Osaühingu tegevjuht

Osaühingu tegevjuht on vastavalt GmbHG §-le 15 seadusega ette nähtud osaühingu juhtimis- ja esindusorgan. Kuna osaühing kui juriidiline isik ei saa ise tegutseda, vajab ta vähemalt ühte tegevjuhti, kes esindab ühingut välissuhetes ja juhib selle asju sisesuhetes. Tegevjuhiks võib nimetada ainult füüsilise ja teovõimelise isiku.

Ametisse nimetamine toimub põhimõtteliselt osanike otsusega, teatud juhtudel ka juba ühingulepingus. Tegevjuhid esindavad osaühingut kohtus ja kohtuväliselt ning peavad seejuures hoolsalt täitma ühingu seadusest tulenevaid kohustusi. Nende hulka kuuluvad eelkõige nõuetekohane organiseerimine, sise-eeskirjade järgimine, äriregistrisse teatamine ja ühingu juhtimine korraliku ettevõtja hoolsusega.

Valige nüüd soovitud aeg:Tasuta esmakonsultatsioon

Staatus ühingu organina

Osaühingu tegevjuht on ühingu keskne juhtimisorgan. Ilma temata ei saa osaühing igapäevaselt tegutseda, sest ta ise ei ole füüsiline isik. Seetõttu vajab ühing vähemalt ühte isikut, kes tegutseb tema nimel õigusjõuliselt.

Tegevjuht täidab seejuures topeltrolli. Ühelt poolt juhib ta siseseid protsesse, teiselt poolt tagab ta, et osaühing esineks välissuhetes õigusjõuliselt. Tegevjuht teeb osaühingu eest igapäevaseid otsuseid ja seob teda õiguslikult kolmandate isikutega.

Tegevjuht ei tegutse iseenda nimel, vaid alati ühingu huvides. Ta valitseb võõrast vara ja kannab seetõttu suurt vastutust. Sellest staatusest tuleneb ka tugev seotus osaühingu huvidega.

Selle organistaatuse tüüpilised tunnused on:

• Ühingu juhtimine igapäevases äritegevuses
• Vastutus õiguspärase tegutsemise eest
• Seotus osanike otsustega

Erijuhtum: majandustegevuse eest vastutav juhataja

Niisimetatud majandustegevuse eest vastutavat juhatajat (gewerberechtlicher Geschäftsführer) tuleb eristada äriõiguslikust tegevjuhist. Kui äriõiguslik tegevjuht juhib osaühingut ja esindab seda välissuhetes, siis majandustegevuse eest vastutav juhataja vastutab eranditult majandustegevust reguleerivate eeskirjade järgimise eest. Ta nimetatakse ametisse vastavalt ettevõtlusseadustikule ning tal peab olema eelkõige vajalik erialane kvalifikatsioon ja vastav tegelik mõjuvõim ettevõttes.

Praktikas võivad mõlemad funktsioonid langeda kokku ühele isikule, kuid see ei ole kohustuslik. Majandustegevuse eest vastutav juhataja ei asenda äriõiguslikku tegevjuhti, vaid täiendab teda.

Erinevus asjaajamise ja esindamise vahel

Paljud ajavad segamini mõisted asjaajamine (juhtimine) ja esindamine, kuigi need on õiguslikult selgelt eristatud. Mõlemad valdkonnad kuuluvad küll tegevjuhi tegevuse hulka, kuid täidavad erinevaid ülesandeid.

Asjaajamine puudutab osaühingu sisesuhteid. Siin on tegemist kõigi ettevõttesisese otsustega. Tegevjuht organiseerib protsesse, teeb majanduslikke otsuseid ja viib ellu osanike suuniseid.

Esindamine vastavalt GmbHG §-le 18 puudutab aga välissuhteid. Selles valdkonnas esineb tegevjuht kolmandate isikute, näiteks klientide, ametiasutuste või lepingupartnerite ees. Ta sõlmib lepinguid ja teeb õiguslikult siduvaid avaldusi.

Tegevjuht peab seejuures kinni pidama ühingulepingus sätestatud piirangutest. Isegi kui ta aga ületab siseseid piire, jääb tema tegevus vastavalt GmbHG §-le 20 välissuhetes kehtivaks.

