Osaühingu (GmbH) tegevjuht

Osaühingu tegevjuht on vastavalt GmbHG §-le 15 seadusega ette nähtud osaühingu juhtimis- ja esindusorgan. Kuna osaühing kui juriidiline isik ei saa ise tegutseda, vajab ta vähemalt ühte tegevjuhti, kes esindab ühingut välissuhetes ja juhib selle asju sisesuhetes. Tegevjuhiks võib nimetada ainult füüsilise ja teovõimelise isiku.

Ametisse nimetamine toimub põhimõtteliselt osanike otsusega või juba ühingulepingus, kui seal nimetatakse osanik tegevjuhiks. Tegevjuhid esindavad osaühingut kohtus ja kohtuväliselt ning peavad seejuures hoolsalt täitma ühingu seadusest tulenevaid kohustusi. Nende hulka kuuluvad eelkõige nõuetekohane organiseerimine, sise-eeskirjade järgimine, äriregistrisse teatamine ja ühingu juhtimine korraliku ettevõtja hoolsusega.

Valige sobiv aeg kohe:Tasuta esmane konsultatsioon

Staatus ühingu organina

Osaühingu tegevjuht on ühingu keskne juhtorgan. Ilma temata ei saa osaühing igapäevaselt tegutseda, kuna ta ise ei ole füüsiline isik. Seetõttu vajab ühing vähemalt ühte isikut, kes tegutseb tema nimel õigusjõuliselt.

Tegevjuht täidab seejuures topeltrolli. Ühelt poolt juhib ta siseseid protsesse, teiselt poolt tagab ta, et osaühing tegutseks välissuhetes õigusjõuliselt. Tegevjuht teeb osaühingu eest igapäevaseid otsuseid ja seob seda õiguslikult kolmandate isikutega.

Tegevjuht ei tegutse iseenda nimel, vaid alati ühingu huvides. Ta valitseb võõrast vara ja kannab seetõttu suurt vastutust. Sellest staatusest tuleneb ka tugev seotus osaühingu huvidega.

Erijuhtum: majandustegevuse eest vastutav juhataja

Niisimetatud majandustegevuse eest vastutavat juhatajat (gewerberechtlicher Geschäftsführer) tuleb eristada äriõiguslikust tegevjuhist. Kui äriõiguslik tegevjuht juhib osaühingut ja esindab seda välissuhetes, siis majandustegevuse eest vastutav juhataja vastutab eranditult majandustegevust reguleerivate eeskirjade järgimise eest. Ta nimetatakse ametisse vastavalt ettevõtlusseadustikule ning tal peab olema eelkõige vajalik erialane kvalifikatsioon ja vastav tegelik mõjuvõim ettevõttes.

Praktikas võivad mõlemad funktsioonid langeda kokku ühele isikule, kuid see ei ole kohustuslik. Majandustegevuse eest vastutav juhataja ei asenda äriõiguslikku tegevjuhti, vaid täiendab teda.

Erinevus asjaajamise ja esindamise vahel

Paljud ajavad segamini mõisted asjaajamine (juhtimine) ja esindamine, kuigi need on õiguslikult selgelt eristatud. Mõlemad valdkonnad kuuluvad küll tegevjuhi tegevuse hulka, kuid täidavad erinevaid ülesandeid.

Asjaajamine puudutab osaühingu sisesuhteid. Siin on tegemist kõigi ettevõttesisese otsustega. Tegevjuht organiseerib protsesse, teeb majanduslikke otsuseid ja viib ellu osanike suuniseid.

Esindamine vastavalt GmbHG §-le 18 puudutab aga välissuhteid. Selles valdkonnas esineb tegevjuht kolmandate isikute, näiteks klientide, ametiasutuste või lepingupartnerite ees. Ta sõlmib lepinguid ja teeb õiguslikult siduvaid avaldusi.

Tegevjuht peab seejuures kinni pidama ühingulepingus sätestatud piirangutest. Isegi kui ta aga ületab siseseid piire, jääb tema tegevus vastavalt GmbHG §-le 20 välissuhetes kehtivaks.

Paremaks eristamiseks:

• Asjaajamine = sisemine juhtimine ja organiseerimine
• Esindamine = välissuhetes esinemine ja tehingute sõlmimine

Üksikesindusõigus ja ühine esindusõigus

Viis, kuidas tegevjuht tohib osaühingut välissuhetes esindada, sõltub niinimetatud esinduskorrast. See määrab ära, kas ta tohib tegutseda üksi või ainult koos teistega.

