupid tavaliselt kõrvuti.

Ebatõeline konkurents:

Tõrjumine spetsiaalsuse tõttu tuleb kõne alla ainult siis, kui mõni muu koosseis hõlmab ravi kogu õigusvastasust täielikult. See võib juhtuda kvalifitseeritud kehavigastuste korral, kui rõhk on ainuüksi tegeliku vigastuse peal. Vastupidi avaldab omavoliline ravimine ise spetsiaalsust, kui esiplanil on üksnes volitamata meditsiiniline sekkumine ega esine kaugemale ulatuvaid õigushüvede rikkumisi.

Tegude hulk:

Tegude hulk esineb, kui mitu volitamata ravi viiakse läbi üksteisest sõltumatult või mitu sekkumist toimub ajas eraldi. Iga iseseisev ravi ilma nõusolekuta moodustab eraldi teo, kui puudub loomulik tegevuse ühtsus.

Jätkuv tegu:

Ühtset tegu tuleb eeldada, kui pidevaid meditsiinilisi meetmeid ilma nõusolekuta rakendatakse, mis teenivad ühtset eesmärki, näiteks ravisammu korduvalt läbiviimine patsiendi tahte vastaselt. Tegu lõpeb, kui enam sekkumisi ei viida läbi või kannatanu seab oma vastuväite tõhusalt maksma.

Tõendamiskohustus ja tõendite hindamine

Prokuratuur:

Prokuratuur peab tõendama, et süüdistatav viis läbi meditsiinilise ravi ilma kehtiva nõusolekuta. Otsustav on tegelikult läbiviidud sekkumise tõendamine, milleks ei olnud ei kehtivat nõusolekut ega tõelist meditsiinilist hädaolukorda. Tegemist ei ole meditsiiniliste erialavigetega või hinnangutega, vaid objektiivse asjaoluga, et sekkumine toimus ilma loata.

Eriti tuleb tõendada, et

• meditsiiniline meede tegelikult läbi viidi,
• kannatanu nõusolek puudus,
• ükski objektiivselt vajalik hädaolukord ei õigustanud viivitamatut ravi,
• sekkumine on süüdistatavale objektiivselt omistatav.

Prokuratuur peab lisaks esitama, kas süüdistatav hindas oletatavat hädaolukorda kohustusi rikkuvalt valesti, kui see on õigusliku hinnangu jaoks oluline.

Kohus:

Kohus kontrollib kõiki tõendeid kogukontekstis ja hindab, kas objektiivsete mõõdupuude järgi viidi läbi meditsiiniline ravi ilma nõusolekuta. Keskel on küsimus, kas sekkumine tegelikult läbi viidi ja kas see toimus ilma kehtiva nõusolekuta.

Seejuures arvestab kohus eriti:

• läbiviidud ravi liik ja ulatus,
• kas nõusolek avaldati, tühistati või seda kunagi ei antud,
• kas hädaolukord objektiivselt esines või seda ainult eeldati,
• kas kannatanu sai sekkumist ära tunda ja selle tagasi lükata,
• kas mõistlik keskmise inimene samadel asjaoludel oleks pidanud nõusolekut vajalikuks.

Kohus eristas selgelt arusaamatusi ravi ulatuse kohta, kokkuleppelisi rutiintoiminguid või sotsiaalselt tavalisi abimeetmeid ilma sekkumise iseloomuta.

Süüdistatav isik:

Süüdistatav isik ei kanna tõendusbremsiumi koormust. Ta võib siiski esitada põhjendatud kahtlusi, eriti seoses

• küsimusega, kas tegelikult viidi läbi meditsiiniline sekkumine,
• kas nõusolek oli olemas või seda võis eeldada,
• kas süüdistatav võis hädaolukorda mõistlikult eeldada (lõige 2),
• vastuoludega või puuduvate tõenditega ravimissituatsiooni kirjelduses.

Ta võib lisaks selgitada, et teatud meetmed olid pelgalt ettevalmistavad toimingud, hoolduslikud abimeetmed ilma sekkumise iseloomuta või toimusid kannatanu nõusolekul.