Paremaks eristamiseks:

• Asjaajamine = sisemine juhtimine ja organiseerimine
• Esindamine = välissuhetes esinemine ja tehingute sõlmimine

Üksikesindusõigus ja ühine esindusõigus

Viis, kuidas tegevjuht tohib osaühingut välissuhetes esindada, sõltub niinimetatud esinduskorrast. See määrab ära, kas ta tohib tegutseda üksi või ainult koos teistega.

Üksikesindusõiguse korral saab tegevjuht ühingut esindada üksinda. Ta allkirjastab lepinguid iseseisvalt ja teeb otsuseid ilma teiste tegevjuhtide nõusolekuta. See muudab protsessid kiireks ja paindlikuks.

Ühise esindusõiguse korral peavad aga mitu tegevjuhti tegutsema ühiselt. Otsused ja allkirjastamised toimuvad ainult koos. See loob täiendava kontrolli, sest olulisi samme ei saa astuda üksi.

Milline vorm kehtib, sõltub esmajoones ühingulepingust. Kui selles ei ole sätestatud teisiti, esindavad mitu tegevjuhti osaühingut välissuhetes põhimõtteliselt ühiselt. See seadusjärgne ühine esindusõigus tuleneb GmbHG § 18 lõikest 2. Sellest tuleb eristada ühist asjaajamist sisesuhetes vastavalt GmbHG §-le 21.

Tegevjuhi ametisse nimetamine ja eeldused

Selleks, et osaühing muutuks teovõimeliseks, peab vähemalt üks tegevjuht olema kehtivalt ametisse nimetatud. See nimetamine toimub reeglina osanike otsusega. Mõnel juhul määratakse tegevjuht kindlaks juba otse ühingulepingus.

Ametisse nimetamine on suure tähtsusega formaalne akt. Alles selle kaudu saab isik õigusliku volituse osaühingu nimel tegutseda. Ilma selle nimetamiseta ei tohi keegi ühingut välissuhetes esindada.

Oluline on ka vahetegemine organiks nimetamise ja tööle võtmise vahel. Ametisse nimetamine teeb kellestki ühingu organi. Tööle võtmine reguleerib aga seda, kas ja kuidas sellele isikule tasu makstakse. Mõlemad võivad esineda koos, kuid ei pruugi.

Kui tegevjuht puudub või keegi ei saa tegutseda, võib erandjuhtul isegi kohus määrata niinimetatud asendustegevjuhi vastavalt GmbHG §-le 15a. See näitab, kui otsustav on see funktsioon osaühingu jaoks.

Isiklikud eeldused ja teovõime

Mitte iga isik ei saa automaatselt tegevjuhiks. Seadus seab selged nõuded, et ühingut juhitaks usaldusväärselt.

Keskne on see, et tegevjuht peab olema füüsiline isik. Juriidilised isikud, näiteks teised ettevõtted, ei tule kõne alla. Lisaks peab isik olema täielikult teovõimeline. See tähendab, et ta peab olema õiguslikult suuteline iseseisvalt otsuseid langetama.

Erialane haridus ei ole küll kohustuslikult ette kirjutatud, siiski eeldatakse praktikas teatud määral erialast ja majanduslikku kompetentsi. Lõppude lõpuks kannab tegevjuht vastutust ettevõtte eest.

Eriti olulised on järgmised eeldused:

• Täisealine ja teovõimeline isik
• Teovõime õiguslike piirangute puudumine
• Põhiline arusaam majandusseostest

Välistavad asjaolud ja diskvalifitseerimine

Isegi kui eeldused on täidetud, võib isik olla juhtimisest välistatud. Sel juhul räägitakse diskvalifitseerimisest.

Seadusandja kaitseb sellega ühingut ja selle äripartnereid. Isikud, kes on toime pannud raskeid majanduskuritegusid, ei tohi juhtivat funktsiooni täita. GmbHG § 15 lõiked 1a ja 1b reguleerivad selgesõnaliselt, millistel juhtudel on isik tegevjuhina diskvalifitseeritud.

Selline süüdimõistmine toob kaasa selle, et asjaomane isik ei tohi teatud ajavahemiku jooksul tegevjuht olla. See keeld lõpeb reeglina alles mitu aastat pärast kohtuotsuse jõustumist.

