Kodurahu rikkumine

Kodurahu rikkumine tähendab loata sisenemist kaitstud ruumi, mis on selgelt määratud era- või tööalasele sfäärile. Kaitstud on kõik alad, kus isikul on õigus otsustada sissepääsu üle. Hõlmatud on ka lahkumata jätmine vaatamata nõudmisele.

Objektiivne koosseis

Kodurahu rikkumise objektiivne koosseis hõlmab iga loata sisenemist kaitstud ruumi ning lahkumata jätmist vaatamata selgele nõudmisele. Kaitstud on isiku ruumiline privaatsus, st see ala, kus ta ise otsustab, kes tohib siseneda. Pole oluline, kellele ruum kuulub. Otsustav on, et ala on selgelt piiritletud ja õigustatud isiku tahe on selgelt sisenemise vastu. Kuriteo põhivormi puhul piisab juba lihtsast füüsilisest sisenemisest ilma loata.

Lisaks sellele põhivormile on olemas raskendatud variant. See esineb, kui sissetung sunnitakse toime vägivallaga või vägivallaga ähvardades ning lisanduvad erilised asjaolud, mis muudavad teo ohtlikumaks. Nende hulka kuuluvad näiteks kavandatud vägivalla kasutamine sees, relvade või sarnaste esemete kaasaskandmine vastupanu murdmiseks või mitme isiku ühine vägivaldne sissetung. Sellistel juhtudel on risk isikutele ja asjadele oluliselt kõrgem, mistõttu käitumist karistatakse rangemalt.

Kontrollietapid

Teosubjekt:

Kurjategija võib olla iga isik, kes siseneb loata kaitstud ruumi või ei lahku vaatamata nõudmisele.

Teoobjekt:

Kaitstud on korterid, majad, igapäevaelu või töö suletud ruumid ning piiratud alad, mis pakuvad isikule ruumilist privaatsust. Raskendatud variandi puhul on hõlmatud ka avaliku teenistuse ruumid või tööalaselt kasutatavad alad.

Teokoosseis:

Kuritegu seisneb loata sisenemises või viibimises õigustatud isiku selge tahte vastaselt. Kvalifitseeritud vormis lisandub, et sissetung sunnitakse toime vägivalla kasutamise või vägivallaga ähvardamise teel ja esineb raskendav asjaolu, nagu relvade kaasaskandmine, kavandatud vägivald isikute või asjade vastu või mitme osaleja ühine vägivaldne tegevus.

Teotagajärg:

Oma kahju ei pea tekkima. Kuritegu on juba lõpule viidud, kui kodurahu on rikutud, st kaitstud alale sisenetakse või seda ei lahkuta õigustatud isiku tahte vastaselt.

Põhjuslikkus:

Loata käitumine peab olema põhjustanud kodurahu rikkumise. Kvalifitseeritud kodurahu rikkumise puhul peab ka vägivald või ähvardus olema olnud sissetungi põhjustajaks.

Objektiivne omistamine:

Käitumine on süüksarvatav, kui kurjategija on tekitanud ruumilise ala õiguslikult taunitava häirimise ja just see häirimine realiseerub. Raskendatud variandi puhul peab lisaks realiseeruma ka suurenenud oht vägivalla kasutamisest, relvade kaasaskandmisest või grupitegevusest asjaoludes.

Valige nüüd soovitud aeg:Tasuta esmakonsultatsioon

Eristamine teistest süütegudest

Ebaseadusliku sissetungi kuriteokoosseis vastavalt § 109 StGB hõlmab käitumisviise, mille puhul isik sunnib vägivalla või vägivallaga ähvardamise abil sisenema eluruumi või muusse kaitstud ruumi või kvalifitseeritud juhtudel lõike 3 kohaselt samadel asjaoludel tungib majja, eluruumi, suletud ametialasesse või teenistusruumi või piiratud alale. Rõhuasetus on kodurahu ruumilisel rikkumisel ja seega õigustatud isiku era- või ametialase sfääri kaitsel. Õigusrikkumine ei teki mitte varalise kahju tekitamisest, vaid sisenemissoovi eiramisest ja sellest tulenevast kaitstud ala häirimisest.

