Kõigi osaliste käsitlemine süüdlastena

Kõigi osaliste käsitlemine süüdlastena

§ 12 StGB sätestab, et kurjategija ei ole ainult see, kes kuriteo vahetult toime paneb. Kurjategijatena käsitletakse ka isikuid, kes määravad teisi tegu toime panema või aitavad sellele mingil viisil kaasa. Seadus tagab seega, et hõlmatud on ka “taustajõud” ja kaasosalised. Küsimus ei ole selles, kes teo toime paneb, vaid kes seda mingil viisil toetab või võimaldab.

Süüdlane ei ole ainult see, kes teo ise toime paneb, vaid ka see, kes kihutab või sellele kaasa aitab.

§ 12 StGB põhimõte

Seadusandja on teadlikult otsustanud kurjategija mõiste laia määratluse kasuks. Selle eesmärk on võtta vastutusele ka isikud, kes tegutsevad taustal, kuid on teo läbiviimise seisukohast otsustava tähtsusega. Nii püütakse vältida olukorda, kus karistus tabab ainult “käsilast”, samas kui mahhinaatorid või toetajad jäävad karistamata.

Süüdluse vormid

Vahetu süüdlane

Vahetu süüdlane on isik, kes teo ise toime paneb.
Näited:

• Varguse puhul võtab ta võõra asja ära.
• Kehalise vägivalla puhul lööb ta ise ohvrit.

Kaasosalised

Vahetud süüdlased võivad olla ka mitu isikut koos. Kaasosalisusest räägitakse siis, kui kaks või enam isikut teadlikult ja tahtlikult koostööd teevad ning teokoosseisu koos täidavad.
Näide: Kaks isikut rüüstavad koos poodi, üks hoiab relva, teine tühjendab kassa. Mõlemad on süüdlased.

Kihutamine (§ 12 teine juht)

Kihutaja on keegi, kes tekitab teises isikus teokavatuse. Ta peab teise sundima tegu toime panema.

• Mõjutamine võib toimuda sõnade, žestide või muude vahenditega.
• Karistatav on ka juba kihutamise katse, seega kui kihutaja üritab kedagi veenda, isegi kui tegu hiljem ei toimu.

Näide:
Isik veenab oma tuttavat vargust toime panema, lubades saaki jagada. Isegi kui tuttav ei tegutse, on kihutamine karistatav.

Kaasaaitamine (§ 12 kolmas juht)

Kaasaaitamine on eriti laialt määratletud ja hõlmab kõiki tegusid, mis kuritegu hõlbustavad või võimaldavad. Sellesse kuuluvad nii füüsilised panused kui ka psüühilised panused.

Füüsilised panused:

• Tööriistade või relvade andmine
• Põgenemisauto juhtimine
• Valve, kas politsei tuleb
• Teoobjekti kohta info hankimine

Psüühilised panused:

• Süüdlase julgustamine või kinnitamine, kes on juba teokavatuse teinud
• Veenmine kahtlustest hoolimata tegu siiski läbi viia
• “Tagada toetus” või anda turvatunnet

Erinevus kaasosaluse ja kaasaaitaja vahel

Kaasosaline: Viib teotoimingu koos teisega läbi.

Kaasaaitaja: Toetab tegu, ise teotoimingut sooritamata.
Näide: Kes varguse puhul ise kätte haarab, on kaasosaline. Kes ainult auto äraveoks annab, on kaasaaitaja.

Peter Harlander
Harlander & Partner Rechtsanwälte „Die Grenze zwischen Beitragstäterschaft und Mittäterschaft ist oft entscheidend, weil sie über das Strafmaß und die rechtliche Bewertung der Beteiligung bestimmt“

Panuse tõhusus ja piirid

• Ka kasutamata panus võib olla karistatav. Näide: Keegi annab relva, mida ei kasutata, kuid kinnitab sellega teokavatust.
• Panus peab olema põhjuslik. See tähendab, et see peab tegu võimaldama, hõlbustama või kindlustama.
• Väiksemad kõrvalekalded teoplaanist on samuti arvestatavad, kui need jäävad ettenähtava raamesse.

Aktsessoorsus

Keskne põhimõte ütleb, et kvalitatiivset aktsessoorsust ei ole. See tähendab, et isegi kui vahetu süüdlane ei saa karistada, näiteks süüvõimetuse tõttu, võivad kihutajad või kaasaaitajad siiski olla karistatavad.

Seevastu kehtib kvantitatiivne aktsessoorsus. Kui põhitegu üldse ei alustata ja jääb katse tasemest allapoole, ei ole ka kaasaaitaja karistatav.

Sebastian Riedlmair
Harlander & Partner Rechtsanwälte „§ 12 StGB sorgt dafür, dass nicht nur derjenige, der die Tat ausführt, belangt wird, sondern auch die Personen im Hintergrund, die anstiften oder unterstützen.“

Praktilised näited

Põgenemisauto juht, kes viib süüdlased pärast röövimist minema, loetakse kaasaaitajaks. Isikut, kes teist sissemurdmisele veenab, käsitletakse kihutajana, isegi kui ta ise sündmuskohal ei viibi. Keegi, kes oma sõpra kinnitab kavatsuses kehaline vägivald toime panna, osutab psüühilist kaasaabi ja kuulub samuti kaasaaitamise alla. Isik, kes röövimises aktiivselt osaleb ja ähvardusi väljendab, täidab kaasosaluse eeldused.

Eristamine

§ 12 StGB puudutab ainuüksi karistatavaid tegusid, seega koosseisupäraseid, õigusvastaseid ja süülisi käitumisi. Teod, mis küll koosseisu täidavad, kuid õigustus- või vabanduslike asjaolude tõttu ei ole karistatavad, ei kuulu selle sätte alla.

Teie eelised advokaadi abiga

Kriminaalmenetlus on asjaosalistele märkimisväärne koormus. Juba alguses ähvardavad tõsised tagajärjed – alates sunnimeetmetest nagu läbiotsimine või vahistamine, karistusregistri kanded kuni vabadusekaotuse või rahatrahvideni. Esimese faasi vigu, näiteks läbimõtlematuid ütlusi või puudulikku tõendite kogumist, ei saa hiljem sageli enam parandada. Ka majanduslikud riskid, nagu kahjuhüvitise nõuded või menetluskulud, võivad oluliselt mõjutada.

Spetsialiseeritud kriminaalkaitse tagab, et teie õigused on algusest peale kaitstud. See annab kindlustunde politsei ja prokuratuuriga suhtlemisel, kaitseb enesesüüdistamise eest ja loob aluse selgele kaitsestrateegiale.

Meie advokaadibüroo:

• kontrollib, kas ja millises ulatuses on süüdistus õiguslikult põhjendatud,
• saadab teid uurimismenetluses ja kohtuistungil,
• tagab õiguskindlad taotlused, seisukohad ja menetlusetapid,
• toetab tsiviilõiguslike nõuete tõrjumisel või reguleerimisel,
• kaitseb teie õigusi ja huve kohtu, prokuratuuri ja kannatanute ees.

Peter Harlander
Harlander & Partner Rechtsanwälte „Machen Sie keine inhaltlichen Aussagen ohne vorherige Rücksprache mit Ihrer Verteidigung. Sie haben jederzeit das Recht zu schweigen und eine Anwältin oder einen Anwalt beizuziehen. Dieses Recht gilt bereits bei der ersten polizeilichen Kontaktaufnahme. Erst nach Akteneinsicht lässt sich klären, ob und welche Einlassung sinnvoll ist.“

Korduma kippuvad küsimused – KKK