Valige nüüd soovitud aeg:Tasuta esmakonsultatsioon

Teatamine ja kanne äriregistrisse

Pärast ametisse nimetamist tuleb tegevjuht kohustuslikult äriregistrisse kanda. Alles selle kande kaudu muutub kõrvalseisjatele nähtavaks, kes tohib osaühingut esindada. See tagab õiguskindluse äritegevuses.

Teatamise teeb ühing ja see tuleb läbi viia viivitamatult. Seejuures avalikustatakse tegevjuhi isikuandmed ja tema esindusõigus. Lisaks tuleb esitada allkirjanäidis. See näitab, kuidas tegevjuht õigusjõuliselt alla kirjutab.

Olulised sammud on:

• Äriregistrisse teatamine ühingu poolt
• Esindusõiguse avalikustamine
• Allkirja esitamine allkirjanäidisena

Ilma selle kandeta jääb õiguslik olukord ebaselgeks. Seetõttu kuulub see esimeste ja olulisemate kohustuste hulka pärast ametisse nimetamist. Vead ja viivitused võivad põhjustada õiguslikke probleeme.

Esindusreeglid ühingulepingus

Ühinguleping sätestab, kuidas tegevjuhid tohivad osaühingut esindada. Need reeglid määravad tegevusruumi igapäevatöös ja neil on suur praktiline tähendus.

Osanikud saavad vabalt otsustada, kas tegevjuht tohib tegutseda üksinda või peavad mitu isikut tegutsema ühiselt. See võimaldab ühingu organisatsiooni sihipäraselt juhtida.

Need reeglid mõjuvad eelkõige sisesuhetes. Välissuhetes jääb esindusõigus põhimõtteliselt kehtivaks ka siis, kui siseseid suuniseid ületatakse. See kaitseb äripartnereid, kuid võib siseselt tekitada vastutusküsimusi.

Tüüpilised kujundamisvõimalused on:

• Üksikesindusõigus kiireteks otsusteks
• Ühine esindusõigus suuremaks kontrolliks
• Kombineerimine prokuristide või teiste esindajatega

Tegevjuhi ülesanded ja kohustused

Tegevjuht võtab enda kanda hulgaliselt ülesandeid, sest ilma temata ei ole osaühing teovõimeline. Tema tegevus hõlmab nii strateegilist juhtimist kui ka ettevõtte jooksvat organiseerimist.

Keskmes on kohustus juhtida ühingut nõuetekohaselt ja vastutustundlikult. Seejuures peab tegevjuht kaitsma osaühingu huve ja järgima seadusega sätestatut.

Tema kesksete ülesannete hulka kuuluvad eriti:

• Ühingu jooksvate asjade juhtimine
• Esindamine ametiasutuste, klientide ja lepingupartnerite ees
• Raamatupidamise korraldamine ja majandusaasta aruande koostamine
• Osanike otsuste elluviimine

Lisaks sellele kannab tegevjuht erilist vastutust kriisiolukordades. Ta peab reageerima õigeaegselt ja rakendama meetmeid, et vältida kahju tekkimist ühingule.

Asjaajamine sisesuhetes

Asjaajamine sisesuhetes kirjeldab kõiki tegevusi, mida tegevjuht teostab ühingu sees. Siin on tegemist eelkõige organiseerimise, planeerimise ja ettevõtte eesmärkide elluviimisega.

Tegevjuht teeb pidevalt otsuseid, mis puudutavad ettevõtte tegevust. Nende hulka kuuluvad näiteks investeeringud, personaliküsimused või strateegilised suunad. Samal ajal peab ta järgima osanike suuniseid. Osanikud võivad talle anda juhiseid, mida ta peab põhimõtteliselt täitma.

Eriti oluline on, et tegevjuht ei tegutseks täiesti vabalt. Tema volitusi saab piirata ühingulepingu või otsustega. Sellest hoolimata jääb ta vastutavaks nõuetekohase elluviimise eest.

Tüüpilised ülesanded sisesuhetes on:

• Tööprotsesside organiseerimine
• Osanike otsuste elluviimine
• Ettevõtte arengu planeerimine ja juhtimine

Vead sisesuhetes viivad sageli vastutusriskideni ühingu ees, isegi kui väliselt näib kõik korrektne.

Esindamine välissuhetes

Esindamine välissuhetes puudutab tegevjuhi esinemist kolmandate isikute ees. Selles valdkonnas tegutseb ta osaühingu seadusliku esindajana ja seob ühingut oma käitumisega.

