Enesetapule kaasaaitamine
- Enesetapule kaasaaitamine
- Objektiivne koosseis
- Eristamine teistest süütegudest
- Tõendamiskohustus ja tõendite hindamine
- Praktilised näited
- Subjektiivne koosseis
- Õigusvastasus ja õigustused
- Süü ja eksimused
- Karistuse äralangemine ja diversioon
- Karistuse mõistmine ja tagajärjed
- Karistusraamistik § 78 StGB
- Vangistus ja (osaliselt) tingimisi edasilükkamine
- Kohtute pädevus
- Kriminaalmenetluse ülevaade
- Süüdistatava õigused
- Praktika ja käitumisnõuanded
- Korduma kippuvad küsimused – KKK
Enesetapule kaasaaitamine
Enesetapule kaasaaitamine hõlmab kahte vormi. Esiteks õhutamine. Siin kutsutakse esile otsus enesetapuks või tugevdatakse juba tehtud otsust. Teiseks abistamine. Siin toetatakse enesetappu praktiliselt, näiteks vahendi hankimise, kasutamisjuhiste andmise või raamtingimuste korraldamise kaudu. Oluline on, et asjaomane isik sooritab ise viimase, surmava teo. Kui teine isik võtab surmava tegevuse enda peale, ei ole tegemist § 78 StGB-ga, vaid tapmiskuriteoga.
Enesetapule kaasaaitamine (enesetapule kaasaaitamine) tähendab õhutamist või aitamist iseseisvalt läbi viidud enesetapule. Lubatud on ainult saatmine surma puudutava korralduse rangete nõuete piires. Igasugune kaasaaitamine väljaspool seda raamistikku on karistatav.
Peter HarlanderHarlander & Partner Rechtsanwälte „Entscheidend ist die Freiverantwortlichkeit des Entschlusses,ohne sie scheidet erlaubte Sterbebegleitung aus.“
Objektiivne koosseis
Objektiivne osa kirjeldab sündmuse välist külge. See vastab küsimusele, kes mida millega tegi, milline tulemus saabus ja kas tegevuse ja raske vigastuse tagajärje vahel on põhjuslik seos.
Kontrollietapid
- Teokoosseis: Õhutamine. Enesetapuotsuse esilekutsumine või tugevdamine.
- Teokoosseis: Abistamine. Igasugune enesetapu soodustamine, näiteks vahendite hankimine, juhendamine, korraldamine.
- Teo tagajärg: Iseseisev enesetapp või enesetapukatse.
- Põhjuslikkus ja omistatavus: Käitumine peab olema põhjuslikult soodustanud otsust või teostamist.
Eristamine teistest süütegudest
- § 75 StGB – Mõrv: teise inimese tahtlik tapmine ilma tema nõusolekuta või tema tahte vastaselt. Ohvril puudub otsustusvabadus, kurjategija tapab ise.
- § 76 StGB – Tapmine: tapmine afektiivses erandolukorras, mille on põhjustanud tugev emotsionaalne seisund nagu viha, hirm või meeleheide.
- § 77 StGB – Tapmine nõudmisel: tapmine ohvri selgesõnalisel, tõsisel ja tungivalt nõudmisel; kurjategija tegutseb ise aktiivselt, et soovile vastata.
- § 78 StGB – Enesetapule kaasaaitamine Ohver viib surmava tegevuse iseseisvalt läbi; kurjategija osutab ainult toetust või psühholoogilist abi.
- § 80 StGB – Surma põhjustamine ettevaatamatusest: Surm saabub hoolsuskohustuse rikkumise tagajärjel, ilma et kurjategija sooviks surma või võtaks seda teadlikult arvesse.
Enesetapule kaasaaitamine erineb tapmisest nõudmisel ohvri enda tegevuse poolest. Otsustav on, et surm ei saabu mitte kurjategija käe läbi, vaid ohvri enda tegevuse tulemusena. Kriminaalõigus tunnustab seda eristust, kuna vaba otsus enesetapuks nihutab kriminaalvastutust, kuid toetav panus jääb siiski karistatavaks, kui ohver ei tegutse vabatahtlikult või kui kurjategija mõjutab oluliselt otsust.
