Karistuse mõistmine joobeseisundis

Karistuse mõistmine joobeseisundis

Joobeseisund võib mõjutada süüdlase süüvõimet, ilma seda täielikult välistamata. Sellistel juhtudel kontrollib kohus, kas ja millises ulatuses joobeseisund mõjub karistust kergendavalt. Põhimõte on see, et vähenenud süüvõimet võib küll arvestada, kuid süüdlane ei saa tugineda enda süül tekkinud alkoholijoobeseisundile või narkootikumide mõjule, et vastutusest kõrvale hiilida.

Joobeseisund võib mõjuda kergendavalt, kui see tegelikult vähendab mõistmis- või juhtimissuutlikkust, kuid ainult siis, kui tarbimine ise ei olnud etteheitav.

Põhimõte

Austria karistusõigus käsitleb joobeseisundeid erilise ettevaatlikkusega. Kes end vabatahtlikult seisundisse viib, kus ta enam täielikult süüvõimeline ei ole, kannab tagajärgede eest vastutust. Ainult siis, kui joovastavate ainete tarvitamine või kasutamine on asjaolude kohaselt mõistetav, võib see viia kergenduseni.

Kohus kontrollib, kas joobeseisund tegelikult vähendas süüd või kas süüdlane ise selle eest vastutab, sest ta näiteks tahtlikult võttis alkoholi või narkootikume, kuigi raske olukord oli ettenähtav.

Tähtsus

§ 35 StGB reguleerib enda süül tekkinud ja mitte enda süül tekkinud joobeseisundi vahelist piiri. Joobeseisund on kergendav ainult siis, kui see tegelikult vähendas võimet teo õigusvastasust mõista või vastavalt käituda ja seda vähendamist ei kaaluta üles enda süül tekkinud tarbimine.

See tähendab:

• Kui esineb mõistetav, mitte kergemeelne joobeseisund, võib kohus määrata kergema karistuse.
• Kui süüdlane seevastu teadlikult end joobes või uimastatud seisundisse viis, kuigi ta teadis, et satub ohtlikku olukorda, käsitatakse seda asjaolu enda süül tekkinuna.

Seega moodustab § 35 StGB karistuse mõistmisel kitsas erandisätte ja takistab alkoholi või narkootikumide kasutamist üldise vabandusena.

Arvestamine praktikas

Praktikas mängib keskset rolli tõendamise küsimus. Kohus tugineb meditsiinilistele ja psühholoogilistele ekspertiisidele, et kindlaks teha, millises ulatuses joobeseisund mõjutas mõistmis- või juhtimissuutlikkust. Oluline on ka see, kas tarbimine toimus sihipäraselt või situatiivselt ja kas süüdlane võis mõju ette näha.

Karistuse kergendamine tuleb kõne alla näiteks siis, kui süüdlane sattus ravimite või teadvustamata segumõju tõttu joobeseisundisse, seda kavatsemata. Kergendust ei toimu, kui süüdlane teadis või oleks pidanud teadma, et tarbimine kahjustab tema käitumise kontrolli.

Otsus nõuab alati tervikvaatlust: kahjustuse aste, joovastavate ainete liik, tarbimise asjaolud ja isiklik vastutus määravad ühiselt karistuse ulatuse.

Sebastian Riedlmair
Harlander & Partner Rechtsanwälte „Eine Alkoholisierung kann nur dann strafmildernd wirken, wenn sie die Schuldfähigkeit tatsächlich beeinträchtigt hat und nicht selbst verschuldet war. Das Gericht bewertet dabei immer den konkreten Einzelfall.“

Hindamise keskseimad kriteeriumid

• Joobeseisundi liik ja põhjus: Alkohol, narkootikumid või ravimid mõjuvad erineva tugevusega ja mõjutavad süüvõimet erinevalt.
• Tarbimise vabatahtlikkus: Mida teadlikumalt joobeseisund tekitati, seda väiksem on kergendav mõju.
• Ohustamise äratuntavus: Kes võis ette näha, et satub ohtlikku seisundisse, ei saa tugineda kergendusele.
• Tegelik juhtimissuutlikkuse piiramine: Pelk alkoholijoobeseisund ei piisa; otsustav on tõendatav kahjustus.
• Üldine käitumine enne, ajal ja pärast tegu: Kahetsust, koostööd ja mõistmist võib täiendavalt hinnata.

Suhe erilistesse kergendavatesse asjaoludesse

§ 35 StGB on tihedas seoses § 34 StGB-ga. Kui § 34 StGB nimetab teisi kergendavaid asjaolusid nagu kahetsus, kahju hüvitamine või noorukiealine kogenematus, viitab § 35 StGB joobeseisundi eriolukordadele.

Mõlemaid võib samaaegselt arvestada, kui need ei kattu. See tähendab, et alkoholijoobeseisund võib täiendavalt kergendavalt mõjuda, kui esinevad ka teised leevendavad asjaolud. Otsustav on alati üldolukord ja see, kui tugevalt süüdlane tegelikult kahjustatud oli ning millist vastutust ta oma seisundi eest kannab.

Teie eelised advokaadi abiga

Kriminaalprotsess on asjassepuutujatele märkimisväärne koorm. Juba alguses ähvardavad tõsised tagajärjed – sunnimeetmetest nagu läbiotsimine või kinnipidamine kuni kriminaalregistrisse kandmisteni ja vabadus- või rahatrahvideni. Esimeses faasis tehtud vead, näiteks läbimõtlematud ütlused või puudulik tõendite kogumine, ei ole hiljem sageli enam parandatavad. Ka majanduslikud riskid nagu kahjuhüvitise nõuded või menetluskulud võivad märkimisväärselt kaalukad olla.

Spetsialiseerunud kriminaalkaitse tagab, et teie õigused on algusest peale kaitstud. See annab kindluse politsei ja prokuratuuri suhtlemisel, kaitseb enesekahjustamise eest ja loob aluse selge kaitsestrateegiale.

Meie advokaadibüroo:

• kontrollib, kas ja millises ulatuses on süüdistus õiguslikult põhjendatud,
• saadab teid läbi uurimismenetluse ja põhiarutelu,
• tagab õiguskindlad taotlused, seisukohad ja menetlussammud,
• toetab tsiviilõiguslike nõuete tõrjumisel või reguleerimisел,
• kaitseb teie õigusi ja huve kohtu, prokuratuuri ja kannatanute ees.

Peter Harlander
Harlander & Partner Rechtsanwälte „Machen Sie keine inhaltlichen Aussagen ohne vorherige Rücksprache mit Ihrer Verteidigung. Sie haben jederzeit das Recht zu schweigen und eine Anwältin oder einen Anwalt beizuziehen. Dieses Recht gilt bereits bei der ersten polizeilichen Kontaktaufnahme. Erst nach Akteneinsicht lässt sich klären, ob und welche Einlassung sinnvoll ist.“

Korduma kippuvad küsimused – KKK