Ülemkohus

ÜK üldandmed

Ülemkohul on asukoht Justizpalastis aadressil Schmerlingplatz 11 Viinis. Koos Põhiseaduskohtu ja Halduskohtu kõrval kuulub see Austria kolme kõrgeima kohtu hulka.

Tavakohtualluvuse kõrgeima instantsina otsustab kohus ainult tsiviil- ja kriminaalasjades. Üksikkohtunikeotsuseid siin ei ole. Kõik otsused ja määrused langetavad kolleegiumid ehk mitme kohtuniku ühisorganid.

Kohtusse pääs on seadustega rangelt reguleeritud. Lubatud on ainult teatud õiguskaitsevahendid, sageli olulise õigusküsimuse eeldusel. Ülemkohtu otsused on lõplikud ja siseriiklikult mitte enam vaidlustatavad.

Ülesanded ja juhtfunktsioon

Ülemkohtu kõige tähtsam ülesanne on tagada õigusemõistmise ühtsus ja usaldusväärsus Austrias.

Tsiviilmenetluses kontrollib see teise astme kohtute otsuste ja määruste õiguslikku korrektsust. Kriminaalasjade puhul kontrollib see eelkõige tühisuskaebusi kohtuotsuste vastu vandekohtunikud- ja vandemeeskondadega kohtutes. Sellega parandatakse õigusvigu ja kaitstakse asjaosaliste õigusi.

Põhimõttelise tähtsusega õigusküsimustes otsustab Ülemkohus tugevdatud kolleegiumides. Nii puhastatakse erinevad tõlgendused ja luuakse selged suunised, millel on tähtsus kaugelt üle üksikjuhtumi.

Kodanikele tähendab see õiguskindlust, ettevõtetele usaldusväärseid raamtingimusi. Ülemkohus on seega nii üksikjuhtumi korrektiv kui ka kogu Austria õiguse arengu mootor.

Peter Harlander
Harlander & Partner Rechtsanwälte „Der Oberste Gerichtshof schafft Rechtssicherheit für alle, weil er widersprüchliche Auslegungen beseitigt und klare Leitlinien vorgibt.“

Ülesehitus ja kolleegiumid

Ülemkohus ei tööta kunagi üksikkohtuniku süsteemiga. Iga otsuse teeb kolleegium ehk mitme kohtuniku ühisorgan. See süsteem tagab, et otsused põhinevad ühistel aruteludel ega sõltu üksikisiku arvamusest.

Lihtkolleegiumid

Tavajuht on nn lihtkolleegiumid. Need koosnevad viiest elukutselisest kohtunikust: esimehest ja neljast muust liikmest. Selles koosseisus otsustatakse enamik menetlusi, nii tsiviil- kui ka kriminaalasju. Arutelu ja hääletamine toimub ühiselt, iga hääl loeb võrdselt.

Kolmeliikmelised kolleegiumid

Lisaks on kolmeliikmelised kolleegiumid, mis koosnevad ainult kolmest elukutselisest kohtunikust. Need on pädevad teatud, tavaliselt menetlusõiguslike küsimuste jaoks – näiteks põhiõiguste kaebuste puhul kriminaalmenetluses. Samuti võib kolmeliikmelisi kolleegiumeid kasutada pigem formaalsete või ettevalmistavate otsuste jaoks. Kui mõni kolleegiumiliige peab juhtumit siiski liiga oluliseks, võib alati nõuda asja viimist täieliku viieliikmelise kolleegiumi ette.

Tugevdatud kolleegiumid

Eriti olulistes juhtumites tuleb Ülemkohus kokku tugevdatud koosseisus üheteistkümne liikmega. Ta kutsub sellise kolleegiumi kokku, kui on vaja selgitada põhimõttelise tähtsusega õigusküsimust. See kehtib eelkõige siis, kui ta soovib muuta kehtivat kohtupraktikat või kui küsimuse kohta on senini tehtud erinevaid otsuseid. Tugevdatud kolleegiumide otsused toimivad eriti suunaandvalt ja määravad aastateks suuna.

Maakohtunike osalemine

Mõnedes valdkondades osalevad elukutseliste kohtunike kõrval ka maakohtunike, kes pakuvad spetsiaalset eriteadmist. Nii otsustavad tööõiguse ja sotsiaalõiguse asjades tööandjate ja töötajate esindajad koos elukutseliste kohtunikega. Kartelliõiguses osalevad majanduseksperdid. Nii jõuavad kõrgeima astme kohtupraktikasse ka praktilised kogemused töömaailmast ja majandusest.

