Enesetapule kaasaaitamine
26.11.2025 | Kriminaalõigus
Enesetapule kaasaaitamine Enesetapule kaasaaitamine hõlmab kahte vormi. Esiteks õhutamine. Siin kutsutakse esile otsus enesetapuks või tugevdatakse juba tehtud otsust. Teiseks abistamine. Siin toetatakse enesetappu praktiliselt, näiteks vahendi hankimise, kasutamisjuhiste andmise …
Tapmine nõudmisel
26.11.2025 | Kriminaalõigus
Tapmine nõudmisel Tapmine nõudmisel on reguleeritud § 77 KarS-is. See esineb siis, kui keegi tapab teise inimese tema selgesõnalisel, tõsimeelsel ja tungivalt väljendatud nõudmisel. Otsustav erinevus § 76 KarS tapmisest …
Tahtlik tapmise
26.11.2025 | Kriminaalõigus
Tahtlik tapmise Tahtlik tapmise vastavalt § 76 StGB-le esineb siis, kui keegi tapab teise inimese tahtlikult, kuid tegutseb seejuures emotsionaalses seisundis, mis on nii intensiivne või koormav, et see mõjutab …
Mõrv
26.11.2025 | Kriminaalõigus
Mõrv Mõrv on teise inimese tahtlik tapmine. Kaitstud on elu ja kehaline puutumatus. Koosseis nõuab inimlikku teokoostist, surma saabumist ja põhjuslikku seost teo ja tagajärje vahel. Subjektiivselt piisab tapmiskavatsusest, ka …
Füüsilise turvalisuse ohustamine
26.11.2025 | Kriminaalõigus
Füüsilise turvalisuse ohustamine Kehalise julgeoleku ohustamine vastavalt § 89 StGB karistab käitumist, mis loob konkreetse ohu teise isiku elule, tervisele või kehalisele julgeolekule. Vigastuse tekkimine ei ole vajalik. Karistatav on …
Ettevaatamatu kehavigastus
26.11.2025 | Kriminaalõigus
Ettevaatamatu kehavigastus § 88 KarS järgne ettevaatamatu kehavigastus hõlmab juhtumeid, kus isik tekitab hoolsuskohustuse rikkumise kaudu vigastuse või tervisekahjustuse. Otsustav on see, et tagajärg oli ettenähtav ja välditav. Raske ettevaatamatus …
Tahtlik raske kehavigastus
26.11.2025 | Kriminaalõigus
Tahtlik raske kehavigastus Tahtlik raske kehavigastus hõlmab juhtumeid, kus isik soovib sihilikult põhjustada rasket vigastust või tervisekahjustust. Vigastus on raske, kui see on iseenesest tõsine või põhjustab pikema kui 24-päevase …
Surma põhjustanud kehavigastus
26.11.2025 | Kriminaalõigus
Surma põhjustanud kehavigastus Surma põhjustanud kehavigastus hõlmab juhtumeid, kus keegi paneb toime tahtliku väärkohtlemise või vigastamise ja selle tagajärjel – vähemalt hooletusest – põhjustab ohvri surma. Põhiolemus seisneb kehavigastuse tahtlikkuse …
Raske püsiva tagajärjega kehavigastus
26.11.2025 | Kriminaalõigus
Raske püsiva tagajärjega kehavigastus Raske püsiva tagajärjega kehavigastus kirjeldab juhtumeid, kus isik saab tahtliku tegevuse tagajärjel vigastada nii, et jäävad püsivad või pikaajalised kahjustused. See hõlmab näiteks kõne-, nägemis- või …
Raske kehavigastus
26.11.2025
Raske kehavigastus Raske kehavigastus kuulub kvalifitseeritud deliktide hulka kehalise puutumatuse vastu ja seda iseloomustab asjaolu, et kehavigastuse tagajärjed ulatuvad oluliselt üle tavapärase piiri. See esineb alati siis, kui tegu toob …
Kehavigastus
26.11.2025
Kehavigastus §83 StGB järgi kehavigastuse eest tehakse karistatavaks see, kes vigastab teist isikut kehal või kahjustab tema tervist. Samuti on karistatav see, kes kohtleb teist isikut kehal halvasti ja seeläbi …
Aegumine kriminaalõiguses
26.11.2025
Aegumine kriminaalõiguses Aegumine kriminaalõiguses tähendab, et riik kaotab teatud aja möödudes õiguse tegu karistada või karistust täide viia. See peaks looma õiguskindluse ja takistama menetluste määramatut avatuks jäämist. Aja möödudes …
Tühistamistähtajad
26.11.2025
Tühistamistähtajad Kriminaalkoodeksi § 56 reguleerib, kuni millise ajani kohus võib määrata tingimisi karistuse edasilükkamise või tingimisi vabastamise tühistamise.Säte teenib õiguskindlust: see peab vältima, et katseaja otsused jääksid piiramatult lahtiseks. Ühtlasi …
Tühistamine tagantjärele süüdimõistmise korral
26.11.2025
Tühistamine tagantjärele süüdimõistmise korral Tingimisi karistuse äravõtmine hilisema süüdimõistmise korral rakendub, kui kohus võtab isikult tingimisi karistuse, karistuse osa või paigutamise võõrutusvajadusega õigusrikkujate asutusse ning hiljem saab teatavaks veel üks …
Tühistamine ennetavate meetmete korral
26.11.2025
Tühistamine ennetavate meetmete korral Tühistamine vastavalt KarS § 54-le puudutab isikuid, kes on tingimisi vabastatud ennetavast meetmest, näiteks võõrutusravile vajavate õigusrikkujate asutusest või §§ 21 kuni 23 KarS järgsest asutusest. …
Tingimisi karistuse ja tingimisi vabastamise tühistamine
26.11.2025
