Sundosa kohustusliku osa edasilükkamine

Sundosa nõuded võivad pärijad kiiresti rahalistesse raskustesse viia, eriti kui pärandvara koosneb peamiselt kinnisvarast, ettevõtte osadest või põllumajanduslikest kinnistutest. Et vältida selliste varade tükeldamist, näeb Austria pärimisõigus ette erinevaid võimalusi sundosa edasilükkamiseks, ehk ajaliselt edasi lükata või osamaksetena tasuda.

Rechtsanwalt Peter Harlander Peter Harlander
Harlander & Partner Rechtsanwälte
„Die Stundung des Pflichtteils ist kein Schlupfloch für säumige Erben, sondern ein gesetzlich anerkanntes Instrument zur Wahrung wirtschaftlicher Substanz, vorwiegend bei vererbten Immobilien oder Betrieben.“

Edasilükkamine on väljamaksekohustuse ajutine edasilükkamine, kas testamendijärgse korralduse või kohtuotsuse alusel. Sundosa ei tühistata, vaid täidetakse hiljem, kas korraga või osamaksetena. Teatud juhtudel on võimalik ka kohtulik kohandamine või pikendamine.

Sundosa edasilükkamine võimaldab sundosa väljamaksmist jaotada mitme aasta peale või edasi lükata, et vältida pärija majanduslikku ülekoormamist.

Saage teada, millal on võimalik kohustusliku osa edasilükkamine ja kuidas korraldada kohustusliku osa nõudeid õiguslikult kindlalt.

Tähtaeg ja nõude esitamine

Sundosa nõue tekib pärandaja surma hetkel. Seadusega on ette nähtud ooteaeg: sundosa õigustatud isik saab oma rahalise nõude esitada alles aasta pärast surmajuhtumit. See tähtaeg on mõeldud selleks, et anda pärijale aega pärandi korrastamiseks ja likviidsuse loomiseks.

Oluline: Nõue tekib juba surma hetkest. Ka viivised hakkavad jooksma sellest hetkest.

Testamendijärgne edasilükkamine

Pärandaja võib oma testamendis määrata, et sundosa ei maksta välja kohe, vaid alles kuni viie aasta pärast. Ka osamakseid võib testamendiga määrata.

Vastuväide põhjendamatu raskuse korral:
Sundosa õigustatud isikud võivad kohtus esitada vastuväiteid, kui edasilükkamine on neile põhjendamatult koormav, näiteks kui nad vajavad sundosa enda elatiseks.

Kohus võib sel juhul:

Kohtulik edasilükkamine

Kui pärandaja ei ole testamendis edasilükkamist määranud, võib pärija kohtult taotleda kohtulikku edasilükkamist. Eelduseks on, et sundosa kohene väljamaksmine põhjustaks talle põhjendamatut raskust.

Tüüpilised näited:

Kohus võib sellistel juhtudel:

Ka kohtuliku edasilükkamise puhul algab intresside arvestamine pärandaja surmapäevast. Otsus tehakse hagimenetluses.

Kohandamine või tühistamine

Kui majanduslikud asjaolud oluliselt muutuvad, näiteks edasilükatud vara müügi või muutunud sissetulekute tõttu, võib kohus edasilükkamise korraldust kohandada või tühistada.

Lisaks on seadusega sätestatud teavitamiskohustus: sundosa võlgnik ja õigustatud isik peavad teineteist olulistest muutustest teavitama. Kohustuse rikkumisel on võimalikud kahjunõuded.

Sundosa tagamine

Sundosa õigustatud isikud võivad edasilükkamise korral taotleda oma nõude kohtulikku tagamist, näiteks hüpoteegi, käenduse või muude tagatisvahenditega. Kohus ei pea tuvastama erilist ohtu, piisab avaldusest.

Kohustusliku pärandiosa nõude aegumine

Kehtivad üldised aegumistähtajad:

Käimasolev edasilükkamise menetlus võib aegumist peatada.

Teie eelised advokaadi abiga

Sundosa edasilükkamine avab olulisi kujundusvõimalusi, kuid ainult siis, kui see on õiguslikult korrektselt rakendatud. Olgu tegemist testamendijärgse edasilükkamise korralduse sõnastamisega või kohtuliku läbiviimisega pärimise korral: kogenud advokaadi toetus toob selguse ja kindluse.

Mida te advokaadi nõustamisega võidate:

Rechtsanwalt Sebastian Riedlmair Sebastian Riedlmair
Harlander & Partner Rechtsanwälte
„Ob testamentarisch verfügt oder gerichtlich beantragt, bei der Stundung des Pflichtteils ist präzise juristische Gestaltung entscheidend, um spätere Streitigkeiten oder Unwirksamkeit zu vermeiden.

Valige nüüd soovitud aeg:Tasuta esmakonsultatsioon

Korduma kippuvad küsimused – KKK