Tapmine nõudmisel

Tapmine nõudmisel on reguleeritud § 77 KarS-is. See esineb siis, kui keegi tapab teise inimese tema selgesõnalisel, tõsimeelsel ja tungivalt väljendatud nõudmisel. Otsustav erinevus § 76 KarS tapmisest seisneb selles, et siin ei moodusta teo motiivi mitte toimepanija emotsionaalne erandolukord, vaid ohvri vaba ja tõsine surmaiha. Siiski jääb tegu karistavaks, kuna elu kui kõrgeima järgu õigushüve üle ei saa vabalt otsustada.

Valige nüüd soovitud aeg:Tasuta esmakonsultatsioon

Objektiivne koosseis

Objektiivne osa kirjeldab sündmuse välist külge. See vastab küsimusele, kes mida millega tegi, milline tulemus saabus ja kas tegevuse ja raske vigastuse tagajärje vahel on põhjuslik seos.

Kontrollietapid

• Teokoosseis: Iga põhjuslik tegu, mis toob kaasa surma (nt mürgistamine, lämmatamine, tulistamine).
• Teotagajärg: Teise inimese surm.
• Põhjuslikkus: Tegu peab tegelikult surma põhjustama. Ilma toimepanija käitumiseta ei oleks surm saabunud.
• Ohvri nõudmine: selgesõnaline, tõsimeelne, tungiv, vabatahtlik ja oma surma suunatud.

Valige nüüd soovitud aeg:Tasuta esmakonsultatsioon

Eristamine teistest kuritegudest

• § 75 KarS – Mõrv: tahtlik tapmine ilma nõusolekuta või ohvri tahte vastaselt.
• § 76 KarS – Tapmine: Tapmine afektiivsetes erandolukordades, ilma selgesõnalise nõudmiseta.
• § 78 KarS – Kaasaaitamine enesetapule: Ohver tegutseb iseseisvalt; toimepanija osutab ainult abi või julgustab.
• § 80 KarS – Ettevaatamatu tapmine: Surm hoolsuskohustuse rikkumise tõttu, kuid ilma tahtluseta.

Tapmine nõudmisel moodustab seega piiri mõrva ja enesetapu vahel. See jääb karistavaks ka siis, kui ohver selgesõnaliselt soovis surra, kuna karistusõigus hindab elu kaitset kõrgemalt kui autonoomiat surma üle.

Surmakorraldus ja § 77 KarS

Alates 2022. aastast on Austrias surmakorralduse seaduse (StVfG) kaudu loodud kitsalt piiratud võimalus oma surmaiha õiguslikult kontrollitult ellu viia. Kuid ainult asjaomase isiku enda käega tehtud teoga.

Surmakorraldus lubab täisealisel, otsustusvõimelisel isikul, kes kannatab ravimatu või püsiva raske haiguse all kestev kannatustega, surmava preparaadi ise võtta, kui

• kaks arsti (üks palliatiivmeditsiinilise väljaõppega) on kinnitanud otsustusvõime ja vabatahtlikkuse,
• korraldus on koostatud kirjalikult notari või patsiendiesindaja juures,
• ja preparaat väljastatakse ainult asjaomasele isikule endale.

Seaduse mõistes ei ole tegemist surma puudutava korraldusega, kui

• teine isik manustab surmava vahendi,
• tegevus ei toimu iseseisvalt,
• või „surmaiha” ei ole väljendatud vabatahtlikult ja püsivalt.

Kõigil neil juhtudel rakendub taas § 77 KarS koosseis, kuna seadus lubab ainult abistatud enesetapu, mitte aga aktiivset eutanaasiat.

Tõendamiskohustus ja tõendite hindamine

Prokuratuur: kannab tõendamiskoormist teo, raske tagajärje, põhjuslikkuse, omistamise ja vajadusel kvalifitseerivate asjaolude osas.
Kohus: hindab tõendeid tervikuna ja hindab eriti meditsiinilisi dokumente. Sobimatud või ebaseaduslikult saadud tõendid ei ole kasutatavad.
Süüdistatav: ei kanna tõendamiskoormist, kuid võib näidata alternatiivseid sündmuste kulgemisi, põhjendada kahtlusi põhjuslikkuses või esitada tõendite kasutamise keeldu.