• § 105 StGB – Sundimine: Asjade kahjustamine kaitseb asjade olemust ja funktsionaalsust, samas kui ebaseaduslik sissetung tagab isiku ruumiliselt kaitstud ala. Kui sissetungimisel kahjustatakse ust, akent või sisustust, võivad mõlemad kuriteod esineda samaaegselt. Ebaseaduslikku sissetungi see ei välista, kuna kodurahu kaitse eksisteerib sõltumata kahjustusest või varalisest kahjust.
• § 129 StGB – Sissemurdmisvargus: Sissemurdmisvarguse puhul on keskmes võõraste asjade äravõtmine, kusjuures kvalifitseerivalt mõjub sissetungimine tööriistadega või takistuste ületamisega. § 109 StGB tuleb sellest eristada, kuna see sanktsioneerib üksnes kaitstud ruumilise sfääri häirimist. Kui sissetungimisel realiseeruvad mõlemad kuriteokoosseisud, esinevad kuriteod kõrvuti; välistamist ei toimu, kuna § 109 StGB ei ole varavastane kuritegu.

Konkurentsid:

Tõeline konkurents:

Tõeline konkurents esineb, kui vägivaldsele sissetungile lisanduvad muud iseseisvad kuriteod, näiteks sunniviisiline tegevus, ohtlik ähvardus, kehavigastus, asja kahjustamine või vargus. Kodurahu rikkumine ei välista neid kuritegusid, vaid esineb regulaarselt iseseisvalt nende kõrval, sest puudutatud on erinevad õigushüved.

Ebatõeline konkurents:

Spetsiaalsuse tõttu välistamine tuleb arvesse ainult siis, kui teine norm katab sissetungi kogu ebaõiguse täielikult. See on harva nii, sest ei varavastased kuriteod ega sunniviisiline tegevus või vägivallakuriteod ei hõlma kodurahu kaitset iseseisva kuriteokoosseisuna. Seetõttu jääb § 109 StGB reeglina iseseisvalt kehtima.

Tegude hulk:

Kuritegude paljusus esineb, kui kurjategija tungib korduvalt ja üksteisest sõltumatutes protsessides kaitstud ruumidesse või sunnib sissetungi. Iga iseseisev kodurahu rikkumine moodustab eraldi teo, kui puudub ühtne elusündmus.

Jätkuv tegu:

Ühtne tegu on eeldada, kui kurjategija tungib tihedas ajalises seoses korduvalt sisse või säilitab kodurahu rikkumise pidevalt, näiteks jätkuvate ähvarduste või sama ala korduva vägivaldse sisenemise kaudu. Tegu lõpeb, kui häirimine enam ei jätku.

Tõendamiskohustus ja tõendite hindamine

Prokuratuur:

Prokuratuur peab tõendama, et süüdistatav on loata sisenenud kaitstud ruumi või ei ole lahkunud vaatamata nõudmisele ja on seeläbi rikkunud kodurahu. Otsustav on konkreetse ruumilise üleastumise tõendamine, mis on toimunud õigustatud isiku äratuntava tahte vastaselt. Tegemist ei ole arusaamatuste, juhuslike piiriületuste või sotsiaalselt tavapäraste sisenemistega, vaid objektiivselt loata käitumisega, mis kahjustab kaitstud ala.

Eriti tuleb tõendada, et

• et kõnealune ala oli kaitstud ruum kodurahu mõttes,
• et süüdistatav on loata sisenenud või ei ole lahkunud,
• et õigustatud isiku tahe oli selgelt vastu,
• et häirimine on süüdistatavale objektiivselt süüksarvatav.

Kuriteo kvalifitseeritud vormi puhul tuleb lisaks tõendada, et sissetung sunniti toime vägivalla või vägivallaga ähvardamise teel ja esines üks raskendavatest asjaoludest (nt relvade kaasaskandmine või ühine vägivaldne sissetung).

Kohus:

Kohus kontrollib kõiki tõendeid terviklikus kontekstis ja hindab, kas käitumine oli objektiivsete kriteeriumide kohaselt sobiv kodurahu tegelikult rikkuma. Keskmes on küsimus, kas sissetung või viibimine toimus õigustatud isiku selgelt äratuntava tahte vastaselt ja kas käitumist saab üldpildi järgi õiguslikult loata tegevuseks liigitada.

Seejuures arvestab kohus eriti:

• puudutatud ruumi liik ja selle tegelik piiritlemine,
• õigustuse olukord ja puudutatud isiku äratuntav tahe,
• kas sisenemine oli sotsiaalselt tavapärane või seda tuli pidada selgeks piiriületuseks,
• kas süüdistatav pidi mõistma, et ta ei tohtinud siseneda,
• kas käitumine on tihedas ajalises või ruumilises seoses lahkumisnõudega.