Üksikesindusõiguse korral saab tegevjuht ühingut esindada üksinda. Ta allkirjastab lepinguid iseseisvalt ja teeb otsuseid ilma teiste tegevjuhtide nõusolekuta. See muudab protsessid kiireks ja paindlikuks.

Ühise esindusõiguse korral peavad aga mitu tegevjuhti tegutsema ühiselt. Otsused ja allkirjastamised toimuvad ainult koos. See loob täiendava kontrolli, sest olulisi samme ei saa astuda üksi.

See, milline vorm kehtib, sõltub eelkõige ühingulepingust. Kui selles ei ole sätestatud teisiti, esindavad mitu tegevjuhti osaühingut vastavalt GmbHG §-le 18 põhimõtteliselt ühiselt. Sellest tuleb eristada ühist juhtimist sisesuhetes vastavalt GmbHG §-le 21.

Valige sobiv aeg kohe:Tasuta esmane konsultatsioon

Mitu tegevjuhti ja valdkondade jaotus

Kui osaühingul on mitu tegevjuhti, saab ülesanded siseselt valdkondade vahel ära jagada. Üks tegevjuht võib vastutada näiteks finantside, teine müügi ja kolmas personali eest. Selline valdkondade jaotus peab olema selgelt dokumenteeritud, tegelikult rakendatud ja osanikele teada.

Valdkondade jaotus ei vabasta üksikut tegevjuhti täielikult vastutusest. Igal tegevjuhil säilib järelevalvekohustus. Kui tegevjuht märkab teises valdkonnas märke kohustuste rikkumisest, likviidsusprobleemidest, maksuvõlgadest või lubamatutest maksetest, peab ta sekkuma.

Põhikohustuste eest, nagu pankrotiavalduse esitamine, nõuetekohane raamatupidamine, majandusaasta aruande avalikustamine ja kapitali säilitamine, jääb juhatus ühiselt vastutavaks.

Tegevjuhi ametisse nimetamine ja eeldused

Selleks, et osaühing muutuks teovõimeliseks, peab vähemalt üks tegevjuht olema kehtivalt ametisse nimetatud. See nimetamine toimub tavaliselt osanike otsusega. Kui osanik nimetatakse tegevjuhiks, võib nimetamine toimuda ka otse ühingulepingus.

Ametisse nimetamine on suure tähtsusega formaalne akt. Alles selle kaudu saab isik õigusliku volituse osaühingu nimel tegutseda. Ilma selle nimetamiseta ei tohi keegi ühingut välissuhetes esindada.

Oluline on ka vahetegemine organiks nimetamise ja tööle võtmise vahel. Ametisse nimetamine teeb kellestki ühingu organi. Tööle võtmine reguleerib aga seda, kas ja kuidas sellele isikule tasu makstakse. Mõlemad võivad esineda koos, kuid ei pruugi.

Kui tegevjuht puudub või keegi ei saa tegutseda, võib kohus erandjuhtudel määrata isegi nn asendustegevjuhi vastavalt GmbHG §-le 15a.

Isiklikud eeldused ja teovõime

Mitte iga isik ei saa automaatselt tegevjuhiks saada. Seadus seab selged nõuded, et ühingut juhitaks usaldusväärselt.

Keskne on see, et tegevjuht peab olema füüsiline isik. Juriidilised isikud, näiteks teised ettevõtted, ei tule kõne alla. Lisaks peab isik olema täielikult teovõimeline. See tähendab, et ta peab olema õiguslikult suuteline iseseisvalt otsuseid langetama.

Osaühinguseadus ei näe ette konkreetset haridust. Tegevjuht peab aga mõistma oma funktsiooniga kaasnevaid õiguslikke, majanduslikke ja organisatoorseid kohustusi või kasutama õigeaegselt asjatundlikku abi.

Eriti olulised on järgmised eeldused:

• Täisealine ja teovõimeline isik
• Teovõime õiguslike piirangute puudumine
• Raamatupidamist, makse, sotsiaalkindlustust, maksejõuetust, esindamist ja osanike juhiseid puudutavate seadusest tulenevate kohustuste tundmine

Välistavad asjaolud ja diskvalifitseerimine

Isegi kui eeldused on täidetud, võib isik olla juhtimisest välistatud. Sel juhul räägitakse diskvalifitseerimisest.