Tüüpilised tõendid: arstlikud leiud, kujutava diagnostika (CT, röntgen, MRT), neutraalsed tunnistajad, videoülestused, digitaalsed metaandmed, ekspertarvamused vigastuse raskuse kohta.

Valige nüüd soovitud aeg:Tasuta esmakonsultatsioon

Praktilised näited

• Hooldav lähedane manustab surmahaiget isikut tema selgesõnalisel soovil surmava ravimidoosi.
• Abikaasa lämmatab raskelt haige elukaaslase, pärast seda kui viimane on korduvalt ja tungivalt surma palunud.
• Arst teeb kaastundest süsti, kuna patsient ei taha enam kannatada.
• Tapmist nõudmisel ei esine, kui ohver ei ole enam otsustusvõimeline või soov väljendati ainult lühiajalises meeleheites.

Subjektiivne koosseis

Vajalik on tahtlus teise inimese tapmiseks, ühendatuna teadlikkuse ja tahtega tegutseda ohvri selgesõnalisel, tõsimeelsel ja tungivalt väljendatud nõudmisel.
Toimepanija mõistab, et ta oma käitumisega surma põhjustab, ja tahab sellele soovile vastata.

Tapmise nõudmisel iseloomulik ei ole seega afekt või kontrolli kaotus, vaid teadlik tegu kaastundest, lojaalsusest või emotsionaalsest seotusest, mis siiski täidab koosseisu.
Karistusõigus ei tee siin vahet moraalse motivatsiooni järgi, vaid objektiivse teo järgi, st sihipärase sekkumise järgi teise elu.

Kohtupraktika nõuab, et ohvri nõudmine oleks tõsimeelselt, püsivalt ja vabatahtlikult väljendatud.
Ettevaatamatus või ainult oletatav nõusolek ei piisa, neil juhtudel esineb tavaliselt mõrv § 75 KarS järgi.

Valige nüüd soovitud aeg:Tasuta esmakonsultatsioon

Õigusvastasus ja õigustused

• Tapmine nõudmisel on põhimõtteliselt õigusvastane. Isegi kui ohver selgesõnaliselt surma soovib, jääb elu kõrgeima järgu õigushüveks, mille üle keegi ei tohi vabalt otsustada.
  Ainult täiesti erandlikel juhtudel võib käitumine olla õigustatud või vabandatud.
• Hädakaitse: Käesolevat, õigusvastast rünnakut tohib tõrjuda, kui kaitse on vajalik ja asjakohane. Kes aga tapab, et kannatusi lõpetada, ei tegutse hädakaitses.
• Vabandav hädaolukord: See esineb, kui on vahetu oht, ei ole saadaval leebemaid vahendeid ja taotletakse ülekaalukat huvi. Kaastundlik tegu ei täida tavaliselt neid eeldusi.
• Kehtiv nõusolek: Nõusolek oma tapmiseks on õiguslikult tähtsusetu. Karistusõigus ei tunnusta oma elu üle otsustamist. Isegi ohvri selgesõnaline nõusolek ei kaota õigusvastasust.
• Seaduslikud volitused: Sekkumised on lubatud ainult siis, kui need põhinevad seaduslikul alusel ja on proportsionaalsed, näiteks meditsiinilise ravi või riikliku ametitoimingu raames.

Tõendamiskoormus: Prokuratuur peab ilma mõistlike kahtlusteta tõendama, et õigustusala ei rakendu. Süüdistatav isik ei pea midagi tõendama; piisab konkreetsetest faktidest, mis kahtlusi põhjustavad. Põhimõte „kahtluse korral süüdistatava kasuks” jääb määravaks.

Süü ja eksimused

• Keelueksimus: vabandab ainult siis, kui on vältimatu (kohustus end kurssi viia!).
• Süüpõhimõte: Karistatav on ainult see, kes tegutseb süüliselt.
• Süüdimatus: süü puudub raske vaimse häire jms korral – kohtupsühhiaatriline ekspertiis, kui on viiteid.
• Vabandav hädaseisund: Seaduskuuleka käitumise mittenõutavus äärmuslikus sundolukorras.
• Näilik hädakaitse: Eksimus õigustuse osas välistab tahtluse; ettevaatamatus jääb, kui see on normeeritud.