Kohus eristab selgelt pelkadest arusaamatustest, ühiste alade juhuslikest puudutustest või olukordadest, kus puudub äratuntav vastupidine tahe.

Süüdistatav isik:

Süüdistatav ei kanna tõendamiskoormust. Ta võib siiski näidata põhjendatud kahtlusi, eriti seoses

• küsimusele, kas puudutatud ala oli tegelikult kaitstud ruum,
• kas luba või talumine eksisteeris või seda võis eeldada,
• kas õigustatud isiku vastupidine tahe oli selgelt äratuntav,
• kas käitumist tuleb pidada sotsiaalselt tavapäraseks või tahtmatuks,
• kas lahkumisnõuded olid ühesed ja arusaadavad.

Lisaks saab ta esitada, et teatud toimingud ei olnud vägivaldsed, ainult lühiajalised, kogemata või olukorrast tulenevalt ei olnud keelatuks äratuntavad.

Tüüpiline hindamine

Praktikas on § 109 StGB puhul eriti olulised järgmised tõendid:

• Videosalvestised, valvesüsteemid või fotod, mis dokumenteerivad sisenemist,
• Tunnistajate ütlused sissepääsuõiguste, nõudmiste ja õigustatud isiku äratuntava hoiaku kohta,
• Sõnumid, kodukorrad või eelnevad kokkulepped, millest tuleneb sissepääsuolukord,
• Vägivalla kasutamise või ähvarduste dokumentatsioonid (kvalifitseeritud vormi puhul),
• tehnilised või kirjalikud tõendid sisenemise ajalise järjestuse ja võimalike nõudmiste kohta,
• ruumilised dokumendid või plaanid, mis selgitavad kaitstud ala piiritlemist.

Valige nüüd soovitud aeg:Tasuta esmakonsultatsioon

Praktilised näited

• Sissepääsu sundimine vägivallaga ähvardades: Kurjategija nõuab sissepääsu tuttava isiku korterisse, kes keeldub talle selgesõnaliselt sissepääsu andmast. Seejärel ähvardab ta ukse sisse lüüa või kohalviibivale isikule füüsilist vägivalda kasutada. Hirmust ähvardatud vägivalla ees avab ohver ukse, mille kaudu kurjategija sunnib sissepääsu. Sekkumine puudutab vahetult kaitstud kodust sfääri ja viib selge kodurahu rikkumiseni. Kuritegu on lõpule viidud juba vägivaldse või vägivallaga ähvardava sissepääsu sundimisega, sõltumata sellest, kas kurjategija paneb seejärel toime täiendavaid kuritegusid.
• Sissetungimine piiratud eravaldusse vastupanu murdmise vahendi kaasaskandmisega: Kurjategija ronib üle elumaja aia ja pääseb aeda, et seejärel tungida majja. Ta kannab kaasas tööriista, mida ta kavatseb oma ettekujutuse kohaselt kasutada, kui keegi takistab tal sisenemast. Ohver ei pea sissetungimisele reageerima; otsustav on see, et kurjategija tungib ilma loata kaitstud eravaldusse ja kannab kaasas vahendit, mis on mõeldud oodatava vastupanu ületamiseks. Õigusrikkumine seisneb sunnitud sissetungimises ruumilisse privaatsfääri, mis on eriti kaitstud vägivaldsete sekkumiste eest.

Need näited näitavad, et ebaseaduslik sissetung vastavalt § 109 StGB esineb siis, kui keegi sunnib sissepääsu eluruumi või kaitstud ruumi vägivalla või vägivallaga ähvardamise abil või tungib kvalifitseerivatel asjaoludel teise isiku ruumilisse kaitsealasse.

Subjektiivne koosseis

§ 109 StGB subjektiivne koosseis nõuab tahtlust. Kurjategija peab teadma, et ta tungib ilma õiguseta kaitstud ruumi või ei lahku hoolimata nõudmisest, ja ta peab seda lubamatut käitumist ka tahtma. Piisab, kui ta mõistab, et kõnealune ala on määratud isikule, kes otsustab sissepääsu üle, ja et tema käitumine toimub selle isiku äratuntava tahte vastaselt.

Kurjategija peab seega mõistma, et tema sisenemine või viibimine kujutab üldpildis endast kodurahu sihipärast rikkumist ja on tüüpiliselt sobiv õigustatud isiku privaatsuse või ruumilise kaitseala kahjustamiseks. Otsustav on, et kodurahu rikkumine on tahtlik; pelgalt juhuslikust või sotsiaalselt vääritimõistetavast sisenemisest ei piisa.

