FIS-reeglid

FIS-reeglid (Fédération Internationale de Ski) on rahvusvaheliselt tunnustatud käitumiskoodeks suusatajatele ja lumelauduritele. Need koosnevad kümnest siduvast ettekirjutusest, mis peavad tagama arvestamise, ohutuse ja vastutustunde suusanõlvadel. Need reguleerivad, kuidas kohandada kiirust, valida rada, mööduda või reageerida pärast kukkumist. Kuigi need ei kujuta endast kitsamas mõttes seadusi, kehtivad need hoolsuskohustuste hindamise mõõdupuuna ja seega tsiviil- ja kriminaalõiguslike vastutusküsimuste puhul.

FIS-reeglid ei ole – näiteks erinevalt liiklusseadusest – seadus ega ka tavaõiguslikud sätted. Kuid FIS-reeglitel ja POE-nõlvakorralduse eelnõul on suusa- ja lumelauaõnnetuste õiguslikul hindamisel märkimisväärne tähtsus kui asjatundlikel kokkuvõtetel hoolsuskohustustest, mida tuleb alpi suusaspordi harrastamisel kõigi osalejate kaitseks järgida.

FIS-reeglite tundmist eeldatakse igalt nõlva kasutajalt. Nõlva kasutaja hoolsuskohustuse rikkumist ei saa vabandada reeglite mittetundmisega. Suusatajana võib põhimõtteliselt usaldada, et teised nõlva kasutajad järgivad nõlvareegleid.

Kohtud kasutavad suusaõnnetuste ja lumelauaõnnetuste puhul regulaarselt hindamismõõdupuuna FIS-reegleid ning POE rajaeeskirjade eelnõu. Kes ei järgi FIS-reegleid ja põhjustab sellega õnnetuse vara- või isikukahjudega, muutub seetõttu paljudel juhtudel karistatavaks ja peab suure tõenäosusega hüvitama tekkinud kahju.

Valige nüüd soovitud aeg:Tasuta esmakonsultatsioon

Kümne FIS-reegli täistekst

Preambul

Suusatamine ja lumelaual sõitmine sisaldavad nagu kõik spordialad riske. FIS-reeglid kui hoolikas ja vastutustundlik suusataja ning lumelaual sõitja sportliku käitumise mõõdupuu eesmärk on vältida õnnetusi suusa- ja lumelauaradadel. FIS-reeglid kehtivad kõigile suusatajatele ja lumelaual sõitjatele. Iga suusataja ja lumelaual sõitja on kohustatud neid tundma ja järgima. Kes reegleid rikkudes õnnetuse põhjustab, võib tagajärgede eest tsiviil- ja kriminaalõiguslikult vastutavaks saada.

FIS-reegel nr 1: Teiste suusatajate ja lumelaual sõitjate arvestamine

Iga suusataja ja lumelaual sõitja peab käituma nii, et ta ei ohusta ega kahjusta kedagi teist.

Suusatajad ja lumelaual sõitjad vastutavad mitte ainult oma vigase käitumise, vaid ka puuduliku varustuse tagajärgede eest. See kehtib ka uute spordivahendite kasutajate kohta.

Suusaspordis kehtib ohustamise keelu põhimõte. Selle põhimõtte kohaselt peab iga suusataja käituma nii, et ta ei ohusta ega kahjusta kedagi teist. Erilist ettevaatlikkust tuleb järgida nn neuralgiate rajapiirkondades (näiteks vastuliikluse piirkond).

FIS-reegel nr 2: Kiiruse ja sõidustiili kontroll

Iga suusataja ja lumelaual sõitja peab sõitma nähtavuse piires. Ta peab kohandama oma kiirust ja sõidustiili oma oskustele ning maastiku-, lume- ja ilmastikutingimustele ning liikluse tihedusele.

Kokkupõrked on sageli liiga suure kiiruse, kontrollimatu sõidustiili või ebapiisava vaatluse tagajärg. Suusatajad ja lumelaual sõitjad peavad oma nähtavuse piires suutma peatuda või kõrvale kalduda. Ülevaatamatus või tihedalt sõidetavates kohtades tuleb sõita aeglaselt, eriti servadel, radade lõpus ning liftide ja köisraudteede piirkonnas.

