Rahatrahv

Rahatrahv

Karistusseadustiku § 19 kohane rahatrahv on Austrias kõige sagedamini määratav karistus. Selle eesmärk on karistada süüdlast rahaliselt, ilma et temalt võetaks vabadust, nagu vabadusekaotuse puhul. Erilisus seisneb selles, et trahvi suurus määratakse päevamäärades ja see kohandatakse süüdlase maksevõimele.

Rahatrahv määratakse päevamäärades ja see on vähemalt kaks päevamäära. Üks päevamäär on vähemalt 4 eurot ja maksimaalselt 5000 eurot. Nii jääb karistus märgatavaks ja proportsionaalseks kõigi sissetulekuklasside jaoks.

Määramine

Rahatrahvi konkreetne suurus tuleneb kahest tegurist:

• Päevamäärade arv – see sõltub teo raskusest.
• Päevamäära väärtus – see põhineb sissetulekul, varal ja ülalpidamiskohustustel esimese astme kohtuotsuse tegemise ajal.

Nii mõjutab rahatrahv majanduslikult tugevaid sama tundlikult kui madala sissetulekuga isikuid.

Rahatrahvi eripärad

Rahatrahv on paindlikult kohandatav. Kohtud arvestavad mitte ainult sissetulekut, vaid ka ülalpidamiskohustusi, vara ja võlgu. Seeläbi peaks karistus olema õiglane ja mõjutama iga süüdlast võrreldaval viisil.
Teatud juhtudel saab rahatrahvi tasuda osamaksetena või seda ajatada. Lisaks võivad suured rahatrahvid kaasa tuua kande karistusregistrisse, mis võib mõjutada karjäärivõimalusi.

Asendusvangistus

Kui rahatrahv on sissenõudmatu, määrab kohus asendusvangistuse. Üks päev asendusvangistust vastab kahele päevamäärale.

Näide: 120 päevamäära tähendab sissenõudmatuse korral 60 päeva asendusvangistust.

Konfiskeerimine

Lisaks rahatrahvile võib kohus määrata ka konfiskeerimise. Selle all mõistetakse varade sissenõudmist, mis on saadud kuriteost või mida on kasutatud selle toimepanemiseks. See ei ole kitsas mõttes karistus, vaid meede ebaseadusliku kasu äravõtmiseks. Lisateavet leiate meie konfiskeerimise lehelt.

Praktiline näide

Kaks isikut panevad toime sama kuriteo. Isik A teenib kuus 1200 eurot netopalka, isik B 6000 eurot. Mõlemad saavad 90 päevamäära. Isiku A puhul on päevamäär 20 eurot, seega on karistus 1800 eurot. Isiku B puhul on päevamäär 100 eurot, seega on karistus 9000 eurot. Sellega tahetakse vältida olukorda, kus karistus on ühele vaevu märgatav ja teisele eksistentsi ohustav.

Tagajärjed praktikas

Rahatrahv on Austria kriminaalõiguses keskne sanktsioon. See võib olla suur, kuid seda kohandatakse maksevõimele. Raskuste vältimiseks on sobivatel juhtudel võimalikud osamaksetena tasumine või ajatamine. Arvestada tuleb võimalike kannetega karistusregistris ja nende tagajärgedega.

Teie eelised advokaadi abiga

Kriminaalprotsess on asjassepuutujatele märkimisväärne koorm. Juba alguses ähvardavad tõsised tagajärjed – sunnimeetmetest nagu läbiotsimine või kinnipidamine kuni kriminaalregistrisse kandmisteni ja vabadus- või rahatrahvideni. Esimeses faasis tehtud vead, näiteks läbimõtlematud ütlused või puudulik tõendite kogumine, ei ole hiljem sageli enam parandatavad. Ka majanduslikud riskid nagu kahjuhüvitise nõuded või menetluskulud võivad märkimisväärselt kaalukad olla.

Spetsialiseerunud kriminaalkaitse tagab, et teie õigused on algusest peale kaitstud. See annab kindluse politsei ja prokuratuuri suhtlemisel, kaitseb enesekahjustamise eest ja loob aluse selge kaitsestrateegiale.

Meie advokaadibüroo:

• kontrollib, kas ja millises ulatuses on süüdistus õiguslikult põhjendatud,
• saadab teid läbi uurimismenetluse ja põhiarutelu,
• tagab õiguskindlad taotlused, seisukohad ja menetlussammud,
• toetab tsiviilõiguslike nõuete tõrjumisel või reguleerimisел,
• kaitseb teie õigusi ja huve kohtu, prokuratuuri ja kannatanute ees.

Peter Harlander
Harlander & Partner Rechtsanwälte „Machen Sie keine inhaltlichen Aussagen ohne vorherige Rücksprache mit Ihrer Verteidigung. Sie haben jederzeit das Recht zu schweigen und eine Anwältin oder einen Anwalt beizuziehen. Dieses Recht gilt bereits bei der ersten polizeilichen Kontaktaufnahme. Erst nach Akteneinsicht lässt sich klären, ob und welche Einlassung sinnvoll ist.“

Korduma kippuvad küsimused – KKK