Tingimisi karistuse ja vanglakaristusest tingimisi vabastamise tühistamine Tingimisi karistuse või tingimisi vabastamise tühistamine vastavalt §53 StGB tähendab, et algselt peatatud või osaliselt täide viidud karistuse ülejäänud osa viiakse hiljem täide. …
Kohtulik järelevalve
26.11.2025
Kohtulik järelevalve Kohtulik järelevalve on meede raskete kuritegude eest tingimisi vabastatud isikute kontrollimiseks ja toetamiseks. Selle eesmärk on tagada, et need isikud järgiksid katseajal neile pandud korraldusi, ei paneks toime …
Kriminaalhooldus ja juhised
26.11.2025
Kriminaalhooldus ja juhised Die §§ 50, 51 ja 52 StGB sätestavad, kuidas kohtud tingimisi vabastamist jälgivad: Nad määravad kriminaalhoolduse vastavalt § 50 StGB-le, kehtestavad juhised vastavalt § 51 StGB-le ja …
Katseaeg
26.11.2025
Katseaeg §§ 48 ja 49 StGB reguleerivad katseaja kestust, algust ja kulgemist mitme otsuse kokkusattumisel. § 48 StGB määrab katseaja pikkuse vastavalt juhtumi asjaoludele (nt tingimisi vabastamine vangistusest, vabastamine meetmetest, …
Tingimisi vabastamine
26.11.2025
Tingimisi karistuse kergendamine Karistusseadustiku § 46 ja 47 reguleerivad võimalust lõpetada vangistus või vabaduse võtmisega seotud meede teatud tingimustel ennetähtaegselt. Eesmärk on võimaldada positiivse tulevikuprognoosiga süüdimõistetutel järkjärgulist naasmist seaduskuulekasse ellu. …
Tingimisi karistuse vabastamine
26.11.2025
Tingimisi karistuse vabastamine §§ 43 kuni 45 StGB reguleerivad tingimisi karistuse vabastamist ja võimaldavad kohtul määratud karistust täielikult või osaliselt mitte täide viia, kui võib eeldada, et juba ähvardusest piisab …
Erakorraline karistuse kergendamine koostöö korral õiguskaitseorganitega
26.11.2025
Erakorraline karistuse kergendamine koostöö korral õiguskaitseorganitega § 41a StGB reguleerib erakorralist karistuse kergendamist, kui süüdistatav või süüdimõistetu annab olulise panuse sihipärase koostöö kaudu õiguskaitseorganitega: näiteks vähendab kuritegeliku ühenduse ohtu, edendab …
Erakorraline karistuse kergendamine kergendavate asjaolude ülekaalu korral
26.11.2025
Erakorraline karistuse kergendamine kergendavate asjaolude ülekaalu korral Erakorraline karistuse kergendamine vastavalt § 41 KarS võimaldab kohtul harvadel juhtudel seaduslikku miinimumkaristust oluliselt vähendada. See tuleb kõne alla ainult juhul, kui kergendavad …
Karistuse määramine hilisema süüdimõistmise korral
26.11.2025
Karistuse määramine hilisema süüdimõistmise korral Karistuse määramise reegel hilisema süüdimõistmise korral selgitab, kuidas kohus toimib, kui kedagi mõistetakse hiljem süüdi täiendava teo eest. Kohus moodustab mõtteliselt karistuse, mis oleks määratud …
Karistusähvarduse muutmine teatud vägivallategude puhul
26.11.2025
Karistusähvarduse muutmine teatud vägivallategude puhul Karistusseadustiku § 39a säte tõstab kohustuslikult karistuse seaduslikku alampiiri, kui tahtlik vägivallakuritegu on toime pandud teatud kvalifitseerivatel asjaoludel. Tüüpilised probleemvaldkonnad tekivad siis, kui süüdlane ähvardab …
Karistuse karmistamine retsidiivi korral
26.11.2025
Karistuse karmistamine retsidiivi korral § 39 StGB reguleerib karistuse karmistamist kvalifitseeritud retsidiivi korral. Seadus nõuab, et kurjategija oleks varem saanud kaks süüdimõistvat otsust sama kahjuliku kalduvusega tegude eest ja et …
Eelvangistuse arvestamine
26.11.2025
Eelvangistuse arvestamine § 38 StGB kohustab kohut arvestama vangistusaegu, mida isik on veetnud enne jõustunud süüdimõistmist, määratud karistuse suhtes. Hõlmatud on nii uurimisvangistus kui ka kohtu- ja haldusvangistus. Teatud asjaoludel …
Rahatrahvide määramine vanglakaristuse asemel
26.11.2025
Rahatrahvide määramine vanglakaristuse asemel Seadus annab kohtutele võimaluse määrata rahatrahv, kui vanglakaristus pole tingimata vajalik. Selle eesmärk on vältida inimeste vangistamist vähem tõsiste tegude eest, kui tundlik rahaline sanktsioon täidab …
Vabadusekaotuse määramine alla kahekümne ühe aasta vanustele isikutele
26.11.2025
Vabadusekaotuse määramine alla kahekümne ühe aasta vanustele isikutele Karistusseadustiku § 36 reguleerib vabadusekaotuse määramist noortele täiskasvanutele, kes teo toimepanemise ajal ei ole veel 21-aastaseks saanud. Nende suhtes kehtivad noorsookohtu seaduse …
Karistuse mõistmine joobeseisundis
26.11.2025
Karistuse mõistmine joobeseisundis Joobeseisund võib mõjutada süüdlase süüvõimet, ilma seda täielikult välistamata. Sellistel juhtudel kontrollib kohus, kas ja millises ulatuses joobeseisund mõjub karistust kergendavalt. Põhimõte on see, et vähenenud süüvõimet …