Arv ja pädevused

Ülemkohus on jaotatud 18 kolleegiumi. See jaotus võimaldab suurt menetluste hulka mõistlikult toime tulla ja samal ajal tagada spetsialiseerumist.

• Üksteist kolleegiumit tsiviilasjade jaoks
  Need käsitlevad küsimusi kogu tsiviilõigusest, näiteks lepingud, kahjuhüvitis, pere- ja pärimisõigus või ettevõtlusõigus. Üks neist kolleegiumidest vastutab lisaks vahekohtu menetluste eest ja kontrollib eraõiguslike vahekohtute otsuseid.
• Viis kolleegiumit kriminaalasjade jaoks
  Need on pädevad tühisuskaebuste, põhiõiguste kaebuste ja muude õiguskaitsevahendite jaoks kriminaalmenetluses. Selles koosseisus valvab kohus kriminaalõiguse korrektse rakendamise ja põhiõiguste kaitse üle.
• Üks kolleegium kartelliülemkohtuna
  See kontrollib Vienna Ülemmaakohtu otsuseid kartelliküsimustes. Tegemist on konkurentsi- ja turu kaitse küsimustega, mis puudutavad kogu majandust.
• Üks kolleegium vahekohtuotsuste järelkontrolli jaoks
  See kolleegium otsustab vahekohtu otsuste tühistamise või vahekohtunike huvide konflikti küsimustes. Sellega on tagatud, et ka privaatne vahekohtumõistmine allub õiguslikule kontrollile.

Nn äriasjatuse jaotus reguleerib igal aastal, millised kohtunikud millises kolleegiumis töötavad. See määrab, millised kolleegiumid on pädevad teatud liiki menetluste jaoks ja kuidas üksikud õigusasjad kohtu sees jaotatakse. See süsteem loob läbipaistvuse ja planeeritavuse, sest algusest peale on kindel, milline kolleegium millise menetlusega tegeleb. Nii määrab kohus igale õigusasjale täpselt kindlaksmääratud mõistmisorgani ja hoiab ära juhuslikke või meelevaldseid pädevuse otsuseid.

Õiguskaitsevahendid ÜK ees tsiviilmenetluses

Kassatsioon

Kassatsioon on suunatud teise astme otsuste vastu. ÜK kontrollib ainult õigusküsimusi ja menetlusvigu. Fakti tuvastamised ja tõendite hindamine jäävad puutumata. Kassatsioon on lubatud, kui esineb oluline õigusküsimus või teine aste selle lubab. Vaidluse väärtuse piirid ja valdkonnast väljajätmised piiravad juurdepääsu teadlikult. Kui kassatsiooni ei lubata, jääb sageli alles erakorraline kassatsioon range põhjendusskohustusega.

Kassatsioonkaebus

Kassatsioonkaebus võitleb teise astme määruste vastu valdkondades, mis tavaliselt puudutavad väljaspool kohtuvaidlust toimuvaid menetlusi (näiteks pärand, eestkoste, kinnistusraamat). Sisuliselt vastab see kassatsioonile määrusasjade puhul. Ka siin kehtib: oluline õigusküsimus, range vorm, mitte fakti instants.

Kaebus ÜK-le

Teatud apellatsioonikohtu määruste vastu on ette nähtud kaebus ÜK-le. Seadus piirab neid juhtumeid kitsalt, näiteks täitemenetlus või kinnistusraamatuasjades. ÜK jääb õiguse instantsiks, uued faktid on välistatud.

Vahekohtumenetlus

ÜK otsustab kitsalt määratletud juhtudel esma- ja viimase instantsina vahekohtuküsimustes, näiteks vahekohtu otsuste tühistamisel või vahekohtuniku huvide konflikti küsimustes. See kontroll kaitseb vahekohtualluvuse terviklikkust, ilma selle autonoomiat õõnestamata.

Praktika meelespea: Ilma selgelt välja töötatud olulise õigusküsimuseta ebaõnnestub juurdepääs. Lubatavus on esimene takistus ja ebaõnnestub sagedamini kui asi ise.