Kui tegevjuht kirjutab alla lepingule või teeb avalduse, mõjub see otse osaühingule. Äripartnerid võivad usaldada, et tegevjuhil on selleks õigus.

Otsustav punkt on see, et esindusõigus välissuhetes on põhimõtteliselt piiramatu. Isegi kui rikutakse siseseid reegleid, jääb tehing paljudel juhtudel kehtima. See kaitseb äritegevust, kuid suurendab tegevjuhi vastutust.

Esindamise olulised aspektid on:

• Lepingute sõlmimine osaühingu nimel
• Esindamine kohtutes ja ametiasutustes
• Õiguslikult siduv kommunikatsioon välissuunas

Raamatupidamine ja majandusaasta aruanne

Tegevjuht vastutab selle eest, et osaühing dokumenteeriks oma finantsasjad korrektselt. Sinna kuulub eelkõige nõuetekohane raamatupidamine ja majandusaasta aruande koostamine.

Raamatupidamine peegeldab ettevõtte majanduslikku olukorda. See peab olema täielik, jälgitav ja seadusega kooskõlas. Vigadel selles valdkonnas võivad olla rasked tagajärjed, näiteks maksualased probleemid või isiklik vastutus.

Majandusaasta lõpus koostab tegevjuht majandusaasta aruande. See näitab, kui edukas ettevõte oli, ja on aluseks osanike olulistele otsustele.

Keskseteks kohustusteks on:

• Nõuetekohase raamatupidamise pidamine
• Majandusaasta aruande ja seadusega nõutud juhtudel tegevusaruande koostamine
• Informatsiooni edastamine osanikele

Just selles valdkonnas selgub, kas tegevjuht töötab hoolsalt. Korrektne finantsjuhtimine ei ole mitte ainult seadusest tulenev kohustus, vaid ka otsustav osaühingu pikaajalise edu saavutamiseks.

Üldkoosoleku kokkukutsumine ja läbiviimine

Tegevjuht tagab, et üldkoosolek kutsutaks kokku ja viidaks läbi nõuetekohaselt. See organ on osanike keskne otsustusorgan ja teeb osaühingu jaoks põhimõttelisi otsuseid.

Üldkoosolek peab toimuma vähemalt kord aastas. Lisaks sellele peab tegevjuht tegutsema ka siis, kui toimuvad olulised sündmused. Nende hulka kuulub näiteks majanduskriis või eriline vajadus otsuste langetamiseks.

Koosoleku ajal täidab tegevjuht aktiivset rolli. Ta valmistab ette sisu, jagab infot ja tagab korrapärase kulgemise. Samal ajal peab ta osanikke igakülgselt informeerima.

Olulised ülesanded selles seoses on:

• Üldkoosoleku kokkukutsumine seadusega sätestatud tähtaegade jooksul
• Asjakohase info kättesaadavaks tegemine osanikele
• Otsuste juhtimine ja dokumenteerimine

Kohustused kriisi ja maksejõuetuse korral

Kui osaühing satub majanduslikesse raskustesse, kannab tegevjuht eriti suurt vastutust. Ta peab varakult ära tundma, kui ühing on maksejõuetu või ülelaenatud.

Sellistes olukordades ei tohi ta oodata. Seadus kohustab teda õigeaegselt meetmeid rakendama, et piirata kahju tekkimist. Sinna kuulub eelkõige kohustus esitada pankrotiavaldus tähtaegselt. Kui tegevjuht selle kohustuse eirab, võib ta isiklikult vastutada.

Keskseteks kohustusteks kriisi ajal on:

• Osaühingu finantsolukorra jälgimine
• Maksejõuetuse või ülelaenatuse varajane tuvastamine
• Pankrotimenetluse õigeaegne algatamine

Valige nüüd soovitud aeg:Tasuta esmakonsultatsioon

Lojaalsuskohustus ja hoolsuskohustused

Tegevjuht valitseb võõrast vara ja on seetõttu erilisel usalduspositsioonil. Sellest staatusest tuleneb kohustus tegutseda alati ühingu parimates huvides.

Niisimetatud korraliku ettevõtja hoolsus on seejuures keskne mõõdupuu. Tegevjuht peab otsuseid hoolikalt ette valmistama, riske kaaluma ja tegutsema jälgitavalt.

