Kingimaks
Kingimaks
Kingitusmaks oli Austrias aastakümneid maksustamisvahend, kui vara anti tasuta ühelt isikult teisele. See pidi tagama, et ka raha, kinnisvara või väärtpaberite tasuta ülekandeid maksustataks. 1. augustil 2008 kingitusmaks kaotati. Siiski on ka täna olulisi kohustusi, mida tuleb iga kingi puhul järgida.
Austrias ei ole enam kingitusmaksu. Siiski võivad oluliseks osutuda muud maksud, nagu kinnisvaramaks või seaduslik teatamiskohustus.
Kingitusmaksu kaotamine
Alates 2008. aastast ei kohaldata Austrias enam kingitusmaksu. Seega on puhtad rahalised kingitused vanemate ja laste või abikaasade vahel põhimõtteliselt maksuvabad. See areng eristab Austriat paljudest teistest Euroopa riikidest, kus kingitusmaksud kehtivad endiselt. Siiski ei tohiks soodustatud isikud eeldada, et iga vara üleandmine jääb „maksuvabaks ja tagajärgedeta”.
Sebastian RiedlmairHarlander & Partner Rechtsanwälte „Eine sorgfältige Schenkungsplanung vermeidet nicht nur steuerliche Nachteile, sondern schützt auch vor späteren Streitigkeiten innerhalb der Familie.“
Kinnisvaramaks kinnisvara kinkimisel
Niipea kui keegi kingib kinnisvara, kogub maksuamet kinnisvaramaksu ja arvutab selle nn kinnistu väärtuse alusel.
Seega maksustab maksuamet ka kinnisvara tasuta ülekandmisi ja kogub lisaks vajaduse korral kinnistusraamatu registreerimistasusid.
Lisateavet kinnisvaramaksu kohta leiate siit:
Valige nüüd soovitud aeg:Tasuta esmakonsultatsioonTeatamiskohustus
Teatamiskohustus kehtib ainult elavate inimeste vaheliste kingituste ja elavate inimeste vaheliste sihtotstarbeliste annetuste puhul (nt kui kink on seotud teatud tingimusega).
Ei hõlma surmajärgseid kingitusi ja kinnisvaraülekandeid. Kinnistud kuuluvad kinnisvaramaksu alla, nii et seal kehtib eraldi teatamiskohustus.
Deklareeritav vara
Teatamiskohustus kehtib eelkõige järgmiste varade puhul:
- Sularaha
- Kapitali nõuded (hoiuraamatud, võlakirjad, laenud)
- Osalused kapitali- ja isikuühingutes (OÜ, AS, TÜ, UÜ)
- Osalused vaikivate partneritena
- Ettevõtted või ettevõtte osad (sh põllu- ja metsamajandus)
- Vallasvara, nagu sõidukid, ehted, vääriskivid, paadid
- Immateriaalne vara, nagu autoriõigused, kontsessioonid, elamis- ja kasutusvaldusõigused või kinkekaardid
Üldine teatamiskohustus
Kes selliseid varasid kingib, peab sellest maksuametile teatama, kui väärtus ulatub viie aasta jooksul 15 000 euroni.
Kõrgem piirmäär sugulaste puhul
Lähisugulaste vahel (nt vanemad, lapsed, abikaasad, õed-vennad, vanavanemad, lapselapsed, onud, tädid, vennapojad, vennatütred, nõod, äiad-ämmad, elukaaslased ja nende lapsed) on piirmäär 50 000 eurot aastas.
Arvutus tehakse kinkija-kingisaaja paari kohta. Sama isiku mitu kinki samale isikule liidetakse kokku.
Kingi hindamine
- Ilmsed väärtused, nagu sularaha, aktsiad või hoiuraamatud, märgitakse otse.
- Mitteavalikke väärtusi (nt kasutatud esemed) võib hinnata – ekspertiis ei ole vajalik.
- Ka ettevõtete või osaluste puhul piisab turuväärtuse hinnangust, ettevõtte hindamine ei ole vajalik.
Tähtajad ja menetlus
Teade tuleb esitada kolme kuu jooksul. Määrav on omandamine, millega ületatakse esmakordselt väärtuse piirmäär.
Teade esitatakse põhimõtteliselt FinanzOnline’i kaudu (§ 121a BAO).
Erandid teatamiskohustusest
Mitte igast annetusest ei pea teatama. Erandid on eelkõige:
- tavalised juhukingid (nt sünnipäeva- või lõpetamiskingid kuni 1000 eurot aastas)
- majapidamistarbed, riided ja tarbeesemed
- abikaasade vahelised annetused eluaseme eesmärgil kuni teatud eluaseme suuruseni
- annetused heategevusorganisatsioonidele
Kinnisvara puhul eraldi teatamiskohustust ei ole, kuna maksuamet saab sellest automaatselt teada kinnisvaramaksu kaudu.
Teatamiskohustusega isikute ring
Teatama on kohustatud:
- kinkija ja kingisaaja,
- sihtotstarbeliste annetuste puhul koormatud isik,
- samuti notarid või advokaadid, kui nad osalevad kinkimises.
Piisab, kui üks kohustatud isikutest esitab teate õigeaegselt, teiste teatamiskohustus langeb ära.
Sanktsioonid rikkumiste korral
Kui teadet ei esitata, võib see tuua kaasa tõendamiskohustuse ümberpööramise: maksuamet eeldab siis, et tegemist ei olnud kingiga, ja asjaomane isik peab tõendama vastupidist.
Tahtliku teatamata jätmise korral ähvardab rahatrahv kuni 10% kingi turuväärtusest.
Iseenda ülesandmine ühe aasta jooksul pärast kolmekuulise tähtaja möödumist vabastab karistusest, kui tegemata jäänud teade esitatakse.
Peter HarlanderHarlander & Partner Rechtsanwälte „Gerade bei größeren Vermögensübertragungen ist die fristgerechte Meldung entscheidend, um Strafen und Beweislastumkehr sicher zu vermeiden.“
Teie eelised advokaadi abiga
Meie spetsialiseerunud büroo täidab kõik kohustused õigeaegselt, arvutab täpselt maksumõjud ja koostab lepingud nii, et teie huvid oleksid parimal võimalikul viisil kaitstud. Me saadame teid kogu protsessi vältel, alates esialgsest analüüsist kuni rakendamiseni, ja tagame, et te ei jäta tähtaegu ega teatamiskohustusi täitmata.
Valige nüüd soovitud aeg:Tasuta esmakonsultatsioon