Õiguskaitsevahendid ÜK ees kriminaalmenetluses

Tühisuskaebus

Tühisuskaebus on põhiõiguskaitsevahend vandekohtunikega ja vandemeeskondadega kohtute otsuste vastu. See vaidlustab õigus- ja menetlusvigu. ÜK kontrollib seaduste ja menetluste rakendamist, mitte aga vaba tõendite hindamist. Kui ta kaebusele vastu tuleb, tühistab ta otsuse ja tagastab või otsustab asjas, sõltuvalt vea liigist.

Apellatsioon ühendatult

ÜK otsustab apellatsiooni üle karistuse määramise suhtes, kui ta avalikul kohtuistungil käsitleb tühisuskaebust. Kui ta tühisuskaebuse tagasi lükkab, otsustab põhimõtteliselt ülemmaakohus apellatsiooni üle.

Tühisuskaebus seaduse järgimiseks

Selle erilise õiguskaitsevahendi esitab peaprokuratuur, et tuvastada õigusrikkumisi ja tagada õiguskorra ühtsus. See teenib peamiselt õiguse selgust, mitte üksikjuhtumi soodustamist.

Põhiõiguste kaebus

Õiguskaitsevahend isikliku vabaduse kaitseks, eelkõige uurimisvahi puhul. ÜK kontrollib kolmeliikmelises koosseisus, kas vahi otsus oli seaduslik või vahi lõpetamine toimus hilinemisega. Õigustesse sügavalt sekkuvad meetmed vajavad ranget kontrolli.

Kriminaalmenetluse uuendamine

Taasavamine parandab õigusemõistmise eksitusi kitsastes piirides, näiteks uute tõendite või raskete menetlusrikkumiste korral. Kui ÜK kaebusele vastu tuleb, toimub uus arutamine.

Praktika meelespea: Kriminaalasjade puhul on täpsus tühisuse põhjuste juures otsustav. Ebaselged vaidlustused jäävad tühja.

ÜK kui kartelliülemkohus

Vienna Ülemmaakohtu kui kartellikkohtu määruste vastu otsustab ÜK kui kartelliülemkohus. Maakohtunike osalemine toob sisse majandusliku ekspertteadmise. Otsused kujundavad konkurentsi- ja turu käitumist Austrias laiemalt.

Menetluskäigud kokkuvõttes

Tsiviilmenetlus tipus

1. Teise astme otsus või määrus on olemas.
2. Kirjalik taotlus lubatavuse põhjenduse ja olulise õigusküsimusega õigeaegselt esitada.
3. ÜK kontrollib lubatavust ja õigusküsimust.
4. Otsus peamiselt kirjalikult; suuline arutamine on erand.
5. Lahknevuste või muudatuste kavatsuse korral otsustab tugevdatud kolleegium.

Kriminaalmenetlus tipus

1. Vandekohtunikega või vandemeeskonnaga kohtu otsus.
2. Tühisuskaebus (vajaduse korral ühendatult apellatsiooniga).
3. Peaprokuratuuriteadaanne.
4. Otsus mitteavalikul istungil või avalikul kohtuistungil.
5. Tühistamine, tagasisaatmine või otsustamine asjas, sõltuvalt tulemusest.

Tähtsus kodanikele ja ettevõtetele

Ülemkohus kujundab mitte ainult õigust juristidele, vaid ka kodanike ja ettevõtete igapäevaelu. Ta parandab eelinstantside õigusvigu ja kaitseb põhiõigusi. Eraisikud saavad sellega usaldusväärsuse: pereõiguses, pärimisõiguses või tarbijakaitsees otsustab ÜK vaidlused ühtse mõõdupuu järgi ja kaitseb meelevaldsete otsuste eest.

Kohus loob samal ajal majandusele stabiilsuse. Ettevõtted usaldavad, et lepinguõiguse, tööõiguse ja konkurentsiõiguse keskseid küsimusi hinnatakse selgete ja prognoositavate kriteeriumide järgi. Ühtse suunavate otsuste takistavad vastuolulisi otsuseid ja tagavad planeerimiskindluse investeeringute ja personaaliotsuste puhul.

Luues ÜK kõigile siduvaid juhiseid, tugevdab ta usaldust Austria õigussüsteemi vastu. Kodanikud saavad kaitset ja selgust isiklikes asjades, ettevõtted saavad kasu usaldusväärsest raamistikust oma majanduslikuks tegevuseks. Nii aitab Ülemkohus oluliselt kaasa sellele, et õiguskindlus ja usaldus õigussüsteemi kaugelt välja kinnituvad.

