Ohvri teabeõigused kriminaalmenetluses
20.02.2026 | Kriminaalõigus
Õigus saada teavet kohustab õiguskaitseasutusi teavitama asjaomaseid isikuid varakult ja arusaadavalt nende peamistest õigustest ning nende seisundist kriminaalmenetluses , niipea, kui alustatakse eeluurimismenetlust. See teavitamiskohustus tekib kohe, kui eeluurimismenetlust läbi …
Eraõiguslikud nõuded kriminaalmenetluses
19.02.2026 | Kriminaalõigus
Eraõiguslikud nõuded kriminaalmenetluses on need tsiviilõiguslikud nõuded, mida ohver saab vastavalt § 69 StPO-le otse kriminaalmenetluses süüdistatava vastu esitada. Hõlmatud on täitmise, kindlakstegemise või õigussuhte kujundamise nõuded, kuivõrd need tulenevad …
Erakaasamine
18.02.2026 | Kriminaalõigus
„Erakaasamine“ on õiguslik instrument, mille abil ohvrid saavad Austria kriminaalmenetluses esitada oma eraõiguslikke nõudeid kahjuhüvitise või kompensatsiooni saamiseks. See põhineb kriminaalmenetluse seadustiku § 67-l ja tekib ohvri vastava avalduse esitamisel …
Kontradiktoorne ülekuulamine
17.02.2026 | Kriminaalõigus
Kontradiktoorne ülekuulamine võimaldab ülekuulamist läbi viia varakult ja eritingimustel vastavalt menetlusõigusele. See ühekordne küsitlus peab jääma hiljem menetluses kasutatavaks, ilma et ohver peaks uuesti tunnistusi andma.
Ohvrite õigused kriminaalmenetluses
17.02.2026 | Kriminaalõigus
Ohvrite õigused vastavalt kriminaalmenetluse seadustiku § 66 on seadusega sätestatud kuritegude tõttu kannatanud isikute menetlusõigused. Need tagavad, et ohvrid kriminaalmenetluses ei esine mitte ainult tõendina, vaid iseseisvate osalistena. Nende hulka …
Kaitsja õigused kriminaalmenetluses
16.02.2026 | Kriminaalõigus
Kaitsja õigused vastavalt kriminaalmenetluse seadustiku (StPO) § 57-le kirjeldavad advokaadi positsiooni ja konkreetseid volitusi, kes esindab süüdistatavat kriminaalmenetluses. Need sätestavad, kuidas kaitsja tohib nõustada, toetada ja aktiivselt sekkuda, milliseid menetlustoiminguid …
Tõlkeabi
13.02.2026 | Kriminaalõigus
Tõlkeabi vastavalt StPO § 56 tagab, et kahtlustatav, kes ei räägi ega mõista menetluskeelt, saab kriminaalmenetlust sisuliselt jälgida ja ennast tõhusalt kaitsta. See hõlmab nii suulist tõlketeenust ülekuulamiste, tõendite kogumise, …
Tõenditaotlused kriminaalmenetluses
12.02.2026 | Kriminaalõigus
Kriminaalmenetluse seadustiku (StPO) § 55 kohane tõenditaotlus on keskne õiguslik instrument, millega süüdistatav saab kriminaalmenetluses aktiivselt mõjutada, milliseid asjaolusid uuritakse. See võimaldab sihipäraselt nõuda teatud tõendite kogumist, kui need on …
Avaldamiskeeld
11.02.2026 | Kriminaalõigus
Avaldamiskeeld vastavalt Saksa kriminaalmenetluse seadustiku (StPO) § 54 reguleerib, millistel tingimustel süüdistatavad ja kaitsjad tohivad kasutada kriminaalmenetluse teavet, mis pärineb mitteavalikest menetlusetappidest. Norm tõmbab selge piiri lubatud kasutamise vahel kaitseks …
Ekspert
10.02.2026 | Kriminaalõigus
Eksperte määratakse, kui on vaja erioskusi, millega kriminaalasutused ise ei valda. Ekspert uurib asjakohast asjaolude kogumit ja selgitab oma tulemusi. Tema ekspertiis annab erialase aluse õiguslikuks hindamiseks.
