Aegumine
Aegumine
Paljud inimesed usuvad, et pärimisnõue on „igaveseks“ tagatud. Tegelikult tunneb ka Austria pärimisõigus selgeid tähtaegu: kes liiga kaua ootab, riskib oma nõuete lõpliku kaotusega. Eriti sundosa, legaatide või pärandist tulenevate väljaandmisnõuete puhul võib aegumine muutuda lõksuks.
Pärimisõiguslike nõuete aegumine
Kes omab pärimisnõuet, ei tohiks liiga kaua kõhelda. Sest Austria pärimisõigus näeb ette selged aegumistähtajad:
Niipea kui tähtaeg on möödunud, ei saa nõuet enam jõustada, sõltumata selle õiguslikust alusest. See puudutab nii sundosa nõudeid kui ka legaate, pärimiskaebusi või surma puhuks tehtud kinkimisi. Eriti problemaatiline on see, et paljud tähtajad hakkavad kulgema juba enne, kui asjaomased isikud oma õigusest üldse teadlikud on.
Aegumisega hõlmatud nõuded
Säte § 1487a ABGB kehtib eelkõige järgmistel juhtudel:
- Sundosa nõuded ja sundosa täiendused
- Legaadid (legaadid) ning surma puhuks tehtud kinkimised
- Pärimiskaebused (nt mööda mindud seadusliku pärija puhul)
- Testamentaarsete korralduste vaidlustamine, tingimuste või koormiste
- Parema või samaväärse pärimisõiguse maksmapanek pärast pärandi üleandmist
Ka riigi omandamisõigus kuulub selle sätte alla.
Sebastian RiedlmairHarlander & Partner Rechtsanwälte „Viele Betroffene glauben, ein Erbrecht sei zeitlich unbegrenzt durchsetzbar. Tatsächlich ist das Gegenteil der Fall: Wer zögert, riskiert den vollständigen Verlust“
Aegumistähtajad
Austria pärimisõiguses kehtivad pärimisõiguslike nõuete esitamiseks kaks erinevat aegumistähtaega: lühike tähtaeg kolm aastat ja pikk tähtaeg kolmkümmend aastat. Mõlemad tähtajad kulgevad paralleelselt ja rakenduvad sõltuvalt teadmiste tasemest ja surma hetkest. Kes soovib oma nõudeid kindlustada, peab seega teadma mitte ainult seda, kas tal on midagi õigus saada, vaid ka seda, millal vastav tähtaeg hakkab kulgema.
Lühike tähtaeg:
Lühike kolmeaastane aegumistähtaeg algab niipea, kui keegi saab teada asjaoludest, mis tema nõude aluseks on. See hakkab kulgema ka siis, kui need andmed oleksid pidanud olema tuvastatavad vastava hoolsuse korral.
Näide: Kui legaadi saajat teavitatakse testamendi sisust alles kaks aastat pärast surma, algab tähtaeg alles sellest teadmisest.
Pikk tähtaeg:
See pikk kolmekümneaastane tähtaeg algab surnud isiku surma hetkest ja kulgeb sõltumata sellest, kas õigustatud isik oma nõudest teab. See on absoluutne piir. Kui see on möödunud, ei saa nõuet enam esitada isegi siis, kui teadmised saadi hiljem või kui isikut peteti.
Valige nüüd soovitud aeg:Tasuta esmakonsultatsioonAegumise õiguslik tagajärg
Aegunud nõuet ei saa enam kohtus jõustada. Nõue eksisteerib siis ainult nn loomuliku kohustusena (Naturalobligation), mis tähendab, et see küll püsib, kuid ei ole enam õiguslikult sissenõutav.
Kui makse tehakse vabatahtlikult, ei ole sooritatud teenus õiguslikult tagasinõutav.
Kohus ei arvesta aegumist ametlikust kohustusest tulenevalt, vastuväite peab esitama vastaspool.
Üleminekusäte
Seda aegumistähtaega tuleb kohaldada kõigil juhtudel, kus vastav nõue ei olnud 1. jaanuariks 2017 veel aegunud. Sellistel juhtudel hakkab kolmeaastane teadmisest sõltuv tähtaeg uuesti kulgema, sõltumata surma hetkest.
Sebastian RiedlmairHarlander & Partner Rechtsanwälte „Auch vermeintlich alte Erbfälle können noch relevant sein, wenn man die Übergangsregelungen richtig deutet.“
Teie eelised advokaadi abiga
- Kontroll, kas aegumine on juba saabunud või seda saab veel vältida
- Tähtaja arvutamine ja tõendite kindlustamine
- Avatud nõuete esitamine aegumistähtaegade jooksul
- Nõustamine nõuete peatamise, katkestamise või tunnustamise osas
- Esindamine aegumist vaidlevate pärijate või sundosa saajate vastu
