Eelvangistuse arvestamine

Eelvangistuse arvestamine

§ 38 StGB kohustab kohut arvestama vangistusaegu, mida isik on veetnud enne jõustunud süüdimõistmist, määratud karistuse suhtes. Hõlmatud on nii uurimisvangistus kui ka kohtu- ja haldusvangistus. Teatud asjaoludel võib arvesse võtta ka välismaal veetnud vangistusaega. Säte peab tagama, et keegi ei jää vangi kauemaks, kui vastab tegelikult mõistetud karistusele.

Eelvangistust arvestatakse vabadus- ja rahatrahvide suhtes, et vältida topeltkaristamist.

Põhimõte

Kohus peab eelvangistust arvestama. Ta ei tohi arvestamist mööda vaadata ega piirata. Iga vangistusaeg, mis seisab asjulises või ajalises seoses mõistetud teoga, arvestatakse karistuse mõistmisel.
See, kas kohus mõistab tingimatu või tingimisi vabaduskaristuse, ei muuda midagi. Isegi kui ta jätab karistuse osaliselt tingimisi täitmata, arvestab ta eelvangistuse täielikult.

Selle sätte eesmärk seisneb materiaalse õigluse tagamises: riik ei tohi inimeselt tema vabadust sama teo eest rohkem kui üks kord ära võtta. Kõik, mida enne kohtuotsust vabaduse äravõtmise näol kannatati, vähendab seega veel kandmisele kuuluvat karistust.

Arvestatavad vangistusajad

Vastavalt § 38 lõike 1 StGB-le tuleb arvesse võtta mitut vangistuse vormi:

• uurimisvangistus, mis määrati hiljem mõistetud teo tõttu,
• kohtuvangistus, kui seda täideti sama kriminaalmenetluse käigus,
• haldusvangistus, kui see seisis vahetult seoses teoga,
• välismaine eelvangistus või väljaandmisvangistus, kui see oli selgelt seotud Austria menetlusega.

Arvestamine toimub alati ainult niivõrd, kuivõrd neid vangistusaegu ei ole juba teise karistuse suhtes arvestatud või hüvitisega tasakaalustatud. Topeltarvestamine on lubamatu.

Ei arvestata vangistusaegu teistest, täiesti sõltumatutest menetlustest või pelgast haldusvangistusest ilma seoseta karistatava teoga.

Menetlus ja pädevus

Arvestamise üle otsustab esimese astme kohus vastavalt § 400 lõikele 1 StPO määrusega. Praktikas toimub arvestamine tavaliselt juba kohtuotsuse kuulutamisel. Kui see jäi vahele, võib kohus otsuse järele teha, kuni karistust ei ole täielikult täide viidud.

Vastavalt § 400 lõikele 3 StPO-le tuleb ka prokuratuuri arvestamisest teavitada. Kontroll toimub ametialgatusel. See tähendab, et ei süüdistatav ega kaitsja ei pea taotlust esitama, vaid kohus on kohustatud arvestamist iseseisvalt tegema.

Et arvestamine saaks õiguspäraselt toimuda, peab vangistuse kestus täpselt kindel olema. Vangistuse alguse ja lõpu kuupäev ning kellaaeg peavad olema dokumenteeritud. Kui see täpne kindlakstegemine puudub, ei tohi arvestamist teha.

Sebastian Riedlmair
Harlander & Partner Rechtsanwälte „Die Anrechnung der Vorhaft ist Ausdruck eines fairen Strafverfahrens. Sie sorgt dafür, dass jede Stunde, die jemand in Haft verbringt, rechtlich Gewicht hat und nicht verloren geht.“

Erijuhtumid ja erandid

Mitte iga vangistus ei lähe arvestamisse. Finantskriminaalseadus välistab arvestamise, kui vangistus pärineb haldusõiguslikust finantskriminaalmenetlusest ja sellel puudub vahetu seos kriminaalõigusliku teoga. Kui teine menetlus on vangistusaja juba arvesse võtnud või eksisteerib hüvitis, ei tee kohus enam arvestamist.

Kui õigusemõistmine viib läbi mitu menetlust paralleelselt, saab kohus eelvangistust arvestada ainult siis, kui ta saaks menetlused objektiivselt ühendada. Kui see seos puudub, käsitleb kohus iga vangistust eraldi ja otsustab nende üle lahus.

Arvestamine rahatrahvide puhul

§ 38 lõige 2 StGB laiendab arvestamist ka rahatrahvidele. Määrav on asenduslik vabaduskaristus. Kui asjassepuutuv isik rahatrahvi ei maksa, arvestab kohus iga eelvangistuse päeva vastavale päevamäärade arvule; vastasel juhul täidab asutus asenduslikku vabaduskaristust. Nii tagab süsteem, et väikese sissetulekuga isikud ei jää halvemasse olukorda. Arvestamine tasakaalustab majanduslikke puudujääke, et karistus toimiks tulemuslikult võrdselt.

Tähtsus praktikas

Eelvangistuse arvestamine võib otsustada vabaduse äravõtmise tegeliku kestuse üle. Paljudel juhtudel viib see selleni, et asjassepuutuv isik vabastatakse kohe pärast kohtuotsuse kuulutamist, sest arvestatud aeg vastab karistusele.

Ka karistuse täideviimise asutustele on sellel suur praktiline tähtsus: see toimib karistuse lõpu arvutamise alusena ja mõjutab võimalike vabastamiste aega.

Säte ei ole seega mitte ainult arvutuslik detail, vaid karistuse mõistmise keskne osa. See ühendab proportsionaalsuse põhimõtte õiglase menetluse põhimõttega ja tagab karistuse täpse ja õiglase rakendamise.

Teie eelised advokaadi abiga

Kriminaalprotsess on asjassepuutujatele märkimisväärne koorm. Juba alguses ähvardavad tõsised tagajärjed – sunnimeetmetest nagu läbiotsimine või kinnipidamine kuni kriminaalregistrisse kandmisteni ja vabadus- või rahatrahvideni. Esimeses faasis tehtud vead, näiteks läbimõtlematud ütlused või puudulik tõendite kogumine, ei ole hiljem sageli enam parandatavad. Ka majanduslikud riskid nagu kahjuhüvitise nõuded või menetluskulud võivad märkimisväärselt kaalukad olla.

Spetsialiseerunud kriminaalkaitse tagab, et teie õigused on algusest peale kaitstud. See annab kindluse politsei ja prokuratuuri suhtlemisel, kaitseb enesekahjustamise eest ja loob aluse selge kaitsestrateegiale.

Meie advokaadibüroo:

• kontrollib, kas ja millises ulatuses on süüdistus õiguslikult põhjendatud,
• saadab teid läbi uurimismenetluse ja põhiarutelu,
• tagab õiguskindlad taotlused, seisukohad ja menetlussammud,
• toetab tsiviilõiguslike nõuete tõrjumisel või reguleerimisел,
• kaitseb teie õigusi ja huve kohtu, prokuratuuri ja kannatanute ees.

Peter Harlander
Harlander & Partner Rechtsanwälte „Machen Sie keine inhaltlichen Aussagen ohne vorherige Rücksprache mit Ihrer Verteidigung. Sie haben jederzeit das Recht zu schweigen und eine Anwältin oder einen Anwalt beizuziehen. Dieses Recht gilt bereits bei der ersten polizeilichen Kontaktaufnahme. Erst nach Akteneinsicht lässt sich klären, ob und welche Einlassung sinnvoll ist.“

Korduma kippuvad küsimused – KKK