Sebastian RiedlmairHarlander & Partner Rechtsanwälte „Mitwirkung beginnt bereits bei psychischer Einflussnahme. Eine klare Distanzierung kann strafrechtlich entlasten.“
Surma puudutav korraldus ja § 78 StGB
Alates 2022. aastast on Austrias surma puudutava korralduse seaduse (StVfG) alusel rangelt piiratud võimalus oma surmasoovi õiguslikult kontrollitult ellu viia. See on siiski lubatud ainult asjaomase isiku enda tegevuse kaudu.
Surma puudutav korraldus võimaldab täisealisel ja otsustusvõimelisel isikul, kes kannatab ravimatu või püsiva raske haiguse all koos püsiva kannatusega, ise surmavat preparaati manustada, kui
- kaks arsti (üks neist palliatiivmeditsiinilise väljaõppega) on kinnitanud otsustusvõimet ja vabatahtlikkust,
- korraldus on koostatud kirjalikult notari või patsientide esindaja juuresolekul,
- ja preparaat väljastatakse ainult asjaomasele isikule endale.
Seaduse mõistes ei ole tegemist surma puudutava korraldusega, kui
- teine isik manustab surmava vahendi,
- tegevus ei toimu iseseisvalt,
- või surmasoovi ei ole väljendatud vabatahtlikult ja püsivalt.
Peter HarlanderHarlander & Partner Rechtsanwälte „Sterbebegleitung ist nur zulässig, wenn der letzte Schritt eigenhändig erfolgt. Jede fremde Verabreichung überschreitet die Grenze.“
Kõigil neil juhtudel on ületatud piir enesetapule kaasaaitamiseni, kui teine isik aktiivselt toetab või põhjustab surma saabumist. Seadus lubab ainult assisteeritud enesetappu, st abi enesetapuks, mitte aga aktiivset eutanaasiat.
Otsustav jääb, et viimase, vahetult surmava sammu astub asjaomane isik iseseisvalt.
Tõendamiskohustus ja tõendite hindamine
Prokuratuur kannab tõendamiskoormist tegevuse, põhjuslikkuse, omistatavuse ja küsimuse osas, kas tegemist oli tegelikult ohvri enesemääramise õigusega või mõjutas kurjategija oluliselt teo otsust.
Kohus hindab tõendite kogumit ja kontrollib eelkõige, kas ohvri vabatahtlikkus on kahtlusteta kindlaks tehtud. Sobimatud või surve all saadud ütlused ning ebaseaduslikult saadud tõendid ei ole kasutatavad.
Süüdistataval ei ole tõendamiskohustust, kuid ta võib põhjendada kahtlusi vabatahtlikkuse või põhjuslikkuse osas. Piisab alternatiivsete kulgemiste või ebakindluste näitamisest.
Tüüpilised tõendid: meditsiinilised dokumendid, suhtluskäigud (sõnumid, kirjad, e-kirjad), tunnistajate ütlused, digitaalsed metaandmed, ekspertiisid psüühilise stabiilsuse kohta, ravimite protokollid.
Sebastian RiedlmairHarlander & Partner Rechtsanwälte „Humanitäre Motive ersetzen keine Rechtfertigung. Rechtlich gilt die klare Trennlinie zur aktiven Einflussnahme.“
Praktilised näited
- Hooldav sugulane hangib surmavalt haigele isikule tema soovil surmava ravimi, mida see iseseisvalt manustab.
- Sõbranna aitab hüvastijätukirja koostamisel ja hangib vahendi, ilma seda ise manustamata.
- Arst selgitab preparaadi toimet, teab enesetapuplaanist, kuid ei sekku.
- Enesetapule kaasaaitamist ei esine, kui ohver ei olnud otsustusvõimeline, tegutses surve all või kui kurjategija ise kutsus esile otsuse.
