Advokaat suusaõnnetuste jaoks Austrias

Meie advokaadid on spetsialiseerunud kohtuvälisele ja kohtulikule õigusesindamisele tsiviilmenetluses ja kriminaalmenetluses seoses suusaõnnetustega Austrias.

Suusaõnnetuste õiguslikud tagajärjed

Kuus tegevuskohta

Meie kuue Austria tegevuskoha ideaalne asukoht võimaldab meil teid optimaalselt esindada igas õnnetuskohas kõigis Austria talispordikeskustes.

Meie Saksa kliendid hindavad eriti seda, et meie advokaadibüroo on litsentseeritud ka Saksamaal. See lihtsustab suhtlust Saksa „koduadvokaadi” ja Saksa õigusabikulude kindlustusega. Me oleme optimaalsed „tõlkijad” Saksa õigusest Austria õigusesse.

Konsultatsioon videokonverentsi teel

Suusaõnnetused juhtuvad sageli kodust kaugel. Ka selleks on meil lahendus. Konsultatsioonide läbiviimine videokonverentsi või telefoni teel on meie jaoks iseenesestmõistetav. See säästab teile palju reisikilomeetreid.

Õigusabikulude kindlustus

Me aktsepteerime kõiki õigusabikulude kindlustusi.

Valige nüüd soovitud aeg:Tasuta esmakonsultatsioon

Nõuded pärast suusaõnnetust

Suusaõnnetuse korral Austrias kohaldub peaaegu kõigil juhtudel Austria õigus. Kõiki osalenud isikute nõudeid tuleb seega hinnata Austria õiguse alusel. Erand kehtib ainult siis, kui õnnetuse põhjustaja ja ohver elavad samas välisriigis.

Suusaõnnetuse korral võivad tekkida kahjuhüvitisnõuded järgmise eest

1. Valu
2. Varaline kahju
3. Päästmiskulud
4. Ravikulud
5. Nurjunud kulutused
6. Saamata jäänud töötasu
7. Üldkulud

Nende nõuete eest vastutab see, kes põhjustas õnnetuse süüliselt ja õigusvastaselt. Kes soovib neid nõudeid ohvrina maksma panna või õnnetuse põhjustajana tõrjuda, peab algusest peale kõik õigesti tegema.

Kehavigastustega õnnetuste korral uurib politsei alati õnnetuse käiku. Seejuures võivad isegi väikesed vead ütluste andmisel tuua kaasa kulukaid tagajärgi.

Valige nüüd soovitud aeg:Tasuta esmakonsultatsioon

Valu

Valuraha peaks hüvitama vigastatule nii suusaõnnetuse tõttu juba tekkinud valu ja ebamugavustunde kui ka kõik tulevikus tekkivad järel- ja hiliskahjud.

Valuraha suurus arvutatakse päevamäärade alusel, kusjuures eristatakse kerget, keskmist ja tugevat valu. Neid määratakse erinevates kohtupiirkondades osaliselt erinevas suuruses.

Näiteks määraks Salzburgi maakohus kehavigastuse korral, millega kaasneb 3 päeva tugevat valu, 8 päeva keskmist valu ning 21 päeva kerget valu, tõenäoliselt valuraha umbes 5520,00 eurot.

Varaline kahju

Varaline kahju hõlmab asendamise või parandamise kulusid asjadele, mis suusaõnnetuse tõttu hävisid või said kahjustada. Hüvitada tuleb ka varaline kahju, nagu suusaõnnetuses kahjustada saanud suusavarustus.

Kahjuhüvitisnõude eesmärk on anda kannatanule hüvitis kantud kahju eest. Kui kahjustada saavad juba kasutatud asjad, nt vana suusavarustus, tekib „uus vana asemel” problemaatika. See võib tugevalt kasutatud asjade puhul viia selleni, et hüvitatakse ainult kahjustatud asja ajaväärtus.

Päästmiskulud

Päästmiskulud hõlmavad õnnetuskohalt päästmise kulusid. Kui suusaõnnetuse tõttu on vajalik helikopteriga päästmine, saab kannatanu neid kulusid samuti õnnetuse põhjustajalt nõuda.