Tunnistamisest vabastamine ja tunnistamisest keeldumine
10.02.2026 | Kriminaalõigus
Kes kutsutakse tunnistajana kriminaalmenetlusse, eeldab sageli, et peab tunnistama. Tegelikult tunneb kriminaalmenetlusõigus erinevaid mehhanisme, mis kaitsevad tunnistajaid talumatu koormuse eest. Tuleb eristada tunnistamisest vabastamist ja tunnistamisest keeldumise õigust.
Ringkonnakohus kriminaalmenetluses
10.02.2026 | Kriminaalõigus
§ 156 StPO befreit Zeugen aus bestimmten Gründen von der Pflicht zur Aussage. Die Vorschrift betrifft Aussagen gegenüber der Polizei, der Staatsanwaltschaft und dem Gericht. Ein Zeuge, der unter den …
Ütluste andmisest keeldumine
10.02.2026 | Kriminaalõigus
Ütluste andmisest keeldumise õigus on teadlikult loodud kaitsevahend. See teenib eelkõige enesekahjustamise eest kaitsmist ja seaduslike salajäämiskohustuste säilitamist.
Süüdistatava õigus toimikuga tutvuda
10.02.2026 | Kriminaalõigus
Austria kriminaalmenetluses on süüdistataval oma õigus toimikuga tutvuda, mis võimaldab tal tutvuda teda puudutava kriminaaltoimikuga, et mõista, milliseid süüdistusi tema vastu esitatakse. Seetõttu peavad õiguskaitseorganid tegema talle kättesaadavaks need toimiku …
Toimikuga tutvumise menetlus
10.02.2026 | Kriminaalõigus
Toimikuga tutvumise menetlus vastavalt kriminaalmenetluse seadustiku (StPO) § 53-le reguleerib ametlikku korda, mille alusel kriminaalõigusorganid otsustavad toimikuga tutvumise taotluste üle. See määrab, milline asutus on pädev, millal toimikuga tutvumine tuleb …
Ohvri õigus toimikuga tutvuda
10.02.2026 | Kriminaalõigus
Ohvri õigus toimikuga tutvuda kriminaalmenetluse seadustiku § 68 alusel võimaldab isikutel, keda kuritegu puudutab, tutvuda kriminaaltoimikuga, kuivõrd see puudutab nende endi huve. Ohver saab seeläbi aru, milline süüdistus on esitatud, …
Õiguste selgitamine
09.02.2026 | Kriminaalõigus
Kriminaalmenetluses õiguste selgitamine kohustab õiguskaitseorganeid kahtlustatavat isikut varakult ja arusaadavalt teavitama, et tema suhtes viiakse läbi uurimismenetlust, milles konkreetses kuriteos teda kahtlustatakse ja millised õigused talle kuuluvad. See tagab, et …
Süüdistatava õigused
06.02.2026 | Kriminaalõigus
Süüdistatava õigused tagavad, et kahtlustatav isik ei ole kriminaalmenetluses pelgalt riiklike uurimiste objekt, vaid esineb menetlusosalisena selgete kaitseõigustega. Nende hulka kuuluvad eelkõige õigus teabele süüdistuse kohta, õigus kaitsele, õigus vaikida …
Riigikohus kriminaalmenetluses
05.02.2026 | Kriminaalõigus
Riigikohus on Austria tavakohtute süsteemi tipp ja otsustab põhiliste õigusküsimuste üle tsiviil- ja kriminaalasjades. See tagab õiguse ühtse kohaldamise ja parandab eelnevate kohtuastmete õiguslikke ja menetluslikke vigu. Kriminaalmenetluses määrab kriminaalmenetluse …
Karistusregistri väljavõte
05.02.2026 | Kriminaalõigus
Karistusregistri tõend on ametlik dokument vastavalt 1968. aasta karistusregistri seadusele, mis annab asjaomase isiku taotluse alusel teavet selle kohta, kas karistusregistris on jõustunud kriminaalkaristusi või mitte. Karistusregistrit peab Viini liidupolitseidirektsioon, …