Tüüpiline hindamine

Praktikas on § 110 KarS puhul olulised eelkõige järgmised tõendid:

• meditsiinilised dokumendid, dokumentatsioonid või läbiviidud meetme kohta tehtud märked,
• ravivate või kohalolnud isikute ütlused,
• kommunikatsioonitõendid nõusoleku, tagasilükkamise või selgitamise kohta,
• dokumendid küsimuse kohta, kas objektiivne hädaolukord esines või mitte,
• erialased seisukohad kulgu ja sekkumise vajalikkuse kohta,
• kronoloogiad, millest selgub, millal ja kuidas sekkumine läbi viidi.

Valige nüüd soovitud aeg:Tasuta esmakonsultatsioon

Praktilised näited

• Ravi ilma kehtiva nõusolekuta oletatava nõusoleku korral: Toimepanija viib patsiendi peal läbi meditsiinilise meetme, kuigi selget nõusolekut ei ole. Ta eeldab ekslikult, et patsient on raviga nõus, kuigi teda ei küsitud ega ta varem selgesõnalist avaldust teinud. Kannatanu laseb toimingu enese peal läbi viia, kuna eeldab, et tegemist on vaid ettevalmistava uuringuga. Tegelikult alustab toimepanija juba sekkumisega. Puuduv nõusolek viib selgelt äratuntava kehalise eneseehtsuse rikkumiseni.
• Ravi ekslikult eeldatud hädaolukorra tõttu: Teatud aja jooksul eeldab toimepanija korduvalt, et viivitamatu meditsiiniline ravi on hädavajalik kannatanu tervise kaitsmiseks. Ta viib läbi mitu meedet ilma nõusolekuta, kuigi objektiivselt hädaolukorda ei esine ja olukord oleks võimaldanud selgitamist. Kannatanu ei tee seetõttu iseseisvaid otsuseid oma meditsiinilise ravi kohta, kuna meetmed juba viiakse läbi. Hoolimata olemasolvatest märkidest, et vahetu ohtu ei ole, hoiab toimepanija kinni hädaolukorra eeldamisest ja jätkab ravi ilma nõusolekuta.

Need näited näitavad, et omavoliline ravimine § 110 KarS kohaselt esineb, kui keegi rakendab ilma kehtiva nõusolekuta meditsiinilisi meetmeid ja rikub sellega kannatanu kehalist eneseehtsust.

Subjektiivne koosseis

Omavolilise ravimise subjektiivne koosseis nõuab tahtlust. Toimepanija peab teadma, et ta viib läbi meditsiinilist meedet ilma kehtiva nõusolekuta kannatanu poolt ja et see sekkumine kehalisse eneseehtusse on objektiivselt sobiv patsiendi õigussfääri kahjustama. Samal ajal peab ta vähemalt heakskiitvalt arvestama sellega, et kannatanul ei olnud võimalust meetmele nõustuda või seda tagasi lükata.

Toimepanija peab seega mõistma, et tema käitumine kogupildis kujutab sihipärast sekkumist ilma nõusolekuta ja on tüüpiliselt sobiv puudutama kannatanu kehalist terviklikkust ja otsustusvabadust. Otsustav on see, et sekkumine viiakse läbi teadlikult ilma nõusolekuta; pelk hoolimatust ei ole piisav.

Subjektiivne koosseis puudub, kui toimepanija usub tõsiselt, et nõusolek on olemas, et meetme soovib kannatanu või et tõeline meditsiiniline hädaolukord muudab viivitamatu ravi hädavajalikuks. Kes eeldab, et tegutseb õiguspäraselt või eeldab ekslikult nõusolekut, ei täida § 110 KarS nõudeid.

Lõpuks tegutseb tahtlikult see, kes teab ja teadlikult eesmärgistab meditsiinilise meetme läbiviimist ilma nõusolekuta ning kahjustab sellega kannatanu eneseehtsust oma keha üle.

Valige nüüd soovitud aeg:Tasuta esmakonsultatsioon

Süü ja eksimused

Keeldueksimus:

Keeldueksimus vabandab ainult siis, kui see oli vältimattu. Kes käitub viisil, mis äratanutavalt riivab teiste õiguseid, ei saa viidata sellele, et ta ei ole õigusvastasust tundnud. Igaüks on kohustatud end informeerima oma tegutsemise õiguslikest piiridest. Lihtsalt teadmatus või kerglane eksimus ei vabasta vastutusest.