TÄHELEPANU: Kui päästmiskulud hüvitas kindlustus, lähevad vastavad nõuded kahju tekitaja vastu üle kindlustusele.

Ravikulud

Ravikulud hõlmavad ravi, ravimite, abivahendite ja ravile sõitmise kulusid.

TÄHELEPANU: Kui teenused osutas sotsiaalkindlustusasutus, lähevad vastavad nõuded kahju tekitaja vastu üle sotsiaalkindlustusasutusele.

Nurjunud kulutused

Nurjunud kulutused on kõik kulutused, mida suusaõnnetus küll otseselt ei põhjustanud, kuid mis muutusid suusaõnnetuse tõttu kasutuks. Õnnetuse ohvril on õigus nõuda nurjunud kulutuste hüvitamist.

Nurjunud kulutuste hüvitamise nõude alla kuuluvad muu hulgas enam mittevajaliku hotellitoa kulud, enam mittetarbitava puhkuse reisikulud ning tühistamiskulud.

Saamata jäänud töötasu

Saamata jäänud töötasu hõlmab kõiki õnnetuse ohvri kahjusid vähenemise või kaotuse tõttu töövõimes.

Kui õnnetuse ohver kannab suusaõnnetuse tõttu saamata jäänud töötasu, peab õnnetuse põhjustaja saamata jäänud töötasu hüvitama.

Saamata jäänud töötasu peab õnnetuse põhjustaja hüvitama juba kerge hooletuse korral.

Saamata jäänud tulu

Saamata jäänud tulu esineb alati siis, kui kannatanu kaotab tulevikus tekkiva võimaluse, mille realiseerumine oli juba suures osas kindel.

Juba ees seisva, kuid suusaõnnetuse ajal veel mitte fikseeritud ametikõrgenduse mittesaamine kujutab endast saamata jäänud tulu, kui õnnetuse ohver ei ole püsivate kahjustuste tõttu enam võimeline kõrgemalt tasustatud tööd tegema.

Saamata jäänud tulu peab õnnetuse põhjustaja hüvitama raske hooletuse korral.

Üldkulud

Üldkulud on mõeldud kõigi muude kulutuste hüvitamiseks, mis kannatanul suusaõnnetuse tõttu tekkisid. Selle all mõeldakse eelkõige oma ajakulu tagajärgede lahendamiseks. Näiteks kulutused politsei ülekuulamisele minekuks.

Üldkulude all mõistetakse tavaliselt kuni 200,00 eurot, kui ei tõendata suuremaid kulusid.

Valige nüüd soovitud aeg:Tasuta esmakonsultatsioon

Vastutus suusaõnnetuste eest

Vastutus suusaõnnetuse tagajärgede eest eeldab õnnetuse põhjustaja õigusvastast ja süülist käitumist.

Oleme teie jaoks kokku võtnud olulisemad näited:

FIS-käitumisreeglite rikkumine

FIS-reeglid suusatajatele ja lumelaudijatele võttis vastu Rahvusvaheline Suusaföderatsioon FIS (Fédération Internationale de Ski). FIS-reeglid pärinevad aastast 1967 ja neid on seejärel kaks korda, viimati 2002. aastal, uuendatud.

FIS-reeglite eesmärk on suusa- ja lumelauaõnnetuste vältimine. Reeglite peamine põhimõte on „hoolivus”. Suusaraja kasutajate kokkupõrke korral põhjustab FIS-käitumisreeglite rikkumine tavaliselt vastutuse õnnetuse tagajärgede eest.

Suusatamine alkoholijoobes

Suusarajal ei kehti erinevalt tänavaliiklusest seaduslikku vere alkoholisisalduse ülempiiri (promillimäära). Siiski on risk suusatamisel alkoholijoobes kõrge.

Suusaõnnetuse korral mõjutab alkoholijoove mitut moodi: Kui õnnetuse põhjustaja on alkoholijoobes, toob see peaaegu alati kaasa raske hooletuse. Õnnetuse põhjustaja vastutab siis varalise kahju korral kahjustatud asjade uusväärtuse ja ka õnnetuse ohvri saamata jäänud töötasu eest. Kui õnnetuse ohver on alkoholijoobes, määrab kohus sageli õnnetuse ohvri kaassüü. Õnnetuse ohvri hüvitisnõuet vähendatakse siis protsendiliselt.