Subjektiivset koosseisu ei esine, kui kurjategija tõsiselt usub, et tal on sissepääsuõigus, näiteks seetõttu, et ta eeldab kutset, vaikivat luba või ekslikku arusaama pädevusest. Samuti puudub tahtlus, kui ta võis eeldada, et tema viibimist talutakse või et õigustatud isiku selge tahe ei ole vastu.

Lõppkokkuvõttes tegutseb tahtlikult see, kes teab ja teadlikult taotleb õigustatud isiku tahte vastaselt kaitstud ruumi sisenemist või sealt mittelahkumist ja seeläbi ruumilise privaatsuse rikkumist. Kuriteo raskendatud variandi puhul peab tahtlus lisaks hõlmama vägivaldset või ähvardusega sunnitud sissetungi viisi ja vastavaid raskendavaid asjaolusid (näiteks relvade kaasaskandmine või mitme isiku ühine tegevus).

Valige nüüd soovitud aeg:Tasuta esmakonsultatsioon

Süü ja eksimused

Keeldueksimus:

Keeldueksimus vabandab ainult siis, kui see oli vältimattu. Kes käitub viisil, mis äratanutavalt riivab teiste õiguseid, ei saa viidata sellele, et ta ei ole õigusvastasust tundnud. Igaüks on kohustatud end informeerima oma tegutsemise õiguslikest piiridest. Lihtsalt teadmatus või kerglane eksimus ei vabasta vastutusest.

Süüpõhimõte:

Karistatav on ainult see, kes tegutseb süüliselt. Tahtlikud kuriteod eeldavad, et toimepanija tunneb ära olulise sündmuse ja vähemalt lepib sellega. Kui see tahtlus puudub, näiteks kuna toimepanija ekslikult eeldab, et tema käitumine on lubatud või vabatahtlikult aktsepteeritud, on tegemist parimal juhul hooletusega. See ei ole tahtlike kuritegude puhul piisav.

Süüdimatus:

Süü ei lasu kellelgi, kes teo toimepanemise ajal ei olnud raske vaimse häire, haigusliku vaimse kahjustuse või olulise kontrollivõime puudumise tõttu võimeline mõistma oma teo õigusvastasust või selle arusaamise kohaselt käituma. Vastavate kahtluste korral tellitakse psühhiaatriline ekspertiis.

Vabandav hädaseisund:

Vabandav hädaseisund võib esineda, kui toimepanija tegutseb äärmuslikus sundolukorras, et vältida vahetut ohtu enda või teiste elule. Käitumine jääb õigusvastaseks, kuid võib mõjuda süüd vähendavalt või vabandavalt, kui muud väljapääsu ei olnud.

Näilik hädakaitse:

Kes ekslikult usub, et tal on õigus kaitsetegevuseks, tegutseb ilma tahtluseta, kui eksimus oli tõsine ja mõistetav. Selline eksimus võib süüd vähendada või välistada. Kui aga jääb hoolsuskohustuse rikkumine, tuleb kõne alla hooletu või karistust kergendav hinnang, mitte aga õigustus.

Karistuse äralangemine ja diversioon

Diversioon:

Diversioon on kodurahu rikkumise puhul põhimõtteliselt võimalik. Kuriteokoosseis kaitseb kodurahu ja ruumilist privaatsust ning süü kaal sõltub eelkõige sissetungi viisist, häirimise intensiivsusest ja kurjategija isiklikust vastutusest. Väiksemate piiriületuste, selge arusaamise ja varasema karistamatuse korral kontrollitakse praktikas regulaarselt diversiooni võimalust.

Mida selgemalt on aga äratuntav plaanipärane, agressiivne või vägivaldne tegevus või mida kõrgem on teo ohu potentsiaal, seda ebatõenäolisemaks muutub diversioon, eriti kui sissetung sunniti toime vägivallaga või ähvardusega.

Diversiooni võib kaaluda, kui

• süü on väike,
• kodurahu rikkumine oli ainult lühiajaline või mitte tõsine,
• kedagi ei vigastatud ega oluliselt ähvardatud,
• puudus süstemaatiline või korduv sissetung,
• asjaolud on selged, ülevaatlikud ja ühemõttelised,
• ja kurjategija on koheselt mõistev, koostööaldis ja valmis kahju heastama (näiteks vabanduse, kaasnevate kahjude hüvitamise või distantsi hoidmise lubaduste kaudu).