Ta ei tohi lasta end juhtida isiklikest huvidest. Selle asemel peab ta objektiivselt kontrollima, mis on osaühingu jaoks majanduslikult mõistlik. See kohustus kehtib kõigis tema tegevusvaldkondades.

Nende kohustuste olulised elemendid on:

• Südametunnistusega ja informeeritud otsuste langetamine
• Huvide konfliktide vältimine
• Kogu tegevuse suunamine ühingu heaolule

Kui tegevjuht rikub neid põhimõtteid, ähvardavad mitte ainult majanduslikud kahjud, vaid ka isiklikud vastutuse tagajärjed.

Huvide konfliktid ja enesega tehtavad tehingud

Tegevjuht peab alati tegutsema ühingu huvides ja vältima huvide konflikte. Eriti kriitilised on niinimetatud enesega tehtavad tehingud, kus tegevjuht on osaline tehingu mõlemal poolel, näiteks kui ta sõlmib lepinguid osaühinguga oma nimel. Sellised konstellatsioonid on õiguslikult keerulised, sest on oht, et isiklikud huvid kaaluvad üles ühingu huvid.

Sellised tehingud on lubatud vaid siis, kui ühing on need selgesõnaliselt lubanud või tagantjärele heaks kiitnud või kui igasugune oht ühingule on välistatud. Vastasel juhul ähvardab tühisus ja isiklik vastutus.

Võõra vara valitsemine

Tegevjuht ei valitse mitte oma raha, vaid ühingu vara. Just selles seisneb üks tema rolli suurimaid eripärasid. Ta teeb otsuseid, millel on otsene mõju osaühingu varale ja seeläbi ka osanikele.

See vastutus nõuab eriti hoolikat ümberkäimist finantsvahenditega. Tegevjuht tohib vara kasutada ainult ühingu huvides. Isiklikud hüved või riskantsed otsused ilma piisava aluseta on lubamatud.

Iga tegevus peab olema majanduslikult põhjendatud. Otsused peavad olema jälgitavad, läbimõeldud ja tehtud osaühingu parimates huvides.

Tüüpilised nõuded selles valdkonnas on:

• Hoolikas ümberkäimine finantsressurssidega
• Mõttetute riskide vältimine
• Selge vahetegemine isiklike huvide ja ühingu huvide vahel

Kes valitseb võõrast vara, on erilise tähelepanu all. Vead võivad kiiresti viia isiklike tagajärgedeni.

Tegevjuhi vastutus

Kuigi osaühing vastutab oma kohustuste eest põhimõtteliselt ise, ei tähenda see, et tegevjuht oleks täielikult kaitstud. Tema vastutus ei lõpe ettevõtte organiseerimisega. Keskne norm asub GmbHG §-s 25.

Tegevjuht vastutab isiklikult alati siis, kui ta rikub oma kohustusi. Otsustav on seejuures, kas ta on kinni pidanud nõutavast hoolsusest. Kes tegutseb hoolsalt ja jälgitavalt, vähendab oluliselt oma riski.

Vastutuse põhiprintsiibid on:

• Vastutuse puudumine tavaliste ettevõtlusriskide eest
• Vastutus kohustuste rikkumise korral
• Mõõdupuuks on korraliku ettevõtja hoolsus

Need reeglid näitavad, et positsioon on seotud vastutusega, kuid seab ka selged piirid. Organi vastutuse välistamine ei ole võimalik.

Vastutus ühingu ees

Olulisim vastutus puudutab suhet oma osaühinguga. Kui tegevjuht rikub oma kohustusi, peab ta ühingule tekkinud kahju hüvitama.

See puudutab eelkõige juhtumeid, kus ta tegutseb hooletult, eirab seadusega sätestatut või teeb olulisi otsuseid ilma piisava aluseta. Sinna alla võivad kuuluda ka organisatsioonilised vead.

Seejuures ei mängi rolli, kas kahju tekkis tahtlikult või ettevaatamatusest. Juba kerge hooletus võib olla piisav vastutuse tekkimiseks.

Tüüpilised juhtumid on:

• Vigane organiseerimine või puudulik kontroll
• Seadusest tulenevate kohustuste rikkumine
• Tegematajätmised oluliste otsuste langetamisel

Ühing saab sellistel juhtudel tegevjuhi vastu aktiivselt tegutseda. Sellega tagatakse, et osaühingu huvid jäävad kaitstuks.