Alkoholijoove mõjutab seega otseselt esitatavate nõuete ulatust ja suurust.

Kes on suusatamise ajal alkoholijoobe tõttu häiritud, paneb lisaks toime kuriteo kehalise julgeoleku ohustamise näol – isegi siis, kui keegi ei saanud vigastada. Kes vigastab alkoholijoobe tõttu teisi, paneb toime hooletusest tingitud kehavigastuse, mida karistatakse raske hooletuse tõttu karmimalt.

Suusatamine narkojoobes

Narkojoobes suusatamise kohta kehtib sama, mis alkoholijoobes suusatamise kohta. Narkojoobes suusatamine võib tuua kaasa suuri kahjusid nii õnnetuse põhjustajale kui ka ohvrile.

Vigane suusavarustus

Viga suusavarustuses võib põhjustada õnnetusi ja vigastusi. Seejuures on võimalikud mitu olukorda:

1. Enda vead
2. Suusamüüja vead
3. Eritöökoja vead
4. Suusarendija vead
5. Suusatootja vead

Enda vead

Ülemkohus (OGH) tuletas oma otsuses 3 Ob 38/97b FIS-reegli nr 1 hoolsuskohustusest, et mäesuusataja käitumiskohustuste hulka kuulub lasta sidumeid seadistada spetsialistil. See kehtib ka suusaõnnetuste kohta.

Kes hooldab suusavarustust ise, võtab sellega suure riski. Kui näiteks suusaside on ise seadistatud ja siis toimub sirgjoonelise sõidu ajal sideme vallandumise tõttu kukkumine, loetakse ise põhjustatud vale seadistus kukkumise põhjuseks, kui kukkujal ei õnnestu tõendada muud põhjust.

Võõrad vead

Suusamüüjad, suusatöökojad, suusarendijad, importijad ja suusatootjad vastutavad erialafirmadena vigase varustuse või vigaste seadistuste eest.

Tõendamiskohustus selle kohta, et vigane suusavarustus põhjustas õnnetuse, lasub hagejal ja seega tavaliselt õnnetuse ohvril. Seejuures piisab nn „näilisest tõendist”. Näiline tõend võimaldab teha kogemuslike põhimõtete alusel järeldusi tõendatud asjaoludelt tõendatavatele asjaoludele. Näiteks järeldas OGH otsuses 3 Ob 38/97b tõendatud asjaolust, et side vallandus sirgjoonelise laskumise ajal enne kukkumist, tõendatavale asjaolule, et seadistus pidi olema vigane. Siis on selle ülesanne, kes sideme seadistas, tõendada, et mõni muu sündmus oli kukkumise põhjustamisel vähemalt sama oluline.

Puudulikud tõstukiseadmed

Tõstukapileti ostmise või raja kasutamise tasu maksmisega suusamatka raames sõlmitakse leping tõstukiettevõtja ja reisija vahel. Tõstukiettevõtja vastutab maksva suusamatkaja ees lepingu alusel. Seeläbi kohalduvad suusamatkajale eriti soodsad vastutusreeglid.

Veolepingu põhikohustus on reisija vedu tõstukiga. Lisaks on lepinguline kõrvalkohustus mitte kahjustada reisijate kehalist heaolu.

Lisaks on võimalik tõstukiettevõtja süüst sõltumatu vastutus raudtee- ja mootorsõidukite vastutusseaduse (EKHG) sätete alusel, mis on reisijale samuti soodne.

Tõstukiettevõtja peab eelkõige tagama, et nii veorajatis ise kui ka peale- ja mahaminekukohad oleksid reisijate veoks ohutus ja ohutuks seisundis.

Lisaks vastutab tõstukiettevõte selle eest, et määratud suusarajad ja -teed oleksid turvalises seisukorras ning et oleks korraldatud korralik päästeteenistus.

