Peatumis- ja parkimiskeeld
- Peatumis- ja parkimiskeeld
- Õiguslikud alused liiklusseaduse (StVO) §§ 23 ja 24 kohaselt
- Peatumine, parkimine, peatamine ja laadimistegevus
- Ametiasutuste pädevus
- Halduskaristusõiguslikud tagajärjed
- Ülevaade olulistest peatumis- ja parkimiskeeldudest
- Praktilised juhised halduskaristusmenetluseks
- Teie eelised advokaadi abiga
- Korduma kippuvad küsimused – KKK
Peatumis- ja parkimiskeeld
Peatumis- ja parkimiskeelud kuuluvad kõige sagedasemate liiklusreeglite hulka, eriti tihedalt asustatud piirkondades. Nende eesmärk on säilitada liiklusvoolu, vältida ohte ja hoida liikusalad kõigile liiklejatele kasutatavatena.
Peatumis- või parkimiskeeld on olukord, kus sõidukeid ei tohi teatud kohtades üldse või tohib vaid piiratult seisma jätta. Need keelud tulenevad kas otse liiklusseadusest või kehtestatakse liiklusmärkide ja teekattemärgistusega.
Õiguslikud alused liiklusseaduse (StVO) §§ 23 ja 24 kohaselt
Peatumise ja parkimise kesksed sätted asuvad liiklusseaduse (StVO) paragrahvides 23 ja 24.
Sõidukite parkimine liiklusseaduse (StVO) § 23 kohaselt
StVO § 23 reguleerib viisi, kuidas sõidukeid tohib seisma jätta. Sõidukid tuleb paigutada nii, et need ei takistaks ega ohustaks teisi liiklejaid.
Põhimõtteliselt tuleb sõiduk seisma jätta paralleelselt sõidutee servaga. Sõidukid tuleb parkida võimalikult ruumisäästlikult, eriti kehtib see üherattaliste sõidukite kohta.
Teatud tingimustel on Teil lubatud parkida ka kõnniteel, kui teekattemärgistused seda sõnaselgelt lubavad. Seejuures ei tohi Teie sõiduki täismass ületada 3 500 kg.
Lisaks ei tohi sõidukid ulatuda liikusaladele, mis on ette nähtud jalakäijatele või jalgratturitele. Vähene ulatumine on lubatud tingimusel, et vaba läbipääsu jääb vähemalt 1,5 meetrit.
Peatumis- ja parkimiskeelud liiklusseaduse (StVO) § 24 kohaselt
StVO § 24 sisaldab konkreetseid peatumis- ja parkimiskeelde. Need võivad kas tuleneda seadusest või olla kehtestatud liiklusmärkide ja teekattemärgistusega.
Lisatahvlid täiendavad sageli liiklusmärke ning määravad keelu alguse, lõpu või ajalise kehtivusala.
Lisaks sisaldab seadus arvukalt olukordi, kus peatumine või parkimine on keelatud sõltumata märgistusest.
Peatumine, parkimine, peatamine ja laadimistegevus
Õigusliku hinnangu andmiseks on otsustava tähtsusega nende mõistete täpne eristamine.
Peatumine on olukord, kus sõiduk seisatakse vabatahtlikult lühikeseks ajaks, näiteks kuni kümneks minutiks või laadimistegevuse ajaks.
Parkimine tähendab, et sõiduk jäetakse seisma pikemaks ajaks või puudub vahetu põhjus, nagu sisenemine või väljumine.
Peatamine ei toimu vabatahtlikult, vaid on tingitud välistest asjaoludest, näiteks liiklusest või fooritulest.
Laadimistegevus on sõiduki katkematu peale- või mahalaadimine. Selle alla kuulub ka vedelike täitmine või tühjendamine.
Ametiasutuste pädevus
Peatumis- ja parkimiskeeldude reguleerimine kuulub põhimõtteliselt kohalike omavalitsuste pädevusse. Need annavad välja vastavaid liiklusmäärusi ja määravad kindlaks, kus peatumis- või parkimiskeelud kehtivad.
Kontrolli ja karistamist teostavad pädevad asutused halduskaristusõiguse raames.
Halduskaristusõiguslikud tagajärjed
Peatumis- või parkimiskeelu rikkumine on haldusõiguserikkumine. Selle eest karistatakse tavaliselt kiirmenetluse korras määratava trahviga või halduskaristusmenetluse kaudu.
Üksikasjalikku teavet organite trahvimääruste kohta lugege siit.
Kuna tegemist on kestvusõiguserikkumisega, kestab rikkumine seni, kuni sõiduk on lubamatult pargitud.
Lisaks rahalistele trahvidele võivad järgneda ka muud meetmed, eelkõige sõiduki teisaldamine.
Üksikasjalikku teavet auto teisaldamise kohta lugege siit.