Karistuse äralangemine ja diversioon

Kriminaalprotsess võib harvaesinevatel erandjuhtudel lõppeda ilma süüdimõistmiseta, näiteks katsest taganemisel. Vabatahtlik taganemine esineb, kui toimepanija iseseisvalt peatab edasise täideviimise või surma veel ära hoiab.

Diversioon on tapmise nõudmisel tavaliselt välistatud, kuna süü on liiga raske. Ainult erandlikel juhtudel, näiteks märgatavalt vähenenud tahtluse ja tõendatavalt ulatusliku heastamise korral, võiks seda üldse kaaluda.

Karistuse mõistmine ja tagajärjed

Karistuse suurus sõltub süüst ja teo tagajärgedest. Kohus võtab arvesse vigastuste raskust, teo ohtlikkust või hoolimatust ning seda, kas kurjategija tegutses plaanipäraselt või spontaanselt. Samuti uuritakse isiklikke asjaolusid, nagu varasemad karistused, elukorraldus, ülestunnistusvalmidus või püüdlused heastamiseks.

Raskendavad asjaolud on näiteks mitu kuritegu, eriline hoolimatus või rünnakud kaitsetute isikute vastu.
Kergendavad asjaolud on karistamatus, täielik ülestunnistus, kahju hüvitamine või ohvri kaassüü. Ka kriminaalmenetluse pikk kestus võib karistust kergendada.

Austria kriminaalõiguses kasutatakse rahatrahvide puhul päevamäärade süsteemi: päevamäärade arv sõltub süü raskusest, üksiku päevamäära suurus sissetulekust. Nii tagatakse, et rahatrahv on kõigile asjaosalistele ühtmoodi tuntav. Kui trahvi ei maksta, võidakse see asendada asendusvabadusekaotusega.

Vabadusekaotuse võib täielikult või osaliselt tingimisi edasi lükata, kui karistus ei ületa kahte aastat ja on olemas positiivne sotsiaalne prognoos. Sel juhul jääb süüdimõistetu vabaks, kuid peab end ühe- kuni kolmeaastase katseaja jooksul tõestama. Kui kõiki tingimusi järgitakse, loetakse karistus lõplikult edasilükatuks.

Kohtud võivad anda ka korraldusi, näiteks kahju hüvitamiseks, teraapiaks või kontaktide piiramiseks, ning määrata kriminaalhoolduse. Eesmärk on alati vähendada retsidiivsuse riski ja edendada stabiilset eluviisi.

Valige nüüd soovitud aeg:Tasuta esmakonsultatsioon

Karistusraamistik § 77 KarS

• Vangistus kuuest kuust kuni viie aastani.
• Karistusraamistik on märgatavalt leebem kui mõrva või tapmise puhul, kuna toimepanija tegutseb ohvri selgesõnalisel nõudmisel. Siiski on tegemist raske kuriteoga elu vastu.

Vangistus ja (osaliselt) tingimisi edasilükkamine

§ 37 StGB: Kui seaduslik karistusähvardus ulatub kuni viie aasta vangistuseni, peaks kohus lühikese vangistuse asemel kuni ühe aasta pikkuselt määrama rahatrahvi.

§ 43 KarS: Tingimisi vangistust võib määrata, kui määratud karistus ei ületa kahte aastat ja süüdimõistetule saab anda positiivse sotsiaalse prognoosi. Katseaeg on üks kuni kolm aastat. Kui see läbitakse tühistamiseta, loetakse karistus lõplikult tühistatuks.

§ 43a KarS: Osaliselt tingimisi karistus võimaldab kombineerida reaalset ja tingimisi karistust. Vangistuse puhul rohkem kui kuus kuud kuni kaks aastat võib osa tingimisi määrata või asendada rahalise karistusega kuni seitsesada kakskümmend päevamäära, kui see tundub asjaolude põhjal sobiv.

§§ 50 kuni 52 KarS: Kohus võib lisaks määrata korraldusi ja kriminaalhoolduse. Tüüpilised korraldused puudutavad kahju hüvitamist, teraapiat, kontakti- või viibimiskeelde ning meetmeid sotsiaalseks stabiliseerimiseks. Eesmärk on vältida edasisi kuritegusid ja edendada püsivat seaduskuulekust.

Kohtute pädevus

Asjaline: Maakohus vandekohtu kohtuna
Kohalik: Teokoht või tagajärjekoht; subsidiaarselt elukoht/tabamiskoht.
Instantsid: Apellatsioon ülemkohtule; tühistuskaebus Riigikohtu.

