Das Ringkonnakohus on see kohtuaste, mis kriminaalmenetluses vaatab läbi, korrigeerib ja määrab kesksetes valdkondades ise siduvalt maakohtute otsuseid.
See otsustab üksikkohtunike, kaasistujate ja vandekohtunike otsuste peale esitatud apellatsioonide, sunnimeetmete vastu esitatud kaebuste, süüdistuse vaidlustamiste ja eelvangistuse jätkumise üle. Samal ajal lahendab see pädevuskonflikte ja võib kriminaalmenetlusi õigluse või julgeoleku kaalutlustel teistele kohtutele üle anda.

Seega ei ole ringkonnakohus ainult apellatsioonikohus, vaid instants, mis otsustab, kas kriminaalmenetlust üldse jätkatakse.

Ringkonnakohus kriminaalmenetluses

Das Ringkonnakohus on Austria kriminaalmenetluses keskne teine instants maakohtu ja Riigikohtu vahel. Kui maakohus tuvastab asjaolud ja otsustab süü või süütuse üle, siis ringkonnakohus kontrollib, kas see menetlus viidi läbi õiguslikult korrektselt, õiglaselt ja põhiõigustega kooskõlas.

Praktikas otsustab ringkonnakohus, kas kohtuotsus jääb jõusse, kas vangistust jätkatakse või kas menetlust üldse tohib jätkata.

Valige nüüd soovitud aeg:Tasuta esmakonsultatsioon

Mõiste ja õiguslik liigitus

Das Ringkonnakohus on see kohtuaste, mis kriminaalmenetluses asub maakohtute kohal ja toimib keskse kontrollorganina vastavalt § 33 StPO-le. See vaatab läbi üksikkohtunike, kaasistujate ja vandekohtunike otsuseid, otsustab sunnimeetmete vastu esitatud kaebuste, süüdistuste vaidlustamiste ning eelvangistuse jätkumise üle. Lisaks lahendab see pädevusküsimusi ja võib kriminaalmenetlusi teistele kohtutele üle anda, kui õiglus või julgeolek seda nõuavad.

Seega määrab ringkonnakohus kriminaalmenetluse edasise käigu.

Süstemaatiline positsioon kohtusüsteemi astmestikus

Kriminaalmenetlus on kolmeastmeline:

• Maakohus kui faktide instants
• Ringkonnakohus kui ulatuslik kontrollorgan
• Riigikohus kui puhas õigusinstants

Ringkonnakohus on seejuures viimane instants, mis tohib kogu juhtumit sisuliselt kontrollida. Riigikohus kontrollib hiljem ainult õigusküsimusi.

Ringkonnakohtu õiguskaitsevahendite pädevus

Apellatsioonikohtuna kontrollib ringkonnakohus mitte ainult vormilisi vigu, vaid ka otsuse materiaalset õigsust. Sellesse kuuluvad eriti:

• faktide tuvastamine,
• tõendite hindamine,
• tegu õiguslik kvalifikatsioon,
• karistuse mõõtmine,
• kaitseõiguste järgimine.

Eriti kaasistujate ja vandekohtunike otsuste puhul on ringkonnakohus ainus instants, mis saab veel vigu parandada.

Valige nüüd soovitud aeg:Tasuta esmakonsultatsioon

Vastuväide süüdistusaktile

Süüdistusakti vaidlustamine on üks teravamaid kaitsevahendeid eeluurimismenetluses. See võimaldab vältida kohtuistungit, kui süüdistus on õiguslikult või sisuliselt puudulik. Ringkonnakohus kontrollib seejuures eelkõige:

• kas esineb piisav kuriteokahtlus,
• kas uurimine on täielik,
• kas tõendid on kasutatavad,
• kas õiguslik liigitus on korrektne.

Kui vaidlustus rahuldatakse, tuleb menetlus kas lõpetada või tagastada prokuratuurile täiendavaks uurimiseks.

Eelvangistus ja vangistuse kontroll

Eelvangistuse kontroll kuulub ringkonnakohtu olulisimate pädevuste hulka. Niipea kui vangistuse määramise vastu esitatakse kaebus, ei otsusta enam maakohus, vaid ringkonnakohus edasise vangistuse üle.

Isik tohib vangistuses viibida ainult siis, kui ringkonnakohus seda selgesõnaliselt kinnitab. Iga selline otsus käivitab uue seadusliku vangistustähtaja. Samal ajal jälgib ringkonnakohus eelvangistuse maksimaalset kestust, mis sõltuvalt süüdistusest on kahe kuu, kuue kuu, ühe aasta ja kahe aasta vahel.

Pikendamine on lubatud ainult siis, kui menetlus on eriti ulatuslik või keeruline.

Valige nüüd soovitud aeg:Tasuta esmakonsultatsioon

Kaebused sunnimeetmete vastu

Ringkonnakohus otsustab ka kaebuste üle eriti raskete riiklike sekkumiste vastu. Nende hulka kuuluvad eelkõige:

• Eelvangistus,
• Koduläbiotsimised,
• Telefonikõnede pealtkuulamised,
• Konfiskeerimised,
• Jälgimismeetmed.

See kontrollib seejuures nende sekkumiste vajalikkust, proportsionaalsust ja õiguspärasust.

Pädevuse otsused ja delegeerimised

Ringkonnakohus otsustab siduvalt kohtutevaheliste pädevuskonfliktide üle. Lisaks võib see olulistel põhjustel kriminaalmenetlusi teisele kohtule üle anda, näiteks järgmistel juhtudel:

• menetlused kohtunike või prokuröride vastu,
• ähvardav erapoolikus,
• avaliku julgeoleku küsimused,
• suured majandus- või korruptsioonimenetlused.

Otsuse vorm

Kõigi sisuliste kriminaalõiguslike küsimuste üle otsustab ringkonnakohus kolmest kohtunikust koosneva senati kaudu. Üksikkohtunikud on pädevad ainult kulude otsuste osas.

Suhe Riigikohtuga

Riigikohus kontrollib ringkonnakohtu otsuseid ainult raskete õigusvigade osas. Fakte, tõendeid ja karistuse suurust seal uuesti ei hinnata. Praktikas on ringkonnakohus seega sageli otsustav instants vabaduse, süü ja menetluse tulemuse osas.

Valige nüüd soovitud aeg:Tasuta esmakonsultatsioon

Teie eelised advokaadi abiga

Menetlus ringkonnakohtus otsustab sageli lõplikult vabaduse, süü ja edasise elutee üle. Selle instantsi vigu ei saa reeglina enam parandada.

Advokaadi esindus tagab, et

• õiguskaitsevahendite lubatavust ja ulatust hinnatakse korrektselt,
• esimese astme menetlusvead süstemaatiliselt läbi vaadatakse,
• vangistusotsused ja sunnimeetmed õiguslikult läbi vaadatakse,
• lubamatuid süüdistusi varakult vaidlustatakse,
• väärotsused ja ülemäärased karistused korrigeeritakse, niivõrd kui see on õiguslikult võimalik.

Just teises instantsis otsustab kaitse kvaliteet, kas kriminaalmenetlus võtab veel pöörde või on lõplikult otsustatud.

Valige nüüd soovitud aeg:Tasuta esmakonsultatsioon

KKK – korduma kippuvad küsimused

Valige nüüd soovitud aeg:Tasuta esmakonsultatsioon