Subjektiivne koosseis
Vajalik on tahtlus vabatahtliku enesetapu toetamiseks. Kurjategija teab ja tahab, et tema tegevus soodustab või võimaldab teise isiku enesetapuotsust.
Aktiivne tegevus ei ole vajalik; otsustav on, et kurjategija austab ohvri iseseisvat otsust.
Kui kurjategija tegutseb selleks, et otsust alles esile kutsuda, ei ole tegemist tõelise enesetapuga, vaid tapmisega.
Valige nüüd soovitud aeg:Tasuta esmakonsultatsioonÕigusvastasus ja õigustused
Enesetapule kaasaaitamine on õigusvastane, kui kurjategija käitumine läheb kaugemale pelgalt toetavast või korralduslikust abist või kui ohver ei tegutsenud vabatahtlikult. Otsustav on, kas surmaotsus tehti iseseisvalt, püsivalt ja mõjutamata.
Ei ole õigusvastane enesetapu saatmine, kui asjaomane isik viib teo ise läbi, omab vaimset ja psüühilist võimet vabaks otsustamiseks ning kolmandate isikute mõjutamist ei ole märgata.
Niipea kui kurjategija aktiivselt kutsub esile otsuse, tugevdab seda või määrab kulgemise, ületab ta õiguslikult lubatud piiri ja täidab § 78 StGB koosseisu.
Tõendamiskohustus karistatava kaasaaitamise esinemise kohta lasub prokuratuuril. Ta peab tõendama, et ohver ei tegutsenud enesemääramise õiguse alusel või et kurjategija avaldas põhjuslikku mõju. Kui esineb põhjendatud kahtlusi vabatahtlikkuse osas, tuleb otsustada süüdistatava kasuks.
Süü ja eksimused
Keelueksimus esineb, kui kurjategija ekslikult eeldab, et tema käitumine on õiguslikult lubatud. See vabandab ainult siis, kui eksimus oli vältimatu, st vaatamata mõistlikule järelepärimisele ei olnud võimalik saada selgust karistatavuse kohta.
Süüdimatus esineb, kui kurjategija ei olnud psüühilise haiguse, raske vaimse häire või tugeva afektiivse piirangu tõttu võimeline mõistma oma teo ebaõigsust või selle arusaamise järgi tegutsema. Pelgalt emotsionaalne koormus ei ole piisav.
Vabandav hädaseisund on mõeldav ainult rangelt piiratud erandjuhtudel, näiteks kui esines vahetu, muul viisil välditamatu oht elule või tervisele. Kaastunne või moraalsed motiivid ei põhjenda hädaseisundit kriminaalõiguslikus mõttes.
Karistuse äralangemine ja diversioon
Menetlus võib lõppeda, kui kurjategija loobub vabatahtlikult katsest või aitab aktiivselt surma ära hoida.
Diversioon on põhimõtteliselt välistatud, kuid seda võib kaaluda väikese süü, humanitaarse motiivi ja kolmandate isikute ohustamise puudumise korral.
Karistuse mõistmine ja tagajärjed
Kohus võtab eriti arvesse,
- kas enesetapuotsus oli iseseisev,
- kas kurjategija avaldas survet,
- kui tugev oli tema osaluse põhjuslik seos,
- ja kas ta näitas hiljem päästmispüüdlusi.
Raskendavad asjaolud: mõjutamine ebastabiilsetele isikutele, isekad motiivid, korduv osalemine.
Kergendavad asjaolud: mõistetavad kaastunde motiivid, emotsionaalne lähedus, loobumine, kahetsus.
Karistusraamistik § 78 StGB
- Vabadusekaotus kuni viis aastat.
- Karistusraam on võrreldav tapmisega kannatanu palvel, kuna mõlemal juhul mängib rolli ohvri enesemääramisõigus. Piir seisneb teo omakäelises sooritamises.
Vangistus ja (osaliselt) tingimisi edasilükkamine
§ 37 StGB: Kui seaduslik karistusmäär on kuni viis aastat vangistust, peaks kohus kuni üheaastase lühiajalise vangistuse asemel määrama rahatrahvi.