Vastutus kolmandate isikute ees

Lisaks vastutusele ühingu ees võib tegevjuht vastutada isiklikult ka kolmandate isikute ees. Nende hulka kuuluvad eelkõige võlausaldajad, ametiasutused või osaühingu äripartnerid. See vastutus tekib eelkõige siis, kui tegevjuht rikub seadusest tulenevaid kaitseeeskirju.

Eriti sagedane juhtum puudutab maksejõuetust. Maksejõuetuse või ülelaenatuse korral tuleb pankrotiavaldus esitada süülise viivituseta, hiljemalt 60 päeva jooksul. Kui pankrotiavaldus esitatakse liiga hilja, võivad võlausaldajad kahju saada. Sellistes olukordades saab tegevjuhi isiklikult vastutusele võtta.

Tüüpilised vastutusjuhtumid kolmandate isikute ees on:

• Pankrotiavalduse esitamise kohustuse rikkumine
• Valede andmete esitamine ametiasutustele või äripartneritele
• Maksualaste või sotsiaalkindlustusõiguslike kohustuste rikkumine

Erilised vastutusriskid

Lisaks üldistele vastutusreeglitele on arvukalt erilisi riskivaldkondi, mida praktikas sageli alahinnatakse. Just siin juhtuvad tüüpilised vead, mis võivad kiiresti kulukaks muutuda.

Keskne risk asub maksude ja sotsiaalkindlustuse valdkonnas. Kui makse või makseid ei kanta korrektselt üle, vastutab tegevjuht sageli isiklikult. Probleemsed võivad olla ka konkurentsiõiguse rikkumised või lubamatud varade ümberpaigutamised.

Teine kriitiline punkt on niinimetatud sissemaksete tagastamine. Seejuures tagastatakse vara lubamatult osanikele. Sellised tegevused on rangelt keelatud ja viivad regulaarselt vastutusnõueteni.

Maksualane ja sotsiaalkindlustusõiguslik liigitus

Tegevjuhi staatusel on ka maksualased ja sotsiaalkindlustusõiguslikud mõjud. Otsustav on eelkõige see, kas tegevjuht on samal ajal osanik ja kui suur on tema osalus.

Põhimõtteliselt on kaks võimalikku liigitust. Tegevjuht võib kehtida kas töötajana või füüsilisest isikust ettevõtjana. See eristus mõjutab seda, kuidas tulu maksustatakse ja milline sotsiaalkindlustus kohaldub.

Oluline faktor on osalus osaühingus. Mida suurem on osalus, seda tõenäolisemalt liigitatakse tegevjuht maksualaselt füüsilisest isikust ettevõtjaks.

Liigitamisel kehtivad eelkõige järgmised kriteeriumid:

• Osaluse suurus ühingus
• Juhistest sõltuvuse määr
• Integreeritus ettevõtte organisatsiooni

See eristus on keeruline, kuid otsustav õige maksualase kohtlemise jaoks.

Tegevjuht töötajana

Tegevjuhti saab maksualaselt ja sotsiaalkindlustusõiguslikult liigitada töötajaks. See on eelkõige nii siis, kui ta töötab juhiste järgi, on organisatsiooniliselt ettevõttesse kaasatud ja ei kanna isiklikku ettevõtlusriski.

Selles konstellatsioonis sarnaneb tema staatus klassikalise töötaja omaga. Ta saab regulaarset palka, millelt peetakse kinni tulumaks ja sotsiaalkindlustusmaksed. Võimalikud võivad olla ka lisatasud nagu 13. ja 14. palk.

Tegevjuhti koheldakse nagu töövõtjat, kuigi ta on samal ajal ühingu organ. See kombinatsioon on tüüpiline paljudele väikestele ja keskmise suurusega osaühingutele.

Sellele liigitusele on iseloomulikud:

• Selge juhistest sõltuvus osanike suhtes
• Kindel integreeritus ettevõttesse
• Isikliku majandusliku riski puudumine

Tegevjuht kui füüsilisest isikust ettevõtja

Olukord on teistsugune, kui tegevjuht tegutseb ettevõtluses iseseisvalt. Sel juhul loetakse ta füüsilisest isikust ettevõtjaks.