Nii nähtavuse piires sõitmise käsk kui ka kontrollitud sõitmise käsk kujutavad endast kõigi liikumises toimuvate spordialade elementaarseid põhimõtteid. Kiiruse valimisel tuleb arvestada peamiselt selliseid tegureid nagu sõiduoskus, maastik, rajatingimused ning raja kasutamise sagedus. Suusataja peab igal juhul sõitma nii kontrollitult ja maastikku nii täpselt jälgima, et ta tekkiva kokkupõrkeohuga korral suudab takistusele kas õigeaegselt kõrvale kalduda või selle ees peatuda.

FIS-reegel nr 3: Sõiduraja valik

Tagant tulev suusataja ja lumelaual sõitja peab valima oma sõiduraja nii, et ta ei ohusta enda ees sõitvaid suusatajaid ja lumelaual sõitjaid.

Suusatamine ja lumelaual sõitmine on vaba liikumise spordialad, kus igaüks võib sõita nii nagu soovib, kui ta järgib reegleid, austab teiste vaba ruumi ning arvestab oma oskusi ja konkreetset olukorda. Eesõigus on eespool sõitval suusatajal või lumelaual sõitjal. Kes sõidab kellegi teise järel, peab hoidma piisavat vahemaad, et anda eespool sõitvale kõigi tema liigutuste jaoks piisavalt ruumi.

Põhimõtteliselt kehtib, et üldises sõidusuunas liikuval eesmisel suusatajal on eesõigus järgnevale suusatajale. Eesmine suusataja ei pea põhimõtteliselt ka taha/üles vaatama, isegi kui ta sõidab laiades kaartes alla ja võib seejuures ristata võimaliku kiiremini järgneva suusataja sõiduliini.

FIS-reegel nr 4: Möödasõit

Mööda sõita võib ülevalt või alt, paremalt või vasakult, kuid alati ainult sellise vahemaaga, mis jätab möödusõidetavale suusatajale või lumelaual sõitjale kõigi tema liigutuste jaoks piisavalt ruumi.

Möödasõitva suusataja või lumelaual sõitja kohustus kehtib kogu möödasõidu vältel, et möödusõidetav suusataja või lumelaual sõitja ei satuks raskustesse. See kehtib ka seisva suusataja või lumelaual sõitja möödamisel.

Nii möödasõitmisel kui ka möödamisel ja kõrvuti sõitmisel kehtib, et teise suusatajaga tuleb hoida piisavat turvakauge. Konkreetse nõutava turvakauguse suurus sõltub rajatingimustest, nähtavustingimustest, raja kasutamise sagedusest ning osalevate suusatajate sõiduoskusest ja kiirusest. Tavaliselt piisab 2-3 meetri kaugusest.

FIS-reegel nr 5: Rajale sisenemine, liikuma hakkamine ja nõlva ülespoole sõitmine

Iga suusataja ja lumelaual sõitja, kes soovib rajale siseneda, pärast peatumist uuesti liikuma hakata või nõlva ülespoole pöörata või sõita, peab veenduma üles- ja allapoole vaadates, et ta saab seda teha ilma enda ja teiste ohustamiseta.

Kogemus näitab, et rajale sisenemine ja pärast peatumist uuesti liikuma hakkamine viib aeg-ajalt õnnetusteni. Seetõttu on hädavajalik, et liikuma hakkav suusataja või lumelaual sõitja lülitub harmooniliselt ja ilma enda ja teiste ohustamiseta üldisesse liiklusvoolu rajal. Kui ta on siis – kuigi aeglaselt – liikumises, on tal taas eesõigus kiiremate ja tagant või ülevalt tulevate suusatajate ja lumelaual sõitjate ees vastavalt reeglile 3.

Carvingsuuskade ja lumelaudade areng võimaldab nende kasutajatel teha oma pöördeid ja kaareid ka nõlva ülespoole. Nad liiguvad seega üldiselt nõlva allapoole voolava liikluse vastu ja on vastavalt kohustatud õigeaegselt ka ülespoole veenduma, et nad saavad seda teha ilma enda ja teiste ohustamiseta.

Rajale sisenevatel või seisust liikuma hakkavatel suusatajatel on juba liikumises olevate suusatajate suhtes tagaõigus. Nad on kohustatud ülespoole ohtu kontrollima.