Süüpõhimõte:

Karistatav on ainult see, kes tegutseb süüliselt. Tahtlikud kuriteod eeldavad, et toimepanija tunneb ära olulise sündmuse ja vähemalt lepib sellega. Kui see tahtlus puudub, näiteks kuna toimepanija ekslikult eeldab, et tema käitumine on lubatud või vabatahtlikult aktsepteeritud, on tegemist parimal juhul hooletusega. See ei ole tahtlike kuritegude puhul piisav.

Süüdimatus:

Süü ei lasu kellelgi, kes teo toimepanemise ajal ei olnud raske vaimse häire, haigusliku vaimse kahjustuse või olulise kontrollivõime puudumise tõttu võimeline mõistma oma teo õigusvastasust või selle arusaamise kohaselt käituma. Vastavate kahtluste korral tellitakse psühhiaatriline ekspertiis.

Vabandav hädaseisund:

Vabandav hädaseisund võib esineda, kui toimepanija tegutseb äärmuslikus sundolukorras, et vältida vahetut ohtu enda või teiste elule. Käitumine jääb õigusvastaseks, kuid võib mõjuda süüd vähendavalt või vabandavalt, kui muud väljapääsu ei olnud.

Näilik hädakaitse:

Kes ekslikult usub, et tal on õigus kaitsetegevuseks, tegutseb ilma tahtluseta, kui eksimus oli tõsine ja mõistetav. Selline eksimus võib süüd vähendada või välistada. Kui aga jääb hoolsuskohustuse rikkumine, tuleb kõne alla hooletu või karistust kergendav hinnang, mitte aga õigustus.

Karistuse äralangemine ja diversioon

Diversioon:

Diversioon on omavolilise ravimise korral põhimõtteliselt võimalik. Koosseis kaitseb kehalist eneseehtsust volitamata meditsiiniliste sekkumiste eest ja süü raskus sõltub eelkõige ravi liigist ja intensiivsusest, sekkumise asjaoludest ja toimepanija isiklikust vastutusest. Väiksemaaliste sekkumiste, selge mõistmise ja puuduva eelkaristuse korral kontrollitakse praktikas tavaliselt diversionaalset lahendamist.

Mida selgemalt on aga äratuntav plaaniline, teadlik või korduv ravi ilma nõusolekuta või mida raskemalt kaalub sekkumine kehalisse terviklikkusse, seda ebatõenäolisemaks muutub diversioon.

Diversiooni võib kaaluda, kui

• süü on vähene,
• sekkumine puudutab eneseehtsust vaid kergelt või lühiajaliselt,
• ei ole tekkinud või on tekkinud vaid väiksemaalised tervislikud tagajärjed,
• puudus süstemaatiline või jätkuv käitumine ilma nõusolekuta,
• asjaolude kogum on selge ja ülevaatlik,
• ja toimepanija on mõistev, koostööaldis ja kompensatsioonialdis.

Kui diversioon tuleb kõne alla, võib kohus määrata rahalised täitmised, ühiskondlikud täitmised, hoolduskorraldused või teo hüvitamise. Diversioon ei vii süüdimõistmiseni ega kriminaalregistri kandeni.

Diversiooni välistamine:

Divertsiooni kohaldamine on välistatud, kui

• on tekkinud oluline või püsiv kahjustus kehalise terviklikkuse osas,
• sekkumine viidi läbi teadlikult sihipäraselt, planeeritud või kannatanu selge tahte vastaselt,
• mitu inimest olid mõjutatud või toimusid korduvad volitamata ravid,
• esineb süstemaatiline või pikaajaline käitumine ilma nõusolekuta,
• mõjutatud olid eriti kaitset vajavad isikud,
• ravil olid kvalifitseeritud tagajärjed, näiteks märkimisväärne valu või psühholoogiline stress,
• või üldine käitumine kujutab endast tõsist isikliku puutumatuse rikkumist.

Ainult selgelt väikseima süü ja kohese arusaamise korral saab kaaluda, kas erandlik diversiooniline menetlus on lubatud. Praktikas jääb diversioon omavolilise ravi puhul võimalikuks, kuid on süstemaatiliste või raskete tagajärgedega juhtumite puhul harv.