Kui kaalutakse diversiooni, võib kohus määrata rahatrahvi, ühiskondlikult kasulikke töid, järelevalvemeetmeid või kahju heastamist. Diversioon ei too kaasa süüdimõistmist ega kriminaalregistrisse kandmist.

Diversiooni välistamine:

Divertsiooni kohaldamine on välistatud, kui

• sissetung sunniti toime vägivaldselt või oli seotud selge ähvardusega,
• tegu oli sihipärane, planeeritud või hirmutav,
• kaitstud alal ohustati mitut isikut,
• esineb pikema aja jooksul jätkunud või korduv sissetung,
• kaasas kanti relvi või ohtlikke esemeid,
• käitumine tõi kaasa olulisi füüsilisi, psühholoogilisi või turvalisusega seotud tagajärgi,
• või kogu käitumine kujutab endast õigustatud isiku privaatsuse ja puutumatuse rasket rikkumist.

Ainult oluliselt väiksema süü ja viivitamatu arusaamise korral saab kontrollida, kas erandlik diversiooniline menetlus on lubatav. Praktikas jääb diversioon kodurahu rikkumise puhul võimalikuks, kuid on vägivaldsete või hirmutavate asjaolude korral haruldane.

Valige nüüd soovitud aeg:Tasuta esmakonsultatsioon

Karistuse mõistmine ja tagajärjed

Kohus määrab karistuse kodurahu rikkumise ulatuse, sissetungi viisi ning selle järgi, kui tugevalt tegu on kahjustanud puudutatud isiku privaatsust või turvalisust. Määrav on, kas kurjategija on pikema aja jooksul korduvalt, sihipäraselt või hirmutavalt tegutsenud ja kas käitumine on põhjustanud kaitstud eluala pikaajalist koormust või kahjustust.

Raskendavad asjaolud esinevad eriti siis, kui

• sissetung toimus korduvalt pikema aja jooksul,
• toimus süstemaatiline või eriti järjekindel õigustatud isiku tahte vastane sisenemine,
• inimesed sees olid konkreetselt ohustatud või tugevalt hirmutatud,
• kasutati või ähvardati vägivalla või ähvardustega,
• selgetest nõudmistest hoolimata jätkati sissetungi või ei lahkutud,
• privaatsuse rikkumise tõttu tekkis märkimisväärne psühholoogiline trauma,
• või on olemas varasemad samalaadsed süüdimõistmised.

Kergendavad asjaolud on näiteks

• Varasem karistamatus,
• täielik ülestunnistus ja äratuntav mõistmine,
• pettusliku käitumise viivitamatu lõpetamine,
• heastamispüüded, näiteks parandused või vabandused,
• kurjategija erilised psühholoogilised koormused,
• või liiga pikk menetlusaeg.

Kohus võib vanglakaristuse tingimisi edasi lükata, kui see ei ületa kahte aastat ja kurjategijal on positiivne sotsiaalne prognoos.

Karistusraamistik

Kodurahu rikkumise põhivorm on karistatav kuni üheaastase vangistuse või rahalise karistusega kuni 720 päevamäära ulatuses. See karistusmäär kehtib omavolilise sissetungi korral, mis on vägivallaga või vägivallaga ähvardamisega sunnitud, kui raskendavad asjaolud puuduvad.

Selles põhivormis on kodurahu rikkumine volitusdelikt. See tähendab, et kriminaalmenetlust saab alustada ainult siis, kui kannatanu selgesõnaliselt avaldab, et soovib kriminaalmenetlust. Ilma selle volituseta menetlust ei algatata.

Kodurahu rikkumise raskema variandi puhul tõuseb karistusmäär kuni kolmeaastase vangistuseni. See vorm esineb, kui sissetung on vägivaldne või ähvardusega sunnitud ning lisaks esineb raskendav asjaolu, nagu relva kandmine, planeeritud vägivalla kasutamine sees või mitme isiku vägivaldne tegutsemine. Neil juhtudel ei ole tegu volitusdeliktiga, kriminaalmenetlust viiakse läbi ametiülesande korras.

Hilisem vabandamine, lepitus, kahju hüvitamine või käitumise vabatahtlik lõpetamine ei muuda seaduslikku karistusmäära. Sellised asjaolud mõjutavad ainult karistuse määramist.

Rahatrahv – päevamäärade süsteem

Austria kriminaalõigus arvutab rahatrahve päevamäärade süsteemi alusel. Päevamäärade arv sõltub süüst, summa päeva kohta rahalisest võimekusest. Nii kohandatakse karistus isiklikele oludele ja jääb siiski tuntavaks.