Seadusandja kaitseb sellega ühingut ja selle äripartnereid. Isikud, kes on toime pannud raskeid majanduskuritegusid, ei tohi asuda juhtivale kohale. GmbHG § 15 reguleerib selgesõnaliselt, millistel juhtudel on isik tegevjuhina diskvalifitseeritud. Seejuures kehtivad ka sarnased süüdimõistvad otsused välisriikide kohtute poolt.

Selline süüdimõistmine toob kaasa selle, et asjaomast isikut ei tohi tegevjuhiks nimetada ja ta kaotab olemasoleva tegevjuhi funktsiooni. Keeld lõpeb seaduse kohaselt kolm aastat pärast süüdimõistva otsuse jõustumist.

Valige sobiv aeg kohe:Tasuta esmane konsultatsioon

Tegevjuhi leping ja organi staatus

Ametisse nimetamine teeb isikust osaühingu organi. Tegevjuhi leping reguleerib seevastu tegevjuhi ja ühingu vahelist võlaõiguslikku suhet. See määrab kindlaks töötasu, töömahu, puhkuse, ülesütlemistähtajad, konfidentsiaalsuse, konkurentsikeelu, ametiauto, boonussüsteemid, tasu maksmise jätkamise haiguse korral, kulude hüvitamise ja vastutuse küsimused.

Tagasikutsumine lõpetab ainult organi staatuse. Tegevjuhi leping ei lõpe sellega automaatselt, kui lepingus puudub vastav säte. Seetõttu tuleb tagasikutsumist ja lepingu lõpetamist kontrollida õiguslikult eraldi.

Teatamine ja kanne äriregistrisse

Pärast ametisse nimetamist tuleb tegevjuht kohustuslikult äriregistrisse kanda. Alles selle kande kaudu muutub kõrvalseisjatele nähtavaks, kes tohib osaühingut esindada. See tagab õiguskindluse äritegevuses.

Teatamise teeb ühing ja see tuleb läbi viia viivitamatult. Seejuures avalikustatakse tegevjuhi isikuandmed ja tema esindusõigus. Lisaks tuleb esitada allkirjanäidis. See näitab, kuidas tegevjuht õigusjõuliselt alla kirjutab.

Vead ja viivitused võivad põhjustada selle, et esindussuhted jäävad äritegevuses ebaselgeks, äriregistri kandeid tuleb parandada, ähvardavad sunnirahad või ühing satub hilinenud või vale teatamise tõttu selgitustega hätta.

Esindusreeglid ühingulepingus

Ühinguleping sätestab, kuidas tegevjuhid tohivad osaühingut esindada. Need reeglid määravad tegevusruumi igapäevatöös ja neil on suur praktiline tähendus.

Osanikud saavad vabalt otsustada, kas tegevjuht tohib tegutseda üksinda või peavad mitu isikut tegutsema ühiselt. See võimaldab ühingu organisatsiooni sihipäraselt juhtida.

Need reeglid mõjuvad eelkõige sisesuhetes. Välissuhetes jääb esindusõigus kehtivaks ka siis, kui siseseid suuniseid ületatakse. See kaitseb äripartnereid, kuid võib siseselt tekitada vastutusküsimusi.

Tüüpilised kujundamisvõimalused on:

• Üksikesindusõigus kiireteks otsusteks
• Ühine esindusõigus suuremaks kontrolliks
• Kombineerimine prokuristide või teiste esindajatega

Tegevjuhi ülesanded ja kohustused

Tegevjuht võtab enda kanda hulgaliselt ülesandeid, sest ilma temata ei ole osaühing teovõimeline. Tema tegevus hõlmab nii strateegilist juhtimist kui ka ettevõtte jooksvat organiseerimist.

Keskmes on kohustus juhtida ühingut nõuetekohaselt ja vastutustundlikult. Seejuures peab tegevjuht kaitsma osaühingu huve ja järgima seadusega sätestatut.

Tema kesksete ülesannete hulka kuuluvad:

• Ühingu jooksvate asjade juhtimine
• Esindamine ametiasutuste, klientide ja lepingupartnerite ees
• Raamatupidamise korraldamine ja majandusaasta aruande koostamine
• Osanike otsuste elluviimine

Lisaks sellele kannab tegevjuht erilist vastutust kriisiolukordades. Ta peab reageerima õigeaegselt ja rakendama meetmeid, et vältida kahju tekkimist ühingule.