§ 43 KarS: Tingimisi vangistust võib määrata, kui määratud karistus ei ületa kahte aastat ja süüdimõistetule saab anda positiivse sotsiaalse prognoosi. Katseaeg on üks kuni kolm aastat. Kui see läbitakse tühistamiseta, loetakse karistus lõplikult tühistatuks.
§ 43a KarS: Osaliselt tingimisi karistus võimaldab kombineerida reaalset ja tingimisi karistust. Vangistuse puhul rohkem kui kuus kuud kuni kaks aastat võib osa tingimisi määrata või asendada rahalise karistusega kuni seitsesada kakskümmend päevamäära, kui see tundub asjaolude põhjal sobiv.
§§ 50 kuni 52 KarS: Kohus võib lisaks määrata korraldusi ja kriminaalhoolduse. Tüüpilised korraldused puudutavad kahju hüvitamist, teraapiat, kontakti- või viibimiskeelde ning meetmeid sotsiaalseks stabiliseerimiseks. Eesmärk on vältida edasisi kuritegusid ja edendada püsivat seaduskuulekust.
Kohtute pädevus
Asjaline: Maakohus vandekohtu kohtuna
Kohalik: Teokoht või tagajärjekoht; subsidiaarselt elukoht/tabamiskoht.
Instantsid: Apellatsioon ülemkohtule; tühistuskaebus Riigikohtu.
Tsiviilnõuded kriminaalmenetluses
Ellujäänud enesetapja võib nõuda kahjutasu lubamatu mõjutamise või abi andmata jätmise eest.
Lõpuleviidud enesetapu korral võivad lähedased nõuda matuse kulude, ülalpidamise kaotuse või hingelise valu hüvitamist, kui kurjategija mõjutas otsust ebaseaduslikult.
Kriminaalmenetluse ülevaade
- Uurimise algus: Süüdistatava seisund konkreetse kahtlustuse korral; sellest alates täielikud süüdistatava õigused
- Politsei/prokuratuur: prokuratuur juhib, kriminaalpolitsei uurib; eesmärk: lõpetamine, diversioon või süüdistuse esitamine.
- Süüdistatava ülekuulamine: Eelnev õiguste selgitamine; kaitsja kaasamine toob kaasa edasilükkamise; vaikimisõigus säilib
- Toimikuga tutvumine: politsei/prokuratuur/kohtu juures; hõlmab ka tõendeid (niivõrd kui uurimiseesmärk ei ole ohus)
- Põhiistung: suuline tõendite kogumine, otsus; otsustamine eraosalise nõuete üle
Süüdistatava õigused
- Aktidega tutvumine praktiliselt: uurimis- ja põhimenetluse aktid; kolmandate isikute tutvumine piiratud süüdistatava kasuks.
- Informatsioon ja kaitse: õigus teavitamisele, menetlusabile, vabale kaitsja valikule, tõlkeabile, tõenditaotlustele.
- Vaikimine ja advokaat: vaikimisõigus igal ajal; kaitsja kaasamisel lükatakse ülekuulamine edasi.
- Teavitamiskohustus: õigeaegne informatsioon kahtluse/õiguste kohta; erandid ainult uurimiseesmärgi tagamiseks.
Praktika ja käitumisnõuanded
- Säilitada vaikimine.
Lühike selgitus piisab: „Kasutan oma õigust vaikida ja räägin kõigepealt oma kaitsjaga.” See õigus kehtib juba esimesest ülekuulamisest politsei või prokuratuuri poolt. - Viivitamata võtta ühendust kaitsega.
Ilma uurimisaktidega tutvumiseta ei tohiks ühtki ütlust anda. Alles pärast aktidega tutvumist saab kaitse hinnata, milline strateegia ja milline tõendite tagamine on mõttekas. - Tõendeid viivitamata tagada.
