Tühistamine tagantjärele süüdimõistmise korral

Tühistamine tagantjärele süüdimõistmise korral

Tingimisi karistuse äravõtmine hilisema süüdimõistmise korral rakendub, kui kohus võtab isikult tingimisi karistuse, karistuse osa või paigutamise võõrutusvajadusega õigusrikkujate asutusse ning hiljem saab teatavaks veel üks tegu, mis oli toime pandud juba enne seda otsust.
Sel juhul kontrollib kohus, kas ta oleks karistuse äravõtmise ka välja kuulutanud, kui kõik teod oleksid olnud samaaegselt teada.
Kui selgub, et varasem otsus oli liiga leebe, võtab kohus karistuse äravõtmise tagasi ja täidab karistuse või meetme.
Nii tagab seadus, et soodne prognoos jääb kehtima ainult siis, kui see põhineb täielikel ja õigetel alustel.

Kohus võtab tingimisi karistuse äravõtmise tagasi, kui hilisem süüdimõistmine näitab, et ta ei oleks ühise menetluse korral karistuse äravõtmist andnud.

Taust ja eesmärk

KarS § 55 peab ära hoidma seda, et süüdimõistetud saaksid kasu mitme menetluse ajalises järjestuses.
Kui keegi mõistetakse pärast esimest tingimisi süüdimõistmist hiljem süüdi veel ühe, juba varem toime pandud teo eest, kontrollib kohus, kas ta oleks mõlema teo samaaegsel hindamisel samuti karistuse äravõtmise välja kuulutanud.
Nii tagatakse ühtne karistuse mõistmine ja välditakse soovimatut topeltsoodustamist.

Äravõtmise eeldused

Äravõtmine vastavalt KarS § 55 lg 1-le toimub, kui on täidetud järgmised eeldused:

1. Hilisem süüdimõistmine vastavalt KarS § 31-le
   Esineb veel üks kohtulahend juba varem toime pandud teo kohta.
2. Hüpoteetiline kogukontroll
   Kohus peab kindlaks tegema, kas mõlema teo ühise menetluse korral oleks tingimisi karistuse äravõtmine välja kuulutatud.
3. Äravõtmise vajalikkus
   Uus süüdimõistmine näitab, et varasem positiivne prognoos oli vale ja edasine karistuse äravõtmine ei ole enam põhjendatav.

Kontroll orienteerub eriti järgmistele kriteeriumidele:

• Uue teo raskus ja laad
• ajaline vahemaa esimese süüdimõistmiseni
• Asjassepuutuva isiku üldine käitumine
• Katsesobivus uute teadmiste valguses

Sebastian Riedlmair
Harlander & Partner Rechtsanwälte „Eine nachträgliche Verurteilung zwingt das Gericht, die frühere Milde neu zu bewerten. Strafnachsicht darf nur bestehen bleiben, wenn sie auch bei vollständiger Tatsachenkenntnis gerechtfertigt wäre.“

Hilisem karistuse äravõtmine

KarS § 55 lg 2 reguleerib ka vastupidist juhtu.
Kui kohus uue süüdimõistmise korral võtab karistuse tingimisi ära, kontrollib ta, kas see äravõtmine võib jääda kehtima.
Kui hinnang näitab, et ühise menetluse korral ei oleks karistuse äravõtmist välja kuulutatud, võtab kohus otsuse tagasi.
Kui tal ei olnud varasemast süüdimõistmisest teadmist, teeb ta selle hinnangu järele ja tagab, et keegi ei saaks kasu kergendavatest asjaoludest topelt ainult seetõttu, et menetlused viidi läbi ajaliselt eraldi.

Katseaegade kokkuarvamine

Kui eksisteerib mitu tingimisi karistuse äravõtmist samaaegselt, kulgevad katseajad vastavalt KarS § 55 lg 3-le kokku.

Kõik katseajad lõppevad viimasena lõppevaga, kuid võivad kokku kesta kõige rohkem viis aastat. Sellega jääb kontroll ajaliselt piiratuks, samal ajal tagatakse käitumise asjakohane jälgimine.

Kohtupraktika

Praktikas puudutab KarS § 55 sageli juhtumeid, kus juba enne esimest süüdimõistmist toime pandud tegu avastatakse alles hiljem.

Praktiline tähtsus ja liigitamine

KarS § 55 tagab kõigi süüdimõistetute ühtse kohtlemise, olenemata sellest, millal ja millises järjekorras nende teod teatavaks saavad.
See parandab valehinnanguid ja tagab, et tingimisi karistuse äravõtmised jäävad kehtima ainult täieliku faktilise aluse põhjal.

Äravõtmine ei ole täiendav karistus, vaid õiguslikult nõutav tasakaalustamine, kui algne prognoos osutub valeks.
Asjassepuutuvate isikute jaoks tähendab see, et hilisem süüdimõistmine võib mõjutada ka varasemaid karistuse äravõtmisi, kui sellest tuleneb muutunud koguhinnang

Teie eelised advokaadi abiga

Kriminaalmenetlus on asjaosalistele märkimisväärne koormus. Juba alguses ähvardavad tõsised tagajärjed – alates sunnimeetmetest nagu läbiotsimine või vahistamine, karistusregistri kanded kuni vabadusekaotuse või rahatrahvideni. Esimese faasi vigu, näiteks läbimõtlematuid ütlusi või puudulikku tõendite kogumist, ei saa hiljem sageli enam parandada. Ka majanduslikud riskid, nagu kahjuhüvitise nõuded või menetluskulud, võivad oluliselt mõjutada.

Spetsialiseeritud kriminaalkaitse tagab, et teie õigused on algusest peale kaitstud. See annab kindlustunde politsei ja prokuratuuriga suhtlemisel, kaitseb enesesüüdistamise eest ja loob aluse selgele kaitsestrateegiale.

Meie advokaadibüroo:

• kontrollib, kas ja millises ulatuses on süüdistus õiguslikult põhjendatud,
• saadab teid uurimismenetluses ja kohtuistungil,
• tagab õiguskindlad taotlused, seisukohad ja menetlusetapid,
• toetab tsiviilõiguslike nõuete tõrjumisel või reguleerimisel,
• kaitseb teie õigusi ja huve kohtu, prokuratuuri ja kannatanute ees

Peter Harlander
Harlander & Partner Rechtsanwälte „Machen Sie keine inhaltlichen Aussagen ohne vorherige Rücksprache mit Ihrer Verteidigung. Sie haben jederzeit das Recht zu schweigen und eine Anwältin oder einen Anwalt beizuziehen. Dieses Recht gilt bereits bei der ersten polizeilichen Kontaktaufnahme. Erst nach Akteneinsicht lässt sich klären, ob und welche Einlassung sinnvoll ist.“

Korduma kippuvad küsimused – KKK