Sagedased vead ÜK menetluses

Menetlus Ülemkohtu ees ei ole uus protsess, vaid õiguslik kontroll. Just seetõttu juhtub praktikas sageli vigu, mille tõttu õiguskaitsevahendit üldse ei käsitleta. Peamised takistused on:

• Ebaselge õigusküsimuse põhjendamine
  ÜK kontrollib ainult põhimõttelise tähtsusega õigusküsimusi. Kui ei selgitata, miks teatud küsimus on õiguskindluse või kohtupraktika ühtsuse jaoks oluline, lükatakse õiguskaitsevahend tagasi.
• Faktide ja õiguse segamini ajamine
  ÜK ees ei käsitleta enam seda, kas tunnistaja oli usaldusväärne või kas tõendit õigesti hinnati. sellised faktiküsimused on lõplikult otsustatud. Kes üritab neid uuesti esitada, jätab kontrolli raamist välja.
• Tähelepanuta jäetud piirid
  Mõnda juhtumeid ei tohi seaduse järgi ÜK ette tuua, näiteks kui vaidluse väärtus on liiga väike või kui seadus teatuuid valdkondi sõnaselgelt välistab. Kes neid piiranguid ei arvesta, kaotab aega ja kulusid.
• Vormi- ja tähtajavead
  Õiguskaitsevahendid tuleb esitada kitsastes tähtaegades ja selgelt etteantud vormis. Isegi väike vormiviga või hiline taotlus toob kaasa selle, et menetlust ei käsitleta.

Kokkuvõte: Kes soovib ÜK poole pöörduda, peab otsustava õigusküsimuse selgelt välja töötama, selle tähtsust õigussüsteemi jaoks põhjendama ja rangeid vormilisi nõudeid järgima. Ainult siis on reaalne võimalus, et kõrgeim kohus sisuliselt juhtumiga tegeleb.

Organisatsioon taustal

Selleks, et Ülemkohus saaks oma ülesandeid usaldusväärselt täita, toetavad teda mitmed asutused. Need töötavad taustal ja tagavad, et kohtunikutegevus toimuks stabiilsel alusel.

Oluline element on Teaduslik teenistus, mida sageli nimetatakse ka tõendibürooks. Siin kogutakse kohtu otsuseid, töödeldakse süstemaatiliselt ja tehakse kättesaadavaks keskses andmebaasis. Sellega on tagatud, et kohtupraktika jääb jälgitavaks ja ka tulevased menetlused toimuks ühtsel alusel.

Seda täiendab Justizpalasti keskreaamatukogu, millel on ulatuslik juriidilise erialase kirjanduse fond. See pakub kohtunikele vajalikku teaduslikku alust nende otsuste jaoks.

Lõpuks võtab ärisekretär üle kohtu praktilise toimimise. Seal võetakse vastu taotlusi, registreeritakse toimikuid ja korraldatakse kättetoimetamist. Ilma nende haldusstruktuurideta ei oleks ÜK pidev töö võimalik.

Teie eelised meie toega

Ülemkohtu ees kehtib advokaadikohustus. Iga kassatsiooni, kaebus ja tühisuskaebus peab välja töötama ja esitama advokaat. Otsustav ei ole seega see, kas on advokaadi esindus, vaid kui hästi on esindus spetsialiseerunud kõrgeima kohtu menetlustele.

Meie esindus toob kolm olulist eelist:

• Täpsus õigusküsimuses
  ÜK ees otsustatakse ainult õigusküsimustes. Edu saavutab ainult see, kes töötab olulise õigusküsimuse selgelt välja ja põhjendab õiguslikult põhjalikult.
• Kindel navigeerimine formalismide kaudu
  ÜK-le suunatud kirjalikud taotlused alluvad rangetele vormi- ja tähtajanõuetele. Juba väikesed vead viivad tagasilükkamiseni. Kogenud kõrgeima astme advokaadid tunnevad neid takistusi ja väldivad kalleid vormivõtteid.
• Realistlik eduhinnang
  Mitte iga menetlus ei ole Ülemkohtus võimalik. Meie pädev õigusesindaja selgitab eelnevalt välja, kas õiguskaitsevahend on üldse lubatud, ja hindab objektiivselt edu võimalusi. See hoiab ära tarbetud kulud ja valed ootused.