Tühistamine ennetavate meetmete korral
26.11.2025
Tühistamine ennetavate meetmete korral Tühistamine vastavalt KarS § 54-le puudutab isikuid, kes on tingimisi vabastatud ennetavast meetmest, näiteks võõrutusravile vajavate õigusrikkujate asutusest või §§ 21 kuni 23 KarS järgsest asutusest. …
Tingimisi karistuse ja tingimisi vabastamise tühistamine
26.11.2025
Tingimisi karistuse ja vanglakaristusest tingimisi vabastamise tühistamine Tingimisi karistuse või tingimisi vabastamise tühistamine vastavalt §53 StGB tähendab, et algselt peatatud või osaliselt täide viidud karistuse ülejäänud osa viiakse hiljem täide. …
Kohtulik järelevalve
26.11.2025
Kohtulik järelevalve Kohtulik järelevalve on meede raskete kuritegude eest tingimisi vabastatud isikute kontrollimiseks ja toetamiseks. Selle eesmärk on tagada, et need isikud järgiksid katseajal neile pandud korraldusi, ei paneks toime …
Kriminaalhooldus ja juhised
26.11.2025
Kriminaalhooldus ja juhised Die §§ 50, 51 ja 52 StGB sätestavad, kuidas kohtud tingimisi vabastamist jälgivad: Nad määravad kriminaalhoolduse vastavalt § 50 StGB-le, kehtestavad juhised vastavalt § 51 StGB-le ja …
Katseaeg
26.11.2025
Katseaeg §§ 48 ja 49 StGB reguleerivad katseaja kestust, algust ja kulgemist mitme otsuse kokkusattumisel. § 48 StGB määrab katseaja pikkuse vastavalt juhtumi asjaoludele (nt tingimisi vabastamine vangistusest, vabastamine meetmetest, …
Tingimisi vabastamine
26.11.2025
Tingimisi karistuse kergendamine Karistusseadustiku § 46 ja 47 reguleerivad võimalust lõpetada vangistus või vabaduse võtmisega seotud meede teatud tingimustel ennetähtaegselt. Eesmärk on võimaldada positiivse tulevikuprognoosiga süüdimõistetutel järkjärgulist naasmist seaduskuulekasse ellu. …
Tingimisi karistuse vabastamine
26.11.2025
Tingimisi karistuse vabastamine §§ 43 kuni 45 StGB reguleerivad tingimisi karistuse vabastamist ja võimaldavad kohtul määratud karistust täielikult või osaliselt mitte täide viia, kui võib eeldada, et juba ähvardusest piisab …
Erakorraline karistuse kergendamine koostöö korral õiguskaitseorganitega
26.11.2025
Erakorraline karistuse kergendamine koostöö korral õiguskaitseorganitega § 41a StGB reguleerib erakorralist karistuse kergendamist, kui süüdistatav või süüdimõistetu annab olulise panuse sihipärase koostöö kaudu õiguskaitseorganitega: näiteks vähendab kuritegeliku ühenduse ohtu, edendab …
Erakorraline karistuse kergendamine kergendavate asjaolude ülekaalu korral
26.11.2025
Erakorraline karistuse kergendamine kergendavate asjaolude ülekaalu korral Erakorraline karistuse kergendamine vastavalt § 41 KarS võimaldab kohtul harvadel juhtudel seaduslikku miinimumkaristust oluliselt vähendada. See tuleb kõne alla ainult juhul, kui kergendavad …
Karistuse määramine hilisema süüdimõistmise korral
26.11.2025
Karistuse määramine hilisema süüdimõistmise korral Karistuse määramise reegel hilisema süüdimõistmise korral selgitab, kuidas kohus toimib, kui kedagi mõistetakse hiljem süüdi täiendava teo eest. Kohus moodustab mõtteliselt karistuse, mis oleks määratud …
Karistusähvarduse muutmine teatud vägivallategude puhul
26.11.2025
Karistusähvarduse muutmine teatud vägivallategude puhul Karistusseadustiku § 39a säte tõstab kohustuslikult karistuse seaduslikku alampiiri, kui tahtlik vägivallakuritegu on toime pandud teatud kvalifitseerivatel asjaoludel. Tüüpilised probleemvaldkonnad tekivad siis, kui süüdlane ähvardab …
Karistuse karmistamine retsidiivi korral
26.11.2025
Karistuse karmistamine retsidiivi korral § 39 StGB reguleerib karistuse karmistamist kvalifitseeritud retsidiivi korral. Seadus nõuab, et kurjategija oleks varem saanud kaks süüdimõistvat otsust sama kahjuliku kalduvusega tegude eest ja et …
Eelvangistuse arvestamine
26.11.2025
Eelvangistuse arvestamine § 38 StGB kohustab kohut arvestama vangistusaegu, mida isik on veetnud enne jõustunud süüdimõistmist, määratud karistuse suhtes. Hõlmatud on nii uurimisvangistus kui ka kohtu- ja haldusvangistus. Teatud asjaoludel …
Rahatrahvide määramine vanglakaristuse asemel
26.11.2025
Rahatrahvide määramine vanglakaristuse asemel Seadus annab kohtutele võimaluse määrata rahatrahv, kui vanglakaristus pole tingimata vajalik. Selle eesmärk on vältida inimeste vangistamist vähem tõsiste tegude eest, kui tundlik rahaline sanktsioon täidab …
Vabadusekaotuse määramine alla kahekümne ühe aasta vanustele isikutele
26.11.2025