Valige nüüd soovitud aeg:Tasuta esmakonsultatsioon

Karistuse mõistmine ja tagajärjed

Kohus määrab karistuse omavolilise ravi ulatuse, sekkumise liigi, kestuse ja intensiivsuse järgi ning selle järgi, kui tugevalt on lubamatu meditsiiniline sekkumine mõjutanud kannatanu kehalist enesemääramisõigust või tervist. Määrav on, kas toimepanija on pikema aja jooksul korduvalt, sihipäraselt või plaanipäraselt tegutsenud ilma nõusolekuta ja kas käitumine on põhjustanud märgatavat füüsilist või psühholoogilist koormust.

Raskendavad asjaolud esinevad eriti siis, kui

• ravi jätkati pikema aja jooksul,
• esines süstemaatiline või eriti järjekindel tegutsemine ilma nõusolekuta,
• kannatanu füüsiline või psüühiline seisund halvenes märgatavalt,
• mõjutatud olid eriti kaitset vajavad isikud,
• ravi jätkati vaatamata selgele keeldumisele või märkidele nõusoleku puudumise kohta,
• esines oluline usalduse rikkumine, näiteks erilise lähedus- või sõltuvussuhte raames,
• või esineb asjakohaseid varasemaid karistusi.

Kergendavad asjaolud on näiteks

• Varasem karistatuse puudumine,
• täielik ülestunnistus ja märgatav arusaamine,
• lubamatu ravi kohene lõpetamine,
• aktiivsed püüdlused heastamiseks või vabandamiseks,
• toimepanija erilised psühholoogilised koormused või ülekoormuse olukorrad,
• või ülemäära pikk menetluse kestus.

Kohus võib vanglakaristuse tingimisi edasi lükata, kui see ei ületa kahte aastat ja kurjategijal on positiivne sotsiaalne prognoos.

Karistusraamistik

Omavoliline ravi on karistatav kuni kuuekuulise vangistuse või rahalise karistusega kuni 360 päevamäära ulatuses. See karistusraam moodustab seadusliku ülempiiri ja kehtib kõigil juhtudel, kui meditsiiniline meede on võetud ilma kehtiva nõusolekuta. Seadus ei näe ette kõrgemat karistusähvardust.

Hilisem vabandamine, ravi lõpetamine või heastamispüüdlused ei muuda seaduslikku karistusraami. Sellised asjaolud mõjutavad ainult karistuse määramist.

Karistatavus langeb ära, kui toimepanija eksis kiireloomulise terviseohu olemasolu suhtes ja see eksimus ei olnud hoolikal kontrollimisel välditav. See välistamisalus ei tühista karistusraami, vaid takistab koosseisu rakendumist.

Omavoliline ravi on lisaks volitusdelikt. See tähendab, et kriminaalmenetlus toimub ainult siis, kui kannatanu selgesõnaliselt avaldab, et soovib kriminaalmenetlust. Ilma selle volituseta menetlust ei algatata.

Rahatrahv – päevamäärade süsteem

Austria kriminaalõigus arvutab rahatrahve päevamäärade süsteemi alusel. Päevamäärade arv sõltub süüst, summa päeva kohta rahalisest võimekusest. Nii kohandatakse karistus isiklikele oludele ja jääb siiski tuntavaks.

• Vahemik: kuni 720 päevamäära – minimaalselt 4 eurot, maksimaalselt 5000 eurot päevas.
• Praktiline valem: Umbes 6 kuud vangistust vastab umbes 360 päevamäärale. See ümberarvutus on ainult orienteeruv ja mitte jäik skeem.
• Mittemakmise korral: Kohus võib määrata asenduskaristuse vangistusena. Reeglina kehtib: 1 päev asenduskaristust vastab 2 päevamäärale.

Märkus:

Omavolilise ravi puhul tuleb rahaline karistus kõne alla eriti siis, kui sekkumine riivab kehalist enesemääramisõigust ainult vähesel määral, tagajärgi ei ole või need on kerged ja käitumine jääb karistatavuse alumisele piirile.

Vangistus ja (osaliselt) tingimisi edasilükkamine

§ 37 KarS: Kui seaduslik karistusähvardus ulatub kuni viie aastani, võib kohus lühiajalise vangistuse asemel, mis on maksimaalselt üks aasta, määrata rahalise karistuse. See võimalus eksisteerib ka kuritegude puhul, mille põhikoosseis näeb ette rahalist karistust või vangistust kuni ühe aastani. Praktikas rakendatakse § 37 KarS tagasihoidlikult, kui käitumine oli eriti koormav, korduv või seotud märgatava sekkumisega kehalisesse puutumatusesse. Vähem tõsistel juhtudel, eriti väiksemate või tagajärgedeta ravide puhul ilma nõusolekuta, võib § 37 KarS siiski kohaldamisele tulla.