Sebastian RiedlmairHarlander & Partner Rechtsanwälte „Peatumis- ja parkimiskeelud ei ole pelgalt korraeeskirjad, vaid kesksed instrumendid liiklusohutuse ja toimiva liiklusvoolu tagamiseks.“
Ülevaade olulistest peatumis- ja parkimiskeeldudest
Liiklusseadus (StVO) sisaldab arvukalt konkreetseid keelde, mis on igapäevaelus eriti asjakohased.
Invaabivahendiga sõiduki parkimiskohad
Invaabivahendiga sõiduki parkimiskohad on põhimõtteliselt peatumis- ja parkimiskeelu alad. Neid tohivad kasutada ainult vastava puudega isiku kaardiga isikud. Õigustamatu parkimine toob regulaarselt kaasa suured rahalised trahvid ja võib lõppeda sõiduki teisaldamisega.
Sissesõiduteed
Maja- ja krundisissesõitude ees on parkimine keelatud. Peatumine on lubatud vaid juhul, kui sõidukit on võimalik igal ajal koheselt eemaldada. Erand kehtib isikule, kellel on ainukasutusõigus sellele sissesõidule.
Eraparklad
Eraparklates kehtivad vastava haldaja reeglid. Rikkumised võivad kaasa tuua leppetrahve või valdushagi.
Sõidutee serv ja teine rida
Sõidukid tuleb põhimõtteliselt seisma jätta sõidutee servas ja paralleelselt sõiduteega. Peatumine või parkimine teises reas on keelatud.
Kõnnitee ja diagonaalparkimine
Kõnniteedel parkimine on põhimõtteliselt keelatud, kuid seda võib lubada teekattemärgistusega. Diagonaalparkimine on lubatud vaid siis, kui see on selgesõnaliselt ette nähtud.
Peatused
Ühissõidukite peatuste piirkonnas kehtib peatumis- ja parkimiskeeld. See kehtib tavaliselt viisteist meetrit enne ja pärast peatust. Lühiajaline peatamine sisenemiseks või väljumiseks on lubatud.
Ristmikud ja ülekäigurajad
Ülekäiguradadel ja nende ees asuvas alas on peatumine ja parkimine keelatud. Sama kehtib ristmike piirkonna kohta.
Kurvid, kitsaskohad ja tunnelid
Halva nähtavusega või kitsastes kohtades, samuti sildadel, viaduktide all ja tunnelites on peatumine ja parkimine keelatud.
Laadimistsoonid
Laadimistsoonid on ette nähtud peale- ja mahalaadimiseks. Sõltuvalt tsooni tüübist võib seal olla keelatud ainult parkimine või ka peatumine.
Sõidutee vaba laius
Parkimisel peab jääma piisavalt ruumi liikluse jaoks. Kui sõidutee on liiga kitsas, on parkimine keelatud.
Jalgrattateed ja -rajad
Jalgrattateedel ja jalgrattaradadel on peatumine ja parkimine põhimõtteliselt keelatud.
Sebastian RiedlmairHarlander & Partner Rechtsanwälte „Paljud liiklustrahvid ei teki mitte tähelepanematusest, vaid konkreetsete eeskirjade mittetundmisest. Just peatumis- ja parkimiskeeldude puhul tasub seetõttu õigusnorme lähemalt uurida. “
Praktilised juhised halduskaristusmenetluseks
Asutused kehtestavad peatumis- ja parkimiskeelud liiklusmärkide või teekattemärgistustega ning annavad selleks regulaarselt välja vastava määruse. Menetluses saab kontrollida, kas selline määrus on tegelikult olemas ja nõuetekohaselt avalikustatud.
Ka liiklusmärkide korrektne paigaldus ning kohalikud olud võivad olla õiguslikult asjakohased.
Lisaks võib peatumis- või parkimiskeelu rikkumisel olla ka tsiviilõiguslikke tagajärgi, näiteks kaasvastutuse vormis liiklusõnnetuse korral.
Teie eelised advokaadi abiga
Isegi pealtnäha lihtsad parkimisrikkumised võivad olla õiguslikult keerukad. Eriti ebaselge märgistuse või korduvate trahvide korral on soovitatav õiguslik kontroll.
Advokaat saab kontrollida aluseks olevat määrust, tuvastada menetlusvigu ja hinnata vastulause edukuse väljavaateid.
Õigeaegne advokaadi nõustamine aitab vältida asjatuid kulusid ja kaitsta tõhusalt oma õiguslikku positsiooni.
Sebastian RiedlmairHarlander & Partner Rechtsanwälte „Just peatumise ja parkimise valdkonnas otsustab sageli detail õiguse või ülekohtu üle. Kes eeskirju tunneb, väldib mitte ainult trahve, vaid ka asjatuid konflikte liikluses. “