Rahvusvaheline pärimisjuhtum EL-i pärimismääruse alusel

Rahvusvaheline pärimisjuhtum EL-i pärimismääruse alusel

Rahvusvaheline pärimisjuhtum esineb siis, kui surnud isiku pärand on seotud mitme riigiga, näiteks kuna pärandaja elas välismaal, jättis vara teise riiki või pärijad elavad erinevates riikides.

Saage teada, millist pärimisõigust kohaldatakse rahvusvaheliste pärimisjuhtumite korral ja kuidas EL-i pärimismäärus reguleerib piiriüleseid pärandeid.

Ühtsed reeglid EL-i piires

Alates 17. augustist 2015 tagab EL-i pärimismäärus (EL-i pärimismäärus) selged pädevused ja ühtsed reeglid piiriüleste pärimisjuhtumite korral. See kehtib kõigis EL-i liikmesriikides, välja arvatud Iirimaa ja Taani. Määrus reguleerib nii kohaldatavat riiklikku pärimisõigust kui ka kohtualluvust.

Eesmärk on lihtsustada keerulisi välismaiste seostega pärimismenetlusi – näiteks kui Austria kodanik sureb Hispaanias või pärandatakse kinnisvara Horvaatias.

Millist pärimisõigust kohaldatakse rahvusvaheliste pärimisjuhtumite korral?

Üldjuhul on määrav pärandaja viimane harilik viibimiskoht. Kui keegi on elanud Itaalias, kohaldatakse põhimõtteliselt Itaalia pärimisõigust – sõltumata kodakondsusest.

Siiski on võimalik testamendis valida kodumaa õigus. See nn õiguse valik peab olema selgesõnaliselt deklareeritud ja võib olla seotud koostamise aja või surma ajaga (§ art 22 EL-i pärimismäärus).

Rechtsanwalt Sebastian Riedlmair Sebastian Riedlmair
Harlander & Partner Rechtsanwälte „Wer will, dass auf sein Erbe österreichisches Recht angewendet wird, muss das ausdrücklich regelin schlichtes Testament reicht dafür nicht aus“

Kohtute rahvusvaheline pädevus

Ka pädev kohus määratakse pärandaja viimase hariliku viibimiskoha järgi (§ art 4 EL-i pärimismäärus). See tähendab: kui lahkunu elas viimati alaliselt Prantsusmaal, on pärimismenetluse läbiviimiseks reeglina pädev Prantsuse kohus. See kehtib ka siis, kui kogu pärand asub Austrias.

Teatud tingimustel võib pädevuse kokku leppida ka teises riigis. Eelduseks on, et pärandaja on kehtivalt valinud selle riigi õiguse ja kõik asjaosalised nõustuvad (vastavalt § art 5 EL-i pärimismäärus).

„alaline elukoht”

EL-i pärimismäärus ei defineeri hariliku viibimiskoha mõistet selgesõnaliselt. Seetõttu on alati vajalik üldine hindamine. Määravad on eelkõige viibimise kestus, regulaarsus ja asjaolud. Oluline on näiteks see, kus asus elukoha keskpunkt, kus olid sotsiaalsed sidemed või kus elas perekond. Arvesse võib võtta ka hooajalisi viibimisi, nagu näiteks regulaarne talvitumine Hispaanias, kui need on seotud tegeliku elukoha keskpunkti ümberpaigutamisega.

Millal on õiguse valik eriti soovitatav

Õiguse valik on eriti mõistlik, kui:

Rechtsanwalt Sebastian Riedlmair Sebastian Riedlmair
Harlander & Partner Rechtsanwälte „Eine klare Rechtswahl schützt Ihre Familie vor rechtlichen Überraschungen und vermeidet aufwendige internationale Verfahren.“
Valige nüüd soovitud aeg:Tasuta esmakonsultatsioon

Erijuhtumid ja erisätted

Mitte alati ei kohaldata automaatselt selle riigi pärimisõigust, kus lahkunu viimati elas. Kui üldised asjaolud näitavad, et eksisteeris tihedam side teise riigiga, võib kohaldada ka selle pärimisõigust. See on nii näiteks siis, kui seal asus perekonna keskpunkt või oli suur osa varast.

Kui ükski EL-i liikmesriigi kohus ei ole pädev pärimisasja menetlema, võib erandkorras pädevaks saada Austria kohus.

Kui pärand jääb pärijateta, läheb see riigile. Sellistel juhtudel lähtutakse pärimisõiguslikust käsitlusest tavaliselt sellest riigist, kus varad asuvad.

Euroopa pärimistunnistus

Piiriülese pärimisasja menetlemisel aitab Euroopa pärimistunnistus (EPT). See on ametlik tõend pärija staatuse kohta ja lihtsustab õiguste teostamist välismaal.

Üksikasjalikku teavet selle kohta leiate meie lehelt:
Euroopa pärimistunnistus

Teie eelised advokaadi nõustamisega

Piiriülene pärimisjuhtum toob kaasa palju väljakutseid. Kogenud advokaadibüroona pakume teile:

Valige nüüd soovitud aeg:Tasuta esmakonsultatsioon

Korduma kippuvad küsimused – KKK