§ 43 KarS: Vangistus võib olla tingimisi, kui see ei ületa kahte aastat ja toimepanijal on positiivne sotsiaalne prognoos. See võimalus eksisteerib ka kuritegude puhul, mille põhikaristusraam on kuni üks aasta. Tagasihoidlikumalt antakse tingimisi karistust, kui esinevad raskendavad asjaolud või ravi ilma nõusolekuta on põhjustanud märgatavat füüsilist või psühholoogilist koormust. See on realistlik eriti siis, kui käitumine on vähem raske, tekkinud situatiivselt või kannatanul ei ole püsivaid tagajärgi.

§ 43a KarS: Osaliselt tingimisi karistus võimaldab kombinatsiooni reaalse ja tingimisi karistuse vahel. See on võimalik karistuste puhul üle kuue kuu ja kuni kahe aastani. Kuna raskemates omavolilise ravi konstellatsioonides võidakse määrata karistusi karistusraami ülemises osas, tuleb § 43a KarS regulaarselt kõne alla. Juhtumitel eriti raskendavate asjaoludega, märkimisväärsete tervislike tagajärgedega või plaanipärase tegutsemisega rakendatakse seda siiski märgatavalt tagasihoidlikumalt.

§§ 50-52 KarS: Kohus võib lisaks anda juhiseid ja määrata katsealuse abi. Kõne alla tulevad eriti kontaktikeelud, teraapia- või tugiprogrammid või muud meetmed, mis peaksid edendama kannatanu kaitset ja stabiilset seaduskuulekust. Erilist tähelepanu pööratakse edasiste lubamatu ravi toimingute siduvale tõkestamisele ja selle tagamisele, et toimepanija tegutseks edaspidi meditsiiniliselt ainult kehtiva nõusolekuga.

Kohtute pädevus

Asjaline pädevus

Omavolilise ravi puhul on karistusraami tõttu kuni kuus kuud vangistust või kuni 360 päevamäära rahalist karistust põhimõtteliselt pädev maakohus. Sellise madala karistusähvardusega kuriteod kuuluvad seadusliku reguleeritud pädevuse järgi maakohtute esimese astme otsustuspädevusse.

Kuna omavoliline ravi ei tunne kvalifitseeritud teovariantide kõrgemat karistusähvardust ja seaduslikku karistusraami ei ületata, puudub kohaldamisala ringkonnakohtule kui üksikkohtunikule. Ka rahvakohus ei tule kõne alla, kuna selleks oleks seaduslikult vajalik kõrgem karistusähvardus.

Vandekohus on välistatud, kuna omavoliline ravi ei näe ette eluaegset vangistust ja seega ei ole seaduslikud eeldused täidetud.

Kohalik pädevus

Pädev on kuriteo toimepanemise koha kohus. Määrav on eelkõige

• kus meditsiiniline ravi ilma nõusolekuta toimus,
• kus nõusoleku puudumine muutus õiguslikult oluliseks,
• kus tekitati õigustamatu terviseoht,
• või kus tehti ettevalmistavaid või kaasnevaid toiminguid, mis on sekkumiseks olulised.

Kui kuriteo toimumiskohta ei saa üheselt kindlaks määrata, määratakse pädevus

• süüdistatava elukoha järgi,
• vahistamise koha järgi,
• või asjaomase prokuratuuri asukoht.

Menetlust viiakse läbi seal, kus on kõige paremini tagatud otstarbekas ja nõuetekohane läbiviimine.

Kohtuastmete järjekord

Maakohtu otsuste peale on võimalik esitada apellatsioon ringkonnakohtusse. Ringkonnakohus otsustab edasikaebuse kohtuinstantsina süü, karistuse ja kulude üle.

Ringkonnakohtu otsuseid saab seejärel vaidlustada kassatsioonkaebusega või täiendava apellatsiooniga Riigikohtus, kui seaduslikud eeldused on täidetud.