• Vahemik: kuni 720 päevamäära – minimaalselt 4 eurot, maksimaalselt 5000 eurot päevas.
• Praktiline valem: Umbes 6 kuud vangistust vastab umbes 360 päevamäärale. See ümberarvutus on ainult orienteeruv ja mitte jäik skeem.
• Mittemakmise korral: Kohus võib määrata asenduskaristuse vangistusena. Reeglina kehtib: 1 päev asenduskaristust vastab 2 päevamäärale.

Märkus:

Kodurahu rikkumise puhul tuleb rahaline karistus kõne alla eelkõige siis, kui puuduvad raskendavad asjaolud ja tegu on toime pandud ilma märkimisväärse vägivallata.

Vangistus ja (osaliselt) tingimisi edasilükkamine

§ 37 KarS: Kui seaduslik karistusmäär ulatub kuni viie aastani, võib kohus lühikese vangistuse asemel, mis ei ületa ühte aastat, määrata rahalise karistuse. See võimalus eksisteerib ka kodurahu rikkumise puhul, kuna põhikoosseis näeb ette kuni üheaastase vangistuse või rahalise karistuse ja kvalifitseeritud vorm karistusmäära kuni kolm aastat. Praktikas rakendatakse § 37 KarS pigem tagasihoidlikult, kui käitumine oli eriti koormav, vägivaldne või hirmutav. Vähem tõsistes juhtumites, näiteks lühiajalise ja mitteagressiivse kodurahu rikkumise puhul, võib § 37 KarS siiski kohaldamisele tulla.

§ 43 KarS: Vanglakaristuse võib tingimisi edasi lükata, kui see ei ületa kahte aastat ja kurjategijal on positiivne sotsiaalne prognoos. See kehtib ka kodurahu rikkumise puhul. Tagasihoidlikumalt antakse tingimisi edasilükkamist, kui teo puhul kasutati vägivalda või ähvardamist, kui inimesed sees olid tugevalt hirmutatud või kui toimus korduv sissetung. Tingimisi edasilükkamine on eriti realistlik siis, kui käitumine oli vähem tõsine, olukorrast tingitud või kui kannatanutel ei tekkinud püsivat koormust.

§ 43a KarS: Osaliselt tingimisi edasilükkamine võimaldab kombineerida tingimusteta ja tingimisi edasilükatud osa vanglakaristusest. See on võimalik karistuste puhul üle kuue kuu ja kuni kahe aastani. Kuna kvalifitseeritud kodurahu rikkumise puhul võivad karistused langeda karistusmäära keskmisse vahemikku, tuleb § 43a KarS regulaarselt kõne alla. Eriti raskete asjaolude puhul, relvade kandmisel või mitme isiku vägivaldsel sissetungimisel rakendatakse seda siiski märkimisväärselt tagasihoidlikumalt.

§§ 50 kuni 52 StGB: Kohus võib lisaks anda juhiseid ja määrata kriminaalhoolduse. Kõne alla tulevad eelkõige kaitstud alast või asjassepuutuvast isikust eemale hoidmine, hooldus- või teraapiprogrammid ning konfliktide vältimise või käitumise stabiliseerimise meetmed. Eesmärk on püsiv seaduskuulekus ja edasiste piiride ületamiste vältimine. Erilist tähelepanu pööratakse ruumilise privaatsfääri kaitsele ja edasiste lubamatute lähenemiste või sissetungimiskatsete selgele tõkestamisele.

Kohtute pädevus

Asjaline pädevus

Kodurahu rikkumise puhul on karistusmäära tõttu kuni üheaastane vangistus või kuni 720 päevamäära rahaline karistus põhimõtteliselt pädev maakohus. Sellise madala karistusmääraga süüteod kuuluvad seadusliku regulatsiooni järgi maakohtute esimese astme otsustuspädevusse.

Kuna kodurahu rikkumisel on siiski kvalifitseeritud variant kõrgema karistusmääraga (kuni kolm aastat vangistust), on nende juhtumite jaoks ringkonnakohtu kui üksikkohtuniku pädevusala. Rahvakohus ei tule kõne alla, kuna selleks oleks seaduslikult vaja kõrgemat karistusmäära.

Vandekohus on välistatud, kuna kodurahu rikkumine ei võimalda eluaegset vangistust ja seega ei ole seaduslikud eeldused täidetud.

Kohalik pädevus

Pädev on teokoha kohus. Määrava tähtsusega on eriti

• kus omavoliline sissetung toimus,
• kus nõudmisest hoolimata viibimine toimus,
• kus kasutati vägivalda või ähvardamist (kvalifitseeritud variandi puhul),
• või kus tehti täiendavaid toiminguid, mis on sissetungi jaoks olulised.

