Tühistamistähtajad

Tühistamistähtajad

Kriminaalkoodeksi § 56 reguleerib, kuni millise ajani kohus võib määrata tingimisi karistuse edasilükkamise või tingimisi vabastamise tühistamise.
Säte teenib õiguskindlust: see peab vältima, et katseaja otsused jääksid piiramatult lahtiseks. Ühtlasi võimaldab see arvesse võtta katseajal toime pandud kuritegusid ka siis, kui need avastatakse või mõistetakse lõplikult alles hiljem.

Regulatsioon lõpetab süsteemi §§ 53 kuni 55 kriminaalkoodeksi ja määrab kindlaks, millise aja jooksul on kohtulik tühistamine lubatud.

Kriminaalkoodeksi § 56 sätestab, et tingimisi karistuse edasilükkamise või vabastamise tühistamine tohib toimuda ainult katseajal või kuue kuu jooksul pärast seda.

Õiguslik alus

Kriminaalkoodeksi §§ 53 kuni 55 sätestatud korraldusi võib kohus teha ainult katseajal, kuid selle aja jooksul toime pandud karistatava teo tõttu ka kuue kuu jooksul pärast katseaja möödumist või pärast selle lõppemist, kui katseaja lõppedes oli õigusrikkuja vastu algatatud kriminaalmenetlus.

Kohaldamisala

Kriminaalkoodeksi § 56 kehtib kõigil juhtudel, kus kriminaalkoodeksi §§ 53 kuni 55 kohane tühistamine on võimalik.
Nende hulka kuuluvad:

• Tingimisi karistuse edasilükkamise või vabastamise tühistamine
• Tühistamine ennetavate meetmete korral
• Tühistamine tagantjärele süüdimõistmise korral

Kohus tohib tühistamisotsuse teha põhimõtteliselt ainult katseajal. Seeläbi säilib seos katseajaga ja asjaosaline teab, millise aja jooksul tema vabastamist kontrollida saab.

Tagantjärele tühistamise võimalus

Kui asjaosaline on katseajal toime pannud uue karistatava teo, võib kohus tühistamise määrata ka pärast katseaja möödumist.
See tagantjärele tehtud otsus on aga ajaliselt piiratud:

• hiljemalt kuue kuu jooksul pärast katseaja möödumist, või
• hiljemalt kuue kuu jooksul pärast kriminaalmenetluse lõppemist, mis oli katseaja lõppedes juba pooleli.

Sellega välditakse, et keegi vastutusest kõrvale hiilib ainult seetõttu, et menetlus kestab kauem või lõpeb alles pärast katseaega.

Tähtaja regulatsiooni eesmärk

Kriminaalkoodeksi § 56 regulatsioon teenib kahte eesmärki: see kaitseb usaldust õiguskindluse vastu ja võimaldab samal ajal asjakohast reageerimist uutele deliktidele.
Seadus seab selge ajalise piiri, et vältida katseaja otsuste piiramatut lahtiolekut. Samal ajal võimaldab see tõhusalt reageerida katseajal toime pandud rikkumistele.
Nii tekib õiglane tasakaal stabiilsuse ja kontrolli vahel.

Sebastian Riedlmair
Harlander & Partner Rechtsanwälte „Die Widerrufsfristen im Strafrecht sind kein bloßer Formalismus, sondern Ausdruck des Vertrauensschutzes. Wer seine Bewährung erfüllt hat, muss darauf bauen können, dass getroffene Entscheidungen Bestand haben.“

Praktiline näide

Tingimisi vabastatud kurjategija paneb mõni nädal enne katseaja lõppu toime uue teo.
Kriminaalmenetlus kestab mitu kuud. Kriminaalkoodeksi § 56 kohaselt võib kohus tingimisi vabastamise tühistamise määrata veel kuue kuu jooksul pärast uue menetluse lõppemist.
Seeläbi säilib seos teo ja katseaja hindamise vahel.

Õiguslik tähendus

Kriminaalkoodeksi § 56 loob siduvad ajalised piirid kohtulikele sekkumistele katseaja otsustesse.
See takistab vabastamise uuesti kahtluse alla seadmist paljude aastate pärast ja tugevdab seeläbi usaldust jõustunud kohtuotsuste lõplikkuse vastu.
Samal ajal tagab see, et katseajal toime pandud asjakohastele kuritegudele saab veel õigeaegselt reageerida.
Säte moodustab seega katseajasüsteemi lõpp-punkti ja tagab selle sisemise tasakaalu.

Teie eelised advokaadi abiga

Kriminaalmenetlus on asjaosalistele märkimisväärne koormus. Juba alguses ähvardavad tõsised tagajärjed – alates sunnimeetmetest nagu läbiotsimine või vahistamine, karistusregistri kanded kuni vabadusekaotuse või rahatrahvideni. Esimese faasi vigu, näiteks läbimõtlematuid ütlusi või puudulikku tõendite kogumist, ei saa hiljem sageli enam parandada. Ka majanduslikud riskid, nagu kahjuhüvitise nõuded või menetluskulud, võivad oluliselt mõjutada.

Spetsialiseeritud kriminaalkaitse tagab, et teie õigused on algusest peale kaitstud. See annab kindlustunde politsei ja prokuratuuriga suhtlemisel, kaitseb enesesüüdistamise eest ja loob aluse selgele kaitsestrateegiale.

Meie advokaadibüroo:

• kontrollib, kas ja millises ulatuses on süüdistus õiguslikult põhjendatud,
• saadab teid uurimismenetluses ja kohtuistungil,
• tagab õiguskindlad taotlused, seisukohad ja menetlusetapid,
• toetab tsiviilõiguslike nõuete tõrjumisel või reguleerimisel,
• kaitseb teie õigusi ja huve kohtu, prokuratuuri ja kannatanute ees

Peter Harlander
Harlander & Partner Rechtsanwälte „Machen Sie keine inhaltlichen Aussagen ohne vorherige Rücksprache mit Ihrer Verteidigung. Sie haben jederzeit das Recht zu schweigen und eine Anwältin oder einen Anwalt beizuziehen. Dieses Recht gilt bereits bei der ersten polizeilichen Kontaktaufnahme. Erst nach Akteneinsicht lässt sich klären, ob und welche Einlassung sinnvoll ist.“

Korduma kippuvad küsimused – KKK