Tsiviilnõuded kriminaalmenetluses

Omavolilise ravi puhul võivad kannatanu ise või lähedased sugulased esitada tsiviilõiguslikke nõudeid otse kriminaalmenetluses kannatanuna. Kuna tegu kujutab endast lubamatut sekkumist kehalisesse puutumatusesse, tulevad eriti kõne alla valuraha, võimalike ravikulude hüvitamine, saamata jäänud tulu ning muud tervisest või isikuõigustest tulenevad kahjud. Olenevalt juhtumi konstellatsioonist võib nõuda ka meditsiinilise või psühhoterapeutilise ravi järelkulude, vajalike hoolduskulude või õigusnõustamise kulude hüvitamist.

Kannatanuna osalemine peatab kõigi esitatud nõuete aegumise, kuni kriminaalmenetlus on pooleli. Alles pärast lõplikku otsust hakkab aegumistähtaeg uuesti kulgema, kui nõuet ei rahuldatud täielikult.

Vabatahtlik heastamine, näiteks siiras vabandamine, rahaline hüvitis või aktiivne toetus tagajärgedega toimetulekul, võib karistust kergendada, kui see toimub õigeaegselt, usutavalt ja täielikult.

Kui toimepanija on aga tegutsenud plaanipäraselt, korduvalt või pikema aja jooksul ilma nõusolekuta, põhjustanud märkimisväärset füüsilist või psühholoogilist koormust või viinud ohvri eriti keerulisse tervislikku või isiklikku olukorda, kaotab hilisem heastamine üldjuhul suuresti oma leevendava mõju. Sellistes konstellatsioonides ei saa hilisem hüvitamine toimepandud ebaõigust otsustavalt relativeerida.

Valige nüüd soovitud aeg:Tasuta esmakonsultatsioon

Kriminaalmenetluse ülevaade

Uurimise algus

Kriminaalmenetlus eeldab konkreetset kahtlust, millest alates isik loetakse kahtlustatavaks ja võib kasutada kõiki kahtlustatava õigusi. Volitusdeliktide puhul nagu omavoliline ravi võib menetlust siiski alustada alles siis, kui kannatanu selgesõnaliselt avaldab, et soovib kriminaalmenetlust. Ilma selle avalduseta on lubatud ainult eelkontrollid, mitte aga korraline uurimine.

Politsei ja prokuratuur

Prokuratuur juhib menetlust ja määrab uurimise käigu, samas kui kriminaalpolitsei teeb vajalikud sammud. Lõpuks tehakse otsus lõpetamise, diversiooni või süüdistuse kohta. Kui kehtivat volitust ei anta, jääb menetlus eelkontrolli staadiumisse ja seda ei tohi jätkata.

Kahtlustatava ülekuulamine

Enne iga ülekuulamist toimub täielik õiguste selgitamine, eriti vaikimisõiguse ja kaitsjat kaasata õiguse kohta. Kui nõutakse kaitsjat, tuleb ülekuulamine edasi lükata. Ametlik kahtlustatava ülekuulamine eeldab alati, et on olemas kehtiv volitus.

Toimikuga tutvumine

Toimikuga saab tutvuda politseis, prokuratuuris ja kohtus ning see hõlmab ka tõendeid, kui see ei ohusta uurimise eesmärki. Kannatanuna osalemine järgib kriminaalmenetluse seadustiku üldisi reegleid ja jääb volitusest sõltumatuks.

Kohtuistung

Kohtuistung on mõeldud suuliseks tõendite kogumiseks, õiguslikuks hindamiseks ja otsuse tegemiseks kannatanu tsiviilõiguslike nõuete kohta. Ilma kannatanu volituseta kohtuistungit ei toimu, kuna muidu ei tohiks kriminaalmenetlust läbi viia.

Süüdistatava õigused

• Informatsioon ja kaitse: õigus teavitamisele, menetlusabile, vabale kaitsja valikule, tõlkeabile, tõenditaotlustele.
• Vaikimine ja advokaat: vaikimisõigus igal ajal; kaitsja kaasamisel lükatakse ülekuulamine edasi.
• Teavitamiskohustus: õigeaegne informatsioon kahtluse/õiguste kohta; erandid ainult uurimiseesmärgi tagamiseks.
• Aktidega tutvumine praktiliselt: uurimis- ja põhimenetluse aktid; kolmandate isikute tutvumine piiratud süüdistatava kasuks.