Kui kuriteo toimumiskohta ei saa üheselt kindlaks määrata, määratakse pädevus

• süüdistatava elukoha järgi,
• vahistamise koha järgi,
• või asjaomase prokuratuuri asukoht.

Menetlust viiakse läbi seal, kus on kõige paremini tagatud otstarbekas ja nõuetekohane läbiviimine.

Kohtuastmete järjekord

Maakohtu otsuste peale on võimalik esitada apellatsioon ringkonnakohtusse. Ringkonnakohus otsustab edasikaebuse kohtuinstantsina süü, karistuse ja kulude üle.

Ringkonnakohtu otsuseid saab seejärel vaidlustada tühistamiskaebuse või täiendava apellatsiooniga Riigikohtus, kui seaduslikud eeldused on täidetud.

Tsiviilnõuded kriminaalmenetluses

Kodurahu rikkumise puhul võivad ohver ise või lähedased sugulased esitada tsiviilõiguslikke nõudeid otse kriminaalmenetluses kannatanuna. Kuna tegu põhjustab sageli kahjustusi, järelkulusid või isiklikke kahjustusi, tulevad eelkõige kõne alla järgmised nõuded:

• Kahjustatud või hävinud esemete hüvitis (nt uksed, aknad, mööbel)
• Remondi- ja taastamiskulude hüvitamine
• Vajalike järelkulude hüvitamine nagu lukusepa, hädakinnituste või turvameetmete eest
• Eriliste kulutuste hüvitamine, näiteks nõustamise, turvameetmete või korralduslike meetmete eest
• Mittevaralise kahju hüvitamine, kui konkreetne psühholoogiline kahju on tõendatav

Kannatanu menetlusse astumine peatab kõigi esitatud nõuete aegumise, kuni kriminaalmenetlus on pooleli. Alles pärast lõplikku otsust hakkab aegumistähtaeg uuesti kulgema, kui nõuet ei rahuldatud täielikult.

Vabatahtlik kahju hüvitamine, näiteks siiras vabandus, rahaline hüvitis või asjaomase isiku aktiivne toetamine, võib karistust kergendada, kui see toimub õigeaegselt, usaldusväärselt ja täielikult.

Kui kurjategija on siiski plaanipäraselt, korduvalt või pikema aja jooksul omavoliliselt ruumidesse sisenenud, kasutanud vägivalda või ähvardusi või põhjustanud eriti intensiivse privaatsuse rikkumise, kaotab hilisem heastamine tavaliselt suures osas oma leevendava mõju. Sellistes olukordades ei saa hilisem hüvitamine ebaõigust otsustavalt relativeerida.

Valige nüüd soovitud aeg:Tasuta esmakonsultatsioon

Kriminaalmenetluse ülevaade

• Uurimise algus: süüdistatava seisundi määramine konkreetse kahtluse korral; alates sellest täielikud süüdistatava õigused. Kodurahu rikkumise puhul § 109 lg 1 KarS järgi algab menetlus siiski alles pärast õigustatud isiku volituse saamist, kuna muidu ei ole kriminaalmenetlus lubatud.
• Politsei/prokuratuur: prokuratuur juhib, kriminaalpolitsei uurib; eesmärk: lõpetamine, diversioon või süüdistuse esitamine.
• Süüdistatava ülekuulamine: eelne teavitamine; kaitsja kaasamine viib edasilükkamiseni; vaikimisõigus säilib.
• Toimikuga tutvumine: politsei/prokuratuur/kohtu juures; hõlmab ka tõendusobjekte (kuivõrd ei ohusta uurimise eesmärki).
• Põhikohtuistung: suuline tõendite kogumine, otsus; otsus eraõiguslike nõuete kohta.

Süüdistatava õigused

• Informatsioon ja kaitse: õigus teavitamisele, menetlusabile, vabale kaitsja valikule, tõlkeabile, tõenditaotlustele.
• Vaikimine ja advokaat: vaikimisõigus igal ajal; kaitsja kaasamisel lükatakse ülekuulamine edasi.
• Teavitamiskohustus: õigeaegne informatsioon kahtluse/õiguste kohta; erandid ainult uurimiseesmärgi tagamiseks.
• Aktidega tutvumine praktiliselt: uurimis- ja põhimenetluse aktid; kolmandate isikute tutvumine piiratud süüdistatava kasuks.