Maakohus vandekohtunike ja kaasistujate kohtuna
04.02.2026 | Kriminaalõigus
Maakohus vandekohtunike ja kaasistujate kohtuna on see otsustusvorm, mida kasutatakse kõige raskemate ja ühiskondlikult tundlikumate kriminaalasjade puhul. Siin ei otsusta mitte üksik kohtunik, vaid mitmeliikmeline kohus, mis koosneb kutselistest kohtunikest …
Ringkonnakohus kriminaalmenetluses
03.02.2026 | Kriminaalõigus
Das Ringkonnakohus on see kohtuaste, mis kriminaalmenetluses vaatab läbi, korrigeerib ja määrab kesksetes valdkondades ise siduvalt maakohtute otsuseid.See otsustab üksikkohtunike, kaasistujate ja vandekohtunike otsuste peale esitatud apellatsioonide, sunnimeetmete vastu esitatud …
Ringkonnakohus kriminaalmenetluses
02.02.2026 | Kriminaalõigus
Kriminaalmenetluses on ringkonnakohus esimese astme kohus, mis otsustab igapäevaelu lihtsamate kuritegude üle. See on pädev kuritegude puhul, mille eest karistusseadustik näeb ette maksimaalselt rahatrahvi või kuni üheaastase vangistuse ja mis …
Prokuratuur
30.01.2026 | Kriminaalõigus
Prokuratuur Keskse kriminaalõiguse asutusena juhib prokuratuur Austria kriminaalmenetluses uurimisi, suunab kriminaalpolitseid ja teeb otsuse, kas menetlus lõpetatakse, lahendatakse diversiooni teel või jätkatakse süüdistusega. See määrab, milliseid meetmeid rakendatakse ja millises …
Ringkonnakohus kriminaalmenetluses
23.01.2026 | Kriminaalõigus
Das Ringkonnakohus kriminaalmenetluses on see kohus, mis on raskete kriminaalsüüdistuste asjus pädev ja teostab ühtlasi kohtulikku kontrolli uurimismenetluse üle. See otsustab mitte ainult põhiistungil süü, õigeksmõistmise ja karistuse üle, vaid …
Hooletu üldohtlikkus
15.01.2026 | Kriminaalõigus
Hooletu üldohtlikkus Vastavalt § 177 StGB on tegemist hooletu üldohtlikkusega, kui hooletu, mitte tahtliku käitumisega tekitatakse oht suurele hulgale inimestele elule või tervisele või suures ulatuses võõrale varale, ilma et …
Tulekahju hooletu põhjustamine
14.01.2026 | Kriminaalõigus
Tulekahju hooletu põhjustamine Vastavalt kriminaalkoodeksi § 170 on tegemist tulekahju hooletu põhjustamisega, kui hooletu käitumise tõttu põhjustatakse tulekahju, ilma et süüdlane oleks tahtnud tulekahju tahtlikult esile kutsuda. Otsustav ei ole …
Tahtlik üldohtlik tegu
13.01.2026 | Kriminaalõigus
Tahtlik üldohtlik tegu Vastavalt § 176 StGB on tegemist tahtliku üldohtliku teoga, kui tahtliku tegevusega tekitatakse oht suurele hulgale inimeste elule või tervisele või suures ulatuses võõrale varale, ilma et …
Rahapesu
09.01.2026 | Kriminaalõigus
Rahapesu Vastavalt karistusseadustiku § 165 on rahapesu, kui teatud karistatavatest eelkuritegudest saadud varakomponendid varjatakse või nende päritolu varjatakse, et varjata kriminaalset päritolu. Hõlmatud on eelkõige teod, millega päritolu, omandi, käsutusõiguse, …
Varjamine
09.01.2026 | Kriminaalõigus
Varjamine Varjamine vastavalt § 164 StGB-le esineb, kui keegi toetab varavastase süüteo toimepanijat pärast tegu eelneva teoga saadud asja varjamisel, realiseerimisel või endale omandamisel. Õigusvastasuse sisu ei seisne uues varavastases …