Pärast umbes 4-sekundilist ajavahemikku pärast sisse- või liikuma hakkamist kehtib taas eesõiguse reegel vastavalt FIS-reeglile 3.

Tuleb arvestada, et see suusataja, kes ei sisene vabast suusaruumist, vaid rajalt rajaristmikule või raja suudmesse, ei kuulu FIS-reegli 5 rakendusala alla ja ei ole seega põhimõtteliselt tagaõiguses.

FIS-reegel nr 6: Peatumine

Iga suusataja ja lumelaual sõitja peab vältima ilma vajaduseta viibimist raja kitsastes või ülevaatamatutes kohtades. Kukkund suusataja või lumelaual sõitja peab sellise koha võimalikult kiiresti vabastama.

Välja arvatud laiatel radadel peaks suusataja ja lumelaual sõitja peatuma ja seisma jääma ainult raja ääres. Kitsaskohad ja ülevaatamatud lõigud tuleb täielikult vabana hoida.

FIS-reegel nr 7: Tõus ja laskumine

Suusataja või lumelaual sõitja, kes tõuseb või laskub jalgsi, peab kasutama raja äärt.

Liikumised üldise liiklusvoo vastu kujutavad suusatajatele ja lumelaual sõitjatele ootamatuid takistusi. Jalajäljed kahjustavad rada ja võivad seeläbi suusatajaid ja lumelaual sõitjaid ohustada.

Suusatuuritajatele kehtib tõusmisreegel ainult piiratud ulatuses.

FIS-reegel nr 8: Märkide järgimine

Iga suusataja ja lumelaual sõitja peab järgima märgistust ja signalisatsiooni.

Rajad märgistatakse oma raskusastme järgi mustaks, punaseks, siniseks või roheliseks. Suusatajad ja lumelaual sõitjad on vabad valima oma soovidele vastavaid radu. Rajad märgistatakse hoiatus-, ohu- ja sulgemistahvlitega. Kui rada on märgitud suletud või kinniseks, tuleb seda järgida sama rangelt kui ohtude märkimist. Suusatajad ja lumelaual sõitjad peaksid teadvustama, et need ettevaatusabinõud tehakse nende huvides.

FIS-reegel nr 9: Abi osutamine

Õnnetuste korral on iga suusataja ja lumelaual sõitja kohustatud abi osutama.

Abi osutamine on sõltumata seaduslikust kohustusest sportliku aususe käsk. See tähendab esmaabi, päästeteenistuse häirekutset ja õnnetuskoha turvamist. FIS ootab, et õnnetuselt põgenemist karistatakse samamoodi nagu maanteeliikluses, ja küll ka nendes riikides, kus sellist käitumist ei jälitata niigi kriminaalõiguslikult.

FIS-reegel nr 10: Isikutõendamise kohustus

Iga suusataja ja lumelaual sõitja, olgu ta tunnistaja või osaleja, vastutav või mitte, peab õnnetuse korral oma isikuandmed esitama.

Valige nüüd soovitud aeg:Tasuta esmakonsultatsioon

FIS-reeglite rahvusvaheline tähendus

FIS-reeglid kehtivad kogu maailmas kui hoolsuskohustuste standard alpi talispordis. Ka väljaspool Austriat on neil õiguslik tähendus:

• Saksamaa: Kohtupraktika rakendab FIS-reegleid regulaarselt mõõdupuuna. Neid käsitletakse võrreldavalt liiklusseadusega, eriti tagant otsasõitude puhul.
• Šveits: Kuigi need ei ole seadusega normeeritud, on reeglid kindlalt kohtupraktikas juurdunud.
• Itaalia (Lõuna-Tirool): Siin võeti FIS-reeglid liidumaa seadusega suures osas üle ja kindlustati seaduslikult.
• Prantsusmaa: Osaliselt muutuvad reeglid siduvaks isegi kohalike määruste kaudu.
• Hispaania: Ka Hispaania kohtud kasutavad FIS-reegleid üldise hoolsuskohustuse juhisena.

Rahvusvaheline tunnustus tagab õiguskindluse piiriüleses talispordis – ka Rooma II määruse raames, mis määrab kohaldatava õiguse rahvusvaheliste kahjuhüvitise juhtumite puhul.