Kui tõstukiettevõtja rikub neid kohustusi ja reisija saab seetõttu kahju, vastutab tõstukiettevõtja.

Puudulik suusaala turvalisus

Olenevalt laskumise liigist tuleb eristada korraldatud suusaala kui suusaradade, suusateede ja erialade kogumit ning vaba suusaala kui maastikku väljaspool korraldatud suusaala.

Tõstukiettevõtja peab võtma vastutuse tema korraldatud suusaala eest seoses märgistuse, laiuse, ettevalmistuse, kontrolli ja kaitsega alpiinsete ohtude ja laviiniohu eest. Korraldatud suusaala tunneb tavaliselt ära selle märgistusest, mis tuleb kohustuslikult teha, samuti kaitsest ohtude eest (eriti kukkumis-, kokkupõrke- ja laviinioht) ning raja ettevalmistusest.

Raja turvalisuse kohustus tuleneb veolepingust, nii et tõstukiettevõtja vastutab raja kasutaja ees kehtiva pileti olemasolu korral põhimõtteliselt korraldatud suusaala ohutu ja ohuvaba seisundi eest igasuguse süü korral.

Siiski tuleb arvestada, et täielikku liiklusohutust suusaradadel ei ole võimalik saavutada. Seetõttu ei tohi tõstukiettevõtjale pandavate kohustuste suhtes esitada ülemääraseid nõudmisi.

Tõstukiettevõtja liiklusohutuse tagamise kohustus ulatub põhimõtteliselt ainult raja servani, mis on määratud kas looduslike oludega või mida tõstukiettevõtja saab ka kunstlikult servamärgistustega nähtavaks teha. Üldise arvamuse kohaselt hõlmab raja turvalisuse tagamise kohustus siiski lisaks erakordseid ohuallikaid raja vahetus läheduses (umbes 2 meetrit).

Liiklusohutuse tagamise kohustuse konkreetne ulatus sõltub alati üksikjuhtumi asjaoludest. Konkreetselt tuleb lähtuda sellest, millised meetmed on tõstukiettevõtjale ohu vältimiseks võimalikud ja mõistlikud.

Raja kasutajatele, kellel ei ole kehtivat tõstukapiletit (nagu sageli suusamatkajad), vastutab määratud raja haldaja tee seisukorra eest vastavalt § 1319a ABGB-le, kusjuures vastutus on seejuures piiratud tahtluse ja raske hooletusega.

Nn vaba suusaala jaoks seevastu ei ole tõstukiettevõtjal liiklusohutuse tagamise kohustusi; siin vastutab ainult sekkumispõhimõtte raames loodud ebatüüpiliste ohtude eest.

Vigased juhendatud suusamatkad

Mäesuusataja ja mäesuusagiidi vahel sõlmitakse samuti leping, mille kohaselt mäesuusagiid õpetab mäesuusatajale tasu eest teatud aja jooksul alpimäesuusatamise teadmisi ja oskusi või juhendab teda mäel. Tavaliselt ei garanteerita konkreetset õppetulemust.

Lepingulise suhte kõrvalkohustusena tekib kohustus tagada külalise füüsiline turvalisus. Lepingulise suhte eripäraks on ülem- ja alluvussuhe mäesuusagiidi ja mäesuusataja vahel.

Mäesuusagiid vastutab mäesuusataja ees juhendatud mäesuusatamise ajal toimunud õnnetustest tingitud kahju eest. Kui mäesuusagiid on broneeritud suusakooli kaudu, vastutab suusakool lepingu alusel oma süü või oma giidide süü korral. Mäesuusagiid ise on sel juhul suusakooli omaniku täitmisabiline ja vastutab mäesuusataja ees ainult deliktiõiguslikult.

Mäesuusagiidid või suusakool ei saa välistada vastutust isikukahjude, nagu kehavigastuste eest. Varalise kahju, nagu kahjustatud suusariietuse puhul, võivad suusakool ja mäesuusagiid välistada vastutuse kerge hooletuse eest, kui see on lepinguliselt, näiteks üldtingimuste vormis, kokku lepitud.