Valige nüüd soovitud aeg:Tasuta esmakonsultatsioon

Praktika ja käitumisnõuanded

1. Säilitada vaikimine.
   Lühike selgitus piisab: „Kasutan oma õigust vaikida ja räägin kõigepealt oma kaitsjaga.” See õigus kehtib juba esimesest ülekuulamisest politsei või prokuratuuri poolt.
2. Viivitamata võtta ühendust kaitsega.
   Ilma uurimisaktidega tutvumiseta ei tohiks ühtki ütlust anda. Alles pärast aktidega tutvumist saab kaitse hinnata, milline strateegia ja milline tõendite tagamine on mõttekas.
3. Kindlustage tõendid viivitamatult.
   Kõik saadaolevad dokumendid, sõnumid, fotod, videod ja muud salvestised tuleks võimalikult vara kindlustada ja koopiana säilitada. Digitaalseid andmeid tuleb regulaarselt varundada ja kaitsta hilisemate muudatuste eest. Märkige üles olulised isikud võimalike tunnistajatena ja pidage sündmuste käik meeles mälestusprotokollina.
4. Mitte võtta ühendust vastaspoolega.
   Teie enda sõnumeid, kõnesid või postitusi võidakse kasutada tõenditena teie vastu. Kogu suhtlus peaks toimuma ainult kaitsja kaudu.
5. Salvestada õigeaegselt video- ja andmesalvestised.
   Ühistranspordis, lokaalides või korteriühistute jälgimiskaamerate salvestised kustutatakse sageli automaatselt mõne päeva pärast. Seetõttu tuleb andmete säilitamise taotlused esitada viivitamatult operaatorile, politseile või prokuratuurile.
6. Dokumenteerige läbiotsimised ja arestimised.
   Läbiotsimise või arestimise korral nõudke korralduse või protokolli koopiat. Märkige üles kuupäev, kellaaeg, osalevad isikud ja kõik kaasa võetud esemed.
7. Vahistamise korral: ärge andke ütlusi asja kohta.
   Nõudke oma kaitsja kohest teavitamist. Vahistamist võib kohaldada ainult põhjendatud kahtluse ja täiendava vahistamisaluse olemasolul. Leebemad meetmed (nt lubadus, registreerimiskohustus, lähenemiskeeld) on eelistatud.
8. Valmistage heastamine sihipäraselt ette.
   Maksed, sümboolsed teened, vabandused või muud hüvituspakkumised tuleks teha ainult kaitsja kaudu ja need tuleks dokumenteerida. Struktureeritud heastamine võib positiivselt mõjutada diversiooni ja karistuse määramist.

Teie eelised advokaadi abiga

Omavolilise ravi juhtumid puudutavad tundlikku sekkumist kehalisesse puutumatusesse ja enesemääramisõigusesse. Otsustav on, kas ravi tehti tõesti ilma kehtiva nõusolekuta ja kas olukord nõudis objektiivselt kohest meditsiinilist sekkumist. Juba väikesed erinevused kulgemises, suhtlemises, nõusoleku dokumenteerimises või oletatava hädaolukorra tegelikus hindamises võivad õiguslikku hinnangut oluliselt muuta.

Varajane õigusabi tagab, et meditsiinilised dokumendid, vestluste kulg, ravi käik ja ütlused hinnatakse õigesti, dokumenteeritakse täielikult ja kontrollitakse õiges õiguslikus kontekstis. Ainult täpne analüüs näitab, kas omavolilise ravi süüdistus on õigustatud või esinevad arusaamatused, puudulik dokumentatsioon või mõistetav väärhinnang.

Meie advokaadibüroo

• kontrollib, kas ravi toimus tõesti ilma kehtiva nõusolekuta,
• analüüsib meditsiinilisi dokumente, vestlusi ja kulgu lünkade, vastuolude ja ebaselgete punktide suhtes,
• kaitseb teid ühepoolsete esituste, enneaegsete süüdistuste ja eksitavate dokumentatsioonide eest,
• arendab selge kaitse- või nõudestrateegia, mis esitab tegeliku meditsiinilise kulgemise arusaadavalt.

Kriminaalõiguse spetsialistidena tagame, et omavolilise ravi süüdistust kontrollitakse õiguslikult täpselt ja menetlust viiakse läbi täieliku, realistliku ja tasakaalustatud faktilise alusega.

Valige nüüd soovitud aeg:Tasuta esmakonsultatsioon

KKK – korduma kippuvad küsimused

Valige nüüd soovitud aeg:Tasuta esmakonsultatsioon