Valige sobiv aeg kohe:Tasuta esmane konsultatsioon

Asjaajamine sisesuhetes

Asjaajamine sisesuhetes kirjeldab kõiki tegevusi, mida tegevjuht teostab ühingu sees. Siin on tegemist eelkõige organiseerimise, planeerimise ja ettevõtte eesmärkide elluviimisega.

Tegevjuht teeb pidevalt otsuseid, mis puudutavad ettevõtte tegevust. Nende hulka kuuluvad investeeringud, personaliküsimused või strateegilised suunad. Samal ajal peab ta järgima osanike suuniseid. Osanikud võivad talle anda juhiseid, mida ta peab täitma.

Õigusvastaseid juhiseid ei tohi tegevjuht täita. See kehtib näiteks juhiste kohta, mis puudutavad keelatud sissemaksete tagastamist, hilinenud pankrotiavalduse esitamist, valet raamatupidamist, maksudest kõrvalehoidumist või võlausaldajate kahjustamist. Kui tegevjuht täidab siiski õigusvastase juhise, ei kaitse osanike otsus teda kindlalt isikliku vastutuse eest.

Eriti oluline on, et tegevjuht ei tegutseks täiesti vabalt. Tema volitusi saab piirata ühingulepingu või otsustega. Sellest hoolimata jääb ta vastutavaks nõuetekohase elluviimise eest.

Tüüpilised ülesanded sisesuhetes on:

• Tööprotsesside organiseerimine
• Osanike otsuste elluviimine
• Ettevõtte arengu planeerimine ja juhtimine

Vead sisesuhetes viivad sageli vastutusriskideni ühingu ees, isegi kui väliselt näib kõik korrektne.

Esindamine välissuhetes

Esindamine välissuhetes puudutab tegevjuhi esinemist kolmandate isikute ees. Selles valdkonnas tegutseb ta osaühingu seadusliku esindajana ja seob ühingut oma käitumisega.

Kui tegevjuht kirjutab alla lepingule või teeb avalduse, mõjub see otse osaühingule. Äripartnerid võivad usaldada, et tegevjuhil on selleks õigus.

Otsustav punkt on see, et esindusõigus välissuhetes on põhimõtteliselt piiramatu. Isegi kui rikutakse siseseid reegleid, jääb tehing paljudel juhtudel kehtima. See kaitseb äritegevust, kuid suurendab tegevjuhi vastutust.

See ei kehti siiski piiramatult. Tegevjuhi volituste sisesed piirangud ei kehti vastavalt GmbHG §-le 20 põhimõtteliselt kolmandate isikute suhtes. Tehing muutub aga problemaatiliseks siis, kui äripartner teeb teadlikult tegevjuhiga koostööd osaühingu kahjustamiseks, esindusõiguse kuritarvitamine on ilmne või esinevad seadusest tulenevad takistused kehtivusele. Ka kohustuslikud vorminõuded, seadusest tulenevad keelud või tegelik organi esindusõiguse puudumine võivad takistada tehingu kehtivat sõlmimist.

Esindamise olulised aspektid on:

• Lepingute sõlmimine osaühingu nimel
• Esindamine kohtutes ja ametiasutustes
• Õiguslikult siduv kommunikatsioon välissuunas

Raamatupidamine ja majandusaasta aruanne

Tegevjuht peab tagama, et osaühing dokumenteeriks oma finantsasjad täielikult, jälgitavalt ja seadusega kooskõlas. Nende hulka kuuluvad nõuetekohane raamatupidamine, usaldusväärne arvepidamine, sisekontrollisüsteem ja majandusaasta aruande koostamine.

Vastavalt GmbHG §-le 22 peab raamatupidamine kajastama tulusid, kulusid, nõudeid, kohustusi, vara ja ühingu majanduslikku arengut nii, et osaühingu finantsseisund oleks igal ajal kontrollitav. Sisekontrollisüsteem peab tegema vead, manipulatsioonid, lubamatud maksed ja majanduslikud riskid õigeaegselt tuvastatavaks.

Tegevjuht tohib küll selle vastutuse delegeerida maksunõustajatele, raamatupidajatele või sisetöötajatele, kuid ta on kohustatud valima sobivad isikud, määrama selged pädevused ja kontrollima täitmist regulaarselt. Kui ta jätab selle kontrolli tegemata, vastutab ta delegeerimisest hoolimata.