Juhendatud mäesuusatamise osalejatel on rajal samad õigused ja kohustused nagu teistel rajakasutajatel. Eelkõige peavad nad järgima üldisi käitumisreegleid, eriti FIS-reegleid. Kui mäesuusataja on õnnetuses ise süüdi, tuleb tavaliselt vastutus jagada.

Laviinid

Laviiniohtu iseloomustavad suured ebakindlustegurid. Euroopa laviniohu skaala eristab 5 ohutaset, sõltuvalt vallandumise tõenäosusest.

Pädevad asutused avaldavad ebaregulaarsete ajavahemike järel ning ohuolukorra muutumisel laviniohu teateid. Lisaks saab lähedal asuvate ilmajaamade ja lumemõõtmisjaamade andmete põhjal teha järeldusi võimaliku laviniohu kohta.

Lisaks köisteeoperaatorile, kes vastutab lepinguliste kõrvalkohustuste alusel rajakasutajate füüsilise heaolu eest, on eriti omavalitsused kohustatud laviniohu ennetamiseks. Laviinitoimkondade liikmed nõustavad seevastu tavaliselt puhtalt vabatahtlikult ja vastutaksid seega ainult teadliku hooletuse korral.

Kui korraldatud suusapiirkonnas juhtub laviin, vastutab köisteeoperaator süülise käitumise korral. Selle eelduseks on, et oht oli äratuntav. Laviinitoimkonna liikmeid seevastu vastutus ei puuduta.

Väljaspool radasid vastutab juhendatud mäesuusatamise puhul mäesuusagiid. Omal käel liikuvad mäesuusatajad vastutavad ise oma heaolu eest.

Rajamasinad, mootorsaanid

Rajamasinate ja mootorsaanide kasutamine on piiratud tööks vajalike sõitudega.

Püsiva kohtupraktika kohaselt ei tohi suusatajaid rajamasinate kasutamisega takistada või ohustada rohkem, kui on tingimata vajalik korraliku rajahoolduse tagamiseks. Halva nähtavusega kohtadesse tuleb paigutada hoiatuspostid.

Lisaks tuleb rajamasinatele endile paigaldada vastavad hoiatusseadmed (vilkur). Tagurdamisel või halva nähtavusega kohtades peab rajamasina juht kasutama signaali või andma vahelduvat vilesignaali.

Mootorsaanidele tuleb samuti paigaldada sobivad hoiatusseadmed (näiteks sisselülitatud tuled või vardal kõrgele ulatuv lipuke).

Valige nüüd soovitud aeg:Tasuta esmakonsultatsioon

Menetlus pärast mäesuusaõnnetusi

Õnnetusse sattunud isik peaks viivitamatult tagama õigusabi.

Tsiviilmenetlus

Kannatanu peab esitama oma eraõiguslikud nõuded tsiviilkohtutele.

Kui õnnetuse põhjustaja suhtes algatatakse kriminaalmenetlus, võib tsiviilõiguslikke nõudeid esitada ka eraõigusliku nõudena võimalikus kriminaalmenetluses.

Kriminaalmenetlus

Kui õnnetuse vastaspool saab mäesuusaõnnetuse käigus vigastada või varustus kahjustada, võib see õnnetuse põhjustajale tuua kriminaalõiguslikke tagajärgi:

• Varakahjustus
• Füüsilise turvalisuse ohustamine
• Ettevaatamatu kehavigastuse tekitamine
• Ettevaatamatu surma põhjustamine

Ka kõrvalised isikud võivad abi andmata jätmise või vigastatu abita jätmise korral kriminaalvastutusele võtta.

Haldus(karistus)menetlus

Haldusõiguses on palju seadusi, mille kohaldamisala on oluline ka talispordiga tegelemise kontekstis. Just „vabasõit” või „metsaradadel” sõitmine võib kujutada endast haldusõigusrikkumist.

Haldusseaduste rikkumine on enamikul juhtudel seotud pädevate asutuste määratava trahviga.