Kas tegevjuht liigitatakse füüsilisest isikust ettevõtjaks, sõltub konkreetsest juhtumist. Olulised kriteeriumid on eelkõige osalus osaühingus, juhistest sõltuvus, organisatsiooniline integreeritus ja majanduslik risk.

Tulu ei käsitleta siis mitte töötasuna, vaid tuluna iseseisvast tööst. See tähendab, et tegevjuht deklareerib oma maksud ise ja ei saa klassikalisi lisatasusid.

See variant pakub rohkem kujundamisruumi, kuid nõuab ka suuremat enesevastutust.

Tegevjuhi funktsiooni lõppemine

Tegevus tegevjuhina ei lõpe automaatselt, vaid ainult teatud õiguslike sündmuste kaudu. Kõige sagedasem vorm on tagasikutsumine osanike poolt vastavalt GmbHG §-le 16.

Ametisse nimetamise saab põhimõtteliselt osanike otsusega igal ajal tühistada. Kui tegevjuht nimetati aga ametisse ühingulepinguga, võib tühistamine olla piiratud mõjuvate põhjustega.

Lisaks sellele saab tegevjuht ka ise tegutseda ja oma funktsiooni lõpetada tagasiastumisega vastavalt GmbHG §-le 16a. Teatud juhtudel lõpeb tegevus ka automaatselt, näiteks surma korral või seadusest tuleneva välistava asjaolu esinemisel. See toimub ilma eraldi otsuseta, kui täituvad teatud seadusest tulenevad eeldused.

Olulised lõppemise põhjused on:

• Tagasikutsumine osanike otsusega
• Tegevjuhi vabatahtlik tagasiastumine
• Automaatne lõppemine seadusest tulenevate asjaolude tõttu

Tagasikutsumine osanike poolt

Osanikud saavad tegevjuhi igal ajal otsusega tagasi kutsuda. Otsus langetatakse tavaliselt lihthäälteenamusega, kui ühinguleping ei näe ette teisiti. See võimalus kuulub osaühingu siseselt olulisemate kontrolliõiguste hulka.

Tagasikutsumise teate kättesaamisega kaotab tegevjuht oma staatuse ühingu organina. See tähendab, et ta ei tohi enam osaühingu nimel tegutseda.

Olulised punktid tagasikutsumise kohta on:

• Tagasikutsumine on põhimõtteliselt igal ajal võimalik
• Vajalik on osanike otsus
• Jõustumine teate kättesaamisel tegevjuhi poolt

Tegevjuhi tagasiastumine

Tegevjuht saab oma funktsiooni ka ise lõpetada, teatades oma tagasiastumisest. See õigus on tal igal ajal, kuid ta peab seejuures järgima teatud formaalseid nõudeid.

Tagasiastumisest tuleb teatada üldkoosolekule või kõigile osanikele. Ilma mõjuva põhjuseta jõustub see alles 14 päeva pärast, mõjuva põhjuse korral kohe.

Tagasiastumise tüüpilised aspektid on:

• Vajalik on avaldus osanikele
• Tähtaeg või kohene mõju sõltuvalt olukorrast
• Dokumenteerimine on turvalisuse huvides mõistlik

Tagasiastumine ei tohi aga toimuda ebasobival ajal, kui see põhjustab ühingule olulist kahju.

Teie eelised advokaadi abiga

Tegevus tegevjuhina toob endaga kaasa ulatuslikud õigused, aga ka märkimisväärsed riskid. Paljud vead ei teki tahtlikult, vaid teadmatusest või ebaselgetest struktuuridest. Just siin tuleb appi advokaadi nõustamine.

Kogenud advokaat tagab, et täidaksite oma rolli õiguskindlalt ja ettenägelikult. Te saate selged suunised otsuste langetamiseks ja väldite tüüpilisi vastutuslõkse, mis praktikas sageli ette tulevad.

Teie konkreetsed eelised:

• Õiguskindlad otsused igapäevases äritegevuses
• Isiklike vastutusriskide varajane vältimine
• Selge struktuur lepingute ja ühinguõiguslike küsimuste puhul

Valige nüüd soovitud aeg:Tasuta esmakonsultatsioon

Korduma kippuvad küsimused – KKK

Valige nüüd soovitud aeg:Tasuta esmakonsultatsioon