Tsiviilnõuded kriminaalmenetluses

Tapmise nõudmisel katse puhul, mis üle elatakse, võib asjaomane isik kriminaalprotsessiga liituda ja esitada tsiviilõiguslikke nõudeid nagu valuraha, ravikulu, sissetuleku kaotus või varakahjud.
Liitumine katkestab tsiviilõigusliku aegumise taotletud ulatuses. Kui nõuet täielikult ei rahuldata, saab seda hiljem tsiviilkohtus edasi ajada.

Lõpetatud kuriteo puhul kuulub see õigus järellejäänutele. Nad võivad taotleda hüvitist matusekulu, ülalpidamise kaotuse või hingelise kannatuse eest. Struktureeritud ja tõendatud kahju loetelu hõlbustab selliste nõuete läbiviimist.

Varajane kokkulepe või heastamine võib katsejuhtudel karistust kergendada, kuid lõpetatud teo puhul ei mõjuta see karistusmäära.

Kriminaalmenetluse ülevaade

• Uurimise algus: Süüdistatava seisund konkreetse kahtlustuse korral; sellest alates täielikud süüdistatava õigused
• Politsei/prokuratuur: prokuratuur juhib, kriminaalpolitsei uurib; eesmärk: lõpetamine, diversioon või süüdistuse esitamine.
• Süüdistatava ülekuulamine: Eelnev õiguste selgitamine; kaitsja kaasamine toob kaasa edasilükkamise; vaikimisõigus säilib
• Toimikuga tutvumine: politsei/prokuratuur/kohtu juures; hõlmab ka tõendeid (niivõrd kui uurimiseesmärk ei ole ohus)
• Põhiistung: suuline tõendite kogumine, otsus; otsustamine eraosalise nõuete üle

Valige nüüd soovitud aeg:Tasuta esmakonsultatsioon

Süüdistatava õigused

• Aktidega tutvumine praktiliselt: uurimis- ja põhimenetluse aktid; kolmandate isikute tutvumine piiratud süüdistatava kasuks.
• Informatsioon ja kaitse: õigus teavitamisele, menetlusabile, vabale kaitsja valikule, tõlkeabile, tõenditaotlustele.
• Vaikimine ja advokaat: vaikimisõigus igal ajal; kaitsja kaasamisel lükatakse ülekuulamine edasi.
• Teavitamiskohustus: õigeaegne informatsioon kahtluse/õiguste kohta; erandid ainult uurimiseesmärgi tagamiseks.

Teie eelised advokaadi abiga

Menetlus tapmise nõudmisel kuulub karistusõiguse õiguslikult ja inimlikult kõige nõudlikumate olukordade hulka.
Selliste juhtude taga on tavaliselt traagilised olukorrad raske haiguse, ülekoormuse või intensiivse emotsionaalse sideme tõttu. Erinevus karistatava kaastundlikust teost ja õiguslikult lubatavast eutanaasiast võib olla juriidiliselt minimaalne, kuid mõjult otsustav.

Varajane advokaadi esindus on hädavajalik, et tõendeid kindlustada, ekspertarvamusi kriitiliselt kontrollida ja teo vabatahtlikkust arusaadavalt esitada.

Meie advokaadibüroo

• analüüsib täpselt, kas tegelikult esines ohvri selgesõnaline, tõsimeelne ja vaba nõudmine,
• kontrollib arstlike ja psühholoogiliste ekspertarvamuste usutavust,
• saadab teid kogu uurimis- ja põhimenetluse jooksul,
• teeb koostööd kogenud kohtuekspertidega,
• ja kaitseb teie õigusi otsustavalt politsei, prokuratuur ja kohtu ees.

Kogenud kriminaalkaitse tagab, et inimlikud motiivid saaksid õigesti mõistetud ja juriidiliselt korrektselt hinnatud.
Nii saate asjaliku, täpse ja teie juhtumile kohandatud kaitse, mis võtab teie isiklikku olukorda tõsiselt ja püüdleb õiglase otsuse poole.

Valige nüüd soovitud aeg:Tasuta esmakonsultatsioon

Korduma kippuvad küsimused – KKK

Valige nüüd soovitud aeg:Tasuta esmakonsultatsioon