Valige nüüd soovitud aeg:Tasuta esmakonsultatsioon

Käitumine pärast mäesuusaõnnetust

Kui olete ise sattunud mäesuusaõnnetusse või olnud mäesuusaõnnetuse tunnistaja, peate – kui te pole ise ohver – kindlasti abi osutama. Abi andmata jätmine on vigastuse korral kuritegu.

1. Õnnetuskoha kindlustamine

Kõigepealt kindlustage õnnetuskoht. Asetage suusad õnnetuskohast ülespoole ristamisi lumme või lehvitage jopega, et hoiatada järgnevaid suusatajaid. Kindlustamine on alati kõige tähtsam, olenemata vigastuste raskusest. Pole kasu sellest, kui õnnetuse abistajad saavad kindlustamata õnnetuskohal järgnevate suusatajate tõttu vigastada.

2. Esmaabi andmine

Andke vigastatud isikutele kindlasti esmaabi. Jälgige, et vigastatud isikud oleksid võimalikult soojas. Õnnetuse šokk võib talvel kergesti põhjustada eluohtlikku alajahtumist.

3. Abi kutsumine

Kui on vaja täiendavat abi, helistage Euroopa hädaabinumbril 112. Ärge pange telefoni enne ära, kui häirekeskus on kõik andmed üles märkinud ja kõne lõpetanud. Kui telefonitsi häire andmine pole võimalik, tuleb abi kutsuda muul viisil, kui see on ohutult võimalik. Kui see pole ohutult võimalik, on soovitatav jääda õnnetuskohale. Vigastatud isikuid tohib üksi jätta ainult äärmise hädavajaduse korral.

4. Tõendite kogumine

Koguge kõik tõendid. Alustage tõendite kogumist alles siis, kui õnnetuse ohver on teie või teiste isikute poolt hooldatud.

5. Politsei teavitamine

Kui põhjustate kehavigastusega õnnetuse, olete kohustatud politseid teavitama. Politseid tuleks kindlasti teavitada ka siis, kui on väiksemgi kahtlus väikese vigastuse osas – isegi kui ohver ei pea seda vajalikuks. Kehavigastuse põhjustaja poolt politsei teavitamata jätmine on kuritegu.

Valige nüüd soovitud aeg:Tasuta esmakonsultatsioon

Tõendite kogumine pärast mäesuusaõnnetust

Koguge kõik tõendid. Kasutage selleks kõige parem oma mobiiltelefoni kaamerat, et teha fotosid ja videoid.

1. Isikuandmete kogumine

FIS-reegel nr 10 ütleb, et iga rajakasutaja, olgu ta tunnistaja või osaleja, vastutav või mitte, peab õnnetuse korral avaldama oma isikuandmed.

Dokumenteerige esimese sammuna kõik õnnetuses osalenud isikud, tunnistajad ja ka hiljem kohale tulnud abistajad. Dokumenteerimiseks pildistage ideaalis isikute dokumente või isikustatud suusakaarte või tehke igast isikust video, kus isik teatab oma nime, aadressi, telefoni ja e-posti.

2. Õnnetusprotokolli koostamine

Mäesuusaõnnetuse tõendite kogumiseks on vajalik mäesuusaõnnetuse dokumenteerimine:

1. Õnnetuskoht
2. Osalejad
3. Õnnetuse käik
4. Vigastused
5. Varaline kahju
6. Tunnistajate asukoht õnnetuse ajal
7. Tunnistajate kirjeldused
8. Põgenenud isiku (nt õnnetuse põhjustaja) kirjeldus
9. Abistamised
10. Edasine kulg

3. Advokaadi teavitamine

Kehavigastustega õnnetuste puhul viib uurimise läbi ka politsei. Mäesuusaõnnetuse ohvrid või põhjustajad peaksid enne võimalikku politsei ülekuulamist kindlasti võtma ühendust meie advokaadibürooga.

Juba väikesed vead ülekuulamisel võivad põhjustada parandamatuid tagajärgi teie tulevikule. Seetõttu on tavaliselt parem valik advokaadi kirjalik seisukoht kui suuline ülekuulamine ilma eelneva õigusnõustamiseta.

Valige nüüd soovitud aeg:Tasuta esmakonsultatsioon