Valige nüüd soovitud aeg:Tasuta esmakonsultatsioon

Praktika ja käitumisnõuanded

1. Säilitada vaikimine.
   Lühike selgitus piisab: „Kasutan oma õigust vaikida ja räägin kõigepealt oma kaitsjaga.” See õigus kehtib juba esimesest ülekuulamisest politsei või prokuratuuri poolt.
2. Viivitamata võtta ühendust kaitsega.
   Ilma uurimisaktidega tutvumiseta ei tohiks ühtki ütlust anda. Alles pärast aktidega tutvumist saab kaitse hinnata, milline strateegia ja milline tõendite tagamine on mõttekas.
3. Tõendeid viivitamata tagada.
   Arstlikud leiud, fotod kuupäeva ja mõõtkaavaga, vajadusel röntgen- või KT-ülesvõtted teha. Rõivad, esemed ja digitaalsed salvestused eraldi hoiustada. Tunnistajate nimekiri ja mäluprotokollid hiljemalt kahe päeva jooksul koostada.
4. Mitte võtta ühendust vastaspoolega.
   Teie enda sõnumeid, kõnesid või postitusi võidakse kasutada tõenditena teie vastu. Kogu suhtlus peaks toimuma ainult kaitsja kaudu.
5. Salvestada õigeaegselt video- ja andmesalvestised.
   Ühistranspordis, lokaalides või korteriühistute jälgimiskaamerate salvestised kustutatakse sageli automaatselt mõne päeva pärast. Seetõttu tuleb andmete säilitamise taotlused esitada viivitamatult operaatorile, politseile või prokuratuurile.
6. Dokumenteerige läbiotsimised ja arestimised.
   Läbiotsimise või arestimise korral nõudke korralduse või protokolli koopiat. Märkige üles kuupäev, kellaaeg, osalevad isikud ja kõik kaasa võetud esemed.
7. Vahistamise korral: ärge andke ütlusi asja kohta.
   Nõudke oma kaitsja kohest teavitamist. Vahistamist võib kohaldada ainult põhjendatud kahtluse ja täiendava vahistamisaluse olemasolul. Leebemad meetmed (nt lubadus, registreerimiskohustus, lähenemiskeeld) on eelistatud.
8. Valmistage kahju hüvitamine hoolikalt ette.
   Maksed või hüvitamispakkumised tuleks teha ainult kaitsja kaudu ja need tuleb dokumenteerida. Struktureeritud kahju hüvitamine mõjub positiivselt diversioonile ja karistuse määramisele.

Teie eelised advokaadi abiga

Kodurahu rikkumise juhtumid puudutavad sekkumist ruumilisse privaatsusse, isiklikku turvalisusse ja sageli ka osapoolte vahelisse usaldussuhtesse. Otsustav on, kas käitumine kujutab endast tegelikult omavolilist sissetungi või lahkumata jätmist hoolimata nõudmisest ja kas õigustatud isiku vastupidine tahe oli äratuntav. Juba väikesed erinevused kulgemises, suhtluses või ruumilises olukorras võivad õiguslikku hinnangut märkimisväärselt muuta.

Varajane õigusabi tagab, et kõik olulised sündmused nagu nõudmised, reaktsioonid, ruumilised piiritlused, võimalikud vääritimõistmised ja võimalikud vägivalla- või ähvarduselemendid dokumenteeritakse ja õiguslikult liigitatakse õigesti. Ainult struktureeritud analüüs näitab, kas tegelikult on tegemist karistatava kodurahu rikkumisega või kas üksikuid toiminguid on valesti mõistetud, ebaselgelt edastatud või õiguslikult mitte omavolilise sissetungina hinnatavad.

Meie advokaadibüroo

• kontrollib, kas § 109 KarS seaduslikud eeldused on täidetud
• analüüsib kulgu, kohalikke olusid ja suhtlust süüd kergendavate või vastuoluliste aspektide osas
• kaitseb ühepoolsete esituste ja ennatlike hinnangute eest
• arendab selge kaitsestrateegi, mis esitab tegeliku kulgemise arusaadavalt

Kriminaalõiguse spetsialistidena tagame, et kodurahu rikkumise süüdistust täpselt kontrollitakse, realistlikult hinnatakse ja menetlust viiakse läbi täieliku ja hästi dokumenteeritud faktilise alusega.

Valige nüüd soovitud aeg:Tasuta esmakonsultatsioon

KKK – korduma kippuvad küsimused

Valige nüüd soovitud aeg:Tasuta esmakonsultatsioon