FIS-reeglite süvendatud käsitlus

Tunnistajate tõendid on õnnetuse tsiviil- ja kriminaalõigusliku hindamise jaoks suure tähtsusega. Iga vastutustundlik suusataja ja lumelaual sõitja peab seega täitma oma kodanikukohustust ja moraalset kohustust, pakkudes end tunnistajana. Samuti teenivad päästeteenistuse ja politsei aruanded ning fotod vastutuse küsimuste hindamiseks.

FIS-reeglid ei ole mitte ainult üldised soovitused sportlikuks käitumiseks, vaid neil on ka väga konkreetne õiguslik asjakohasus. Kohtud kasutavad neid regulaarselt mõõdupuuna, et kindlaks teha, kas suusataja või lumelaudur on käitunud hoolsuskohustuse vastaselt.

Valige nüüd soovitud aeg:Tasuta esmakonsultatsioon

Tüüpilised õnnetusolukorrad

• Tagant otsasõidud: OGH püsiva kohtupraktika kohaselt kehtib taganttulija süü kohta esmapilgul tõend, kui ta eessõitjale otsa sõidab. Siin eeldatakse reeglina FIS-reegli nr 3 („Sõiduraja valik“) rikkumist.
• Nõlvale sisenemine: Õnnetuste korral ristmikel või pärast uuesti alustamist lasub nõlvale sisenejal eriti kõrge hoolsuskohustus vastavalt FIS-reeglile nr 5.
• Kokkupõrked ristumisaladel: Siin kehtib suurenenud kohustus kiirust vähendada. Kes sõidab segases olukorras kiiresti, rikub FIS-reeglit nr 2.
• Kukkumised ebaselgetes kohtades: Kui kukkunu jääb lamama keset küngast või kitsaskohta, on tegemist selge FIS-reegli nr 6 rikkumisega.

Vastutuse jaotus

• Ainus süü: Kui on tegemist selge reeglite rikkumisega, kannab õnnetuse põhjustaja täieliku vastutuse.
• Kaassüü: Mõlemapoolsete rikkumiste korral (nt möödasõit ilma piisava vaheta vs. kontrollimatu pööramine) toimub vastutuse jagamine.
• Lapsed ja algajad: Ka algajad peavad FIS-reegleid järgima. Kohtupraktika arvestab aga süü omistamisel vanuse ja oskustega.

Tõendamiskohustus ja tunnistajad

• Vastavalt ABGB § 1298 peab kannatanu esmalt tõendama, et kahju on tekkinud ja et see on tingitud vastase käitumisest. Kui põhjustamine on kindlaks tehtud, lasub kahju tekitajal tõendamiskohustus, et ta ei ole süüdi.
• FIS-reegel nr 10 („Isikutuvastamiskohustus“) toimib siin tõendite kindlustamisena: Kes lahkub õnnetuskohalt, raskendab rekonstrueerimist ja riskib täiendavate kriminaalõiguslike tagajärgedega.
• Tunnistajate ütlused, fotod või politseiaruanded on sageli otsustava tähtsusega reeglite järgimise või rikkumise tõendamiseks.

Teie eelised advokaadi abiga

FIS-reeglid ei ole küll seadus, kuid need moodustavad olulise vastutuse mõõdupuu suusa- ja lumelauaõnnetuste puhul. Nende järgimist eeldavad kohtud ja nende rikkumine võib kaasa tuua kriminaalõigusliku vastutuse ning kahjuhüvitise kohustuse.

Advokaadi abiga saate järgmised eelised:

• Kahjuhüvitise nõuete jõustamine, kui olete suusa- või lumelauaõnnetuses vigastada saanud.
• Põhjendamatute nõuete tõrjumine, kui teile heidetakse ette väärkäitumist.
• Põhjalik analüüs konkreetsest õnnetusolukorrast, võttes arvesse FIS-reegleid, OGH kohtupraktikat ja Rooma II määrust.
• Tugev esindus kohtus kindlustusseltside ja kohtute ees, et teie õigusi tõhusalt jõustada.

Valige nüüd soovitud aeg:Tasuta esmakonsultatsioon

Korduma kippuvad küsimused – KKK

Valige nüüd soovitud aeg:Tasuta esmakonsultatsioon