Majandusaasta lõpus tuleb majandusaasta aruanne koostada vastavalt äriõiguse eeskirjadele, esitada osanikele ja avalikustada äriregistris. Avalikustamine peab toimuma hiljemalt üheksa kuud pärast bilansipäeva, nii et 31. detsembri bilansipäeva puhul lõpeb tähtaeg järgmise aasta 30. septembril.

Üldkoosoleku kokkukutsumine ja läbiviimine

Tegevjuht tagab, et üldkoosolek kutsutaks kokku ja viidaks läbi nõuetekohaselt. See organ on osanike keskne otsustusorgan ja teeb osaühingu jaoks põhimõttelisi otsuseid.

Üldkoosolek peab toimuma vähemalt kord aastas. Lisaks sellele peab tegevjuht tegutsema ka siis, kui toimuvad olulised sündmused. Nende hulka kuulub näiteks majanduskriis või eriline vajadus otsuste langetamiseks.

Koosoleku ajal täidab tegevjuht aktiivset rolli. Ta valmistab ette sisu, jagab infot ja tagab korrapärase kulgemise. Samal ajal peab ta osanikke igakülgselt informeerima.

Olulised ülesanded selles seoses on:

• Üldkoosoleku kokkukutsumine seadusega sätestatud tähtaegade jooksul
• Asjakohase info kättesaadavaks tegemine osanikele
• Otsuste juhtimine ja dokumenteerimine

Kohustused kriisi ja maksejõuetuse korral

Tegevjuht peab pidevalt jälgima osaühingu maksevõimet. Ta peab teadma, millised kohustused on sissenõutavad, millised likviidsed vahendid on saadaval ja kas ühing suudab oma makseid tavapärase äritegevuse käigus täita.

Kui esineb maksejõuetus või pankrotiõiguslik ülelaenatus, peab tegevjuht süüliste viivitusteta esitama pankrotiavalduse. Viimane tähtaeg on 60 päeva alates maksejõuetuse tekkimisest. Need 60 päeva ei ole vaba ooteaeg. Tegevjuht tohib seda kasutada vaid siis, kui ta kontrollib tõsiselt, kas saneerimine on võimalik, ja kui ta astub konkreetseid samme maksejõuetuse seaduslikuks kõrvaldamiseks.

Pärast maksejõuetuse tekkimist ei tohi tegevjuht enam teha makseid, mis kahjustavad võlausaldajaid. Lubatuks jäävad vaid maksed, mis on kooskõlas korraliku tegevjuhi hoolsusega, näiteks realistliku saneerimise säilitamiseks või suurema kahju ärahoidmiseks.

Valige sobiv aeg kohe:Tasuta esmane konsultatsioon

Lojaalsuskohustus ja hoolsuskohustused

Tegevjuht valitseb võõrast vara ja on seetõttu erilisel usalduspositsioonil. Sellest staatusest tuleneb kohustus tegutseda alati ühingu parimates huvides.

Niisimetatud korraliku ettevõtja hoolsus on seejuures keskne mõõdupuu. Tegevjuht peab otsuseid hoolikalt ette valmistama, riske kaaluma ja tegutsema jälgitavalt.

Ta ei tohi lasta end juhtida isiklikest huvidest. Selle asemel peab ta objektiivselt kontrollima, mis on osaühingu jaoks majanduslikult mõistlik. See kohustus kehtib kõigis tema tegevusvaldkondades.

Nende kohustuste olulised elemendid on:

• Südametunnistusega ja informeeritud otsuste langetamine
• Huvide konfliktide vältimine
• Kogu tegevuse suunamine ühingu heaolule

Kui tegevjuht rikub neid põhimõtteid, ähvardavad mitte ainult majanduslikud kahjud, vaid ka isiklikud vastutuse tagajärjed.

Tegevjuhi konkurentsikeeld

Tegevjuhile kehtib seadusest tulenev konkurentsikeeld. Ta ei tohi ilma ühingu nõusolekuta teha tehinguid osaühingu tegevusalal enda või kolmandate isikute arvel. Ta ei tohi ka osaleda konkureerivates ettevõtetes ega seal tegutseda viisil, mis on vastuolus osaühingu huvidega.

Kui tegevjuht rikub konkurentsikeeldu, võib osaühing nõuda kahju hüvitamist. Lisaks võib ta nõuda, et tegevjuht loovutaks saadud kasu või et tehingut käsitletaks osaühingu arvel tehtuna. Konkurentsikeeld kaitseb osaühingut selle eest, et selle tegevjuht ei tõmbaks ärivõimalusi endale ega kasutaks konfidentsiaalseid teadmisi ühingu vastu.