Vabadusekaotuse määramine alla kahekümne ühe aasta vanustele isikutele Karistusseadustiku § 36 reguleerib vabadusekaotuse määramist noortele täiskasvanutele, kes teo toimepanemise ajal ei ole veel 21-aastaseks saanud. Nende suhtes kehtivad noorsookohtu seaduse …
Karistuse mõistmine joobeseisundis
26.11.2025
Karistuse mõistmine joobeseisundis Joobeseisund võib mõjutada süüdlase süüvõimet, ilma seda täielikult välistamata. Sellistel juhtudel kontrollib kohus, kas ja millises ulatuses joobeseisund mõjub karistust kergendavalt. Põhimõte on see, et vähenenud süüvõimet …
Erilised leevendavad asjaolud karistuse määramisel
26.11.2025 | Kriminaalõigus
Erilised leevendavad asjaolud karistuse määramisel Erilised leevendavad asjaolud on asjaolud, mis näitavad, et isiklik süü on väiksem, kuigi karistatav tegu on toime pandud. Need puudutavad isikut, motiive, teo toimepanemise viisi …
Karistuse määramise erilised raskendavad asjaolud
26.11.2025
Karistuse määramise erilised raskendavad asjaolud § 33 StGB loetleb erilisi raskendavaid asjaolusid, mis võivad karistust suurendada. Need asjaolud näitavad, et tegu on suurema süü, hoolimatuse või ühiskondliku ohtlikkusega. Nimekiri ei …
Karistuse määramise üldpõhimõtted
26.11.2025
Karistuse määramise üldpõhimõtted § 32 StGB sisaldab karistuse määramise põhimõtteid Austria kriminaalõiguses. See konkretiseerib põhiseaduslikku süüprintsiipi ja loob silla süüteo abstraktse karistusmäära ja konkreetse karistuse vahel üksikjuhtumil.Norm kohustab kohut kaaluma …
Väärtuste ja kahjusummade kokkuliitmine
26.11.2025
Väärtuste ja kahjusummade kokkuliitmine Kui süüdlane paneb toime mitu sarnast delikti, mille karistatavus sõltub teatud rahalisest väärtusest või kahjust, näeb karistusseadustiku (StGB) § 29 ette, et väärtused või kahjusummad liidetakse …
Karistatavate tegude konkurents
26.11.2025
Karistatavate tegude konkurents Kui isik paneb toime mitu tegu või ühe teoga mitu süütegu, nimetatakse seda konkurentsiks. § 28 KarS määrab kindlaks, kuidas kohus sellisel juhul karistuse määrab. Eesmärk on …
Konfiskeerimine
26.11.2025
Konfiskeerimine § 26 StGB määrab ohu ennetamise meetme. Kohus keskendub esemele, mitte isikule: see konfiskeerib kuriteo tööriistad ja tooted, kui nende eriline olemus soodustab edasiste kuritegude toimepanemist. Meede ei eelda …
Konfiskeerimine ja laiendatud konfiskeerimine
26.11.2025
Konfiskeerimine ja laiendatud konfiskeerimine Konfiskeerimine ja laiendatud konfiskeerimine vastavalt §-dele 20 kuni 20c StGB on vara konfiskeerimise meetmed Austria kriminaalõiguses. Nende eesmärk on tagada, et kurjategijad ei saaks kuritegudest majanduslikku …
Konfiskeerimine
26.11.2025
Konfiskeerimine Konfiskeerimine vastavalt §-le 19a StGB on Austria kriminaalõiguse meede, millega võetakse lõplikult ära tahtliku kuriteoga seotud esemed. See ei ole karistus, vaid teenib õiguskorra tagamise ja üldsuse kaitsmise eesmärki …
Vangistus
26.11.2025 | Kriminaalõigus
Vangistus Vangistus vastavalt § 18 StGB on Austria kriminaalõiguse kõige raskem karistusvorm. See tähendab, et süüdimõistetu jäetakse teatud ajaks isiklikust vabadusest ilma. Kestus sõltub teo raskusest ja seaduses ettenähtud karistusmäärast. …
Rahatrahv
26.11.2025
Rahatrahv Karistusseadustiku § 19 kohane rahatrahv on Austrias kõige sagedamini määratav karistus. Selle eesmärk on karistada süüdlast rahaliselt, ilma et temalt võetaks vabadust, nagu vabadusekaotuse puhul. Erilisus seisneb selles, et …
Katse tagasivõtmine
26.11.2025
Katse tagasivõtmine Katsest taganemine vastavalt karistusseadustiku §-le 16 tähendab, et isik, kes on juba alustanud kuriteo toimepanemist, jääb teatud tingimustel karistusest vabaks, kui ta vabatahtlikult tegu lõpule ei vii või …
Katse karistatavus
26.11.2025
Katse karistatavus Karistatav katse vastavalt § 15 StGB esineb siis, kui keegi tahab tahtlikult kuritegu toime panna ja asub juba vahetult tegu täide viima, kuid tegu ei viiakse lõpule (nt …
Kõigi osaliste käsitlemine süüdlastena
26.11.2025
Kõigi osaliste käsitlemine süüdlastena § 12 StGB sätestab, et kurjategija ei ole ainult see, kes kuriteo vahetult toime paneb. Kurjategijatena käsitletakse ka isikuid, kes määravad teisi tegu toime panema või …
Vabandav hädaseisund
26.11.2025
Vabandav hädaseisund Vabandav hädaseisund vastavalt kriminaalkoodeksi (StGB) § 10-le on süüd välistav asjaolu. See esineb, kui keegi paneb erakorralises sundolukorras toime kuriteo, et vältida vahetult ähvardavat, olulist kahju endale või …