Arstlikud leiud, fotod kuupäeva ja mõõtkaavaga, vajadusel röntgen- või KT-ülesvõtted teha. Rõivad, esemed ja digitaalsed salvestused eraldi hoiustada. Tunnistajate nimekiri ja mäluprotokollid hiljemalt kahe päeva jooksul koostada. - Mitte võtta ühendust vastaspoolega.
Teie enda sõnumeid, kõnesid või postitusi võidakse kasutada tõenditena teie vastu. Kogu suhtlus peaks toimuma ainult kaitsja kaudu. - Salvestada õigeaegselt video- ja andmesalvestised.
Ühistranspordis, lokaalides või korteriühistute jälgimiskaamerate salvestised kustutatakse sageli automaatselt mõne päeva pärast. Seetõttu tuleb andmete säilitamise taotlused esitada viivitamatult operaatorile, politseile või prokuratuurile. - Dokumenteerige läbiotsimised ja arestimised.
Läbiotsimise või arestimise korral nõudke korralduse või protokolli koopiat. Märkige üles kuupäev, kellaaeg, osalevad isikud ja kõik kaasa võetud esemed. - Vahistamise korral: ärge andke ütlusi asja kohta.
Nõudke oma kaitsja kohest teavitamist. Vahistamist võib kohaldada ainult põhjendatud kahtluse ja täiendava vahistamisaluse olemasolul. Leebemad meetmed (nt lubadus, registreerimiskohustus, lähenemiskeeld) on eelistatud. - Valmistage kahju hüvitamine hoolikalt ette.
Maksed või hüvitamispakkumised tuleks teha ainult kaitsja kaudu ja need tuleb dokumenteerida. Struktureeritud kahju hüvitamine mõjub positiivselt diversioonile ja karistuse määramisele. - Ärge esitage õigustusi kaastundest. Neid võidakse tõlgendada süü tunnistamisena.
- Psühholoogiline tugi ja ülekoormuse dokumenteerimine võivad mõjuda kergendavalt.
Teie eelised advokaadi abiga
Menetlus enesetapule kaasaaitamise eest kuulub kriminaalõiguse kõige keerukamate valdkondade hulka. Piir lubatud suremisel saatmise ja karistatava kaasaaitamise vahel on õhuke ning sõltub otsustavalt sellest, kas surma otsus tehti vabalt, püsivalt ja mõjutamata.
Just meditsiinilise, perekondliku või psühholoogilise taustaga juhtumites on tõenduslik olukord keeruline. Juba väikesed ebatäpsused ekspertiisides või ütlustes võivad põhjendada kaasaaitamise süüdistust. Varajane õigusabi on seega hädavajalik, et täpselt fikseerida tegelikud sündmused ja neid õiguslikult õigesti hinnata.
Meie advokaadibüroo
- analüüsib hoolikalt, kas esines karistatav mõjutamine või pelgalt saatev toetus,
- kontrollib, kas ohvri vaba vastutus oli tõendatavalt olemas,
- hindab meditsiiniliste, psühholoogiliste ja digitaalsete tõendite lubatavust ja tõendusjõudu,
- saadab teid läbi kõigi uurimis- ja põhimenetluse etappide,
- ja kaitseb teie õigusi vajaliku järjekindlusega politsei, prokuratuuri ja kohtu ees.
Kogenud kaitsja tagab, et õiguslikult olulisi piire järgitakse ja inimlikke motiive hinnatakse objektiivselt. Nii tekib kaitsestrateegia, mis esitab teie positsiooni õiguslikult põhjendatult, kuid ilma emotsioonideta – eesmärgiga saavutada teie tegevuse õiglane ja objektiivne hindamine.
Peter HarlanderHarlander & Partner Rechtsanwälte „Machen Sie keine inhaltlichen Aussagen ohne vorherige Rücksprache mit Ihrer Verteidigung. Sie haben jederzeit das Recht zu schweigen und eine Anwältin oder einen Anwalt beizuziehen. Dieses Recht gilt bereits bei der ersten polizeilichen Kontaktaufnahme. Erst nach Akteneinsicht lässt sich klären, ob und welche Einlassung sinnvoll ist.“