Huvide konfliktid ja enesega tehtavad tehingud

Tegevjuht peab alati tegutsema ühingu huvides ja vältima huvide konflikte. Eriti kriitilised on niinimetatud enesega tehtavad tehingud, kus tegevjuht on osaline tehingu mõlemal poolel, näiteks kui ta sõlmib lepinguid osaühinguga oma nimel. Sellised konstellatsioonid on õiguslikult keerulised, sest on oht, et isiklikud huvid kaaluvad üles ühingu huvid.

Sellised tehingud on lubatud vaid siis, kui ühing on need selgesõnaliselt lubanud või tagantjärele heaks kiitnud või kui igasugune oht ühingule on välistatud. Vastasel juhul ähvardab tühisus ja isiklik vastutus.

Võõra vara valitsemine

Tegevjuht ei valitse mitte oma raha, vaid ühingu vara. Just selles seisneb üks tema rolli suurimaid eripärasid. Ta teeb otsuseid, millel on otsene mõju osaühingu varale ja seeläbi ka osanikele.

See vastutus nõuab eriti hoolikat ümberkäimist finantsvahenditega. Tegevjuht tohib vara kasutada ainult ühingu huvides. Isiklikud hüved või riskantsed otsused ilma piisava aluseta on lubamatud.

Tüüpilised nõuded selles valdkonnas on:

• Hoolikas ümberkäimine finantsressurssidega
• Mõttetute riskide vältimine
• Selge vahetegemine isiklike huvide ja ühingu huvide vahel

Tegevjuhi vastutus

Kuigi osaühing vastutab oma kohustuste eest põhimõtteliselt ise, ei tähenda see, et tegevjuht oleks täielikult kaitstud. Tema vastutus ei lõpe ettevõtte organiseerimisega. Keskne norm asub GmbHG §-s 25.

Tegevjuht vastutab isiklikult alati siis, kui ta rikub oma kohustusi. Otsustav on seejuures, kas ta on kinni pidanud nõutavast hoolsusest. Kes tegutseb hoolsalt ja jälgitavalt, vähendab oluliselt oma riski.

Vastutuse põhiprintsiibid on:

• Vastutuse puudumine tavaliste ettevõtlusriskide eest
• Vastutus kohustuste rikkumise korral
• Mõõdupuuks on korraliku ettevõtja hoolsus

Vastutus ühingu ees

Kõige olulisem vastutus puudutab suhet oma osaühinguga. Kui tegevjuht rikub oma kohustusi, peab ta ühingule tekkinud kahju hüvitama.

See puudutab eelkõige juhtumeid, kus ta tegutseb hooletult, eirab seadusega sätestatut või teeb olulisi otsuseid ilma piisava aluseta. Sinna alla võivad kuuluda ka organisatsioonilised vead.

Seejuures ei ole oluline, kas kahju tekkis tahtlikult või ettevaatamatusest. Juba kergest hooletusest võib piisata vastutuse tekkimiseks.

Tüüpilised juhtumid on:

• Vigane organiseerimine või puudulik kontroll
• Seadusest tulenevate kohustuste rikkumine
• Tegematajätmised oluliste otsuste langetamisel

Osaühing võib sellistel juhtudel tegevjuhi vastu aktiivselt tegutseda. Sellega tagatakse, et osaühingu huvid jäävad kaitstuks.

Vastutus kolmandate isikute ees

Lisaks vastutusele ühingu ees võib tegevjuht vastutada isiklikult ka kolmandate isikute ees. Nende hulka kuuluvad eelkõige võlausaldajad, ametiasutused või osaühingu äripartnerid. See vastutus tekib eelkõige siis, kui tegevjuht rikub seadusest tulenevaid kaitseeeskirju.

Eriti sagedane juhtum puudutab maksejõuetust. Maksejõuetuse või ülelaenatuse korral tuleb pankrotiavaldus esitada süülise viivituseta. Kui pankrotiavaldus esitatakse liiga hilja, võivad võlausaldajad kahju saada. Sellistes olukordades saab tegevjuhi isiklikult vastutusele võtta.

Erilised vastutusriskid

Lisaks üldistele vastutusreeglitele on tegevjuhtide jaoks mitmeid konkreetseid riskivaldkondi, mis võivad praktikas kiiresti viia isikliku vastutuseni. Nende hulka kuuluvad eelkõige tasumata maksud, maksmata sotsiaalkindlustusmaksed, hilinenud pankrotiavaldused, keelatud sissemaksete tagastamine, konkurentsikeelu rikkumised, omastamine ja majandusaasta aruande vigane või hilinenud avalikustamine.

Eriti suur risk on seotud maksude ja sotsiaalkindlustusega. Kui palgamakse, käibemaksu, tulumaksu või sotsiaalkindlustusmakseid ei arvutata korrektselt, neist ei teatata õigeaegselt või neid ei tasuta tähtajaks, võib tegevjuht isiklikult vastutada. See kehtib eelkõige siis, kui olemasolevaid vahendeid kasutatakse muuks otstarbeks, kuigi esinevad seadusest tulenevad maksekohustused.

Teine keskne vastutusvaldkond on keelatud sissemaksete tagastamine. See esineb siis, kui osaühingu vara liigutatakse osanikele või neile lähedalseisvatele isikutele ilma turutingimustele vastava vastusoorituseta. See võib toimuda liiga suurte tegevjuhi tasude, intressita laenude, tagamata krediitide, ülehinnatud ostude, turuväärtusest odavamate müükide või isiklike maksete tegemise kaudu ühingu vahenditest.

Tegevjuht peab selliseid protsesse aktiivselt takistama. Ta ei tohi lubada ühtegi makset, mille kaudu ühingu vara voolab lubamatult osanikele tagasi. Kui ta seda rikub, ähvardavad osaühingu tagasinõuded, isiklik vastutus ja tahtliku tegevuse korral ka kriminaalõiguslik vastutus.

Valige sobiv aeg kohe:Tasuta esmane konsultatsioon

Tegevjuhi kriminaalõiguslik vastutus

Tegevjuht ei pruugi vastutada mitte ainult tsiviilõiguslikult, vaid võib olla ka kriminaalõiguslikult vastutav. Kriminaalõiguslikud riskid tekivad, kui ta kasutab ühingu vara eesmärgivastaselt, kahjustab võlausaldajaid, hoidub maksudest kõrvale, jätab sotsiaalkindlustusmaksed tasumata, kasutab toetusi kuritarvituslikult või liigutab kriisi ajal vara.

Eriti asjakohased on omastamine, pettus, pettuslik pankrott, võlausaldajate huvide raske ettevaatamatu kahjustamine, maksudest kõrvalehoidumine ja töötajate maksete kinnipidamine. Kriminaalõiguslik vastutus eeldab alati konkreetse käitumise täpset kontrolli. Tegevjuht peaks seetõttu dokumenteerima riskantsed maksed, vara liigutamised ja osanike ebaselged juhised ning laskma neid õiguslikult kontrollida.

Maksualane ja sotsiaalkindlustusõiguslik liigitus

Maksualane ja sotsiaalkindlustusõiguslik liigitus sõltub eelkõige sellest, kas tegevjuht on osaühingus osanik ja kas ta allub osanike juhistele. Välist tegevjuhti, kellel puudub osalus, koheldakse tavaliselt nagu töötajat. Olulise osalusega osanik-tegevjuhti hinnatakse maksualaselt teisiti, kuna tema positsioon on rohkem ettevõtjakeskne.

Praktikas tuleb eristada kolme gruppi:

• Väline tegevjuht ilma osaluseta
• Vähemusosanikust tegevjuht
• Olulise osalusega osanik-tegevjuht

Need grupid toovad kaasa erinevad tagajärjed palga- ja tulumaksu, sotsiaalkindlustuse ja palga kõrvalkulude osas. Liigitamisel on otsustav eelkõige osaluse suurus, juhistele allumise määr ning seotus ettevõtte organisatsiooniga.

Tegevjuht töötajana

Tegevjuhti saab maksualaselt ja sotsiaalkindlustusõiguslikult liigitada töötajaks. See on eelkõige nii siis, kui ta töötab juhiste järgi, on organisatsiooniliselt ettevõttesse kaasatud ja ei kanna isiklikku ettevõtlusriski.

Selles konstellatsioonis sarnaneb tema staatus klassikalise töötaja omaga. Ta saab regulaarset palka, millelt peetakse kinni tulumaks ja sotsiaalkindlustusmaksed. Võimalikud võivad olla ka lisatasud nagu 13. ja 14. palk.

Tegevjuhti koheldakse nagu töötajat, kuigi ta on samal ajal ühingu organ. See kombinatsioon esineb eelkõige siis, kui osanikud teevad strateegilisi otsuseid ja tegevjuht on kaasatud osaühingu igapäevasesse organisatsiooni.

Sellele liigitusele on iseloomulikud:

• Selge juhistest sõltuvus osanike suhtes
• Kindel integreeritus ettevõttesse
• Isikliku majandusliku riski puudumine

Tegevjuht kui füüsilisest isikust ettevõtja

Olukord on teistsugune, kui tegevjuht tegutseb ettevõtluses iseseisvalt. Sel juhul loetakse ta füüsilisest isikust ettevõtjaks.

Praktikas ei otsusta seega mitte ainult tiitel „tegevjuht“, vaid konkreetne positsioon osaühingus. Määravad on osaluse suurus, hääleõigused, blokeeriv vähemus, juhistele allumine, seotus ettevõttega, jooksev tasu ja majanduslik risk.

Tulu ei käsitleta siis mitte töötasuna, vaid tuluna iseseisvast tööst. See tähendab, et tegevjuht deklareerib oma maksud ise ja ei saa klassikalisi lisatasusid.

See variant pakub rohkem kujundamisruumi, kuid nõuab ka suuremat enesevastutust.

Tegevjuhi funktsiooni lõppemine

Tegevus tegevjuhina ei lõpe automaatselt, vaid ainult teatud õiguslike sündmuste kaudu. Kõige sagedasem vorm on tagasikutsumine osanike poolt vastavalt GmbHG §-le 16.

Ametisse nimetamise saab põhimõtteliselt osanike otsusega igal ajal tühistada. Kui tegevjuht nimetati aga ametisse ühingulepinguga, võib tühistamine olla piiratud mõjuvate põhjustega.

Lisaks saab tegevjuht ka ise tegutseda ja oma funktsiooni tagasiastumisega vastavalt GmbHG §-le 16a lõpetada. Tegevjuhi surma või seadusest tuleneva välistava asjaolu korral lõpeb tegevus automaatselt. See toimub ilma eraldi otsuseta, kui esinevad teatud seadusest tulenevad eeldused.

Tagasikutsumine osanike poolt

Osanikud saavad tegevjuhi igal ajal otsusega tagasi kutsuda. Otsus langetatakse tavaliselt lihthäälteenamusega, kui ühinguleping ei näe ette teisiti. See võimalus kuulub osaühingu siseselt olulisemate kontrolliõiguste hulka.

Tagasikutsumise teate kättesaamisega kaotab tegevjuht oma staatuse ühingu organina. See tähendab, et ta ei tohi enam osaühingu nimel tegutseda.

Tegevjuhi tagasiastumine

Tegevjuht saab oma funktsiooni ka ise lõpetada, teatades oma tagasiastumisest. See õigus on tal igal ajal, kuid ta peab seejuures järgima teatud formaalseid nõudeid.

Tagasiastumisest tuleb teatada üldkoosolekule või kõigile osanikele. Ilma mõjuva põhjuseta jõustub see alles 14 päeva pärast, mõjuva põhjuse korral kohe.

Lisaks ei tohi tagasiastumine toimuda ebasobival ajal. Tegevjuht ei tohi oma funktsiooni lõpetada nii, et osaühing muutub ilma sisulise põhjuseta kriitilises olukorras teovõimetuks või tekib ettenähtav kahju. Kui tagasiastumine toimub siiski ebasobival ajal, võib see kaasa tuua kahjunõudeid.

Teie eelised advokaadi abiga

Tegevus tegevjuhina toob endaga kaasa ulatuslikud õigused, aga ka märkimisväärsed riskid. Paljud vead ei teki tahtlikult, vaid teadmatusest või ebaselgetest struktuuridest. Just siin tuleb appi advokaadi nõustamine.

Kogenud advokaat tagab, et täidaksite oma rolli õiguskindlalt ja ettenägelikult. Te saate selged suunised otsuste langetamiseks ja väldite tüüpilisi vastutuslõkse, mis praktikas sageli ette tulevad.

Teie konkreetsed eelised:

• Õiguskindlad otsused igapäevases äritegevuses
• Isiklike vastutusriskide varajane vältimine
• Selge struktuur lepingute ja ühinguõiguslike küsimuste puhul

Valige sobiv aeg kohe:Tasuta esmane konsultatsioon

Korduma kippuvad küsimused – KKK

Valige sobiv aeg kohe:Tasuta esmane konsultatsioon